Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-131 4. aprill 2023 Karin Jõks Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju 16 300 euro hüvitamise nõudes Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla
1.Lõpetada menetlus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).
Asjaolud
1.Kaebaja Nikolai Lilitškin esitas 19.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju 16 300 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja viitab nõude alusena mitmetele erinevatele juhtumitele läbi aastate. Kaebaja leidis, et tal on õigus esitada hüvitamiskaebus 10 aasta jooksul.
Sisu Kahju hüvitamise taotlus Kahju hüvitamise taotlus ja selle tagastamine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotlus Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotlus ja selle rahuldamata jätmine Tähtaja andmine taotluse puuduste kõrvaldamiseks, taotluse esitamise aeg 02.08.2016 Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine
Kohtu seisukoht
3.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist samadel alustel, millele ta tugines kaebuses nimetatud kohtueelsetes menetlustes (vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes).
4.Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tegemist on vaidlusega, milles on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 8). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 tuleneb, et kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kaebaja 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodut on kohus kaebajale varem korduvalt selgitanud, kusjuures selgitusi sisaldavad lahendid on kaebajale kätte toimetatud koos tõlkega vene keelde (vt näiteks kohtuasju 3-212894, 3-22-137).
5.Enamuse kaebuses nimetatud kohtueelsete menetluste puhul on selle lõppemisest möödas aastaid. Ka kõige hilisemate vangla otsuste puhul on kohtueelse menetluse lõpetanud lahendi tegemise ja kaebuse esitamise vaheline ajavahemik ligikaudu üks aasta. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebetähtaeg on möödas ka nendes menetluses, kus kohtule ei ole esitatud kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit. Kui kahju hüvitamise taotluse esitamise aeg jääb aastatesse 20152016 ning taotluse lahendamise tähtaeg on 2 kuud (RVastS § 18 lg 1), siis ei saa kaebetähtaeg 30 päeva sellest, kui vangla taotluse lahendas või jättis tähtaegselt lahendamata, praegu veel kesta. Kaebaja on kõigi kaebuses nimetatud kohtueelsete menetluste puhul kaebetähtaega ületanud.
6.Praeguses asjas ei saa kohaldada RVastS § 17 lg 3. See säte ütleb, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 17 lg 3 määrab tähtaja, mille jooksul kaebajal oli õigus esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui asjas on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis reguleerib kohtule kaebuse esitamise tähtaega üksnes eespool viidatud RVastS § 18 lg 2.
7.Kohus ei andnud kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna HKMS § 71 lg 1 sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebused tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et kaebaja on mõnedele kaebuses nimetatud kohtueelsetele menetlustele tuginedes varem kaebusi esitanud - kohtuasjades 3-15-1940 (kohtueelne menetlus nr 1-13/142), 3-16-2640 (1-13/179), 3-15-1652 (1-13/130), 3-15-2155 (1-13/153), 3-21-2953 (1-13/330). Samuti see, et kaebaja on korduvalt esitanud kohtule korrektseid ja tähtaegseid kahju hüvitamise kaebusi, mille kohus sai menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada (näiteks kohtuasjad 3-14-51860, 3-16-1938, 3-16-2640, 3-19-1355, 3-20-1056, 3-20-1625). Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel. Kaebuse esitamine nii, nagu kaebaja seda tegi käesolevas kohtuasjas, kujutab endast kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamist HKMS § 28 lg 1 ja 2 tähenduses.
8.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada sama nõuet samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti taotleda kahju hüvitamist alusel, mille osas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud kaebuses nimetatud taotluste ja nende lahenditega.
9.Kaebaja esitas kaebuses taotluse saada riigi õigusabi. Kohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nagu eespool öeldud, on kaebajal pikk ja põhjalik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on selle käigus näidanud, et soovi korral on ta võimeline koostama korrektse kaebuse, mille kohus saab menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Viidatud säte välistab riigi õigusabi andmise olenemata kaebaja majanduslikust seisundist ning kohus seda ei hinda.
10.Kohtu tõlk tõlgib kaebajale käesoleva määruse vene keelde. Sel juhul tõlkimise kulud puuduvad. Kohus peab õigeks suunata määruse tõlkimiseks kohtu tõlgile, kuna tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mille peale kaebajal on õigus esitada määruskaebus.
11.Kaebaja muude menetluslike taotluste, s.h riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks menetluse lõpetamise korral vajadust ei ole.
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.