X kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks summas 787,92 eurot ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 679,69 eurot, mille moodustab põhinõue 649,52 eurot ja viivis 30,17 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 19,49 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.04.2023. a.
X (edaspidi kaebaja) esitas Rae valla lasteaiakoha saamiseks oma xx xx xxxx sündinud lapsele (edaspidi vanem laps) taotluse 26.04.2019 ning xx xx xxxx sündinud lapsele (edaspidi noorem laps) taotluse 08.11.2019 sooviga saada lasteaiakoht vastavalt alates 16.09.2019 ja 06.09.2021 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Assaku Lasteaed, teise eelistusena Järveküla Lasteaed) (dtl-d 9-10). Laste järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi.
2.Alates 17.08.2020 hakkas kaebaja vanem laps käima eralastehoius (dtl-d 12, 21). Lastehoiu, kaebaja Rae valla vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 96 eurot kuus. Ülejäänud osas (339 eurot) kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus kaebaja tasuma lapse toidukulud lastehoius (dtl 21). Alates 23.08.2021 hakkas eralastehoius käima kaebaja noorem laps (dtl-d 16, 81). Lastehoiu, kaebaja Rae valla vahel sõlmitud lepingu järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 80 eurot 1(11)
kuus. Ülejäänud osas (386 eurot) kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus kaebaja tasuma lapse toidukulud lastehoius (dtl 82).
3.Alates 04.01.2021 hakkas kaebaja vanem laps käima Assaku Lasteaias (dtl 26). Samas lasteaias alustas 15.08.2022 kaebaja noorem laps (dtl 29).
4.Kaebaja pöördus 30.08.2022 Rae valla poole taotlusega (dtl 8) hüvitada tema kahe lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald vastavalt KELS § 10 lg-le 1 kaebaja lastele lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest tekkisid vanema lapse puhul ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 lisakulud summas 219,60 eurot ning noorema lapse puhul ajavahemikul 23.08.2021–15.08.2022 lisakulud summas 568,32 eurot. Kokku on lisakulud 787,92 eurot. Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (14.09.2022 e-kiri nr 10-1.1/8446-1; dtl 7).
5.Kaebaja esitas 01.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Rae vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 787,92 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lastele lasteaiakohta õigeaegselt ning seetõttu tuli kaebajal erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem kohatasu, õppetegevuse lisatasu ja toiduraha, ühtlasi jäi kaebajal saamata tulumaksutagastus lastehoiu kohatasult. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja maksnud vanema lapse eest ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 kohatasu rohkem kokku 72 eurot, toiduraha rohkem 75,60 eurot ja jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 72 eurot. Noorema lapse eest on kaebaja ajavahemikul 23.08.2021–15.08.2022 maksnud õppetegevuse lisatasu (kaebaja arvestuses kohatasu sees) 165,46 eurot, toiduraha rohkem 214,30 eurot ja jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 188,56 eurot (dtl-d 31-32). Kaebaja taotleb kahjusummalt viivist alates 30.08.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata. Vastustaja ei ole rakendanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi kaebaja lastele õigeaegse munitsipaallasteaia koha tagamiseks.
2.Vastustaja ei ole hoidnud kaebajat aktiivselt kursis tekkinud viivitustega koha pakkumisel, ega ole pakkunud lahendusi enne, kui lapsevanem on probleemiga silmitsi. Vastustaja ei ole olnud abiks alternatiivide leidmisel.
3.Puudub põhjus arvata, et lastehoid on võrreldes munitsipaallasteaiaga pakkunud kvaliteetsemat teenust või täisväärtuslikumat toitu.
4.Kohalik omavalitsus ei saa KELS § 10 lg-s 1sätestatud kohustuse täitamata jätmist õigustada kolmepoolse lepinguga, millega kompenseeritakse osaliselt eralastehoiuasutuse tasu. Kaebaja ei ole kolmepoolse lepingu sõlmimisel loobunud õigusest taotleda tekkinud kahju hüvitamist ning sellist riski ei paistnud ka lepingu sisust. Sellist lepingut mitte allkirjastada on võimatu. See tähendanuks igakuist kulu 545 eurot, mida ei oleks olnud võimalik välja käia.
5.Huvitegevuse lisatasu ei ole lapsevanema vaba valik.
5.1.Kaebajale ei antud valida, kas laps soovib huvitegevusest osa võtta või mitte. Kui huvitegevus toimub kogu grupile/rühmale päeva sees rühma ruumides, siis ei ole eluliselt usutav, et hoid annab võimaluse valida, kes sellest osa võtavad ja kes mitte.
5.2.Huvitegevuse lisatasu tekkimisest teavitati lapsevanemaid kui tavapärasest hinnakirja muudatusest, lisatasu ärajäämisest ei teavitatud lapsevanemaid üldse. Seejuures toimusid liikumis- ja muusikaringid nii enne kui ka pärast hinnakirja muutmist täpselt samal kujul ega olnud kuidagi lapsevanema mõjutatavad, mistõttu ei ole põhjust seostada huvitegevuse lisatasu vabatahtliku huvitegevusega.
6.Vastustaja nõustus kaebusega vanema lapse kohatasu vahe hüvitamise osas (dtl 79), muus osas vaidleb vastustaja kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata:
1.Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu kohaselt oli toidukulu katmine lapsevanema kohustus. Seega oli kaebaja teadlik toidukulu maksmise kohustusest. Tulenevalt KELS § 24 lg 3 punktist 5 ning § 27 lg-st 2 ei ole toidukulu maksumuse kehtestamine kohaliku omavalitsuse kohustus. 2(11)
2.Kaebajale lastehoiu poolt esitatud arvetelt nähtub, et kaebaja on tasunud noorema lapse eest lastehoiu kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaia kohatasu. Esitatud arvetelt nähtub samuti, et õppetegevuse tasu on eraldi lisatasuna ega kuulu seega kohatasu hulka. Lastehoiu kodulehel oleva info kohaselt hõlmab kuutasu kohatasu ja õppetegevuse tasu, mis on 80 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, mille eest lapsevanem pidi maksma/maksis.
3.Puudub alus ja selgus tulumaksutagastuse hüvitamise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema laste elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebajad on oma lastele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui kumbki laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja taotles vanemale lapsele (sündinud xx xxxx) lasteaiakohta 26.04.2019, sooviga saada koht 16.09.2019. Laps hakkas käima erahoius 17.08.2020 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 04.01.2021. Kaebaja taotles oma nooremale lapsele (sündinud xx xxxx) lasteaiakohta 08.11.2019, sooviga saada koht alates 06.09.2021. Laps hakkas käima erahoius 23.08.2021 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 15.08.2022.
8.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
3(11)
Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
9.Ajal, mil kaebaja soovis oma taotluse lahendamist kehtis Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lasteni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lastele lasteaiakohti. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja lapsed ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-6313 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks ku4(11)
luvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Käesolevas asjas on nii vanema kui ka noorema lapse osas mõistlik menetlustähtaeg, s.o kaks kuud möödunud – vanema lapse osas rohkem kui 15 kuud ja noorema lapse osas 11 kuud (vt kohtuotsuse p 7). Küll aga tuleb erahoiu kulusid arvestades pidada silmas teeninduspiirkonna lasteasutuses koha kasutamiseks soovitud aega ning millal asus kaebaja kasutama erahoiu teenuseid. Vanem laps hakkas käima erahoius ligikaudu aasta pärast seda, mil kaebaja kohta soovis. Kuid noorema lapse osas soovis kaebaja asuda kohta kasutama 06.09.2021, kuid laps asus erahoius käima varem, 23.08.2021. Toodud, ligikaudu 2 nädala kulusid, vastustaja tegevusetusest tekitatud kahjuna välja mõista ei ole võimalik.
12.Kohus tõi 15.12.2022 määruses ära esialgse seisukoha kahjunõuete suuruste ja kujunemise osas. Kohus selgitas, et soovi korral võivad menetlusosalised kahjunõuete suurusele ja kujunemisele vastu vaielda. Ühtlasi küsis kohus kahjuarvestuse juures täpsustavaid küsimusi. Lähtudes kaebaja selgitustest kohatasu soodustuse arvestamise osas ning vastustaja vastustest kohtu küsimustele, võttis kohus 01.02.2023 määruses kokku kahjuarvestuse, mille üle vaidlus käib. Menetlusosalised ei ole kahjuarvestuse kohta kohtule korrektuure esitanud ega kahjunõuete suurusele vastu vaielnud. Kontrollinud kahju tekkimist kahju elementide kaupa toob kohus järgnevalt lõpliku seisukoha kahjunõuete suuruste ja kujunemise ning põhjendatuse osas. Kahjunõuete kujunemise jälgitavuse huvides toob kohus iga kahjuelemendi juures välja kulude arvestustabeli (vajadusel eristades eri ajavahemikke).
12.1.Toiduraha lisakulud Kohus lähtub kahjuarvestuses vastustaja esitatud andmetest (dtl 105), mille kohaselt oli vaidlusalustel perioodidel Peetri teeninduspiirkonnas lasteaedade toidupäeva kõrgeimaks maksumuseks 2,10 eurot.
12.1.1.Vanema lapse toiduraha lisakulud Kaebaja on vanema lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 75,6 eurot rohkem.
Kuu August 2020 September 2020 Oktoober 2020 November 2020 Detsember 2020
12.1.2.Noorema lapse toiduraha lisakulud Kaebaja arvestuse kohaselt on noorema lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 214,3 eurot rohkem.
Kuu
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha Arvestatud päevatasu toidupäevade Tasutud Toiduraha erahoius arv toiduraha Tõend (dtl) vahe
5(11)
August 2021 September 2021 Oktoober 2021 November 2021 Detsember 2021 Jaanuar 2022 Veebruar 2022 Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022
Kohus arvestab toodud arvestusest maha augustikuu toiduraha vahe (4x1,4) ehk 5,6 eurot. Septembris 2021 on alates 6. septembrist (kaebaja taotletud kuupäev) tööpäevi 19, mistõttu kohus 16 arvestatud toidupäevast mahaarvestusi ei tee. Kokku on noorema lapse toiduraha lisakulud 214,3-5,6=208,7 eurot.
12.2.Kohatasu lisakulud
12.2.1.Vanema lapse kohatasu ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 Koos kaebusega esitatud kaebaja kulude arvestustabeli (dtl 31) kohaselt oli kaebaja maksnud vanema lapse eest ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 kohatasu rohkem kokku 72 eurot. Vastustaja nõustus 07.11.2022 vastuses kaebusele hüvitama kaebaja vanema lapse kohatasu vahe summas 72 eurot. Kohus tõlgendas 15.12.2022 määruses vastustaja seisukohta kaebuse osalise õigeksvõtuna. Samas määruses tegi kohus kindlaks, et kaebaja tasus vanema lapse eest kohatasu võrreldes munitsipaallasteaiaga 73,29 eurot rohkem. Vastustaja ei ole vanema lapse kohatasu korrigeeritud lisakulule vastu vaielnud.
Kuu August 2020 September 2020 Oktoober 2020 November 2020 Detsember 2020
12.2.2.Noorema lapse kohatasu Kuna noorema lapse kohatasu suurus muutus jaanuaris 2022, siis käsitleb kohus noorema lapse kohatasu kahes osas, s.o ajavahemikul 23.08.2021–31.12.2021 ja 01.01.2022–15.08.2022.
12.2.2.1.Kohatasu (päevahoid) ajavahemikul 23.08.2021–31.12.2021 Tulenevalt kaebaja selgitustest (dtl 102), et Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 § 3 lg-s 1 sätestatud kohatasu soodustust rakendati kaebaja vanemale lapsele, lähtub kohus käesoleva ajavahemiku osas kohatasu kahjuarvestuses eeldusest, et noorema lapse munitsipaallasteaia kohatasu 6(11)
suuruseks oleks 100% määruse nr 42 § 2 sätestatud lapsevanema poolt kaetava osa määrast, mis on 80 eurot lapse kohta ühes kuus. Kaebaja on 2021. aastal igas kuus tasunud erahoius kohatasu 80 eurot (dtl 40-44 ja 58). Kuna ka munitsipaallasteaias olnuks kohatasu samas summas – 80 eurot kuus – ei ole kaebajale selles perioodis kohatasu osas kahju tekkinud.
12.2.2.2.Õppetegevuse lisatasu ajavahemikul 23.08.2021–31.12.2021 Kuu August 2021 September 2021 Oktoober 2021 November 2021 Detsember 2021
Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on kaebaja ajavahemikul 23.08.2021–31.12.2021 noorema lapse eest maksnud õppetegevuse lisatasu kokku 167,14 eurot. Kuna kohtule teadaolevalt õppetegevuse eest munitsipaallasteaias eraldi lisatasu ei tule tasuda, siis on kaebaja noorema lapse eest tasunud õppetegevuse rohkem, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kaebaja noorem laps sai lasteaiakoha Assaku lasteaias. Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl liikumis- ja muusikaõpetajad2. Lastehoiud ei pea järgima riikliku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kaebaja on ka piisavalt põhjendanud, et õppetegevusest loobumine ei olnud võimalik ning see on ka lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras väga keerukas jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu päevakava. Kohus peab oluliseks teha kaebaja arvestuskäigust mahaarvamisi: - augustikuu õppetegevuse tasu 11,14 eurot, mil kaebaja veel ei olnud soovinud kohta munitsipaallasteasutuses; - septembrikuu õppetegevuse tasu tööpäevade eest, mil kaebaja veel ei olnud soovinud kohta munitsipaallasteasutuses – kokku 22 tööpäeva, millest tuleb maha arvata 3 tööpäeva (01.-03.09) ehk kokku (39x3/22) 5,32 eurot. Seega on kaebajale õppetegevuse lisatasuna tekkinud 2021. aastal kahju kokku 167,14-11,145,32=150,68 eurot.
12.2.2.3.Kohatasu (päevahoid) ajavahemikul 01.01.2022–15.08.2022 Vastustaja on kohtule selgitanud (dtl 106), et 2022. aasta kohta oli sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu lisa, mille kohaselt oli alates 01.01.2022 lastehoiu teenuse kohatasu 505 eurot, valla poolt kaetava osa suurus 425 eurot ja vanema kaetava osa suurus kohatasu katmisel 80 eurot. Kaebaja on igakuiselt tasunud kohatasu 41 eurot ja õppetegevuse tasu 39 eurot, mis kokku on 80 eurot (dtl 45-52, dtl 58 ja 60). Samas suuruses on kohatasu ka munitsipaallasteaias, mistõttu ei ole kaebajal 2022. aastal kohatasu ja õppetegevuse tasu summaarselt arvestades kahju tekkinud, v.a järgnev augustikuu paari päeva osas.
https://lasteaiad.rae.ee/peetri/assaku/kontakt/
7(11)
Seoses 2022. a augustikuu kohatasuga märgib kohus järgmist. Lastehoiu 02.08.2022 arvest nr 26652 nähtuvalt (dtl 52) on kaebaja noorema lapse osas teenuste tasu arvestatud ajavahemiku 01.08.2022–15.08.2022 (s.o hoiu arvestuse alusel 11 tööpäeva) eest. Kaebaja konto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja maksnud arves märgitud tasu (dtl 60). Noorema lapse 29.07.2021 (viimane digiallkirja kuupäev) lapsehoiuteenuse kasutamise lepingu punkti 6.3 (dtl 18) kohaselt on mõlemal poolel õigus leping korraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult teisele poolele ette vähemalt kaks kuud. Kaebaja on kohtule selgitanud (dtl 102), et ta teavitas lastehoidu 16.06.2022 (kohapakkumise tegemise kuupäeval), et kaebaja noorim laps on saanud koha munitsipaallasteaias ning alustab seal alates 15.08.2022. Eeltoodust tulenevalt oli ülesütlemistähtpäevaks 17.08.2022. Olukorda, kus kaebajal tuli kohatasu tasuda etteteatamistähtaja perioodi sisse jääva päeva (15. august) eest, ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks kaebaja lapsele taganud tema 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakoha munitsipaallasteaias. Seetõttu arvab kohus 15. augusti 2022 käesoleva ajavahemiku kohatasu kahjuarvestuse sisse. Kaebaja on tasunud augustis 2022 päevahoiu ja õppetegevuse eest kokku (19,61+18,65)=38,26. Sellest 1/11 on 3,49 eurot, mis on ülesütlemise tähtajast tulenevalt kaebajale tekkinud kahju. Kaebajale ei oleks kahju tekkinud, kui vastustaja oleks kaebajale seaduses sätestatud tähtaja jooksul koha taganud.
12.3.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kohtule arusaadavalt tasus kaebaja vanema lapse eest, kes käis alates 04.01.2021 munitsipaallasteaias, kohatasu kuni 22.08.2021 suuruses 100% ehk 80 eurot kuus ning tulenevalt määruse nr 42 § 3 lg-test 1 ja 3 ja kaebaja selgitustest (dtl 102) alates 23.08.2021 kohatasu suuruses 50% ehk 40 eurot kuus. Noorema lapse eest, kes käis erahoius, kohalduks munitsipaallasteaia kohatasu 100% suuruses ehk 80 eurot kuus. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada. Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.
12.3.1.Vanema lapse munitsipaallasteaia kohatasult saamata jäänud tulumaksutagastus Kui kaebaja vanem laps oleks ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu kokku 358,71 eurot (vt käesoleva otsuse p 12.2.1). Kuna kaebaja 2020 FIDEK andmetest (dtl 66) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi üksnes 351 euro ulatuses (1200-70-300-479), siis oleks ta saanud tagasi 70,2 eurot (351x0,2).
12.3.2.Noorema lapse munitsipaallasteaia kohatasult saamata jäänud tulumaksutagastus Kui kaebaja noorem laps oleks ajavahemikul 06.09.2021–31.12.2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 306,67 eurot (80x3+80x25/30=240+66,67). Kaebaja 2021 FIDEK andmetest nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 405 euro ulatuses (dtl 68). Seega oleks kaebaja saanud noorema lapse koolituskulude eest 2021. aastal täiendavat tulumaksutagastust 61,33 eurot (306,67×0,2). Kui kaebaja noorem laps oleks ajavahemikul 01.01.2022–14.08.2022 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 596,13 eurot (80x7+80/31x14=). Kuna kaebaja 2022 FIDEK andmetest (dtl 147) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi üksnes 31,13 euro ulatuses, siis oleks ta saanud tagasi 6,23 eurot (31,13x0,2). 8(11)
12.4.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja vanema lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 75,6 eurot; - tasunud rohkem kohatasu – 73,29 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest – 70,2 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses vanema lapse ajavahemikul 17.08.2020–31.12.2020 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 219,09 eurot (75,6+73,29+70,2=219,09). Arvestades eelnevat, on kaebaja noorema lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 208,7 eurot; - tasunud õppetegevuse lisatasu 2021. aastal rohkem – 150,68 eurot; - tasunud kohatasu 2022. aastal rohkem – 3,49 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 61,33 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 6,23 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses noorema lapse ajavahemikul 06.09.2021–15.08.2022 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 430,43 eurot (208,7+150,68+3,49+61,33+6,23). Kahe lapse peale kokku on kaebaja kahju seega 649,52 eurot (219,09+430,43).
13.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 30.08.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 15.08.2022, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 30.08.-31.12.2022 – kokku 124 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%3 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.-08.03.2023 – kokku 67 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%4 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletava kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (649,52x0,08x124/365) 17,65 eurot; - 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (649,52x0,105x67/365) 12,52 eurot. Kokku on viivis (17,65+12,52) 30,17 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 30.08.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
14.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lastele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 8-9) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Kohus võiks möönda teatud raskusi lasteaiakohtade pakkumisel seoses Ukraina kodanikele ajutise kaitse andmisega alates käesoleva aasta veebruarikuust, kuid konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on süstemaatiliselt toimunud ka varem suures ulatuses, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Ka kannatanu, s.o kaebaja ei ole kahju pahatahtlikult suurendanud. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebajate lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. Kohus märgib üksnes, et kõikhõlmavaks lahenduseks ei pruugi olla teeninduspiirkonna suurendamine kogu valla territooriumini. Suurem teeninduspiirkond võimaldab perele rohkem valikuid, kuid see ei tohi muuta lasteasutusse koha pakkumist kunstlikuks või perele koha vastuvõtmist võimatuks. Põhjalikumalt on teeninduspiirkonnas koha pakkumisel kaalutlusõiguse teostamist selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2022 otsuses nr 3-21-3365.
15.Kohus mõistab kokku välja 679,69 eurot (649,52+30,17), millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
16.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 23,64 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 649,52 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 82% ulatuses (649,52/787,92), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv HKMS § 108 lg 3 alusel 19,49 eurot.