Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1736 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. juuni 2021. a otsuse nr 15.3-3.2/546-1 ja 19. juuli 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.1/1615-2 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-le 13. märtsi 2023. a menetlusdokumendi lisad 1–3 (dtl 1179–1181).
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2022. a otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 6. augustil 2020 Politsei- ja Piirivalveametile taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 191 alusel.
2.PPA jättis 28. juuni 2021. a otsusega nr 15.3-3.2/546-1 X taotluse rahuldamata. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotleja sündis XX.XX.XXXX Venemaal ja ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik; 2) PPA väljastas taotlejale tähtajalise elamisloa esmakordselt ettevõtluseks kehtivusega alates 30. detsember 2013 – 29. detsember 2015. PPA pikendas elamisluba kuni 29. detsembrini 2020; 3) PPA väljastas taotleja abikaasale ja tütardele tähtajalised elamisload, mida on pikendatud kuni 2020. a-ni; 4) tähtajalise elamisloa pikendamisest tuleb keelduda VMS § 123 p-de 2 ja 3, § 124 lg 1 p 7 ning § 195 lg 3 alusel; 5) tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei vasta tingimustele (VMS § 123 p 2). Taotleja tegelik elukoht pole 2018. a-l olnud Eestis. Ta viibis sellel ajavahemikul Eestis piiriandmete kohaselt ligikaudu 39 päeva, erinevate lühikeste ajavahemike jooksul on kaebaja viibinud Eestis järjest 1 kuni 5 päeva. Taotleja tegelik elukoht pole 2019. a-l olnud Eestis. Ta viibis sellel ajavahemikul Eestis piiriandmete kohaselt ligikaudu 25 päeva, erinevate lühikeste ajavahemike jooksul on kaebaja viibinud Eestis järjest 1 kuni 5 päeva. Taotleja tegelik elukoht pole 2020. a-l olnud Eestis, kuna ta viibis Eestis piiriandmete kohaselt üksikud päevad. Piiriandmete kohaselt ei viibinud taotleja 2021. a-l Eestis. Taotleja ei ole Eestis viibinud ega siia elama asunud. Taotleja liikumised kinnitavad, et Eesti ei ole taotleja sihtriik, taotleja ei alusta ega lõpeta oma reise Eestis. PPA viis 6. mail 2021 läbi kontrollkäigu taotleja elukohas, mis ei kinnitanud seda, et kaebaja elab sellel aadressil. Taotleja on majanduslikult aktiivne, kuid tähtajaline elamisluba antakse selleks, et isik saaks asuda Eestisse elama (VMS § 112 ja § 117). Taotleja sai esmase elamisloa 2013. a-l, mis näitab, et tal oli mitu aastat aega, et asuda Eestisse elama. PPA väljastas elamisload taotleja pereliikmetele, kuid taotleja ja tema pereliikmete tegelik elukoht ei ole Eestis, taotleja laps õpib välismaal ja abikaasa viibib Moskvas; 6) välismaalasele keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (VMS § 123 p 3). Kuna taotlus ei vastanud tingimustele, ei ole see ka põhjendatud. Piiriandmed näitasid, et kaebaja tegelik elukoht pole Eestis. Taotleja väitis, et tema perekond ja lapsed ei ela alaliselt Eestis. Kuigi nad külastavad mõnikord Eestit, ei käi nad siin koolis ega ela Eestis. Taotleja naisel on Moskvas äri ja ta teeb seal sisekujunduse alast tööd. Taotlejal ei ole Eestis elamiseks elamisluba vaja. Taotleja kinopiletid ei tõenda, et ta viibis Eestis. Näiteks väljus taotleja Eestist 16. novembril 2019 ja saabus uuesti Eestisse 5. detsembril 2019. Usutav pole, et taotleja viibis kinos 3. detsembril 2019. Kinopiletite kuupäevasid on muudetud. Taotlejal oli võimalik ka COVID-19 pandeemia ajal Eestis elada. Taotleja soovib elamisluba Y OÜ tarvis. Äriühing asutati 19. veebruaril 2004 ja selle tegevusala on sõiduautode ja väikebusside rent. Äriühing on käibemaksukohustuslane alates 23. maist 2012, tema 2019. a käive oli 481 834 eurot, seal töötas 6 inimest, keskmine brutopalk oli 1707,29 eurot. Äriühingu põhivarad on kahanenud (kui enne 2019. a-t oli põhivara arvel ligikaudu 1,5 miljonit eurot, siis 2019. a-l oli see 603 482 eurot). Äriühingu kasum 2016. a-l oli 5 667 eurot. Tegemist pole olulise kasumiga. Äriühing on 2016. a-l andnud laene, mis on maksuvabad ega too Eestile kasu. Äriühingul ei jagunud 2016. a-l raha töötasude maksmiseks. Äriühing vastab mikroettevõtja tunnustele. Äriühing teeb tehinguid taotlejaga seotud ettevõtetega. Raha laekub laenudena äriühingu kontole taotleja äripartnerilt. Äriühing pole krediidiasutus, kuid annab laene. Ettevõtte müügitulu 2020. a-l oli 238 000 eurot ja puhaskahjum 38 000 eurot ning 2019. a-l 482 000 eurot ja puhaskasum 85 000 eurot. Eestis elamist ei tõenda ravikindlustuse olemasolu. Korterite ja sõidukite olemasolu ei tõenda, et kaebaja elab Eestis. Kuigi taotleja on Eestis registreerinud oma elukoha, ei kinnita see Eestis elamise fakti. PPA soovis näha taotleja isikliku pangakonto väljavõtet, kontrollimaks tarbimisi 30. detsembrist 2015 – 29. detsembrini 2020. 2(10)
3-21-1736 Kaebaja konto väljavõtet ei esitanud. Taotleja esitas PPA-le valeandmeid, et nende alusel tõendada Eestis elamist. Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do Eesti Liidu treeningute tõend on allkirjastamata ning liit pole kinnitanud, et ta oleks selle tõendi taotlejale väljastanud. MyFitnessi klubi liikmemaksu tasumine ei tõenda, et taotleja Eestis viibis ja treeningutest osa võttis. Valeandmeid esitati seoses kinopiletite ja keemilise puhastusega. Taotleja esitas valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta ja võltsitud dokumendi, on muutnud kinopiletitel olevaid kuupäevi, soovides tõendada enda Eestis elamist. Taotleja ei ole PPA-le esitanud originaaldokumente. OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus 10. detsembri 2020. a andmete kohaselt pole taotleja pikemat aega tehinguid teinud ning juhatuse liige kinnitas, et nad ei ole taotlejale PPA-le dokumendina esitamiseks tellimuste raportit väljastanud. Taotleja esitatud foto ei tõenda taotleja Eestis elamist; 7) tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase tähtajalise elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetud eesmärgile (VMS § 124 lg 1 p 7). Pandeemia olukord ei õigusta seda, et kaebaja ei asunud Eestisse elama. Elamisluba väljastati, kui koroonakriisi ei esinenud. Ükski tõend ei kinnita Eestis elamist. Taotleja soovis tõendada Eestis elamist valeandmete alusel. Taotleja väidetud eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Taotleja ei alusta ega lõpeta reise Eestis. Taotleja eesmärgiks oli saada Euroopa riigi elamisluba. Elamisloa eesmärgiks ei ole lihtsustada välismaalasel digitaalset suhtlust Eesti Vabariigis, liikumist Schengeni ruumis või pangakonto avamist. Taotleja pole taotlenud elamisluba suurinvestorina (VMS § 1972); 8) ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldutakse, kui välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele (VMS § 195 lg 3). Arvata võib, et äriühingut juhib peamiselt äripartner, kes elab Eestis püsivalt. Elamisluba ei aita kaasa Eestis elamisele. Taotleja oleks saanud viibida Eestis viisa alusel või taotleda e-residendi kaarti; 9) tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh oma varasema tegevuse kohta elamisloa pikendamise taotlemisel (VMS § 124 lg 2 p 1). Kinokülastused olid väidetavalt toimunud järgmistel aegadel: 20. septembril 2020 kell 17.50; 3. detsembril 2019 kell 20.50; 4. veebruaril 2020 kell 21:15; 31. oktoobril 2019 kell 21.15; 19. detsembril 2019 kell 21.15; 16. novembril 2019 kell 19.15; 15. novembril 2019 kell 22.00;17. novembril 2019 kell 19.20; 19. jaanuaril 2020 kell 20.55 ja 15. detsembril 2019 kell 20.45. Osadel piletitel olid märked clubguru ja clubspets. Forum Cinemas OÜ vastuse kohaselt on need piletid väljastatud C nimele. Piletite kuupäevasid on muudetud. Kaebaja jättis PPA-le viimase nõudmisel esitamata OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus arve/raporti ning MTÜ Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do Eesti Liidu tõendi. OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus süsteemi andmetel pole taotlejaga pikemat aega tehinguid teinud ning OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus juhatuse liige kinnitas, et nad ei ole taotlejale tellimuste raportit väljastanud; 10) riigil on õigus otsustada, kas ta lubab välismaalasel riigis viibida. Taotlejal on võimalik elada kodakondsusjärgses riigis. Taotleja pereliikmed (abikaasa ja lapsed) ei ela Eestis. Seega ei ela ta Eestis perekonnaelu VMS-i mõttes. Ta viibib enamuse ajast välismaal. Taotlejal on võimalus juhtida äriühingut välismaal ja viibida Eestis viisa alusel.
3.PPA jättis 19. juuli 2021. a vaideotsusega nr 15.3-3.1/1615-2 X vaide PPA 28. juuni 2021. a otsuse peale rahuldamata.
4.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 28. juuni 2021. a otsuse ja 19. juuli 2021. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA pole keeldumisel arvestanud asjaolusid, mida nõuab VMS § 191. Äriühingu toimimine aitab kaasa Eesti majanduse arengule;
3(10)
3-21-1736 2) PPA-le esitatud kaebaja tõendid tuleb jätta arvestama, kuna need ei puuduta asjaolusid, mis on vaidluse lahendamisel olulised; 3) VMS ei näe ette kindlat tähtaega, kui kaua peab välismaalane aastas Eestis elama. Kui isik viibib Eestis elamisloa alusel ning kasutab elamisluba eesmärgipäraselt (siinsel juhul ettevõtluseks), ei saa PPA keelduda elamisloa väljastamisest; 4) VMS § 124 lg 2 p 1 pole kohaldatav, kuna tuvastatud pole, et välismaalane esitas võltsitud dokumente ja valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Kinopiletid ja keemilist pesu teostava ettevõtte väljavõte ei tõendada elamisloa pikendamise menetluses asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kui need tõendid oleksid ebaõiged, ei saaks sellised asjaolud tingida elamisloa andmisest keeldumist; 5) PPA pole ühel selgel õiguslikul alusel keeldunud elamisloa pikendamisest; 6) rikutud on ärakuulamisõigust ja selgitamiskohustust. PPA põhjendused on pidevalt muutunud. Kaebajale võimaldati haldusmenetluse toimikuga tutvuda pärast vaidemenetlust; 7) PPA pole andnud hinnangut kaebaja tõenditele kogumis. Osad tõendid on jäänud hindamata. Kaebaja selgitas, miks ta pole 2021. a-l Eestis viibinud. PPA ei ole selgitanud, miks on pangakonto vajalik; 8) alates 10. märtsist 2022 ei ole kaebajal võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis. Seega võib tekkida reaalne olukord, kus kaebajal on ettevõte Eestis, kuid tal ei ole võimalik seda juhtida. Kaebaja tegi olulisi investeeringuid Eestisse. Ta panustab oluliselt tänasesse tööhõivesse; 9) PPA pole elamisloa pikendamisest keeldunud majanduslikel põhjustel. Kaebaja äritegevus on hetkel kiires faasis.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) keeldumise alused on kajastatud vaidlustatud otsuses; 2) ärakuulamiskohustust pole rikutud. Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukohad ja ta kasutas seda võimalust; 3) kaebaja pole elamisloa kehtivuse ajal Eestisse elama asunud. Kaebaja kõik reisid algasid ja lõppesid väljaspool Eestit; 4) võltsitud kinopiletid ja pesumaja tellimuse raport ei tõenda Eestis elamist; 5) PPA selgitas kaebajale, et ta peab tõendama Eestisse elama asumist. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvad kaarditehingud aitavad PPA-l hinnata, kas isiku tegelik elukoht on Eestis. Viimati nimetatud tõendit kaebaja ei esitanud. Kaebaja korteris ei elata. Kuigi kaebajal on Eestis ettevõtteid, ei näita senine kaebaja elukorraldus, et tal oleks tarvis Eestis elada selleks, et ettevõtlusega tegeleda. Elamisloa eesmärk ei ole luua lihtsustatud piiriületust; 6) õige pole kaebaja seisukoht , et elamisloa pikendamisest keeldumise põhiline alus oli VMS § 124 lg 2 p 1. PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel, lisaks VMS § 124 lg 1 p 7, § 124 lg 2 p 1 ja § 195 p 3 alusel. Valeandmete esitamine oli ainult üks alustest; 7) kuigi Eestis elamist ei seota konkreetsete päevade arvuga, peab olema tõendatud, et välismaalane on tegelikult Eestis elama asunud; 8) asjaolu, et valeandmete esitamisega seoses on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei järeldu, et haldusmenetluses pole valeandmeid esitatud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16. juuni 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et loeti tuvastatuks asjaolud, millega kaebaja ei nõustu ja et vaiet ei rahuldatud; 2) kaebaja taotles elamisloa pikendamist VMS § 191 alusel, et ta saaks tegeleda ettevõtlusega Y OÜ-s; 4(10)
3-21-1736 3) PPA keeldus tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2 ja 3, § 124 lg 1 p 7, § 124 lg 2 p 1 ja § 195 p 3 alusel; 4) vaidlustatud haldusakti andmise eeldused olid täidetud. Taoliste vaidluste puhul on PPA-l ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei nähtu. Vaidlustatud haldusakti punktis 102 on küll ekslikult nimetatud VMS § 124 lg 1 p 7 asemel § 124 lg 2 p 7, kuid see ei ole taoline viga, mille tõttu peaks haldusakti tühistama; 5) vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 1–17 on kirjeldatud põhjalikult asjaolusid ja menetluse käiku ning hulgalist e-kirjavahetust alates tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamisest kuni 17. juunini 2021. Eelnimetatu pinnalt ei saa kuidagi järeldada, et ärakuulamisõiguse realiseerimisel oleks saanud olla põhimõttelisi vajakajäämisi; 6) keelduv otsus tugineb valdavalt sellele, et kaebaja ei asunud tegelikult Eestisse elama. Seetõttu ei olnud tähtajalise elamisloa andmise tingimused selle kehtivusaja jooksul täidetud ega elamisloa pikendamise taotlus põhjendatud ning elamisloa tegelik eesmärk ei vastanud väidetavale eesmärgile. Elamisloa eesmärgiks ei ole digitaalse suhtlemise või pangakonto avamise hõlbustamine või Schengeni viisaruumis liikumise lihtsustamine. Vastavalt VMS § 117 lg 1 p-le 2 on välismaalasele antava tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks isiku tegelik elukoht Eestis. Vastustaja on veenvalt oma sellekohast seisukohta vaidlustatud haldusakti p-des 53–56 ja 60–61 selgitanud, millega kohus nõustub ning ei pea vajalikuks kõike lähtuvalt HKMS § 165 lg-st 2 üle korrata. Kaebuse tekstist ei ilmne haldusorgani konstateeringuid ümberlükkavaid vastuväiteid. Samas võib järeldada kaebusest, et seda ei olegi oluliseks peetud. Kaebaja viitab VMS §-le 6 ja selle 2017. a-l jõustunud muudatusele, millega jäeti Eestis püsivalt elamise mõistest välja vähemalt 183 päeva kestel riigis viibimise (ühe aasta jooksul) nõue. Kaebaja viide VMS §-le 6 vastustaja positsiooni ümber ei lükka, sest nimetatud paragrahv sisaldub mõistete alajaotuses, mis tähendab seda, et elamisloa alusel riigis viibimist võib lugeda terminoloogiliselt küll püsivaks elamiseks, kuid sellest ei saa järeldada, et elamisloa saamise üldtingimused ei peaks olema või ei oleks pidanud olema täidetud. Tegeliku elukoha olemasolu nõude näitlikustamiseks osundas vastustaja välismaalaste seaduse §-le 1974, millega on loodud erisus suurinvestorite tarbeks ja mille kohaselt ei pea suurinvestoril olema täidetud VMS § 117 lg-s 1 nimetatud tegeliku elukoha nõue. Sellest järeldub, et muudel juhtudel, kui erandit ei ole kehtestatud, peab tegeliku elukoha nõue olema täidetud. Tegeliku elukoha nõuet ei peagi seostama ilmtingimata 183-päevase miinimumperioodiga, elukoht võib klassifitseeruda tegelikuks ka muudel alustel, kuid praegusel juhul kaebaja suhtes seda haldusasja materjali pinnalt tõdeda ei saa. Kaebaja on pidevalt ringi reisinud ning veetnud aastatel 2018–2021 Eestis lühiajaliselt ainult üksikuid päevi. Vaidlustatud haldusakti p-s 56 on märgitud, et vastustaja tegi 6. mail 2021 kontrollkäigu aadressile Rotermanni 14-23, Tallinn, mis ei kinnitanud kaebaja elamist nimetatud aadressil. Vastustaja sai sellele kinnitust veel ka asjaolust, et kaebaja ei püüdnudki kontrollkäikude tulemust (näiteks) naabrite selgituste esitamise teel ümber lükata. Kokkuvõttes viitab see kõik sellele, et pelgalt tegeliku elukoha nõude täitma jätmise tõttu oli vastustajal õigus tähtajalise elamisloa pikendamisest keelduda. Selle taustal ei ole enam vaja kõiki vaidlusega seonduvaid aspekte üle hinnata ning samuti ei ole oluline, kas kõiki haldusmenetluse käigus esitatud dokumente (kinopiletid, väidetav treeningutel osalemine, info keemilise puhastuse teenuse kasutamisest jms), millele vastustaja osundas, võis tõlgendada ka otseselt valeandmete esitamisena. Mis puutub elamisloa pikendamisest keeldumisse viitega VMS § 195 p-le 3, siis ettevõtlusesse antud (sisulise) panusega seonduv on taolistes vaidlustes paljuski hinnanguline ja võibki jääda vaieldavaks, kuid praegusel juhul elamisloa alusel Eestis viibimise kasutegurit, mis oleks võinud oluliselt kaasa aidata ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele, ilmnenud ei ole. Vastustaja tuvastas õigesti, et ettevõtet on juhitud praktiliselt ilma riigis viibimata. Seega võib nõustuda vastustaja järeldusega, mille kohaselt jäi kaebajal tõendamata, et (nimelt) elamisloa alusel riigis viibimine oleks saanud ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aidata. Seega ei saa ka vastustaja viidet VMS § 195 p-le 3 ning 5(10)
3-21-1736 sellega seonduvat sisulist seisukohavõttu põhjendamatuks lugeda, kuid eelkõige oli siinse vaidluse puhul tähenduslik see, et tegelikult ei olnud kaebaja asunud Eestisse elama; 7) täiendavad tõendid, mille kaebaja esitas 10. juunil 2022, jätab kohus tähelepanuta, sest vastavalt Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määrusele võis menetlusdokumente ja taotlusi esitada kuni 17. maini 2022. Kuni 10. juunini 2022 võis teise menetlusosalise täiendustele vastata, kuid mitte enam midagi juurde esitada. Samas ei nähtu, et kaebaja lisatud aukirjad Narva ettevõtjate tunnustamise kategooriates ja ühe jooksutiimi foto võiks muuta seisukohta kaebaja tegeliku elukoha küsimuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on põhjendamata. Kaebaja kõigile väidetele pole vastatud; 2) kohus rikkus tõendite hindamise ja põhjendamiskohustust. Ärakuulamisõiguse osas viitas kohus vaidlustatud otsuse põhjendustele. PPA ei võtnud kaebaja argumente arvesse. PPA küsis kaebajalt selgitusi, kuid ei analüüsinud neid; 3) kohus jättis VMS § 117 lg 1 p-s 2 sätestatud normi tõlgendamata ehk ei selgitanud, mida tuleb mõista tegeliku elukohana. Kaebaja selgitas normi grammatiliselt ja eesmärgipäraselt. Kohus jättis need selgitused tähelepanuta. Seadus ei nõua, et isik peaks faktiliselt Eestis elama; 4) kohus jättis analüüsimata kaebaja ettevõtte jätkusuutlikkusega seotud argumendid; 5) kontrollkäigud ei tõenda seda, et kaebaja ei ela Eestis; 6) kaebaja ei pidanud esitama pangakonto väljavõtteid, kuna need ei seondu vaidlusega; 7) PPA üritab viidata sellele, et kaebaja osalusega äriühing on seotud rahapesuga. Selle kohta puuduvad tõendid; 8) kaebaja on esitanud tõendeid, mis kinnitavad Eestis elamist. PPA pole selgitanud, miks need tõendid kogumis ei kinnita Eestis elamist; 9) elamisloa pikendamine aitab kaasa elamisloa eesmärgile. Kaebajal on tarvis viibida Eestis, et ettevõtet juhtida. D-viisa ei sobi selle eesmärgi saavutamiseks; 10) kaebaja pole esitanud võltsitud dokumente, mille kohaselt saaks elamisloa pikendamisest keelduda VMS § 124 lg 2 p 1 alusel. Faktiline elamine ei ole eeldus, mille tõendamine annaks aluse elamisloa pikendamiseks. Oluline on VMS § 191 kohaselt see, et olemas peab olema äriühing, kes tegutseb Eestis ja see äriühing aitab kaasa Eesti majanduse arengule; 11) kohus kohaldas VMS § 193 lg-t 3 valesti. Asjaolust, et kaebaja on suutnud COVID-19 perioodil ettevõtet distantsilt juhtida, ei järeldu, et sedasi saakski ettevõtet juhtida.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 3) halduskohus on kontrolliulatuse õigesti sisustanud; 4) halduskohus analüüsis vaidluse lahendamisel kõiki olulisi väiteid; 5) kohus on õigesti tuginenud HKMS § 165 lg-le 2. Vaidlustatud otsus sisaldas konkreetseid kuupäevi, millal kaebaja Eestis viibis; 6) kuna halduskohus viitas vaidlustatud otsusele, ei pidanud halduskohus elukoha mõistet uuesti sisustama asuma; 7) ärakuulamiskohustust pole rikutud. Kaebajale anti mitmel korral võimalus esitada enda seisukohad, mida kaebaja ka tegi; 8) arvelduskonto väljavõttest nähtub, kas kaebajal on elamisluba Eestis elamiseks vaja või mitte. Kaebaja ei esitanud arvelduskonto väljavõtet; 6(10)
3-21-1736 9) halduskohus on õigust tõlgendanud ning kohus on selgitanud Eestis elamise asjaolusid. Kaebaja ei ole Eestisse elama asunud. Püsivalt Eestisse elama asumine ei ole samastatav tegeliku elukohaga; 10) Eestis elamine on üks elamisloa pikendamise tingimus (VMS § 112). Seda ei pikendata selleks, et isik saaks lihtsamalt reisida; 11) halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on saanud ettevõtet juhtida ilma, et ta peaks Eestis viibima. Kaebaja pole selgitanud, kuidas elamisluba aitab ettevõtet jätkusuutlikumalt juhtida. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et kaebaja on Eestis viibinud lühiajaliselt; 12) kuna tähtajalise elamisloa üldtingimused polnud täidetud, oli PPA kohustatud elamisloa pikendamisest keelduma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas koos 15. märtsi 2023. a menetlusdokumendiga järgmised dokumendid: 1) Narva linna kutse osaleda 14. detsembril 2022 toimunud ettevõtluskonkursi autasustamistseremoonial (dtl 1179); 2) Narva linna antud aukiri Z OÜ-le (dtl 1180) ja 3) foto, millel on lisaks kaebajale ka Narva linnapea (dtl 1181). Eespool nimetatud asjaolud ei oma vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähendust. Foto tõendab seda, et kaebaja viibis nimetatud kuupäeval Eestis. Samas ei tugine PPA asjaolule, et kaebaja Eestis üldse ei viibiks. Lisaks ei tõenda esitatud dokumendid, et kaebaja oleks asunud ajavahemikul 2015–2021 Eestisse elama. Vaidlustatud otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (VMS § 12 lg 1 ja HMS § 54). Seetõttu tagastab ringkonnakohus esitatud dokumendid (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
10.PPA keeldus vaidlustatud otsusega kaebaja tähtajalist elamisluba pikendamast VMS § 123 p-de 2 ja 3, 124 lg 1 p 7, § 124 lg 2 p 1 ja VMS § 195 p 3 alusel. Eespool nimetatud õiguslikke aluseid kohaldatakse ka elamisloa pikendamisest keeldumise korral (vt ka VMS § 131 lg 1).
11.Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele või tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (VMS § 123 p-d 2 ja 3).
11.1.PPA asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et kaebaja ei ole asunud Eestisse püsivalt elama. Nimetatud järeldust kinnitavad Eestis viibitud aeg ajavahemikul 2018–2021, samuti polnud tõendatud, et kaebaja oleks asunud elama enda nimetatud aadressile. Ühtlasi ei ela alaliselt Eestis kaebaja perekond (s.o tema abikaasa ja kaks last). Kaebaja lapsed ei käi Eesti lastasutustes ega koolides ning tema abikaasa viibib ettevõtluse tõttu Moskvas.
11.2.Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et tähtajalise elamisloa mõtteks on, et selle taotleja saaks asuda Eestisse elama (VMS § 112 ja § 117 lg 1). Elamisluba antakse, sh pikendatakse vaid juhul, kui inimesel on vajadus elamisloa järele, s.t, et esineb tegelik soov asuda Eestisse elama. Vajadus elamisloa järele puudub, kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestit külastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-2-17, p 22). Samuti puudub inimesel vajadus elamisloa järele, kui selle tegelikuks eesmärgiks on nt lihtsustada Schengeni alale sisenemist ja sellel alal vabalt liikumist. Eespool nimetatu kohaldub ka sellisel juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtluseks või soovib 7(10)
3-21-1736 ettevõtluse otstarbel elamisluba pikendada (VMS § 118 p 5 ja § 191). Viimati tehtud järeldust ei muuda asjaolu, et VMS § 6, mille kohaselt tähendab välismaalase püsiv Eestis elamine Eestis viibimist elamisloa või elamisõiguse alusel, ei sätesta Eestis viibimise kindlat tähtaega. Oluline on, et elamisluba peab olema vajalik Eestisse elama asumiseks või siin elamiseks, s.t pikemaajaliseks Eestis viibimiseks, sh nt eesmärgiga tegeleda Eestis ettevõtlusega. Kuna Eestisse elama asumine on määratlemata õigusmõiste, ei tule seda siduda konkreetsete päevadega, vaid hinnata tuleb konkreetseid asjaolusid ning nende alusel järeldada, kas isiku tegevus vastab tähtajalise elamisloa andmise tegelikule mõttele.
11.3.Ringkonnakohtu hinnangul on PPA tuvastatud asjaolude alusel õigesti järeldanud, et kaebaja ei ole asunud Eestisse elama, s.t Eestis pikemajaliselt viibima, et tegeleda Eestis ettevõtlusega. PPA tugines põhjendatult kaebajat puudutavatele piiriületuse andmetele, mille alusel vastustaja analüüsis kaebaja Eestisse saabumise, siin viibimise ja siit lahkumise päevi. Näiteks nähtub piiriandmetest, et 2018. a-l viibis kaebaja Eestis ligikaudu 40 päeva, tavaliselt oli ühe viibimise kestvuseks keskmiselt umbes 1–3 päeva. Ka järgnevad aastad selles osas üldjoontes ei erinenud (2019. a-l viibis kaebaja Eestis ligikaudu 25 päeva ja 2020. a-l üksikud päevad), v.a 2021, kui piiriandmete kohaselt kaebaja Eestisse ei sisenenud (selle kohta vt lähemalt käesolev otsus, p 2 alap 5; vaidlustatud otsus, p-d 53–56). Kui isik viibib 365 päevast Eestis erinevatel aastatel üksnes mõne päeva kuni ligikaudu 40 päeva ja keskmine Eestis viibimise järjestikune aeg on umbes 1–3 päeva, ei saa seda pidada pikemaajaliselt Eestis viibimiseks. Sellise pikkusega elamist saab käsitada lühiajalise Eestis elamisena. PPA järeldusega saab nõustuda, et esitatud asjaolud ei luba järeldada, et Eesti oleks olnud kaebaja reisi algus ja sihtpunkt, vaid see on olnud koht, kust liigutakse lühikese aja jooksul edasi. Tähtajalist elamisluba ei anta lühiajaliseks Eestis elamiseks. Kui isik soovib erinevatel perioodidel Eestis viibida lühiajaliselt, on selleks ette nähtud viisa. Kui isik viibib sedavõrd lühikest aega Eestis, võimaldab see järeldada, et ettevõtlus ei nõua seda, et kaebaja peaks viibima Eestis pikemat aega ning ettevõtlust on olnud võimalik korraldada ka väljastpoolt Eestit.
11.4.Kaebaja Eestisse elama mitte asumist kinnitavad ka teised tõendid. Andmed kaebaja perekonna kohta kinnitavad järeldust, et kaebaja ei ole asunud Eestisse elama. Kaebaja abikaasa viibib ettevõtluse tõttu Moskvas ning lapsed ei käi Eestis koolis ega lasteasutustes, nt kooliealine laps õpib Šveitsis. Kui kaebaja lähedased nt elaksid Eestis, oleks võimalik jaatada suuremat sidet Eestiga. PPA toob välja, et kontrollkäigud kaebaja elukohta ei kinnitanud, et kaebaja oleks nimetatud aadressil elanud (vaidlustatud otsus, p-d 56 ja 84; dtl 932–933). Kaebaja Eestis elamist ei kinnita see, et kaebajal on Eestis kinnis- ja vallasvara.
11.5.Kaebajal oli võimalik PPA tuvastatud asjaolud oma tõenditega ümber lükata. Näiteks tõi PPA välja, et kaebaja pole esitanud vastupidiseid tõendeid, mis kinnitaksid registreeritud elukohas elamist (nt naabrite seletused). Samuti palus PPA esitada kaebajal pangakonto väljavõtted, millest kaebaja keeldus, tuginedes sellele, et need andmed on privaatsed ja ei seondu praeguse vaidlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud pangakonto väljavõtete näol tegemist asjakohatu tõendiga, kuna need andmed sisaldavad teavet selle kohta, kas ja kui palju kaebaja teeb Eestis kaarditehinguid. Mida rohkem ja tihedamalt isik Eestis kaarditehinguid teeb, siis seda suurem on eelduslikult see aeg, millal ta Eestis elab. Need andmed oleks kinnitanud piiriandmeid või need ümber lükanud. Selle tõendi esitamata jätmisega võttis kaebaja riski, et PPA tuvastatud asjaolud jäävad ümber lükkamata.
11.6.Piiriandmete alusel tuvastatut ei lükanud ümber Coca-Cola Plaza kinopiletid, kuna nende alusel ei olnud võimalik tõendada, et just kaebaja oli see, kes nimetatud päevadel kino külastas. Paljudel juhtudel ei olnud kaebajal võimalik nimetatud kuupäevadel ja kellaegadel kinos olla, 8(10)
3-21-1736 sh oli piletite kuupäevasid muudetud ja kino andmetel olid piletid väljastatud teisele isikule (vaidlustatud otsus, p-d 63 ja 92). Ka OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus raport ei kinnitanud kaebaja Eestisse elama asumist, kuna äriühingu juhatuse liige kinnitas PPA-le, et nad pole taotlejale vaidlusalust raportit väljastanud (vaidlustatud otsus, p-d 75 ja 95). Ringkonnakohus nõustub PPA-ga ka selles osas, et Shorinryu Karate-Do Eesti liidu dokument, milles olid kajastatud treeningute toimumise ajad (s.o esmaspäev, kolmapäev ja reede) ja koht, ei tõendanud kaebaja Eestisse elama asumist. Viidatud dokument oli seejuures allkirjastamata ja selle õigust pole asjakohane isik kinnitanud. Väljavõtted MyFitness klubimaksu tasumise kohta ei tõenda, et kaebaja Eestis elas. Tegemist oli liikmemaksuga, mida tuli tasuda iga kuu sõltumata sellest, kas treeningutel osaleti või mitte. PPA kontrolli tulemusena selgus, et kaebaja külastas MyFitness klubi viimati 25. veebruaril 2016.
11.7.Eestisse elama asumise nõuet ei kohaldata, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba suurinvestorile ettevõtluseks antaval alusel (VMS § 1972 ja § 1974). Kaebaja pole viimati viidatud alusel tähtajalist elamisluba taotlenud. Seega kohaldub kaebaja suhtes tähtajalise elamisloa pikendamisel üldtingimus, et ta peab olema asunud Eestisse elama.
11.8.Eespool nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad seega järeldada, et kaebajal ei ole edaspidi tähtajalist elamisluba tarvis selleks, et ta saaks jätkata Eestis elamist. Seetõttu on PPA õigesti jätnud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse pikendamata, kuna selle pikendamine ei vastaks elamisloa andmise tingimustele, sh poleks selle taotluse rahuldamine põhjendatud (VMS § 123 p-de 2 ja 3). Kui kaebaja ei ole tegelikkuses asunud Eestisse elama, ei oma tähendust see, millised on ettevõtte majandusnäitajad.
12.Kuna tähtajalise elamisloa pikendamise keeldumise alused VMS § 123 p-de 2 ja 3 mõttes olid täidetud, ei oma vaidlustatud otsuse kehtivuse hindamisel määravat tähendust, kas PPA on tuginenud õigesti ka VMS-i teistele alustele. Tegemist ei ole tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kumulatiivsete, vaid alternatiivsete alustega. Samas peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgnevat.
12.1.VMS § 124 lg 1 p-s 7 nimetatud alust on PPA sisustanud samade asjaoludega, millele PPA tugines VMS § 123 p-de 2 ja 3 sisustamisel. Tähtajalise elamisloa andmise ainukesteks eesmärkideks ei saa olla lihtsustada välismaalase digitaalset suhtlust Eesti Vabariigis, võimaldada liikuda Schengeni alal ja avada pangakonto, vaid eespool nimetatud hüved kaasnevad, kui isik on asunud Eestisse elama VMS § 112 ja 117 lg 1 mõttes ja seda ettevõtlusega tegelemiseks.
12.2.PPA toob põhjendatult välja, et kuna kaebaja viibib Eestis sedavõrd lühikest aega, on tõenäoline, et ettevõtlust juhib tegelikult kaebaja äripartner, kes elab Eestis püsivalt. Seega ei aita tähtajaline elamisluba oluliselt kaasa ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgile VMS § 195 p 3 mõttes, s.o asuda Eestisse elama ettevõtlusega tegelemiseks.
12.3.PPA on ka seisukohal, et kuna kinopiletid ja OÜ Mr. Clean Keemiline Puhastus arve/raport ei tõenda kaebaja Eestis elamist ja kaebaja on esitanud valeandmeid VMS § 124 lg 2 p 1 mõttes. Väidetavalt kasutas vaidlusaluseid pileteid teine isik ning keemilise puhastuse juhatuse liige kinnitas, et nad ei ole kaebajale tellimuste raportit väljastanud. Praeguses asjas on võimalik menetluses tähtsust omava asjaoluna, sh kaebaja varasema tegevuse kohta käsitada ka neid andmeid, mille alusel on võimalik hinnata, kas kaebaja asus Eestisse elama, s.o kaebaja esitatud tõendid. Tegemist on ühe asjaoluga, millest võis sõltuda tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse rahuldamine. Kuigi kaebaja esitas nimetatud tõendid PPA-le ja PPA-l oli õigus neid hinnata, siis VMS § 124 lg 2 p 1 kohaldamisel tuli arvesse võtta seda, et kaebaja 9(10)
3-21-1736 soovis nendest tõenditest enne otsuse tegemist loobuda (loobumise kohta vt vaidlustatud otsus, p 80). See tähendab, et kaebaja muutis menetluse kestel oma tahet ning ta ei soovinud nimetatud tõenditega lükata ümber PPA tehtud järeldust, mis põhines eeskätt piiriandmetel, kontrollkäigul ja perekonna elukoha andmetel. Kuigi PPA hindas nimetatud tõendeid, ei olnud pärast seda, kui kaebaja soovis nende esitamisest loobuda, siiski õige tugineda VMS § 124 lg 2 p-le 1. Viimati märgitu ei too kaasa kaebuse rahuldamist ja vaidlustatud otsuse tühistamist. Tegemist ei olnud kumuleeruvate alustega ega PPA peamise põhjendusega.
13.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ärakuulamiskohustust pole rikutud. PPA andis kaebajale mitmel korral võimaluse esitada selgitusi ja seisukohti. PPA on kaebajalt küsinud selgitusi asjas tähtust omavate (s.o Eestis elamist kinnitavate) asjaolude kohta, sh viidanud sellele, et tähtajalise elamisloa pikendamine kaebaja esitatud asjaoludel pole põhjendatud (vt PPA 24. septembri, 15. oktoobri ja 21. oktoobri 2020. a e-kirjad; dtl 121, 617–627, 741). Vastustaja esitas 22. detsembri 2020. a kirjas põhjendused selle kohta, miks kaebajale keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest ja talle anti võimalus esitada oma seisukohad (dtl 831–836), millele kaebaja esitas enda vastuväited. PPA teavitas kaebajat 8. veebruari 2021. a kirjaga tähtajalise elamisloa keeldumise faktilistest ja õiguslikest alustest ning PPA andis kaebajale õiguse esitada oma arvamuse (dtl 857 877). PPA on küsinud asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ka 18. märtsi 2021. a ja 13. aprilli 2021. a kirjadega (dtl 923 ja 925). Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukohad ka 7. juuni 2021. a kirjaga, milles oli viidatud nii õiguslikele alustele kui ka keeldumise aluseksolevatele asjaoludele (dtl 934 948). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab eespool kirjeldatud PPA tegevus järeldada, et kaebaja ärakuulamine on olnud tegelik nii faktiliste asjaolude kui ka õiguslike aluste osas. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus PPA antud õiguslike hinnangutega, ei tähenda kaebaja ärakuulamata jätmist. Esitatud dokumendid lubavad järeldada seda, et kaebaja oli teadlik nendest õiguslikest alustest ja asjaoludest, mis PPA esialgse hinnangu alusel tõid kaasa tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja sai väidetavalt haldusmenetluse toimikuga tutvuda pärast vaidemenetlust, ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Kaebuses esitatud väited ei võimalda järeldada, et eespool nimetatud asjaolu oleks mõjutanud vaidlustatud otsuse õiguspärasust (HMS § 58).
14.Kaebaja väide, et halduskohus pole kaebaja kõiki väiteid hinnanud, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist ega kaebuse rahuldamist. PPA on õigesti tuginenud VMS § 123 p-dele 2 ja 3 ning keeldunud kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamisest. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu antud hinnanguga VMS § 123 p-de 2 ja 3 kohaldamise kohta, ei tähenda, et kohus oleks vaidlusalust normi valesti kohaldanud. Halduskohus kontrollis, kas vastustaja oli määratlemata õigusmõiste õigesti sisustanud.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.