Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X. X., riigi õigusabi korras määratud esindaja Merili Laansoo
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 12.08.2023 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 06.04.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Aserbaidžaani kodaniku, X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse põhjendused: - Isik peeti kinni 13.02.2023 ning ta esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse menetluse vestlus toimus 16.03.2023. - Vestluse käigus andis isik ütluseid, mille kohaselt on tema tegelik eesmärk jõuda Saksamaale. Ka ei selgunud, et isikul oleks põhjendatud vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. - PPA peab veel läbi vaatama ja tõlkima isiku telefoni, kus isik väidab olevat tõendeid. Pärast päritoluriigi infoga tutvumist tuleb pidada isikuga uus vestlus. Seega on vajalik menetluses veel tähtsust omavad asjaolud välja selgitada. - Isik võib põgeneda, sest ta saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik saabus Eestisse päev varem enne kinnipidamist. Isik esitas teda kinni pidanud politseinikele enda kohta valeandmeid ning õiged dokumendid leiti isiku ja asjade läbivaatuse käigus. - Isiku osas esineb põgenemisoht, kuna isik jätkuvalt väljendab oma soovi minna Saksamaale, kus on suur Türgi kogukond, et kui ta kinnipidamiskeskusest lahkuks, kas ta saab minna Saksamaale. On selge, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse. Põgenemisohtu on jaatanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.04.2023 määruses käesolevas kohtuasjas. - Isik taotles varjupaika alles pärast seda, kui ta sai aru, et tema edasine liikumine on takistatud ning ta saadetakse tagasi kodumaale või riiki, kust ta saabus. Öömajas viibides ei maininud isik kordagi, et sooviks kontakti politseiga varjupaiga taotlemiseks. Taotluse esitamisel väitis isik, et koduriigis on tal probleeme, valitseb seadusetus, ei ole tööd ega saa rahulikult elada. Isik on varem pikalt elanud Türgis ja läbinud enne Eestisse saabumist ka Venemaa, ega ole avaldanud va1(5)
rasemalt soovi varjupaiga saamiseks. PPA-le ei ole arusaadav, miks ta esitas politseinikele valeandmeid, kui tema eesmärk oli siin rahvusvahelise kaitse taotlemine. - Leebemate järelevalvemeetmete kasutamine ei ole võimalik. Dokumentide hoiule võtmine ja kindlas elukohas elama kohustamine ei ole piisav, kuna ta on ebaseaduslikult piiri ületanud, otsimata seaduslikku viisi. Ka on isiku primaarne soov jõuda Saksamaale.
2.Istungil võttis kohus asja juurde protokollilise määrusega käesoleva kohtuasja teistes menetlustes esitanud dokumendid. Isiku esindaja ja isik selgitasid istungil, et vajadus asjaolusid välja selgitada on, kuid puudub vajadus isikut kinni pidada. Isikut mõisteti kinnipidamisel valesti ja ta arvas, et teda pidasid kinni sõjaväelased. Isiku eesmärgiks oli saada ära koduriigist ja Venemaalt, st teda ohustavast keskkonnast. Isik on rääkinud Saksamaale minekust teises kontekstis, kui on arvesse võetud. Isik on kõigi järelevalvemeetmetega nõus, ka saaks ta viibida isa tuttavate juures Eestis. Isik on profisportlane, kes peab end igapäevaselt treenima. Isiku poolt oma õiguste kohta küsimist ei saa käsitleda tema kahjuks. Isik ei saa oma usule sobivat toitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohus pikendab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kui esinevad kinnipidamise alused (VRKS § 362 lg 5). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui VRKSis sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (§ 361 lg 1). VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada alustel: - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); - kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Põgenemise ohuna saab VSS § 68 kohaselt käsitleda juhtusid, kui: - välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); - välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
4.Käesoleval juhul otsustab kohus kinnipidamise pikendamise üle. Algse kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustas Tartu Halduskohus 14.02.2023 määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.04.2023 isiku määruskaebuse rahuldamata. Lähtudes eeldusest, et isikult vabaduse võtmisel ei kontrolli kõrgema astme kohus üksnes madalama astme kohtu otsuse õiguspärasuse üle, vaid hindab vabaduse võtmise vajadust, kui see on isikult jätkuvalt võetud, ka määruse tegemise hetkel, saab halduskohus käesoleval juhul olulises lähtuda osas ka Tartu Ringkonnakohtu poolt 04.04.2023 leitust. Halduskohus peab siiski arvestama, et käesoleval juhul on otsustamisel isiku kinnipidamise pikendamine eelneva kahe kuu asemel veel maksimaalselt 4 kuu võrra. 2(5)
5.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et punkti 5 – isik on lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud – saab kohaldada juhul, kui isikule on tehtud lahkumisettekirjutus. Käesoleval juhul isikule veel lahkumisettekirjutust ei ole tehtud. Seega ei ole sellele alusele käesoleval juhul tuginemine lubatav. Kohus küll märgib, et ei välista täielikult, et kui isiku osas on koostamisel lahkumisettekirjutus, toimub ettekirjutuse osas isiku ärakuulamine ning isik just siis, mõistes lahkumiskohustuse sisu ja eesmärki, esitab varjupaigataotluse, võib punkti 5 kohaldamine olla võimalik. Sellisel juhul on alused eelduslikult juba tuvastatud ning sisuliselt on toimumas üksnes hädavajalik vormistamine. Selline tegevuste kulg peab aga nähtuma ärakuulamise protokollist. PPA argumendid isiku käitumise kohta kinnipidamise ajal ja eel, samuti põhjendused, mis võivad viidata kaitsevajaduse puudumisele, on siiski asjakohased põgenemisohu hindamisel.
6.PPA on kirjeldanud, milliste varjupaigataotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks on veel vajalik, et puudutatud isik oleks kättesaadav. Kui puudutatud isiku telefonis olevate tõenditega tutvutakse, on eelduslikult vajalik, et isik annaks nende kohta täiendavaid selgitusi. Pärast tõendite ja päritolumaa infoga tutvumist on vajalik isikuga läbi viia täiendav vestlus. Seega ei saa PPA viia menetlust piisava ammendavusega lõpule, kui puudutatud isik ei ole vahepeal kättesaadav. Asjaolude väljaselgitamise vajadust on möönnud ka isiku esindaja.
7.Asjaolude väljaselgitamiseks on isiku kinnipidamine lubatav põgenemisohu korral. Tartu Ringkonnakohus on 04.04.2023 määruses pidanud põgenemisohtu põhjendatuks järgneva tõttu: - Isik on välja toonud riigis üldisemad probleemid (seadusetus, töötus, madal palgatase). Näited politseivägivallast ei ole tõendatud. Isik ei ole väitnud tagakiusu poliitilistel või muudel sarnastel põhjustel. - Ta ei eita ka ise valeandmete esitamist ning on selgitanud, et käitus selliselt lootuses liikuda Eestist edasi Saksamaale (seletuskiri, dtl 41). Kohus ei pea veenvaks isiku kohtuistungil antud selgitust, et andis eksitavat teavet politseinikega esmakordselt kohtudes põhjusel, et pidas neid sõjaväelasteks. Isik on ise korduvalt väljendanud oma soovi jõuda Saksamaale ning ei eitanud seda tahet ka kohtuistungil enda Eestisse saabumise asjaolusid selgitades. Eesti transiitriigina oli isiku valik vaid põhjusel, et selline marsruut tundus talle otstarbekas ja lihtne, ning ta ei ole nimetanud seda kui turvalist sihtriiki kus rahvusvahelist kaitset taotleda. Ka ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks ise riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud.
8.Halduskohus leiab, et põgenemisohtu kinnitavad asjaoludest igaüks üksi ei pruugi kinnitada põgenemisohtu, vaid seda tuleb sisustada konkreetsest isikust lähtuvalt. Küll aga eelnevalt viidatud kolm alust kogumis kinnitavad isikust tulenevad võimalust minna pakku, sh nii Eesti sees kui ka Eestist lahkudes.
8.1.Välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi – puudutatud isik esitas piiri ületades politseinikele valeandmeid, lootuses liikuda edasi Saksamaale. Tartu Ringkonnakohus selgitas oma määruses samuti, miks tuleb järeldada, et seletuskirjas kirjapandu on puudutatud isikule türgi keele tõlgi poolt tõlgitud (p 16). Halduskohus nõustub sellega ka käesolevas asjas. Isegi siis, kui isikule tõlgiti tema seletuskiri hiljem, on isik kinnitanud, et seletus on kirja pandud tema sõnade kohaselt ja talle tõlgitud. Valeandmete esitamine ametivõimudes valede eelduste loomise eesmärgil loob kahtluse, et isik võib seda ka tulevikus teha samal eesmärgil. Kohus ei pea usutavaks isiku selgitusi, et ta andis valeandmeid seetõttu, et pidas tema kinnipidajaid sõjaväelasteks; istungil mainituna ka NATO sõduriteks. Olukorras, kus isik on soovinud saabuda 3(5)
Schengeni alale ja ühe eelistusena on maininud Saksamaad, ning suur osa Schengeni alast ja Saksamaa on NATO liikmed, ei ole isiku kartus, et talle tehakse viga, põhjendatud olukorras, kus isik soovib nimelt NATO riigilt (Eestilt, Saksamaalt) varjupaika saada. Isikul ei ole varjupaigavestlusest (dtl 184) lähtuvalt alust karta sõjaväelasi, vaid pigem oleks arusaadavam hirm politsei ees. Riigipiiri valvamise ülesannet täitva politseiametniku välivorm võib olla roheline, kuid nii mütsil, jopel, vormijakkil vms1 on sõna POLITSEI, mis on ka rahvusvaheliselt teistes keeltes äratuntav sõna.
8.2.Välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita – isik avaldas vestluses (dtl 185), et tahab minna Saksamaale või sobib ka iga teine Euroopa riik enda riigi seadusetuse, ebaõigluse ja diktatuuri tõttu (nr 6). Viisa taotlemine on keeruline (nr 7). Kuigi ta elas varem Türgis (nr 8) ning möödunud on deporteerimise aeg (nr 9), tuli ta Euroopasse, sest arvas, et saab siin paremini elada ja siin koheldakse sportlasi paremini (samas). Isik on väitnud enda piinamist, kuid selle kohta on ta kinnitanud, et tõendid puuduvad (nr 9 ja nr 11). Isiku kirjeldused seonduvad peamiselt koduriigi poliitiliste ja majanduslike probleemidega ning vähem isiku enda tagakiusamisega. Kogumis võib see viidata sellele, et isikul puudub tegelikult vajadus varjupaiga järele ning isik on sellest ka ise teadlik, kuid loonud omale ettekujutuse, et nii on võimalik Euroopasse saada ja siia jääda. Isikule ei ole iseseisvalt etteheidetav see, et ta on andnud kinnituse, et ei soovi täita lahkumiskohustust, kui tema suhtes tehakse negatiivne otsus (nr 33), kuna jaatav vastus võiks seada kahtluse alla varjupaigavajaduse. Küll aga ei saa kõrvale jätta ka isiku algseid selgitusi, kus ta avaldas soovi liikuda edasi Saksamaale. Kogumis varjupaigavajaduse kirjeldusega, milles on oluline roll ka kodakondsusjärgse riigi majandusel ja poliitikal, ei ole isiku eesmärgiks olnud mitte esimesse turvalisse riiki, vaid talle sobivate väljavaadetega Euroopa Liidu riiki jõudmine. Kui isiku teekonda ei oleks katkestatud, ei nähtu tema seisukohtadest, et ta oleks soovinud varjupaika taotleda esimesest Euroopa Liidu riigist. Isiku põgenemisohtu iseloomustab ka käitumine öömajas, kus isik ei avaldanud mistahes soovi varjupaigataotlemiseks riigivõimudega ühenduse võtmist. Kui isiku käitumine tervikuna ei vasta sellele, et ta vajab oma elu ja tervise kaitset esimesest turvalisest riigist, vaid aluseks on muud, sh majanduslikud kaalutlused, loob see kahtluse, kas tegemist võib olla teadlikult põhjendamatult esitatud varjupaigataotlusega, mille eesmärgiks on, et isik ei peaks Euroopa Liidu alalt lahkuma.
8.3.Välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu – isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri. Varjupaigataotlejate korral ei pruugi see asjaolu olla määrav, sest isikul, kes põgeneb oma riigi ametivõimude eest ja soovib jõuda turvalisse kolmandasse riiki, ei pruugi olla võimalust riigist seaduslikult lahkuda. Käesoleval juhul on PPA välja toonud, et isik on pikemat aega viibinud teistes riikides (Türgis rohkem kui aasta, samuti Venemaal). Isik on kirjeldanud samuti, et ebaseadusliku sisenemise ajendiks oli see, et ta ei näinud võimalust saada viisat. Riigipiiri ebaseadusliku ületamise eesmärgiks ei ole seni kogutud teabe pinnalt see, et isik proovis kaitsta oma elu või tervist; vaid isik liikus varjatult, jõudmaks enda määratud sihtkohta, Eestist mitu riiki edasi. Sellises olukorras on ebaseaduslik piiriületus teise kaaluga ja võib kinnitada ka põgenemisohtu. Põgenemisohu osaks on ka see, et isikul on teadmised, oskused ja motivatsioon vabaduses viibides asukohariigist ametivõimude eest varjatult lahkuda. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule ka, et isiku suhtes oleks võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid nii, et need tagaksid isiku viibimise Eestis ja kättesaadavuse PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse kestel.
Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus, § 3 lg 2 ning §-d 13-16 ja 19-20; https://www.riigiteataja.ee/akt/105092017002
4(5)
9.Arvestades varjupaigamenetluses isiku osalemise vajadust ning riski, et vabaduses viibides võib ta põgeneda, leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mille tõttu tuleks järeldada, et isiku jätkuv kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne. Kohtule teadaolevalt on kinnipidamiskeskuses tagatud isikule tema nõuetele vastav toit, sh on isikuga samast usust teisi isikuid viibinud seal ka varem (vt ka VSS § 267 lg 4). Välismaalasel tuleb kõigist toitlustamisega seotud probleemidest teavitada kinnipidamiskeskuse ametnikku2. Ka siis, kui isiku usule vastav toit puudub, võib see olla aluseks vastava toitlustamise nõudmiseks, mitte kinnipidamise lõpetamiseks. Isikul on ka kinnipidamiskeskuse päevakava kohase vaba aja vältel võimalik kasutada söögi- ja puhkeruumis ning jalutushoovis asuvaid vaba aja veetmise vahendeid (kodukorra p 38). Ka siis, kui see ei vasta isiku kõikidele vajadustele sportimisel, ei ole võimalused kehakultuuriga tegeleda täiesti välistatud ning tegemist on kinnipidamisega vältimatult kaasneva tagajärjega. Isiku kinnipidamine on võimalik üksnes ajani, mil on vajadus menetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada. Pärast seda tuleb kas isik vabastada või taotleda tema kinnipidamist mõnel muul alusel. Seetõttu võib pidada ka mõistlikult ettenähtavaks, et isiku kinnipidamine keskmise varjupaigamenetluse pikkust arvestades ei saa enam kesta ülemäära kaua.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
Kinnipidamiskeskuse kodukorra p 107, samuti 101 ja 102, https://www.politsei.ee/files/dokumendid/korrad/kinnipidamiskeskuse-kodukord.pdf?b4cf706b97
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.