X. X kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsuse nr 4.-1/232-1 tühistamiseks ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kohustamiseks teha uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus, mis tagab X. Xile tema erivajadusele vastava müravaba eluruumi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja F. F Vastustaja – Tallinna Linn, esindajad Janne Kivistik ja Fredy Bogomolov
3.Jätta ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.04.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. Xil (kaebaja) on Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 otsusega nr P26-2017-71793 tuvastatud raske puue alates 01.07.2017 kuni 14.05.2022. Puuduv töövõime alates 15.05.2017 kuni 14. 05.2022.
2.Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldusega nr 648-k anti kaebajale koos ema F. Figa üürile kõigi mugavustega kahetoaline munitsipaaleluruum üldpinnaga 52,6 m2, aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Tallinn. Tallinna Linnavaraamet teostas korteris eelnevalt põhjaliku remondi ning paigaldas heliisolatsiooni. 13.08.2020 asus kaebaja koos emaga nimetatud munitsipaalkorterisse elama.
3.Nimetatud eluruum osutus ebasobivaks, kuivõrd tekkisid heli ja müra probleemid. Tallinna Linnavaraamet koos Akukon OÜ spetsialistiga kohtusid kaebajaga nimetatud korteris, mille käigus spetsialist selgitas kaebajale ja tema emale, et parema heliisolatsiooni tegemine on võimalik kõige ülemisse korterisse, kuid arvestada tuleb, et 100% helikindaks ei ole kortermajas 1(8)
korterit võimalik teha. Seejärel otsustati, et kaebaja jaoks kohandatakse korter, mis asub viimasel korrusel aadressil Xxxxxxxx xxx xxx-xx.
4.Eluruumis Xxxxxxxx xxx xxx-xx teostati remonditööd lähtuvalt Akukon OÜ lähteülesandest. Tööd teostati vastavalt korteri kandevõimele. Akukon OÜ lähteülesande kohaselt teostati põranda valamine kokkuleppel kaebajaga ainult magamistoas, kuna kogu korteri ulatuses ei oleks olemasolev konstruktsioon vastu pidanud. Seda otsustati kokkuleppel perega ja tulenevalt asjaolust, et magamistoal, mis asub korteri keskosas, ei ole ühiseid seinu naabritega.
5.23.03.2021 teavitas kaebaja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametit (vastustaja) kirjalikult, et korteri remont ja kohandustööd on tehtud, kuid tegemata on jäänud keskmise toa kolme seina kohandused. Eeltoodule vastas vastustaja e- kirja teel milliseid töid ja mille alusel tehti. Viimasele vastas kaebaja 29.03.2021, et on teadlik, et 100% helikindlust pole võimalik saavutada. Samuti märkis kaebaja, et kui väikese toa seinad oleksid vooderdatud, oleks tal võimalik sinna kolida.
6.Kaebaja esitas 21.04.2021 digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et on nõus asuma elama Xxxxxxxx xxx xxx-xx asuvasse munitsipaaleluruumi tingimusel, et korteris teostatakse täiendavad kohandustööd- „keskmise toa 3 seina kaetakse heliisolatsiooniga“.
7.Mais 2021 korraldas Tallinna Linnavaraamet ostumenetluse Xxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinn ühe toa kohandamiseks. 15.06.2021 koostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktiga anti toa kohandamiseks teostatud tööd üle.
8.Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 737 anti munitsipaaleluruum asukohaga Xxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinn üheks aastaks üürile kaebajale koos ema F. Figa. Kaebajaga sõlmiti eluruumi osas üürileping 29.06.2021, mida pikendati 2022 aasta juunis ühe aasta võrra.
9.09.12.2021 pöördus Tallinna Linnavaraameti spetsialist C. E Akukon OÜ spetsialisti D. T poole, et saada nõu, mida oleks Tallinna linnal veel võimalik teha kohandatud korteri osas. Spetsialist vastas, et kui ehitustööd on teostatud korrektselt ning vastavalt linnavara toodud kirjeldusele, siis käsitletava korteri magamistoa ja alumise korteri vahelise õhu- ja löögimüra isolatsioon peaks küll märkimisväärselt paremaks muutuma. Spetsialisti sõnade kohaselt tuleb arvestada, et tegemist on suhteliselt vana kortermajaga, kus esialgne heliisolatsioon võib olla madal. Lisaks pakkus ta, et tegeliku olukorra hindamiseks tuleb kõigepealt teha heliisolatsiooni mõõtmisi kahe korteri vahel.
10.Piirdetarindite heliisolatsiooni mõõtmised teostati Xxxxxxxx xxx xxx-xx korteris 21.02.2022 Akukon OÜ poolt, mille kohta koostati mõõtmisjäreldused ja koostatud mõõtmiste protokollid. Järelduste kohaselt on õhumüra isolatsioon 4-5 dB kõrgem ja löögimüra isolatsioon (mis on peamine pretensioon) tunduvalt parem võrreldes EVS 804:2003 standardis toodud nõudega. Arvamuses on välja toodud, et kuna korteris nr 44 elava isiku puhul on tegemist väga mürale tundliku inimesega, siis isegi madalama löögimürataseme indeksi puhul ei ole võimalik garanteerida, et kõrval paiknevast korterist tekkiv struktuurmüra ei jää inimesele häirivaks, kui tegemist on korterelamu tüüpi majaga.
11.Lisaks Akukon OÜ poolt läbiviidud mõõtmistele küsis linnavaraamet täiendavat sõltumatu eksperdi M. R, Kajaja Acoustics OÜ hinnangu korteri heliisolatsiooni teostamise võimalikkuse kohta. Eksperdi vastusest selgub, et ka kõikidele akustilistele nõuetele vastavas korterelamus inimeste tekitatud helid mingil määral kostavad ja absoluutset vaikust ei ole võimalik saavutada. Arvestades, et tegemist on eriti tundliku inimesega on keeruline vastavat eesmärki saada, sest hetkel on juba nõuded täidetud.
12.27.01.2022 viis MTÜ Papaver ameti tellimisel läbi kodukülastuse.
13.Haabersti Linnaosa Valitsus on soovinud perega kokku leppida täiendava hindamise läbi viimiseks kodukülastust korduvalt. Paraku on pere sellest keeldunud või jätnud isegi vastamata. 2(8)
14.Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsusega nr 4.1/232-1 otsustati hüvitada kaebajale munitsipaaleluruumi Xxxxxxxx xxx xxx-xx magamistoa heliisolatsiooni parandamisega seotud kohandustöö kulud summas 1600 eurot. Kulud on seotud raviskeemist tuleneva vajadusega vaikse eluruumi järele, mis tagaks rahuliku ööune.
15.10.05.2022 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 9.06.2022 ja 08.12.2022 määrusest on kohtu menetluses kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsuse nr 4.1/232-1 tühistamiseks ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kohustamiseks teha uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus, mis tagab kaebajale tema erivajadusele vastava müravaba eluruumi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
16.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 16.1 Kaebaja on puuduva töövõimega, raske puudega. Diagnoositud on Asperger, lapse muu degeneratiivne häire, depressioon, tähelepanu- ja keskendumishäired, orgaaniline ajukahjustus sünnitraumast, hemiparees, sekundaarne Parkinsonism, aneemia, soolehäired, hüperakuusia, ajutüvesümptomitega migreen. 16.2 Kaebaja on viie viimase aasta jooksul neljandas linna korteris. Oma kodust jäi ta juba lapsena ilma. 16.3 Eluruumis kus kaebaja elab, lubati kohandada kõik seinad ja põrandad. Kui seda ei oleks lubatud, siis oleks kaebajale pidanud ütlema ei. Pool aastat oli vaikus, kui kolimisel tuli välja et palju on tegemata. Kaebaja käis ka ise kaks nädalat kuulamas, kuid siis oli alumine korter tühi. Peale korterisse kolimist 2021 aasta suvel hakkas kaebaja tervisel juba parem, kuid siis tulid elanikud alla ning kõik on kuulda. 2021 aasta lõpus tuli Akukon OÜ mõõtmisi tegema ning oli jahmunud, et miski pole aidanud ja et mõõtmistulemused on terve inimese normidele vastavad. Normid on liiga leebed. Akustik Linda Madalik hinnangul peaks vooderdama kõik seinad ja põrandad nagu lubati. 16.4 Magamistuppa on kõik kuulda, eriti hull on öösel. OÜ Papaver ütles et asi on aegkriitiline ja kaebaja jaoks on nr 1 keskkond. 16.5 See 1600 eurot, mida vastustaja pakub, oleks jälle raisatud, sest selle eest ei saa. Kaebaja ei ole ise võimeline korterit üüriturult üürima. Raviskeemist tulenev ravi tekitab depressiooni ega aita võtta ära helitundlikkust. Kaebajal ei peaks magamiseks olema ravimeid. Mürasummutavad kõrvaklapid ei aita. Kaebaja ei saa enam müra keskel endaga hakkama, on hirm olla kodus. Päeval põgeneb raamatukokku või loodusesse. Ööd on kõige hullemad. Kaebaja soovib olla tubli, pooleli on kooli lõpetamine, teeb lastele joonistamise töötuba. 16.6 Põhjus, miks hinnapakkumis ei küsitud oli see, et D. T, käies korteris mõõtmisi tegemas ütles, et siin tuleb kõik maha lõhkuda või uus anda ja et ehituse juures oleks pidanud akustikkonsultant juures olema. Korteris on palju tegemata, mis on tema projektis. Teine põhjusel oli, et Tallinna ombudsman ja õiguskantsler ütlesid, et minge kohtusse. Kolmandaks on kaebaja eelmises kohas 15 ehitaja hulgast 3 seina ja lae tegemiseks pakkumuse küsinud ja see oli 4000. Linn ei kasutanud kaebaja poolt leitud pakkumusi. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 17.1 Tulenevalt 11.07.2022 menetlusdokumendis kirjeldatust on vastustaja teinud kõikvõimaliku, et võimaldada kaebajale sobiv võimalikult vaikne eluruum. Paraku täielikku vaikust kortermajas 3(8)
saavutada ei ole võimalik, mida kinnitavad ka menetlusdokumendis nimetatud ekspertide hinnangud. 17.2 Eramaja näol sotsiaalseid eluruume linnal pakkuda ei ole. 17.3 Et paremini aru saada, millised elutingimused vastavad kaebaja puudest lähtuvale erivajadusele, esitas 08.04.2021 Haabersti Linnaosa Valitsus päringu kaebaja raviarstile, et määratleda sobiva elukoha tingimused. Dr. Ü. K sõnade kohaselt ei ole kaebaja jaoks müra fooni taseme kohta kortermajas ühtegi täiendavat näidustust. Seadus ei kehtesta psühhiaatrilist ravi saava isiku eluasemele täiendavaid tingimusi (vastustaja 11.07.2022 vastuse lisa 19). 17.4 Abivajadust on linnaosa valitsus soovinud hindama minna, et tagada vajaduspõhine tugi sotsiaalteenuste ja/või – toetuste näol. Paraku ei ole perekond sellega nõustunud. Viimane kodukülastus kaebaja abivajaduse hindamiseks oli kokku lepitud 21.11.2022, kuid sellel päeval ei olnud kaebajat kodus. Ilma abivajadust tervikuna hindamata ei ole võimalik inimest aidata. 17.5 KÜ Paldiski mnt 181 on teinud mitmeid pöördumisi seoses korter nr 44 esinevate probleemidega. Viimane neist on laekunud 10.07.2022. 17.6 Peret on teavitatud ka võimalusest ise endale sobiv elupaik leida ning on pakutud abi üüri ja/või kommunaalkulude maksmisel, kuid kaebaja ema F. F sõnul ei ole nad endale sobivat varianti siiani leidnud. 17.7 Kaebajale ei ole välja makstud 04.03.2022 otsusega määratud hüvitist. Nimetatud otsus nägi ette, et kaebaja võtab võrdlevad hinnapakkumised vajalikeks töödeks. Kaebaja teavitas oma 06.05.2022 e- kirjas, et 1600.- euroga ei ole võimalik midagi teha. 17.8 Eluruumi kohandamise kulu hüvitamist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 15. Nimetatud määruse kohaselt hüvitatakse kulud tagantjärele, ehk peale tööde teostamist ja üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamist osapoolte poolt vastavalt sõlmitavale kolmepoolsele lepingule. 17.9 Haabersti Linnaosa Valitsuse poole on korduvalt pöördunud perekond Xi alumine naaber. Kurdetud on radiaatoritega kolistamist. Kutsutud on politsei korter 44 poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 04.03.2022 otsuse nr 4.-1/232-1 tühistamisnõue
19.Poolte vahel on esmalt vaidlus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsuse õiguspärasuse osas. Nimetatud otsusega otsustas vastustaja hüvitada kaebajale Xxxxxxxx xxx xxx-xx munitsipaaleluruumi magamistoa heliisolatsiooni parandamisega seotud kohandustöö kulud summas 1600 eurot. Otsuse kohaselt on kulud seotud raviskeemist tuleneva vajadusega vaikse eluruumi järele, mis tagaks rahuliku ööune.
20.Tallinna Linnavolikogu 7.10.2021 määrusega nr 24 on kinnitatud „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, mille § 7 lg 1 p 2 kohaselt on linnal õigus maksta abi vajavale isikule linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetuseid, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud. Abi saamiseks esitab isik taotluse, milles kirjeldab abivajadust (§ 8 lg 1), millele järgnevalt linnaosa valitsus hindab isiku abivajadust ning korraldab vajadusel abi andmise (§ 9 lg 1). Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määrusega nr 35 kinnitatud sotsiaaltoetuste maksmise korra § 1 p 6 kohaselt võib linn maksta sissetulekust sõltuva toetusena eluruumi kohandamise kulu hüvitist inimese kohta 1600 eurot.
21.Eeltoodust järelduvalt on vastustaja otsustanud maksta kaebajale eluruumi kohandamiseks sissetulekust sõltuvat toetust maksimaalses määras. Suurema hüvitise maksmine ei ole eelpool toodud määruse regulatsiooni kohaselt õiguslikult võimalik. 4(8)
22.Kaebaja ei ole ka tõendanud, et vastustaja poolt võimaldatud toetuse arvel ei ole võimalik parendada kaebaja kasutusse antud Xxxxxxxx xxx xxx-xx asuva korteri heliisolatsiooni. Tallinna Linnavolikogu 7.10.2021 määrusega nr 28 kinnitatud „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 15 p 10 sätestab, et hüvitise väljamaksmise aluseks on esitatud kuludokumendid ja kirjalik kinnitus, et tööd on tehtud otsuse aluseks olnud hinnapakkumise alusel. Kaebaja ei ole heliisolatsiooni parandamiseks vajalikke töid tellinud ega küsinud ka vastavaid hinnapakkumisi.
23.Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 04.03.2022 otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajal tekib õigus nõuda hüvitise välja maksmist eeldusel, et võetud on hinnapakkumised ja tööd on tehtud. Nimetatud eeldused on hetkel täitmata, mistõttu puudub ka alus toetuse välja maksmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude. Nõue Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kohustamiseks teha uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus, mis tagab kaebajale tema erivajadusele vastava müravaba eluruumi
24.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal on Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 otsusega tuvastatud raske puue. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal esineb oma haigusest tulenevalt tundlikkus helide (müra) suhtes. Poolte vahel on vaidlus selles, millised on Tallinna linna kohustused kaebaja ees talle tema erivajadusele vastava sotsiaaleluruumi andmisel.
25.SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama, kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema. Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
26.Eeltoodud sätetest tulenevalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Eluruumi tagamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest (SHS § 3 lg 1).
27.Kohus leiab, et vastustaja ei ole oma kohustusi kaebaja ees rikkunud. Abi andmisel on lähtutud kaebaja ja tema pere (ema) põhjendatud vajadusest.
28.Vastustaja on andnud kaebaja kasutusse erinevaid sotsiaaleluruume ning püüdnud eluruumide vahetamise kaudu arvestada maksimaalsel määral kaebaja tundlikkusega helide suhtes. Kuivõrd kaebajale ei ole linna poolt antud eluruumid sobinud, on neid kohandatud ning vahetatud: a) Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2017 korraldusega nr 559-k anti kaebajale koos tema emaga üürile munitsipaaleluruum Vikerlase tn 15-171. Ülemisest korterist kostuva müra tõttu soovis kaebaja korteri vahetust teise korteri vastu; b) sellele järgnevalt anti kaebaja kasutusse Xxxxxxx xx x-xx asuv eluruum, kuid alumiste naabritega ilmnesid probleemid seoses olmehelide tugevusega; c) järgnevalt pakuti kaebajale Lasnamäe LOV poolt erinevaid kortereid, millest kaebaja valis korteri Xxxx xx xxx-xx. Ka nimetatud korter ei sobinud kaebajale; d) Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2022 korraldusega nr 648-k anti kaebaja ja tema ema kasutusse korter aadressil Xxxxxx xxx x-xx. korteris oli eelnevalt teostatud põhjalik remont ning paigaldatud heliisolatsioon. Kaebaja koos emaga asus nimetatud eluruumi elama 13.08.2020, kuid korteriühistu esitas korduvalt kaebusi korteri nr 35 ühiselureeglite rikkumise osas seoses erineva arusaamaga olmehelide tugevusest; e) 5(8)
Tallinna Linnavaamet pakkus järgmise lahendusena kaebajale korterit Xxxxxxxx xxx xxx-xx viimasel korrusel.
29.Haabersti Linnaosa Valitsus on oma 24.05.2021 kirjas informeerinud kaebajat sellest, et teostatakse Xxxxxxxx xxx xxx-xx keskmise toa kohandamine (vastustaja vastuse lisa 1). Lähteülesanne koostati koostöös akustikafirma Akukon OÜ-ga. Korteri remondiks koostatud tehnilises kirjelduses on ette nähtud täiendavad heliisolatsiooni tagavad tööd magamistoa osas (vastustaja vastuse lisa 5). Tööd teostati lähtuvalt korteri olemasolevast kandevõimest. Akukon OÜ esindaja D. T selgitas ka kohtuistungil, et põrandate valamine oli võimalik üksnes magamistoas, kuna hoone kandevõime ei oleks teistsugust lahendust vastu pidanud. Oma 21.04.2021 kirjas andis kaebaja teada, et on nõus asuma elama Xxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinn asuvasse eluruumi tingimusel, et korteris teostatakse täiendavad kohandustööd- keskmise toa 3 seina kaetakse heliisolatsiooniga (vastustaja vastuse lisa 9). Vastustaja tellimisel nimetatud tööd teostati ning vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusele nr 737 anti munitsipaaleluruum asikohaga Xxxxxxxx xxx xxx-xx kaebajale koos tema emaga üürile üheks aastaks. Üürileping sõlmitu 29.06.2021, mille lõppedes seda pikendati ühe aasta võrra. Kaebaja ei ole nimetatud korraldust vaidlustanud ning on sellega nõustunud. Eeltoodust nähtuvalt asus kaebaja korterisse elama olles teadlik sellest, et põrandad valatakse vaid ühes toas ning heliisolatsiooniga kaetakse keskmise toa 3 seina. Seega on põhjendamatu kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud etteheide, mille kohaselt lubati kohandada kõik seinad ja valada põrandad. Sellist lahendust ei ole kaebajale kunagi pakutud ega olekski saadud pakkuda, kuivõrd hoone kandevõime ei oleks lahendust vähemalt osaliselt võimaldanud.
30.09.12.2021 pöördus vastustaja Akokon OÜ poole, et saada nõu, mida oleks veel võimalik teha kohandatud korteri osas. Kirjas on välja toodud tööd, mida on tehtud selleks, et tagada korteri helikindlus. Akukon OÜ vastas oma 14.12.2021 kirjas, et kui ehitustööd on tehtud korrektselt ning vastavalt vastustaja kirjas toodud kirjeldusele, siis peaks korteri magamistoa ja alumise korteri vaheline õhu- ja löögimüra isolatsioon märkimisväärselt paremaks muutuma. Tegeliku olukorra hindamiseks pakkus D. T välja, et teostataks mõõtmisi. Spetsialist selgitas ka, et arvestada tuleb, et tegemist on suhteliselt vana kortermajaga, kus heliisolatsioon võib olla madal (vastustaja vastuse lisa 12).
31.Heliisolatsiooni mõõtmised teostati vaidlusaluses korteris 21.12.2021 Akukon OÜ poolt (vastustaja vastuse lisad 12 ja 13). Spetsialist leidis, et: „Vastavalt saadud mõõtmistulemustele on mõõdetud õhu- ja löögimüra isolatsioon väga sarnane mõlema korteri köökide ja magamistubade vahel - õhumüra isolatsiooni indeksi väärtus jääb vahemikku R’w = 59-60 dB ja löögimürataseme indeksi väärtus on L’n,w = 44 dB nii magamistubade, kui ka köökide vahel. Kui võrrelda saadud mõõtmistulemused EVS842:2003 standardis toodud heliisolatsiooni nõuetega kahe korteri vahel, siis mõõdetud õhumüra isolatsiooni indeks väärtus R’w on kahe korteri vahel nõudest 4-5 dB võrra kõrgem (nõue on R’w ≥ 55 dB) ja alumisest korterist mõõdetud löögimürataseme indeksi väärtus L’n,w on nõudest 9 dB võrra parem (nõue on L’n,w ≤ 53 dB). Kuna käsitletavate korterite vaheline heliisolatsioon ei olnud enne ehitustööde algust ega ehitustööde käigus kontrollitud, siis on raske hinnata kui palju on korterite vaheline heliisolatsioon muutnud pärast ehitustööde teostamist. Kui tugineda ainult saadud mõõtmistulemustele ning arvestada, et köökide vahelist vahelaekonstruktsiooni ei olnud enne ega ka ehitustööde käigus märkimisväärselt muudetud ning see erineb algsest magamistubade vahelisest vahelaekonstruktsioonist, siis võib järeldada, et teostatud ehitustööde efektiivsus on väga madal. Kui aga esialgne köökide vaheline vahelae konstruktsioon oli parem võrreldes magamistubade vahelise heliisolatsiooniga, siis ehitustööde efektiivsus võib olla kõrgem.“. Spetsialist leidis kokkuvõtteks, et „Meie hinnangul saadud tulemused on antud juhul minimaalsed selleks, et tagada korteris nr 44 vaiksed tingimused arvestades, et korteri nr 44 elanik ei esita pretensioone korterite vahelisele õhumüra isolatsioonile, mille tulemus on normist 4-5 dB kõrgem. Kusjuures korteri omaniku peamine pretensioon on seotud löögimüra isolatsiooniga, mille tulemus on tunduvalt parem võrreldes EVS 6(8)
804:2003 standardis toodud nõudega. Meie praktika näitab, et isegi paremate löögimüra isolatsiooni tulemuste puhul on olnud juhtumid, kus korterite omanikud on esitanud 2 arendajatele pretensioone, mis käsitlevad löögimüra heliisolatsiooni. Selle põhjuseks on reeglina kõrval korteris elava korteriomaniku nö füüsilised omadused (nt. raske sammuga käik) ja aktiivsus, mis on inimestel väga erinev. Kuna antud juhul tegemist on korteris nr 44 elava väga mürale tundlikuga inimesega, siis isegi madalama löögimürataseme indeksi puhul ei ole võimalk garanteerida, et kõrval paiknevast korterist tekkiv struktuurimüra ei jää inimesele häirivaks, kui tegemist on korterelamu tüüpi majaga. Küsimuste või kommentaaride tekkimisel, palun võtke meiega ühendust.“. Ka kohtuistungil ütlusi andes kinnitas D. T, et kaebaja kaebused seonduvad peamiselt löögimüraga, mille osas on vastustaja poolt teostatud parendused andnud positiivseid tulemusi. Samuti selgitas tunnistaja, et kortermajas ei ole absoluutselt müravaba keskkonda võimalik tagada. Selliseid nõudeid ei ole võimalik tagada ka uuemates korterelamutes. Lisaks Akukon OÜ poolt läbi viidud mõõtmistele küsis vastustaja Kajaja Acoustics OÜ-lt hinnangut korteri heliisolatsiooni osas. Eksperdi vastusest (vastustaja vastuse lisa 15) selgub, et löögimüra summutamiseks tuleks teostada töid alumises korteris. Ka nimetatud arvamuses nentis ekspert, et ka uues kaasaegses kõigile akustilistele nõuete vastavas elamus inimeste tekitatud helid mingil määral kostavad ja absoluutset vaikust ei ole võimalik saavutada. Kui tegemist on eriti tundliku inimesega, siis on ka keeruline sellist eesmärki saavutada, kuivõrd nõuded on juba täidetud.
32.Eeltoodust järelduvalt ei saa vastustajale kohtu hinnangul mingil juhul ette heita soovimatust kaebaja poolt tõstatatud küsimusega tegeleda, st pakkuda kaebajale tema vajadustele vastavat eluruumi. Kohtu hinnangul on vastustaja täitnud kaebaja ees oma seadusest tuleneva kohustuse ning andnud kaebaja kasutusse eluruumi, mille osas on teostatud kaebaja abivajadusest lähtuvaid kohandustöid. Kohandustööde maksumus on vaidlustatud 04.03.2022 otsuse kohaselt 17 490 eurot ning kaebajale on pakutud lisaks hüvitist 1600 euro ulatuses. Seejuures tehti heli isoleerimiseks vajalikke töid oma ala spetsialisti, Akukon OÜ, lähteülesande alusel (vastustaja vastuse lisa 2). Nii Akukon OÜ kui ka Kajaja Acoustics OÜ esindajad on heliisolatsiooni mõõtmisel välja toonud, et löögimüra tase on oluliselt parem võrreldes kehtivate normidega ning et korterelamus ei ole helide täielikku summutamist võimalik reaalselt tagada. Kaebaja pretensioonid seonduvadki löögimüraga, mitte õhumüraga. Vastustaja ei ole olnud kaebaja suhtes hoolimatu ega pakkunud kaebajale eluruumi, mis ilmselgelt kaebaja vajadustele ei vasta. Vastupidi, vastustaja on püüdnud oma võimaluste piires kaebaja huvidega igati arvestada. Vastustajale ei saa ette heita, et ta ei teosta töid kaebaja korteri all olevas korteris, kuivõrd nimetatud eluruum ei ole vastustaja omandis. Kaebajale on pakutud erinevaid eluruume, neid on vahetatud ning kaebaja vajadustele vastavalt kohandatud. Vastustaja võimalused ei ole aga piiramatud, kuivõrd linna käsutuses olevate ressursside abivajavate isikute vahel jaotamisel ei saa kaebajale luua eeliseid teiste abivajavate isikute ees. Vastustajal on kaalutlusõigus, millises ulatuses abi anda. Kaebaja vajadustele võiks istungil arutletu kohaselt vastata eramaja, kuid sellise eluaseme pakkumine kaebajale ei ole vastustajal vastava elamispinna puudumise tõttu võimalik. Kohtu jaoks on usutav, et kortermajas ei ole kaebaja vajadustega täielikult võimalik arvestada, kuivõrd naabrite elutegevusega kaasnevad helid kanduvad igal juhul kas suuremal või väiksemal määral teistesse korteritesse. Seega ei ole vastustajal ka praktiliselt võimalik kaebaja huve suuremal määral arvestada. Muu hulgas on oluline, et kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole kaebaja ööuni häiritud, kuivõrd öösiti on vaikne. Seega on kaebaja olukord juba oluliselt leevenenud.
33.Kohus märgib täiendavalt, et nagu nähtub kaebaja raviarsti Ü. K 12.04.2021 vastusest Haabersti LOV pöördumisele, siis ei ole kaebaja puhul tema jaoks müra fooni taseme kohta kortermajas ühtegi täiendavat näidustust. Seadus ei kehtesta psühhiaatrilist ravi saava isiku eluasemele täiendavaid tingimusi (vastustaja vastuse lisa 19). Nimetatud kirjast järeldub, et tegelikkuses on vastustaja teinud kaebaja eluruumi kohandamisel enam, kui kaebaja haigusest tulenevad näidustused seda nõudnud on. Edasise abi andmine tähendaks kaebajale põhjendamatu eelise loomist teiste linna abi vajavate isikute ees, mis oleks ebaproportsionaalne. Seega puudub alus kohustada vastustajat tegema uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus, mis tagab X. Xile 7(8)
tema erivajadusele vastava müravaba eluruumi. Vastustaja on vastava kohustuse täitnud. Kuna vastustaja ei ole kaebaja ees oma kohustusi rikkunud, siis jätab kohus rahuldamata kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude.
34.Täiendavalt väärib märkimist, et vastustaja tellimisel hindas kaebaja abivajadust MTA Papaver, kes koostas 02.02.2022 hinnangu. Hinnangu koostamise eesmärgiks oli hetkeolukorra kaardistamine ja toimetulekut häiriva müra hindamine. Soovitusena soovitati koostada akustiline ekspertiis ning teha vajalikud ehitustööd. Peale kohandustööde tegemist hinnata uuesti tugiteenuste vajadust. Kohtumenetluses on vastustaja korduvalt rõhutanud, et vastustaja ei saa pakkuda kaebajale vajalikku abi, kuivõrd selleks on vaja teha põhjalik abivajaduse hindamine. Abivajaduse hindamise järgselt oleks võimalik pakkuda kaebajale muid teenuseid, mis aitaksid kaasa tema iseseisvale toimetulekule. Vastustaja selgitas, et kaebajaga neil kohtuda ei ole võimalik, kuna seda takistab kaebaja ema. Kohtu hinnangul tuleks kaebaja perel teha vastustajaga koostööd ning võimaldada hinnata kaebaja abivajadust. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsustamine on vastustaja pädevuses. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, milline on see ainuvõimalik abi, mida kaebaja vajab.
35.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
37.Tunnistaja ei ole tunnistajatasu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlenud, mistõttu tuleb kaebajale ettemaksuna tasutud tunnistajatasu summas 39,75 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.