3-22-2298 X kaebus Rapla vallalt kahju hüvitamise nõudes Kaebaja: X Vastustaja: Rapla vald, volitatud esindaja Ülle Eesik-Pärn Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rapla vallalt X kasuks välja hüvitis 436,35 eurot.
3.Mõista Rapla vallalt X kasuks välja menetluskulud 17,8 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X (kaebaja) ja tema laps, kes sai 1,5-aastaseks 24.04.2021, on Rapla valla (vastustaja) elanikud. Kaebaja, vastustaja ja Sinilinnu Lastehoid OÜ (lastehoid) sõlmisid 30.03.2021 lastehoiuteenuse osutamise ja rahastamise lepingu, mille alusel saab kaebaja laps
lapsehoiuteenust alates 05.04.2021, kaebaja peab katma lapse toidukulu 3,60 eurot (koos käibemaksuga) iga kohal käidud päeva eest (lepingu p 3.1.1., 3.1.3.). Kohatasu on 350 eurot, millest vanema makstava osa (edaspidi kohatasu) suuruseks on 6 % Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast (lepingu p 3.1.4, p 2.2.1), see tähendab 35,04 eurot. Samade osapoolte vahel 21.06.2022 sõlmitud samasisulise lepingu alusel oli toidukulu alates 01.07.2022 samuti 3,60 eurot (koos käibemaksuga) iga kohal käidud päeva eest (lepingu p 3.1.1., 3.1.3.). Kohatasu on 580 eurot, millest vanema makstava osa (edaspidi kohatasu) suuruseks on 6 % Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast (lepingu p 3.1.4, p 2.2.1), see tähendab 39,24 eurot. Kaebaja oli enne lepingu sõlmimist 24.01.2020 taotlenud lasteaiakohta tema elukohale kõige lähedasemas munitsipaallasteaias Rapla Lasteaias Kelluke (kaebaja 22.11.2022 e-kirjas esitatud väljavõte), kuid vastustajal ei olnud pakkuda lasteaiakohta. Kaebaja lapsele pakuti lasteaiakohta alates 01.09.2022 Rapla Päkapiku lasteaias, millest kaebaja keeldus.
2.Kaebaja leiab, et seetõttu on tal tekkinud nõudeõigus Rapla valla vastu seoses enammakstud toidukuluga. Ta pöördus vastustaja poole, kes keeldus 21.10.2022 e-kirjaga (kaebaja 22.11.2022 menetlusdokumendi lisa) enammakstud toidukulu hüvitamisest põhjendusega, et Rapla vallas ei ole kehtestatud regulatsiooni, mis võimaldaks maksta lapsehoius käiva lapse vanemale toiduraha kompensatsiooni ulatuses, mis on toidu hind kohalikes lasteaedades.
3.Kohus võttis 29.11.2022 kaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudes seoses enammakstud toidukuludega. Kohus määras 30.01.2023 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, täiendavaid avaldusi võis esitada kuni 27.02.2023 ning sellele vastata kuni 06.03.2023. Kaebaja esitas 13.02.2023 lõpliku kahjunõude 491,3 eurot, mille aluseks on enammakstud toidukulud 385,6 eurot ja saamata jäänud enammakstud tulumaks 105,7 eurot. Vastustaja ei esitanud seisukohta kaebaja 13.02.2023 täiendava avalduse kohta.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kohtu menetluses on hüvitisnõue vastustaja vastu 491,3 eurot, mis moodustub kuludest aprill 2021 kuni august 2022 (kaasaarvatud), mida kaebaja maksis lapsehoiuteenuse osutamisel rohkem võrreldes sellega, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaia teenuse eest: 1) enammakstud toidukulud 385,6 eurot; 2) enammakstud tulumaks 105,7 eurot (50,75 eurot 2021.a, 54,95 eurot 2022.a.)
4.1.Kaebaja taotles 24.01.2020 lasteaiakohta tema elukohale kõige lähedasemas munitsipaallasteaias Rapla Lasteaias Kelluke, kuid vastustaja jättis kaebajale alates aprillist 2021 lasteaiakoha võimaldamata, kuid vastustajal ei olnud pakkuda lasteaiakohta Rapla Lasteaias Kelluke. Kaebaja lapsele pakuti lasteaiakohta alates 01.09.2022 Rapla Päkapiku lasteaias, millest kaebaja keeldus. Seetõttu tekkis kaebajal varaline kahju ajavahemikul aprill 2021 kuni august 2022 (kaasaarvatud). Kaebaja kahjuarvutus toidukulude osas on järgmine. Kokku tuleb enammakstud toidukulude arvestamisel lähtuda 205 päevast alates aprill 2021 kuni august 2022: aprill 14, mai 15, juuni 9, juuli 11, august 17, september 7, oktoober 10, november 22, detsember 7, jaanuar 14, veebruar 6, märts 16, aprill 13, mai 12, juuni 8, juuli 12, august 12 (kaebaja 08.02.2023 menetlusdokument). Toiduhind oli lasteaias Kelluke 1,60 eurot kuni oktoobrini 2021 (k.a.), lasteaias Päkapikk 1,60
eurot kuni märtsini 2022 (k.a.), lasteaias Naksitrallid 1,60 eurot kuni aprillini 2022 (k.a.). Mainitud kuupäevadest edasi oli toiduhinnaks 1,80 eurot. Seega on enammakstud toidukuludeks vähemalt oktoobrini 2021 2 eurot päevas (3,60-1,60=). Seega on 83 päeva (aprill - oktoober 2021) puhul enammakstud kuludeks 2 eurot päevas ja ülejäänud 122 päeva puhul 1,8 eurot päevas. See teeb enammakstud toidukuludeks 166+219,6=385,6 eurot (kaebaja 13.02.2023 menetlusdokument).
4.2.Kaebaja taotleb saamata jäänud tulumaksutagastust, sest selle alused on täidetud. Kaebaja sai 2021. aastal tulu ja koolituskulude maksimum ei olnud täidetud. Ta maksis 2021. aasta aprill-detsember kohatasu kokku 253,74 eurot, millelt on õigus saada tulumaksutagastust 50,75 eurot (253,74*20/100=). 2022. a jaanuar-august eest maksis ta kohatasu 274,68 eurot, millelt on õigus saada tulumaksutagastust 54,95 eurot (274,68*20/100=). Kaebaja esitas 13.02.2023 menetlusdokumendi lisana tõendi enda 2021.a tulumaksu arvestuse kohta ning 2022. a tulu kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vastustaja pakkus enne 30.03.2021 lepingu sõlmimist kaebajale lasteaiakohta valla teeninduspiirkonnas. Kaebajal oli reaalne valik lasteaiakoha või lapsehoiukoha vahel ning vastustaja on täitnud selgituskohustuse teenuse kohatasu ja toidukulu maksumuse suuruse kohta telefoni teel ning enne teenuse osutamise lepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis.
6.1.Kaebaja pöördus lasteaiakoha (sõimerühma) saamise küsimusega esmakordselt telefonitsi Rapla Vallavalitsuse haridusspetsialisti poole 15.02.2021, millele järgnes samal päeval kirjalik suhtlus e-kirja teel. Nimetatud kirjavahetusest võib eeldada, et kaebajale on pakutud sõimerühma kohta väljaspool Rapla linna asuvasse munitsipaallasteaeda, milles on loodud kuni kolmeaastaste laste rühmad. Eeldust kinnitab kaebaja vastuses lause: „Kahjuks koht väljaspool Rapla linna pole võimalik, sest ei oma igapäevaselt autot.“. Samas kirjas väljendab kaebaja oma tahet laps lastehoidu panna: „...oleks mu soov laps 1,5-aastaseks saades hoidu panna, sest....“ (lisa 1).
6.2.Kaebaja on 01.03.2021 e-kirjaga (vastus kaebusele lisa 1) küsinud haridusspetsialistilt täiendavat infot lapsehoiukoha kohta, millele on kaebajale vastatud samal kuupäeval. Haridusspetsialisti vastuses kaebajale on pakutud lapsehoiu kohta Sinilinnu lastehoius ning juhitud tähelepanu, et nõustumisel pakutud lapsehoiuteenuse kasutamisega tuleb arvestada järgmiste tingimustega: „1. vanem tasub lapsehoiuteenuse pakkujale ühe lapse kohta iga kuu kohatasu 6% kehtivast töötasu alammäärast (Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 2020. a on 584 eurot, millest 6% moodustab 35,04 eurot) ja toiduraha 3,60 eurot (koos käibemaksuga) päeva eest vastavalt lapse hoius kohal käidud päevadele;
2.sarnaselt lasteaedadega rakendatakse lapsehoiuteenuse kasutajatele kohatasu maksmisel vanema taotluse alusel soodustusi (https://www.riigiteataja.ee/akt/408022019029?leiaKehtiv);
3.lapsehoiuteenuse kasutaja jääb soovitud lasteaia järjekorda.“. Lapsevanema prioriteediks oli tööle asumine 5. aprillist 2021 (vastus kaebusele lisa 1 kaebaja 08.03.2021 e-kiri).
7.Vastustaja ei saanud kaebajale pakkuda kohta Rapla Lasteaed Kelluke, sest selles lasteaias ei ole loodud kuni kolmeaastaste laste rühmi, mistõttu ei saanud kaebajale kohta võimaldada. Rapla vallas on vallavolikogu 29.10.2015 määrusega nr 19 “Rapla valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine” määranud koolieelsete lasteasutuste
teeninduspiirkonna valla üleselt ning vastustaja pakkus kaebajale lasteaiakoha võimalusi teeninduspiirkonnas ning alternatiivina lapsehoiuteenuse võimalust. Rapla linnas asub 3 munitsipaallasteaeda. Nendest Rapla Lasteaed Kelluke ja Rapla Lasteaed Päkapikk asuvad kaebaja elukohast 1,0–1,2 kilomeetri jalgsi käigu tee kaugusel ning Rapla Lasteaed Naksitrallid 1,9 kilomeetri jalgsi käigu tee kaugusel. Vastustaja on kaebajale pakkunud alates 2022. aasta septembrist sõimerühmas kohta munitsipaallasteaias Rapla Lasteaed Päkapikk, millest kaebaja keeldus. Rapla linna piiridest väljaspoole jääb u 5 kilomeetri kaugusel asuv Alu Kool (kooli juures tegutseb ka lasteaed) ning marsruudiga Tallinna suunal u 8 kilomeetri kaugusel Kodilas tegutsev aiarühm. Lisaks sellele Tallinna suunal u 12 kilomeetri kaugusel asuv Hagudi Põhikool (tegutseb ka lasteaed ja aiarühm, millel olemas valverühm kuni 19.00).
8.Vastavalt 30.03.2021 lepingu punktile 2.2 osalevad teenuse rahastamisel vald ja vanem. Vanema makstava osa (kohatasu) suurus on 6% Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast, mis 2021. aastal oli 35,04 eurot. Sama lepingu alapunktile 2.2.2 katab vald teenuse maksumuse ja vanema makstava kohatasu vahe. Teenuse maksumus 2021. aastal kokku oli 350 eurot kuus. Vastavalt sama lepingu punktile 2.4 maksab vanem kohatasu iga kuu eest, mil laps on lastehoiu nimekirjas vähemalt ühe päeva, välja arvatud juulikuu. Nimetatud kohatasu arvestuslik alus on analoog Rapla Vallavalitsuse 03.06.2019 kehtestatud määruse nr 23 „Lapse koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise, sealt väljaarvamise ja lasteasutuse tasu maksmise kord Rapla vallas“ (§ 4 lg 2) munitsipaallasteasutuse tasu maksmise korrale ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 määruse nr 50 „Vanemate kaetava osa määra kehtestamine koolieelses lasteasutuses“ § 4 lõike 2 sättele. Kaebaja on tõendanud 2021. aasta aprilli- ja maikuu arvetega ja juulikuu kreeditarvega ning 2022. aasta juulikuu arvega, et laps on lapsehoiuteenusel olnud, kuid ta on tasunud teenuse eest lepinguga kokkulepitust vähem 2021. aasta aprillis 14,04 eurot (35,04-21,00=14,04), mais 12,54 eurot (35,04-22,50=12,54) ja juulikuu kreeditarve summas 35,04 eurot ning 2022. aasta juulikuus arve ainult toitlustuse eest. Teenuse maksumus 2022. aastal kokku oli 580 eurot kuus, vanema makstava osa (kohatasu) suurus 6% Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast oli 39,24 eurot. Seega on vald võimaldanud kaebajal kasutada 2021. ja 2022. aastal teenust, saades soodustust ning tasunud lepingukohase teenuse maksumuse ja vanema makstava kohatasu vahe summas 14,04+12,54+35,04+39,24=100,86 eurot. Juhul, kui kohus kaebuse rahuldab, tuleb kahjuhüvitisest maha arvata 100,86 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastustajalt tuleb välja mõista hüvitis 436,35 eurot kaebaja kasuks.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavõi linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rapla vallas; - kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda. Vaidlus on selles, kas vastustaja tagas KELS § 10 lg 1 esimese lause järgse kohustuse, pakkudes kaebajale lasteaiakohta küll teeninduspiirkonnas, kuid väljaspool Rapla linna. Samuti on vaidlus selles, kas asjaolu, et kaebaja ei võtnud vastu pakutud lasteaiakohta ja sõlmis lastehoiuteenuse lepingu, välistab kahjuhüvitise nõude.
11.Kohus leiab, et vastustaja jättis õigusvastaselt kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata aprill 2021 kuni august 2022 (KELS § 10 lg 1 esimese lause). Kaebaja on tõendanud tahet lasteaiakoht saada, kui esitas 24.01.2020 taotluse lasteaiakoha saamiseks munitsipaallasteaias Rapla Lasteaias Kelluke. Isegi kui selles lasteaias ei olnud sõimerühmasid, oli kaebaja tahe suunatud sõimerühma koha saamisele elukohale võimalikult lähedal. Vastustaja ei eita, et ta ei suutnud alates 24.04.2021, kui kaebaja laps sai 1,5 aastaseks, tagada elukohalähedast lasteaiakohta. Vastav pakkumine tehti kaebajale alates 01.09.2022 Rapla Lasteaeda Päkapikk. KELS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab lasteasutuse teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu. KELS § 10 lg 1 ei anna kaebajale õigust nõuda, et lapsele tagatakse koht pere elukohale lähimas lasteaias, kuid vastustaja peab tagama selle, et lasteaiateenus oleks kaebajale teeninduspiirkonnas kättesaadav (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus asjas nr 3-21-336, p 18). Pakkudes sõimekohta küll teeninduspiirkonnas, kuid väljaspool kaebaja elukoha lähedust, pidi vastustaja arvestama teenuse kättesaadavusega. Vastustaja selgitusest lähtudes on neist lähimad u 5 kilomeetri kaugusel asuv Alu Kooli lasteaed ning marsruudiga Tallinna suunal u 8 kilomeetri kaugusel Kodilas tegutsev aiarühm. Puudub vaidlus, et kaebaja selgitas, et ta ei saa nendes kohtades lasteaiakohta vastu võtta, sest tal ei ole võimalik igapäevaselt autot kasutada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku kahtlust, et sõimerühma puhul eeldavad eeltoodud vahemaad transpordi kasutamist. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks sellises olukorras kaebajale selgitanud, kuidas ta muudab teenuse kaebajale kättesaadavaks. Nendel põhjustel leiab kohus, et vastustaja rikkus KELS § 10 lg 1 esimeses lauses olevat kohustust.
11.1.Vastustaja on näidanud, et kaebaja tahteks oli alates 05.04.2021 tööle asuda. Vastustajal
oli kohustus lasteaiakohta pakkuda alates 24.04.2021. Kaebajale ei saa ette heita soovi pere- ja tööelu ühitada. Sellises olukorras ei olnud kaebaja tahteavaldus – lepingu sõlmimine - KELS § 10 lg 1 teise lause mõttes vabatahtlik nõusolek.
11.2.Kuna vastustaja on tegutsenud vastuolus KELS § 10 lg-ga 1, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks, st vastustaja õigusvastane tegevus.
12.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist ja õigusvastast seost enammakstud toidukulude ja tulumaksu osas.
12.1.Lähtudes kaebaja esitatud arvetest (22.11.2022 menetlusdokumendi lisad), nõustub kohus kaebajaga, et aprill 2021 kuni august 2022 maksis kaebaja lastehoius toidukulude eest 205 päeva eest. Vastustaja ei saanud kaebajale sõimekohta pakkuda Rapla Lasteaias Kelluke, kuna selles lasteaias puuduvad sõimerühmad. Vastustaja oleks õiguspäraselt käitudes saanud kaebajale pakkuda sõimekohta Rapla Lasteaias Päkapikk. Seetõttu leiab kohus, et hüvitise arvutamisel tuleb lähtuda aprill 2021 kuni august 2022 Rapla Lasteaias Päkapikk kehtinud toiduraha suurusest: see oli 1,60 eurot kuni märtsini 2022 (k.a.) ja edaspidi 1,80 eurot. Kaebaja maksis lastehoius aprill 2021 kuni märts 2022 toiduraha 148 päeva eest kokku 532,8 eurot (148*3,60=). Samal ajal lasteaias oleks toiduraha olnud 236,8 eurot (148*1,60=). Toiduraha suuruse erinevusest tulenevalt tekkis kaebajale kahju 296 eurot. Kaebaja maksis lastehoius aprill 2022 kuni august 2022 toiduraha 57 päeva eest kokku 205,2 eurot (57*3,60=). Samal ajal lasteaias oleks toiduraha olnud 102,6 eurot (57*1,90=). Toiduraha suuruse erinevusest tulenevalt tekkis kaebajale kahju 102,6 eurot. Kokku on kahju aprill 2021 kuni august 2022 398,6 eurot (296+102,6=).
12.2.Kuid kuna kohtul tuleb lähtuda kahjunõude piiridest, ei ole kohtul võimalik välja mõista suuremat hüvitist, kui on kaebaja taotletud 385,6 eurot (HKMS § 41 lg 1).
12.3.Kahju tekkimise ja valla õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos: kui vastustaja oleks pakkunud lasteaiakohta vastavalt KELS § 10 lg 1 nõuetele, oleks kaebaja makstav toiduraha olnud väiksem. Seejuures ei ole määrav, kes toiduraha hinna määrab.
12.4.Vastustaja taotles kahjuhüvitise vähendamist seoses kaebaja poolt kohatasu maksmisega väiksemas määras võrreldes 30.03.2021 ja 21.06.2022 lepingutega (kaebaja 22.11.2022 menetlusdokumendi lisad). Konkreetsemalt puudutab see aprill 2021, mai 2021, juuli 2021 ja juuli 2022 arveid (vastus kaebusele lisad 7-10). Kui lepingujärgne vanema osalus kohatasu maksmisel on 35,04 eurot, siis teenuse osutaja esitas kaebajale aprilli 2021 arve 21 eurot, mai 2021 arve 22,50 eurot, juuli 2021 kreeditarve 35,04 eurot ja juuli 2022 arve ilma kohatasuta. Vastustaja väide on, et seetõttu on ta tasunud lepingukohase teenuse maksumuse ja vanema makstava kohatasu vahe 14,04+12,54+35,04+39,24=100,86 eurot. Kohus ei nõustu vastustajaga kahjuhüvitise vähendamise osas. Esiteks, tuleb kohaldada 30.03.2021 ja 21.06.2022 lepingute p 2.4., mis näeb ette, et vanem maksab kohatasu iga kuu eest, mil laps on lastehoiu nimekirjas vähemalt ühe päeva, välja arvatud juulikuu. Lastehoiu nimekirjas olemine ei tähenda lastehoius käimist. Eesmärgiks on kohatasu arvestamine alates sellest kuust, millal laps teenust saab. Analoogne säte on vastustaja Rapla Vallavalitsuse 03.06.2019 kehtestatud määruse nr 23 § 4 lg 2 teine lause (vastus kaebusele lisa 6) 30.03.2021 ja 21.06.2022 lepingutes on välistatud vanema poolt kohatasu maksmine juulikuu eest, sõltumata sellest, et laps on lastehoiu nimekirjas. Järelikult tegutses teenuse osutaja
õiguspäraselt, kui ei kohustanud kaebajat 2021 ja 2022 juulis tasuma kohatasu. Teiseks, nõustub kohus, et teenuse osutaja kohustas aprilli 2021 ja mai 2021 arvetega kaebajat tasuma väiksema summa kui lepingus kokku lepitud 35,04 eurot. Seejuures tuleb aga arvestada et pooled on seotud 30.03.2021 ja 21.06.2022 lepingute tingimustega teenuse eest tasumises (p 1.2). Kaebajal oli kohustus tasuda temale teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (p 4.4). Vastustaja kohustus oli kontrollida teenuse ostuaja esitatud arve õigsust ja vastavust lepingule ning tasuda või tagastada see puuduste kõrvaldamiseks (p 4.3). Järelikult kui vastustaja väide on, et tal tuli aprilli 2021 ja mai 2021 eest tasuda kohatasu rohkem võrreldes selle osaga, mida kaebaja maksis vähem, oleks tal tulnud temale esitatud arved tagastada puuduste kõrvaldamiseks. Seda ei ole vastustaja teinud. Jättes lepingulise kohustuse täitmata, ei saa vastustaja taotleda kahjuhüvitise vähendamist. Lisaks ei ole vastustaja tõendanud, et teenuse osutaja esitas talle aprilli 2021 ja mai 2021 eest suurema arve kohatasu eest, kui lepingujärgne 35,04 eurot. Vastav tõendamiskoormus on vastustajal (HKMS § 59 lg 1).
12.5.Eeltoodust lähtudes mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja enammakstud toidukulud 385,6 eurot.
12.6.Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Munitsipaallasteaia puhul on see võimalik (koolituskulud, tulumaksuseaduse § 26 lg 1, 2). Seetõttu ei saa kaebaja 2021.a ja 2022.a kohta esitatavas tuludeklaratsioonis esitada tulumaksutagastust lapsehoiuteenuse kohta, mis on kahjunõude aluseks. Koolituskulude puhul tuleb silmas pidada, et tulumaksust mahaarvamisi võib teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta kõiki TuMS §-des 25–27 sätestatud mahaarvamisi arvesse võttes (TuMS § 282 lg 1). Kaebaja 2021. a tuludeklaratsioonist nähtub, et tal on tulust tehtavaid mahaarvamisi arvesse võetud 369,25 eurot ning et tal oli maksustavat tulu, millest on võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata.
12.7.Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg 1 järgse kohustuse, oleks kaebaja tasunud Rapla Lasteaias Päkapikk kohatasu, mis on 6% Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast (Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 määrus nr 50, § 2 lg 1 p 9). 2021. a oli vastav tasu 35,04 eurot ning 2022.a 39,24 eurot. Kohatasu ei arvestata juulikuu eest (Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 määrus nr 50, § 4 lg 2). Samasugune kohatasu regulatsioon kehtis lastehoiuteenuse puhul. Seega ei oma kahjunõude hindamisel tähtsust, et kaebaja esitas arvutuskäigu ekslikult lapsehoiuteenuse kohatasudest lähtuvalt. 2021. aasta aprill-detsember oleks kaebajal tulnud maksta munitsipaallasteaias kohatasu kokku 280,32 eurot (8*35,04=), millelt on õigus saada tulumaksutagastust 56,06 eurot (280,32 *20/100=). Kuid kuna kohtul tuleb lähtuda kahjunõude piiridest, ei ole kohtul võimalik välja mõista 2021.a eest suuremat hüvitist, kui on kaebaja taotletud 50,75 eurot (HKMS § 41 lg 1).
12.8.Samas ei ole kaebaja 2022. a eeltäidetud deklaratsioonist näha mahaarvamisi. Kaebajal oleks olnud võimalik need andmed kohtule menetlustähtaja jooksul esitada, arvestades et 2022.a. tulusid sai deklareerida alates 15.02.2023. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik rahuldada kahjuhüvitise nõuet 2022.a eest.
13.Kokkuvõttes mõistab kohus vastustajalt välja kahjuhüvitise 436,35 (385,6+50,75=) eurot.
14.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja kahjunõue on rahuldatud ca 89% ulatuses, mis tähendab, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 17,8 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.