X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.2022 otsuse nr 12204060067-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2022 otsuse nr 12204190062-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx); Kaebaja II – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx) Kaebajate I ja II volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Regina Lider ja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 11.01.2023, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kinniseks.
2.Võtta asja materjalidesse EUAA raportid „The Russian Federation – Military service“ ja „The Russian Federation – Political opposition“ ning VKontakte ja Telegram vastavad lehed, mis puudutavad X lehte.
3.Jätta X ja Xi kaebused täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
5.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed (sh varjunimi X) ning sünniajad, samuti nende loodud äriühing (X või X), veebilehe „X“ nimetus, ülikooli „X“ ja X nimetused tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.03.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanikud ning abikaasad X ja X saabusid Serbia, Kreeka ja Šveitsi kaudu 04.04.2022 Eestisse, kus nad esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused järgmiselt:
1.1.X (edaspidi taotleja I) 06.04.2022 taotluses toodi välja, et Ukrainas käib sõda ning tema abikaasa X sai posti teel kutse üldmobilisatsiooni korras ilmuda komissariaati. Seetõttu perekond põgenes koos. Taotlejaga I läbi viidud 08.07.2022 vestluse kohaselt on ta ka poliitiliselt aktiivne, olles osalenud meeleavaldustel ning kirjutanud ajalehte X.
1.2.Xi (edaspidi taotleja II) 19.04.2022 taotluses toodi välja, et Venemaal käib varjatud mobilisatsioon. Taotleja II staatus on sõjaväeraamatus märgitud kui „V“, ehk see tähendab, et ta peab mobilisatsiooni korral kohale ilmuma. Taotleja II on osalenud meeleavaldustel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 20.09.2022 X rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12204060067-1 (edaspidi 20.09.2022 otsus), millega: 1) luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; 2) tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 3) kohaldas isikule VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotlejat I pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Kuigi valdavalt soovib taotleja I rahvusvahelist kaitset abikaasa mobiliseerimise ohu tõttu, siis tulenevalt taotleja I ajakirjanduslikust tegevusest Venemaal hindab PPA ka võimalikku poliitiliste veendumuste alusel esinevat tagakiusu. Võimalikuks tagakiusajaks tuleb pidada Venemaa riigivõimuorganeid. Ehkki taotleja I ütlused on üldjoontes järjekindlad, siis ei ootaks teda antud ütluseid aluseks võttes tagakius Venemaal. Taotleja I abikaasa mobiliseerimise oht on abikaasat puudutav asjaolu, mida käsitletakse abikaasa otsuses ning taotleja I otsuses PPA sellel ei peatu. Taotleja I tegevused Memoriaali poolt korraldatud autasustamisel, ajaleheartiklite kirjutamisel ning miitingutel osalemisel vahemikus 2014–2018 ei olnud sellised, mis oleks tema osas toonud kaasa võimude tähelepanu või uurimise. Taotleja I ei ole oma ajakirjandusliku tegevuse tõttu võimudele teada ning teda pole oma tegevuse eest karistatud. Ühiskondlikel teemadel kirjutamine on aktuaalne ega ole koheselt tagakiusu põhjustavaks asjaoluks. Taotleja I ei põgenenud Venemaalt tulenevalt
2 (23)
tagakiusuasjaoludest, vaid keskendus 2019. aastal uuesti õpingutele ja plaanis pikemalt tulla abikaasaga Eestisse ettevõtlusega tegelema. Taotlejat I pole kordagi politsei poolt üle kuulatud ega vahistatud ning tema Instagrami ja Facebooki kontodelt ei nähtu sellist materjali, mille põhjal eeldada võimude huvitumist taotleja I sotsiaalmeediakontodest. Pelgalt ühel pildil olev kiri „#Putingohome“ ei tooks Venemaal koheselt kaasa tagakiusamist. On mõistetav, et taotleja juhib tähelepanu Venemaa probleemkohtadele ja tunneb muret agressiooni pärast teise riigi vastu, kuid taotleja I isikuline profiil pole selline, et pidada tema tegevust poliitaktivismiks. Taotleja I pole ka ise esile toonud, et tal oleks oma tegevuse tõttu Venemaal probleeme esinenud. Taotlejale I ei saaks Venemaale naastes osaks kriminaalkaristus või vangistus läbi ebaproportsionaalsete karistusmeetmete.
2.2.Taotlejat I ei ole põhjust pidada ka täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Pole alust arvata, et taotleja I elu võiks olla ohus pelgalt Venemaal viibimise tõttu. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud.
2.3.Taotleja I vastuväited ei muuda PPA järeldusi, taotleja I ei esitanud uusi asjaolusid, mis poleks varem PPA-le teada. Täiendavalt leiab PPA, et taotleja I ja tema abikaasa loodud ettevõte, mis loob Eestis mobiilirakendust, ei ole oma olemuselt välisorganisatsioon, millega taotleja I ja tema abikaasa Venemaa võimude mõistes koostööd teeks. Eelkõige on tegemist nende enda loodud ettevõttega, millega üritatakse luua rakendust, kus inimesed saaksid palgata omale juristi. Seda ei saa pidada tagakiusu põhjustavaks asjaoluks. Lisaks, Venemaal on ka Ukraina sõda kajastav retoorika olulisel määral muutunud, sh toimub nt jutusaadetes avalik kritiseerimine. PPA hinnangul on Ukraina edu vastupealetungil toonud kaasa olulise diskussioonide laienemise Venemaal ning on ebausutav, et käesoleval ajahetkel langeks keegi pelgalt sotsiaalmeedias tehtud üksikute postituste tõttu tagakiusamise ohvriks.
2.4.Põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale I põhjendatud ja proportsionaalne teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja I tegi PPAga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Puuduvad lahkumisettekirjutuse tegemist takistavad asjaolud. Taotlejal I ja tema abikaasal on arendamisel idufirma X, kuid idufirma staatust ega seaduslikku alust töötamiseks ei ole saadud. Eestis sugulasi pole, Leedus on tädi- või onupoeg, kellega saab suhelda interneti teel. Ka tervislik seisund ei takista lahkumist. Taotleja I on nõus lahkuma vabatahtlikult, kuid mitte Venemaale. PPA määrab sihtriigiks siiski Venemaa. Isik on seal terve elu elanud ja ta on Venemaa kodanik. Soovi korral saab taotleja I lahkuda ka kolmandasse riiki, kuid PPA-l puudub kindlus, et seda saab teha takistusteta. Seega jääb lahkumise sihtriigiks Venemaa (VSS § 17), kus taotleja I ei ole ohus ning väljasaatmine ei oleks vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Taotleja I on ise kinnitanud, et jõuaks vabatahtlikult lahkuda 7 päeva jooksul.
2.5.Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada Schengeni alasse 3 aastaks. Taotleja I võimalikku psühholoogilist häiret saab ravida Venemaal. Pelgalt firma X registreering pole sissesõidukeelu takistuseks, kusjuures taotleja I abikaasa vormistas ka e-residentsuse, et ettevõttega oleks võimalik kaugelt tegutseda. Sugulased Eestis puuduvad ja Leedu sugulasega saab suhelda interneti teel. Taotlejal I ei ole seega lähemaid sidemeid Eesti ega Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. Venemaal on aga lähedased sugulased ehk olemas on side päritoluriigiga. Sissesõidukeelu määramist välistavavad asjaolud puuduvad ning pole alust jätta seda kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). 3-aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne, selle kestuse vähendamist tingivad kergendavad asjaolud puuduvad.
3 (23)
3.X (edaspidi kaebaja I) esitas 21.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 20.09.2022 otsuse tühistamist ja PPA kohustamist vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi (haldusasi 3-22-2262).
4.PPA tegi 18.11.2022 Xi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12204190062-1 (edaspidi 18.11.2022 otsus), millega: 1) luges VRKS § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; 2) tegi VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 3) kohaldas isikule VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
4.1.Taotlejat II pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Taotleja II kardab enda mobiliseerimist sõjategevusse Ukrainas. Ta on saanud mobilisatsioonikeskusest koos teiste noormeestega teate enda kirjapanekuks. Võimalikuks tagakiusu aluseks on poliitiline meelsus. Taotleja II pere pole kunagi olnud võimumeelne, taotleja II on osalenud miitingutel, ta ei soovi maksta makse sellisele riigile nagu Venemaa. Potentsiaalne tagakiusaja on Venemaa riigivõim ja selle organid. Hinnata tuleb ka võimalust, et taotleja II kaasatakse Ukrainas aktiivsesse relvakonflikti. Taotleja II ütlused on üldjoontes järjekindlad ning ütluste põhjal tuleb hinnata, kas Venemaal võib talle osaks saada tagakius.
4.1.1.Puutuvalt mobiliseerimise ohtu märgib PPA, et taotleja II „V-kategooria“ tähendab, et teda ei võetud ajateenistusse ja ta pole seda läbinud, mistõttu on ebausutav tema sõjategevusse kaasamine. Käesoleval hetkel ei ole Venemaal mobilisatsiooni välja kuulutatud. V-kategoorias mehed on määratud Vene armee reservi kuni 50. eluaastani. Sõja ajal võib V-kategooriaga mehi reservist välja kutsuda. Taani Migratsiooniametile ei ole teada juhtumeid, kus sõjaväelase lepingule allakirjutamisest keeldunud isikuid oleks vastutusele võetud. See oleks vastuolus narratiiviga, et sõjas osalejad teevad seda vabatahtlikult. Taotleja II võidakse küll võtta Vene armeesse appi, kuid on eluliselt ebausutav, et väljaõppeta isik relvakonflikti värvataks, kui ta just ise vabatahtlikult seda ei soovi. Ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal keeldunud nn erioperatsioonis osalemast. Üldine kutse enda nime kirjapanemiseks ülikooli juures asuvas komisjonis, kus tegeletakse noormeeste sõjaväkke värbamisega, ei ole isiklik kutse, mis sunniks lähitulevikus osalema sõjategevuses.
4.1.2.Seoses poliitilise meelsusega märgib PPA, et taotleja II on osalenud erinevatel meeleavaldustel, kuid teda ei ole selle raames kordagi kinni peetud ega meeleavaldustel osalemise eest karistatud ega süüdistust esitatud. Seetõttu pole eluliselt usutav, et taotleja II on Venemaa ametivõimudele teada kui võimuvastane aktivist. Taotlejal II on 2020. aastal politseiga aset leidnud vahejuhtumid, kuid PPA-l ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et need oleksid olnud seotud taotleja II poliitiliste vaadetega. Eelkõige nähtub taotleja II jutustusest, et korrumpeerunud Venemaa võimuesindajad soovisid temalt altkäemaksu välja pressida. Taotleja II sai ka 2021. aastal taas ülikooli õppima asuda, samuti erapanka tööle ning viibida Venemaal pärast vahejuhtumeid 2 aastat. Venemaa Siseministeeriumist sai taotleja II Eesti e-residentsuse jaoks tõendi kriminaalkaristuste kohta ja selle järgi on tema taust puhas. PPA ei saa tuvastada, kas taotlejal II olid politsei poolt kinnipidamisel narkootikumid taskus, kuid samas on taotleja II umbmääraselt tõdenud narkootikumide kasutamist paaril korral ülikooli ajal, mida ei saa pidada minevikuks. Ka Eestis on narkootilise aine tarvitamine keelatud. Taotleja II selgitustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt eelkõige võimaliku sõjategevuse hirmus Ukraina suunal ning kartuses, millist mõju see avaldab tema karjäärile. Ütlustest ei nähtu, et taotlejal oleks oma vaadete tõttu
4 (23)
olnud Venemaal reaalne oht langeda tagakiusamise ohvriks. Peale 2020. aasta vahejuhtumeid politseiga pole võimudega probleeme olnud. Kuigi sõjategevus algas 24.02.2022, siis pidas taotleja II koos abikaasaga võimalikuks oodata suveni 2022, et Venemaalt lahkuda, seega polnud otsest vajadust ega tagakiusuohtu. Pigem taotleja II nägi oma ärile paremaid väljavaateid Euroopas ning lahkumise põhjus polnud tagakius. Ka Pihkva piiritsoonis ei tehtud taotleja II ja ta sõpradega muud kui saadeti nad tagasi.
4.2.Taotlejat II ei ole põhjust pidada täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Pole alust arvata, et taotleja II elu võiks olla ohus pelgalt Venemaal viibimise tõttu. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud.
4.3.Taotleja II vastuväited ei muuda PPA järeldusi.
4.3.1.Kuigi taotlejal II on klassikaaslaste ning ühe õppejõuga Venemaal sõnelusi olnud, siis on Venemaal Ukraina sõda kajastav retoorika olulisel määral muutunud, sh toimub nt jutusaadetes avalik kritiseerimine. PPA hinnangul on Ukraina edu vastupealetungil toonud kaasa olulise diskussioonide laienemise Venemaal, mh puutuvalt keeruliselt kulgevasse mobilisatsiooni.
4.3.2.Taotleja II kinnipidamine narkootikumide pärast polnud poliitiliselt motiveeritud ja see nähtub taotleja II enda ütlustest ning politseinike tunnistustest.
4.3.3.Taotleja II Eestis loodud startup, mille eesmärk on luua mobiilirakendus inimestele, kellel on võimudega probleeme, ei anna alust selleks, et taotlejat süüdistataks Venemaal ebasõbralike võimudega koostöö tegemises. Eelkõige on kõnealuse seaduse eesmärk võtta vastutusele neid isikuid, kes juba on võimudele oma tegevusega teada ning kelle tegevust soovitakse konkreetses valdkonnas lõpetada. Taotleja II ei ole võimudele oma tegevusega rakenduse loomisel teada. Praegu pole ka võimalik väita, et rakendus alustab tegevust, see osutub populaarseks, leiab kasutajaid jne ning kas sel juhul võimud sooviks koheselt selle sulgemist. Tegu pole millegi sellisega, mis oleks aluseks Venemaal taotleja II tagakiusamiseks. Rahvusvahelist kaitset ei saa anda tegelemiseks äritegevusega, mis ei pruugi olla Venemaale meelepärane. Ohtu rakenduse loojale ei nähtu ka seetõttu, et Venemaal ei ole probleeme juristide leidmisega, vaid sellega, et võimud piiravad juurdepääsu toimikutele ja asitõenditele.
4.3.4.Venemaal kuulutati septembris 2022 välja osaline mobilisatsioon. Ehkki alguses tehti meeste kaasamises vigu, siis on neid parandatud, mh mehi koju tagasi saadetud. Mobiliseerimist on kritiseeritud ka Kremli-meelses meedias. Seega ei ole võimalik tõdeda, et ka sõjategevuseks kõlbmatud kaasatakse väljakuulutatud osalise mobilisatsiooni korras sõjategevusse. Avalik massiline mobiliseerimine on lõppenud, kuid ei saa kindel olla, et kedagi enam rindele või tugiülesandeid täitma ei saadeta. Taotleja II isiklikud asjaolud ei ole aga sellised, et teda ohustaks varjatud mobilisatsioon. Kaebaja kategooria sõjaväeraamatus on „V“ ning isegi „B“ korral ei ole meesterahva terviseseisund täielikult kõlblikuks tunnistatud. Eeldada võib esmajärjekorras „A“ kategoorias meeste kaasamist. Hirm karistuse ees, kui taotleja II ei ilmu komissariaati kohale, ei ole kaitse andmise aluseks. Pole tõenäoline, et kui taotleja II sai „V“ kategooria altkäemaksu abil ja tegelikult peaks ta olema „B“ kategoorias, et siis Venemaa mastaapide ja bürokraatia juures seda enam tänasel hetkel tuvastataks. PPA asub kogutud päritoluriigiinformatsioonile tuginedes seisukohale, et ajateenistus Venemaal ei ole midagi sellist, mille eest isik automaatselt võiks kvalifitseeruda rahvusvahelisele kaitsele. Ajateenistusse kutsumise ebaõnnestumise võimalus on suur, kuid vastutusele võtmise võimalus väike. Ajateenistuse või mobilisatsiooni eiramine pole kaitse andmise aluseks. Lävendit ei saa langetada selliseks, et tuleks anda rahvusvaheline kaitse
5 (23)
kümnetele miljonitele Vene meestele. Mehed ei taha küll sõdida, kuid on selge, et varasemalt neil V. Putini sõjategevusega probleemi polnud. Ka Kaitsepolitseiameti hinnangul taotleja II rahvusvahelist kaitset ei vaja ning samuti oleks suur hulk rahvusvahelise kaitse saanud Venemaa kodanikke Eestile julgeolekuohuks. Ei saa väita, et Venemaa sõdureid sunnitaks sõjas inimsusevastaseid kuritegusid sooritama, vaid sellised teod on tingitud kriminaliseerumisest ja madalast moraalist, kuid sõdur indiviidina saab neid kuritegusid ära hoida. Pelgalt Ukraina sõjast osavõtt ei tähenda inimsusevastase kuriteo toimepanemist.
4.4.Põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale II põhjendatud ja proportsionaalne teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja II tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Puuduvad lahkumisettekirjutuse tegemist takistavad asjaolud. Taotlejal II ja tema abikaasal on arendamisel idufirma X, kuid idufirma staatust ega seaduslikku alust töötamiseks ei ole saadud. Eestis sugulasi pole, kuid õde on elanud Iirimaal 6 aastat. Taotleja II ei ole õde külastanud, õde on käinud Venemaal. Taotleja II saab õega edasi suhelda sotsiaalmeedia vahendusel. Ka tervislik seisund ei takista lahkumist. Taotleja II on nõus lahkuma vabatahtlikult, kuid mitte Venemaale. PPA määrab sihtriigiks siiski Venemaa. Isik on seal terve elu elanud ja ta on Venemaa kodanik. Soovi korral saab taotleja II lahkuda ka kolmandasse riiki, kuid PPA-l puudub kindlus, et seda saab teha takistusteta. Seega jääb lahkumise sihtriigiks Venemaa (VSS § 17), kus taotleja II ei ole ohus ning väljasaatmine ei oleks vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Taotleja II on ise kinnitanud, et jõuaks lahkuda 7 päeva jooksul. Kontori üürilepingu saab lõpetada.
4.5.Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada Schengeni alasse 3 aastaks. Vaimsete probleemide puhul saab abi ka Venemaal. Pelgalt firma X registreering pole sissesõidukeelu takistuseks, kusjuures taotleja II vormistas ka e-residentsuse, et ettevõttega oleks võimalik kaugelt tegutseda. Sugulased Eestis puuduvad ja Iirimaal elava õega saab suhelda interneti teel. Taotlejal II ei ole seega lähemaid sidemeid Eesti ega Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. Venemaal on aga lähedased sugulased ehk olemas on side päritoluriigiga. Sissesõidukeelu määramist välistavavad asjaolud puuduvad ning pole alust jätta seda kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). 3aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne, selle kestuse vähendamist tingivad kergendavad asjaolud puuduvad.
5.X (edaspidi kaebaja II) esitas 16.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 18.11.2022 otsuse tühistamist ja PPA kohustamist vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi (haldusasi 3-22-2644).
6.Halduskohus liitis 23.12.2022 määrusega haldusasjad 3-22-2262 ja 3-22-2644, jättes nende ühiseks numbriks 3-22-2262. Kohus määras istungi toimumise ajaks kaebajatele I ja II ühiselt 11.01.2023. Pärast seda läks kohus üle kirjalikule menetlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebajate seisukohad Kaebaja I seisukohad 20.09.2022 otsuse suhtes
7.1.Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja argumentidega, ei ole viinud läbi nõuetekohast menetlust, pole täitnud uurimiskohustust ega võtnud arvesse tegelikku olukorda seonduvalt kaebajaga I Venemaal ega piisavalt otsust põhjendanud. Kaebaja I esitatud materjalid ja asjaolud
6 (23)
tõendavad, et kaebaja I oli poliitiliselt aktiivne ning võttis osa miitingutest ja kajastas valitsusele mittesobivaid teemasid. Samuti kinnitavad materjalid, et kaebaja I abikaasa võidakse mobiliseerida. Seega on rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendatud. Vastustaja otsus on üllatav, kuna on üldteada, et Venemaa alustas Ukraina vastu põhjendamatut sõda.
7.1.1.Ajalehe X tegevusluba on praeguseks tühistatud. X töötamise ajal paluti kaebajal kirjutada ajakirjast X, millega on praegu probleemid seoses Venemaa valitsusele mittesobiva sisu avaldamisega. PPA 20.09.2022 otsuses viidatud 6 artikli autor on kaebaja I, mh on ta kasutanud varjunime X. Kaebaja I on põhimõtteline sõjavastane ja ta on avaldanud selleteemalisi arvamusi. Vastustaja 16.11.2022 lisa 18 kinnitab, et artiklite avaldamine võib põhjustada kaebajale II ohtu. Seda enam, et lisa 18 pärineb aastast 2020, kuid hiljem on sõnavabadust täiendavalt piiratud. Võimu kritiseerimine toob ebameeldivad tagajärjed ka vähetuntud kolumnistile. Isegi repost ́id ja like ́id võivad tuua halvad tagajärjed. Ka tavainimesi on mõistetud kriminaalkorras süüdi selles, et nimetasid Ukrainas toimuvat sõjaks. Kaebaja I kirjutas Eestis ajalehele X artikli, milles kirjutab Ukraina lastest ja sõjast. Selle tõttu võidakse Venemaal tema vastu kriminaalmenetlus algatada.
7.1.2.Kaebaja I on loonud IT-lahenduse ja veebilehe X, mille vahendusel saavad kaebaja I leitud juristid aidata Venemaa mobiliseerimiskutse saanud inimesi. Kuna kaebaja on loonud sellise veebilehe ja aitab mobiliseerituid, siis selline tegevus on mobilisatsioonist kõrvalehoidmise soodustamise ja kaasaaitamisena Venemaal kriminaalkorras karistatav. Võim ei ole huvitatud, et süüdistatavatel oleks kaitsjad. Samasuguse rakenduse tegi kaebaja ka sotsiaalvõrgustikus V kontakte, mis on Venemaal populaarne. Kaebaja I on osalenud erinevatel miitingutel juba alaealisena, seega on ta alaealisest peale poliitiliselt aktiivne. Kaebaja I seisis positsioonide ja väärtuste eest, mida Venemaa valitsus ei aktsepteeri ja on selliseid avaldusi pikalt teinud. Täisealisena võib selliste seisukohtade kaitsmine ja avaldamine Venemaal olla kriminaalkorras karistatav. Kaebaja I esitatud Instagrami foto on tehtud Tallinnas toimunud üritusel, kus kaebaja I käis koos abikaasaga, et toetada Ukrainat. Venemaal võidakse sellise toetuse eest määrata kriminaalkaristus. Asjaolu, et Venemaal relvakonflikti puudumise tõttu puudub oht inimelule, ei ole päris õige. Kaebajal I on oht juba sellepärast, et ta toetab aktiivselt oma positsioone, mis ei ole sobivad Venemaa valitsusele. Lisaks on IT-lahendus X, millega põhimõtteliselt mõistetakse hukka agressorsõjast tingitud mobilisatsiooni korraldamine, oluliseks asjaoluks, miks kaebaja I elu ja tervis võib olla ohus. Kuna Eesti on kantud Venemaal mittesõbralike riikide hulka ja kui Venemaa kodanikul on sellises riigis ettevõte, siis võidakse isikud samastada Venemaa vastase välisorganisatsiooniga, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Pealegi kuulutas Venemaa hiljuti Ukrainalt annekteeritud territooriumitel välja sõjalise olukorra.
7.1.3.Asjaolu, et kaebaja I koos abikaasaga plaanis juba varem Eestisse suunduda (pärast ülikooli lõpetamist), ei tähenda, et ta ei põgenenud lõpuks Venemaalt ikkagi tulenevalt tekkinud olukorrast (Venemaa agressioon Ukrainas ja mobilisatsioon). Kaebaja I ka parandab vastustaja väidet, et kaebaja I lõpetas Venemaal ülikooli. Plaan oli küll ülikool lõpetada, kuid kaebaja I oli sunnitud seoses tekkinud olukorraga võtma õppepuhkuse, nagu paljud Venemaa tudengid.
7.1.4.Kaebaja I moodustab abikaasaga perekonna ning tal on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele ja perekonna kaitsele. Vastustaja ei ole arvestanud olukorraga Venemaal ega oluliste asjaoludega, et Venemaal on välja kuulutatud mobilisatsioon ja kaebaja I abikaasa on selle käigus juba komissariaati kutsutud. Seega kaebaja I abikaasat ähvardab reaalne oht, et ta saadetakse sõtta, kus ta võib hukkuda või sunnitakse teda toime panema sõjakuritegusid. Sellest tulenevalt on kaebaja I varjupaigataotlus põhjendatud.
7 (23)
7.1.5.Kaebaja I ei nõustu ka, et ta ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. PPA ei ole kaebaja I väiteid ümber lükanud.
7.2.Kuna kaebaja I tuli Eestisse seaduslikult Schengeni viisaga, siis ei ole tema tagasisaatmine Venemaale õige. Kaebajal I peaks olema õigus liikuda sinna riiki, kuhu tema soovib. Vastustaja ei arvestanud lahkumisettekirjutuse tegemisel seda, et kaebaja I tegi koostööd, ei esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ja ei takistanud muul viisil menetlust. Kaebaja I teavitas PPA-d, et on nõus lahkuma, kuid mitte Venemaale. PPA oleks pidanud arvestama ettevõtte X OÜ arendamist Eestis, sh valmisolekut Eestile makse maksta ja asjaolu, et kaebajal I oleks Eestis tööd. Eestis sugulaste puudumine ei oma olulist tähtsust. Väär on PPA väide, et kaebajal I elavad Venemaal vanaisad, kuivõrd tegelikult on nad surnud. Kaebaja I soovib Eestis töötada. Väljasaatmine Venemaale oleks vastuolus VSS §-ga 171, sest kaebaja I abikaasa võib rindel hukkuda. Vastustaja ei arvestanud tagajärgi, mis saabuvad Venemaale tagasipöördumisel. Eestis on kaebajal I turvaline. Lahkumistähtaeg 7 päeva on liiga lühike ükskõik, millisesse riiki lahkumiseks.
7.3.Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne, põhjendamata, arusaamatu ja kaalutlemata. Vastustaja oleks pidanud kaaluma VSS § 74 lg 4 rakendamist. Kaebaja I ei ole midagi negatiivset teinud, seega ei saa sissesõidukeeld olla põhjendatud. Esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja I pole Eestile ohtlik ega ole rikkunud avalikku korda. Kaebaja I oli sunnitud Venemaalt abikaasaga lahkuma. Ta on olnud PPA-le kogu aeg kättesaadav. Puudub alus arvata, et kaebaja I oleks Eesti julgeolekule või avalikule korrale tulevikus ohuks. Sissesõidukeelu määramiseks peaksid olema kaalukad põhjused. Kaebaja II seisukohad 18.11.2022 otsuse suhtes
7.4.PPA ei ole arvestanud kaebaja II esitatud argumentidega, ei ole viinud läbi nõuetekohast menetlust, pole täitnud uurimiskohustust ega võtnud arvesse tegelikku olukorda seonduvalt kaebajaga II Venemaal ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta talle rahvusvahelist kaitset. Vastustaja otsus on üllatav, kuna on üldteada, et Venemaa alustas Ukraina vastu põhjendamatut sõda.
7.4.1.Kaebaja II ei nõustu, et Venemaal pole mobilisatsiooni välja kuulutatud ja et kaebaja II kaasamine sõjategevusse pole usutav. Eesti Riigikogu esitas juba 21.09.2022 endapoolse avalduse seoses Venemaa mobilisatsiooniga ja praktiliselt kõik mobiliseeritud on saadetud Ukrainasse sõtta (vt vastustajale 31.10.2022 esitatud kiri koos lisadega). Arusaamatuks jääb PPA arvamus seonduvalt „V“ kategooria isikute reservi arvamisega, kuna sõjaolukorras mobiliseeritakse isegi kriminaalkaristust kandvaid ja vanglas viibivaid isikuid (lisa 3). Vastustaja ei arvestanud Venemaal tegelikult toimuvaga ning et mobiliseeriti ka neid, keda poleks tohtinud. Juhtumid, kus sellised mehed lubati koju tagasi, on erandlikud. Üksikutel juhtudel on saanud võimalikuks mobiliseerimisest pääsemine avalikkuse abiga, kuid enamasti jäävad ebaõige mobiliseerimise juhud summutatuks. Jääb arusaamatuks, mida soovib vastustaja näidata väitega, et Taani Migratsiooniametile ei ole teada juhtumeid, kus isikuid, kes ei ole sõjaväelisele lepingule alla kirjutanud, oleks vastutusele võetud. PPA ei saa tõendada väite tõelevastavust ja otsusest nähtub ka, et selliseid juhtumeid hoitakse saladuses. Sõdimisest keeldujaid võidakse julmalt piinata (lisa 7). Jääb arusaamatuks, miks PPA-le pole usutav, et kaebaja II saadetakse Ukrainasse sõdima. PPA otsis vaid sellist informatsiooni, mis toetab tema positsiooni.
7.4.2.Kaebaja II on avaldanud vastumeelsust valitsuse suhtes meeleavaldustel 2018. ja 2019. aastal. Asjaolu, et teda pole kinni peetud ega karistatud, ei ole määrav ega näita, et ta
8 (23)
meeleavaldustel ei osalenud. Samuti ei tähenda see, et kaebaja II isik pole võimudele teada. PPA pole tõendanud, et kaebaja II kinnipidamine politsei poolt seoses narkootikumidega polnud tingitud poliitilisest meelsusest. Samuti ei ole 2021. aastal ülikooli õppima asumise võimalikkus põhjuseks arvamusele, et kaebaja II tegevus oli apoliitiline. Kaebaja II pole väitnud, et töötas erapangas. Ei saa ka nõustuda, et kuna kaebaja II ja abikaasa ootasid lahkumisega kuni 2022 suveni, siis polnud otsest tagakiusuohtu ega vajadust lahkuda. Vastustaja peab arvestama muutunud poliitilist ja sõjalist olukorda. Kaebaja II lootis, et elukord ei eskaleeru, kuid juba aprillis 2022 lahkuti Venemaalt poliitiliste vaadete ning mobilisatsiooniohu tõttu. Venemaalt lahkuti ohu suurenemise pärast. Esimesed teated võimaliku mobilisatsiooni kohta Venemaal ilmusid 2022 märtsis. Ennatlik ja põhjendamatu on järeldus, et kaebaja II lahkus Venemaalt tulevikus paremate väljavaadete saamiseks. Kaebajad võisid esitada rahvusvahelise kaitse taotluse siis, kui ilmnes selleks vajadus. Seda ei saa neile ette heita.
7.4.3.Hirm mobiliseerimise ning sõtta saatmise ees on samuti piisav, et kaebajale II kaitset anda. Euroopa Liit saab Ukrainat aidata läbi selle, et ei võimalda Euroopa Liidus viibivaid isikuid kasutada Venemaa poolel sõjas Ukraina vastu. Vahejuhtum Pihkvas ei oma tähtsust. Mobilisatsioon on igatahes vahetu oht. Kaebaja II tugineb sõjaväeteenistusest keeldumise kui rahvusvahelise kaitse andmise aluse osas Euroopa Kohtu 19.11.2020 otsusele nr C-238/19 (punktid 32, 38, 55, 58, 61). Vastustaja pole arvestanud Venemaa agressiooni, Ukraina sõja, väljakuulutatud mobilisatsiooni ja asjaoluga, et kaebaja II kutsutakse suure tõenäosusega komissariaati. Kaebaja II võib hukkuda või sunnitakse teda toime panema sõjakuritegusid. Venemaal ei ole mobiliseerimist võimaldavat haldusakti tühistatud ega peatatud selle kehtivust (vt lisa 13), selle alusel on võimalik jätkata mobiliseerimist, mis mitteavalikult toimub ka praegu (vt lisa 5). Eelnevat toetab kaebaja II 31.10.2022 kiri lisadega. Mobilisatsioonipunktid tegelesid pärast 09-10.2022 Venemaal toimunud mobilisatsiooni ajateenijate vormistamisega, mis toimub Venemaal tavapäraselt sügisel ja kevadel, kuid PPA jättis selle tähelepanuta. Mobilisatsiooni teist lainet planeeritakse 2023 jaanuari-veebruari ning plaanis on kutsuda sõjaväkke täiendavalt ca 700 000 inimest, eesmärgiga saata isikud Ukrainasse sõtta (vt lisa 5), kuid PPA ei arvestanud seda. Kõik varasemad kutsed kehtivad. Kaebaja II „V“ kategooriasse kuulumine ei vabasta teda mobilisatsioonist ja kategooria võidakse ka iga hetk üle vaadata. Kaebaja II andmetel on mobilisatsioonipunktis, kus ta on arvel, vahetatud selle juht. Seega ei pruugi uus juht teada kaebaja II vanematest kokkulepetest eelmise mobilisatsioonijuhiga. Seega on väga tõenäoline kategooria vahetamine ja sõtta saatmine, kuid kaebaja II on sõja vastu. Ta ei soovi sõjast osa võtta ideoloogilistel põhjustel ei rindel ega tagalas. Selline veendumus on kaitstav. PPA jättis tähelepanuta, et kaebaja II sai juba ülikoolis asuvast mobilisatsiooniüksust teate enda nimi kirja panna (kaebaja esitas 21.09.2022 kirjaga vastustajale tõendid, et ülikooli mobilisatsioonipunkt töötab pidevalt). Kaebajal II lõppeb õppepuhkus jaanuaris 2023 ja isegi selle pikendamise korral ei saa ta vabastust mobilisatsioonist. PPA selgitused, kuidas on võimalik kutsete kättesaamisest kõrvale hoida, on elukauged. Inimesi varitsetakse päevi, et kutset kätte anda ning humaanne ega proportsionaalne pole arvata, et kaebaja II peaks elama elu mobilisatsioonipunkti ametnike eest põgenedes. Lisaks, linnatänavatel antakse kutseid lihtsalt kätte suvalistele isikutele või viiakse koheselt mobilisatsioonipunkti. Komissariaati mitteilmumise eest võidakse karistada 10-aastase vangistusega. PPA jättis tähelepanuta, et üldretoorika Venemaal on sõda toetav. Kaebaja II oleks sõjas reamees, kes peab alluma ohvitserile ja nii võidakse teda sundida sõjakuritegusid toime panema. Keeldumisel võidakse ta hukata. PPA pole kaebajalt II küsinud mh, kas ta saaks ülikoolist ohvitseri auastme, kuid kaebaja II märgib, et ei saa, sest ei pannud end sinna kursusele kirja.
7.4.4.Kaebaja II on ohus oma positsioonide aktiivse kaitsmise ja IT-lahenduse X loomise tõttu. Selline tegevus võib olla kriminaalkorras karistatav. Venemaa kuulutas Ukrainalt annekteeritud territooriumitel välja sõjalise olukorra. Ekspertkomisjon selgitas kaebajale II, et ekspertkomisjon
9 (23)
ei saa teha otsustust, kas kaebaja II ettevõte kvalifitseerub iduettevõtteks ajal, mil toimub rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Vastustaja arvamus, et kaebaja II selline tegevus ei ole Venemaal tagakiusamise põhjuseks, on põhjendamata ja ebaproportsionaalne. Samuti arendab kaebaja II koos abikaasaga ettevõtet X OÜ, mida võidakse käsitada Venemaa-vastase välisorganisatsioonina ja see toob kaasa kriminaalvastutuse. Seonduvalt välismaa agendi mõiste tõlgendamisega Venemaa seaduste mõttes, siis Venemaa FSB selgituse kohaselt võidakse tunnistada välismaa agendiks praktiliselt ükskõik, mis isik.
7.4.5.Kaebaja II ei nõustu ka, et ta ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. PPA ei ole kaebaja II väiteid ümber lükanud. Konflikt ei toimu Venemaa territooriumil, aga mobiliseerituid saadetakse Ukrainasse sõjakonfliktis osalema. Üldteada on asjaolu, et ka Venemaal toimuvad rünnakud erinevatele objektidele. Täiendavalt tuleb osundada, et praegu hakati avalikustama infot, et Ukraina ründedroonid ründavad Venemaa sõjaväeosade sõjabaase ja asukohti ning seega võivad saada surma isegi ajateenijad, keda Ukrainasse ei saadetud. Seoses psüühilise seisundiga märgib kaebaja II, et Venemaal ei tunnistata paljusid haiguseid psühhiaatrilisteks haigusteks ning Venemaal ei pruugi seega kaebaja II saada mingit ravi või sobivat ravi.
7.5.Kuna kaebaja II tuli Eestisse seaduslikult Schengeni viisaga, siis ei ole tema tagasisaatmine Venemaale õige. Kaebajal II peaks olema õigus liikuda sinna riiki, kuhu tema soovib. Vastustaja ei arvestanud lahkumisettekirjutuse tegemisel seda, et kaebaja II tegi koostööd, ei esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ja ei takistanud muul viisil menetlust. PPA oleks pidanud arvestama ettevõtte X OÜ arendamist Eestis, sh valmisolekut Eestile makse maksta ja asjaolu, et kaebajal II oleks Eestis tööd. Eestis sugulaste puudumine ei oma olulist tähtsust. Kaebaja II soovib Eestis töötada. Väljasaatmine Venemaale oleks vastuolus VSS §-ga 171, sest kaebaja II võib rindel hukkuda. Vastustaja ei arvestanud tagajärgi, mis saabuvad Venemaale tagasipöördumisel. Eestis on kaebajal II turvaline. Lahkumistähtaeg 7 päeva on liiga lühike ükskõik, millisesse riiki lahkumiseks. Sobiv oleks 30 päeva.
7.3.Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne, põhjendamata, arusaamatu ja kaalutlemata. Vastustaja oleks pidanud kaaluma VSS § 74 lg 4 rakendamist. Kaebaja II ei ole midagi negatiivset teinud, seega ei saa sissesõidukeeld olla põhjendatud. PPA ei arvestanud, et kaebaja II tuli Eestisse seaduslikult, praktikas kohaldatakse sissesõidukeeldu siis, kui Schengeni alasse on tuldud teadlikult ebaseaduslikult. Kaebaja II on usaldusväärne ega ole Eestile ohtlik või rikkunud avalikku korda. Kaebaja II oli sunnitud Venemaalt abikaasaga lahkuma. Ta on olnud PPA-le kogu aeg kättesaadav. Puudub alus arvata, et kaebaja II oleks Eesti julgeolekule või avalikule korrale tulevikus ohuks. Sissesõidukeelu määramiseks peaksid olema kaalukad põhjused.
8.Vastustaja seisukohad Seisukohad 20.09.2022 otsuse suhtes
8.1.PPA ei nõustu kaebusega. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud. PPA on otsuses tagakiusu asjaolusid ja selle võimalikkust ka tuleviku osas hinnanud kogumis ning jõudnud järeldusele, et võttes arvesse kõiki asjaolusid, siis kaebajat I ei ähvarda koduriiki tagasipöördumisel tagakiusamine. Kaebaja I tagakiusu võimalikkus koduriigis on hüpoteetiline ning ei põhine menetluse käigus esitatud asjaoludel.
8.1.1.PPA selgitas otsuse punktides 4 ning 1.5 väga põhjalikult, et käesoleval ajal puudub alus arvata, et Venemaale naastes ootaks kaebajat I võimudepoolne tagakiusamine või karistamine selle tõttu, et isik on teinud avaldusi, mis ei pruugi võimudele meeldida. Ühiskondlikel teemadel
10 (23)
kirjutamine pole koheselt tagakiusu põhjustavaks asjaoluks. Puuduvad viited, et Venemaa ametivõimud oleks proovinud kaebajaga I ühendust võtta või teda mõjutada. Pelk riigivõimust erineva, sh sõjavastase arvamuse omamine või jagamine ei tähenda võimude suurendatud tähelepanu või kohest tagakiusu. Ka veebisait X ei ole sellise sisuga projekt, mille tõttu ootaks kaebajat I ebaproportsionaalne riigipoolne kohtlemine, mis küüniks tagakiusuni või kujutaks reaalset ohtu elule või tervisele. Kaebaja I ei kutsunud üles riigikorra muutmisele vms.
8.1.2.PPA ei märkinud, et kaebaja I lõpetas Venemaal ülikooli, vaid et ta oli seda lõpetamas (vt 20.09.2022 otsuse punkt 1.5).
8.1.3.Kaebaja I isikuline profiil ning poliitiline tegevus ei ole sellised, et kaebajat I saaks pidada isikuks, kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale. Äriühingu omamine Eestis pole selline eriline asjaolu, mis esineks üksnes kaebaja I puhul ja ärataks riigivõimude tavapäratut tähelepanu ning tooks kaasa kriminaalvastutuse. Eestis registreeritud idufirma X on arendamisjärgus.
8.1.4.Tagakiusuoht peab olema personaalne ja rahvusvahelise kaitse saamiseks ei piisa hirmust, et pereliiget võidakse taga kiusata. Küll aga kaitseb VRKS perekonnaelu puutumatust sellega, et on ette nähtud perekonna taasühinemine, kui üks pereliige saab rahvusvahelise kaitse. Eelnevat arvestades pole asjakohane hinnata ka kaebaja I abikaasa mobiliseerimise ohuga seotud tõendeid.
8.1.5.Täiendava kaitse vajaduse puudumine on asjakohaselt põhjendatud otsuse punktis 2.
8.2.Venemaa on lahkumisettekirjutuses põhjendatult sihtriigiks määratud. Tegemist on kaebaja I päritoluriigiga ja sinna tagasisaatmine pole vastuolus VSS §-ga 171. Kaebaja I saab Eestist vabatahtliku täitmistähtaja jooksul lahkuda iseseisvalt.
8.3.PPA on kooskõlas VSS 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud puudusid. Asjaolu, et kaebaja I ei kujuta endast Eestile ohtu, pole relevantne. Humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei esinenud. Seisukohad 18.11.2022 otsuse suhtes
8.4.PPA ei nõustu kaebusega. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud. PPA ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud HMS § 56 lg-s 1, §-des 6 ega 40 sätestatud nõudeid. Rahvusvahelise kaitse taotlust on hinnatud individuaalselt ja erapooletult ning kontrollitud esitatud tõendite ja andmete õigsust ja kaebaja II väidete usutavust. Kaebaja II väited on paljasõnalised.
8.4.1.Vastustaja leidis otsuse punktis 1.4, et kaebaja II ütlused on üldjoontes järjekindlad. Samas kohati on need eluliselt ebausutavad ja ei saa eeldada kõigi õigsust. Näiteks kaebaja II väidab, et Venemaa politsei sokutas talle narkootikume, kuid ekspertiisi järgi oli üks aine tähtsust mitte omav. Seega pole usutav, et fabritseeritud narkokuriteo puhul oleks kaebajale II sokutatud mittenarkootilist ainet. Kaebajale II on omane olukorra liialdamine.
8.4.2.„V“ kategooriasse kuuluvate isikute puhul on PPA nõuetekohaselt viidanud vastavasisulisele allikale, seega ei ole tegu PPA subjektiivse arvamusega. Kaebaja II pole seda ümberlükkavat informatsiooni esitanud. CNN artikkel kriminaalkorras karistatud isikute kohta
11 (23)
pole asjakohane, kuna võrdluseks võetud profiilid ei ole võrreldavad kaebaja II profiiliga. Päritoluriigiinformatsiooni kohaselt on ametist vabastatud ametnikke, kes mobiliseerisid mehi, keda ei oleks tohtinud mobiliseerida. Ühes ringkonnas saadeti pool kohale kutsututest koju tagasi. Seega ei saa öelda, et kui inimesel on õiguslik alus sõjaväeteenistusest loobumiseks, siis seda ilmtingimata ei järgita. Riigivõimu omavoli eest saab end kaitsta kohtusüsteemis. Etteheited teatud allikatele tuginemise osas on põhjendamatud. Kaebaja II ei põhjenda, miks tema esitatud informatsioon näitab Venemaa tegelikku olukorda, kuid PPA oma mitte. Taani Migratsiooniameti andmetesse puutuvalt märgib PPA, et kogus andmeid uurimiskohustuse raames, kuid ei tuginenud ainult sellele allikale. PPA tugineb sõltumatutele andmekandjatele.
8.4.3.PPA on leidnud, et kuna kaebajat II pole kordagi kinni peetud meeleavaldustel osalemise eest, siis ei ole eluliselt usutav, et ta on Venemaa ametivõimudele teada kui võimuvastane aktivist. Kaebaja II osalus poliitikas ja arvamuse avaldamine piirdus paaril meeleavaldusel osalemisega. Kaebaja II poliitiline meelsus, mis pärineb aastast 2014, pole talle kaasa toonud tagakiusu. Puudub alus arvata, et kaebaja II asuks igapäevaolus oma meelsusest lähtuma. Kaebaja II õppimisele ülikoolis viitas PPA seetõttu, et kaebaja II ise väitis, et narkootikumide juhtumiga seoses politseinikud ähvardasid kaebajat II, et teevad haldusrikkumise, mis mõjutab kogu tema elu. Võib eeldada, et kui kinnipidamine olnuks poliitiliselt motiveeritud, olnuks kaebaja ülikoolis käimine häiritud. PPA möönab, et erapangas töötas hoopis kaebaja II ema. PPA leidis põhjendatult, et kaebaja II otsis tulevikuks paremaid väljavaateid, kuna 08.07.2022 ütlustest kumab läbi kaebaja II soov, mitte vajadus lahkuda Venemaalt. Ka saabus kaebaja II Eestisse 04.04.2022, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse esitas 19.04.2022. Kaebaja II tegelik reisieesmärk oli Eestisse töötamiseks elamisloa saamine. X pole projektiks, mis tooks kaasa tagakiusu. Valmisolek Eestis makse maksta ei oma mingit seost rahvusvahelise kaitsega. Kaebaja II pole kordagi väitnud probleeme ravi saamisega Venemaal. Tagakiusuks saab pidada seda, kui tahtlikult ja põhjendamatult takistatakse isikul ravi saamist.
8.4.4.Sellise tõlgenduse järgimine, et Euroopa Liit saaks Ukrainat aidata Venemaa kodanikele rahvusvahelise kaitse andmisega, viiks kümnete miljonite isikute kvalifitseerumisele kaitse saajatena, kuid see pole kvalifitseerimise direktiivi mõte ega ka teostatav. PPA jääb seisukoha juurde, et kaebaja II mobiliseerimine on ebatõenäoline. Lisaks otsuses leitule toob PPA välja, et võimalik mobiliseerimine pole tagakius. Arvestades rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud infot, võib jõuda seisukohale, et kaebajal II ei ole selliseid poliitilisi vaateid, mis oleks tema identiteedis või teadvuses nii fundamentaalsed, et kaebaja II loobumine mobiliseerimisest läheks EIÕK art 9 lg 1 alla. Kaebaja II veendumused põhinevad pigem mugavusel ja oportunismil. Kaebaja II soovib vältida sõjaväeteenistust eelkõige selle kõrgendatud ohtlikkuse ja kaasnevate ebameeldivuste tõttu. Kaebaja II tugineb Venemaa mobilisatsiooni teise laine ohu osas ühe ajakirjaniku subjektiivsele arvamusele, kuid tegemist pole ametliku infoga. Sõjaväearvestuse kontroll sõjaväekomissariaatides on tavapärane ja kaebaja II ei saanud ametlikku kutset mobiliseerimiseks. PPA ei ole soovitanud kutse saamisest kõrvale hoida.
8.4.5.01.11.2022 tuli teade, et Venemaa riigiduuma esindajad kavatsesid esitada parlamendile seaduseelnõu, mis muudab mobilisatsioonist kõrvalehoidmise ebaseaduslikuks. Nimelt on Venemaa seadustes lünk, sest kriminaalkoodeksi alusel saab karistada vaid kohustusliku ajateenistuse läbimisest keeldujaid. Alates mobilisatsiooni algusest tuli 05.10.2022 esimene teade algatatud kriminaalasjast mobilisatsioonist kõrvalehoidumise eest. Süüdistuse aluseks oli kriminaalkoodeksi artikkel 328, kuid tegelikult kohaldub see ainult kohustuslikust ajateenistusest keeldujatele ega ole kohaldatav mobilisatsiooni korral. Seega pole Venemaal ette nähtud vastutust mobilisatsioonist kõrvalehoidmise eest. PPA-l pole ka infot, et mobiliseerimisest keeldumist võidakse võimude poolt tõlgendada ühtlasi poliitilise meelsuse väljendamisena. Kaebajale II
12 (23)
saadetud kutse sõjaväekomissariaati ilmumiseks on saadetud mitteametlikult e-posti aadressilt (yandex.ru), mis muudab selle ebausutavaks.
8.5.Kaebaja II tagasisaatmine Venemaale on õige, sest tegemist on tema päritoluriigiga. Kaebaja II võib Eestist lahkuda ka iseseisvalt.
8.6.PPA on kooskõlas VSS 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud puudusid. Humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei esinenud. Eestisse seaduslikult sisenemine ei tähenda automaatselt sissesõidukeelu kohaldamata jätmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Riigikohus selgitas 01.10.2018 otsuses nr 3-17-1026 punktis 13 järgmist: „Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL1 art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks, millest ei ole EIÕK art 15 lg 2 kohaselt võimalik erandit teha, on eeskätt EIÕK art-tes 2, 3, 4 ja 7 nimetatud õigused, s.o õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Euroopa Kohus on sellesse loetellu lisanud EIÕK art-s 9 nimetatud usuvabaduse (liidetud asjad C-71/11 ja C-99/11, Y ja Z, punkt 57). Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav „isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus“ (vt liidetud asjad C-71/11 ja C-99/11, Y ja Z, punktid 62-66; vt ka C472/13, Shepherd, punkt 25).“
10.Täiendava kaitse osas sätestab VRKS § 4 lg 3, et täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud)
13 (23)
3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
11.Niisiis ei ole mitte igasugune negatiivne sündmus või kartus käsitatav tagakiusuna või tõsise ohuna, vaid tagakiusu teod või oht täiendava kaitse mõttes peavad ületama teatud künnise. Nagu nähtub Riigikohtu otsusest 3-17-1026, siis peavad tagakiusamise teod olema piisavalt tõsised või kogumina mõjutama isikut tõsiselt. Tõsise ohu osas on aga välja toodud, et tegemist peab olema reaalse ohuga (Euroopa Kohtu 10.06.2021 otsus nr C-901/19). Seega peavad nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid. Järgnevalt hindab kohus kummagi kaebaja osas, kas PPA on õigesti keeldunud neile rahvusvahelise kaitse andmisest. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine PPA 20.09.2022 otsusega kaebajale I
12.Kohus nõustub PPA 20.09.2022 otsuse2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid kohtuotsuses koguulatuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
13.Kaebaja I tugineb sellele, et teda võidakse taga kiusata poliitilise meelsuse alusel, tuues esile erinevaid tegusid, millega ta enda hinnangul on poliitilist meelsust väljendanud määral, et Venemaa võimud võiksid tema vastu huvi tunda. Kaebaja I on olnud poliitiliselt aktiivne alates 2014. aastast ja viitab nii enda kirjutatud artiklitele, IT-lahenduse X loomisele kui ka meeleavaldustel osalemisele, samuti sotsiaalmeediast nähtuvale.
14.Kohus nõustub täielikult PPA otsuses (vt eriti punkti 1.5) käsitletu ja järeldatuga, et kaebaja I profiil ei ole selline, et Venemaa võimud tunneks tema vastu kõrgendatud huvi, et teda nt ebaproportsionaalse karistamise teel taga kiusata. Kaebajal I ei ole olnud probleeme seoses avaldatud artiklite ega meeleavaldustega, teda pole kinni peetud, uuritud ega püütud karistada. On üldteada, et Venemaal piiratakse sõnavabadust ja soovitakse maha suruda võimuvastast kriitikat, kuid kaebaja I tegevus ei küüni tasemeni, et tema tagakius oleks tõenäoline. Kaebaja I on 14.07.2022 vestlusel selgitanud, et „kõik läks enamvähem nagu vaja, mina olin lõpetamas kõrgkooli ja me mõtlesime sellest, et kolida Eestisse suvel tööviisa alusel ja võibolla sügisel tagasi tulla, et X saaks õpingud lõpetada“, kuid siis algas sõda3. Seega kaebajal I ei tekkinud Venemaal elades probleeme ning Eestisse sooviti tulla seoses tööga. Vastuseks kaebuse lk 6 lõpus ja lk 7 alguses toodule märgib kohus, et asjaolu, et Eestisse tuldi sõja alguse tõttu võib-olla kiiremini kui varasemalt planeeritud, ei tähenda samuti, et kaebaja I tuli Eestisse tagakiusu tõttu tema poliitilise tegevuse eest. Kaebajal I ei olnud ka takistatud Venemaalt lahkumine.
14.1.Ei ole usutav, et kui kaebajal I polnud oma varasema tegevuse tõttu Venemaal probleeme, siis pärast naasmist hakataks teda uurima ja karistama kunagiste artiklite ja meeleavalduste eest. Vaadates viidatud artikleid (vt 16.11.2022 lisa 16 nimekirja ja lisasid 17–23), siis nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja I on kirjutanud ühiskondlikel ja aktuaalsetel teemadel, mis ei too aga iseenesest kaasa tagakiusu. Kaebaja I kirjutas ajalehte X aastatel 2017–2019, portaali „X“ aastal 2021 ja samuti osales miitingutel aastatel 2014–2018, st ka täisealisena (kaebaja I sai 18-aastaseks xx xx xxxx). Kuigi kaebaja I väidab kaebuses, et täisealisena saaks ta oma seisukohtade avaldamise eest karistada, siis ei ole võimud tema tegevuse vastu täisealiseks olemise ajal huvi tundnud ning seda ebatõenäolisem on see aastaid hiljem. Asjaolu, et X tegevusluba on tühistatud
ja ka ajakirjal X on Venemaal lahkhelid, ei seondu otseselt kaebajaga I. Eelnevast ei tulene, et kõiki X kunagi kirjutanud isikuid kiusataks taga ja arusaamatuks jääb ka viide ajakirjale X, sest kaebuse kohaselt (lk 3) kaebajal I paluti kirjutada ajakirjast X, kuid suuremat seost selle ajakirjaga ei nähtu.
14.2.Mõistagi on olukord Venemaal pärast 24.02.2022 alustatud sõda muutunud ja kaebaja I nimetab ennast ka sõjavastaseks, kes on sel teemal arvamust avaldanud (kaebuse lk 4 algus). PPA tõi aga 20.09.2022 otsuse punktis 1.5 välja, et tutvus kaebaja I Instagrami ja Facebooki kontoga ning sealt ei nähtu, et ta oleks jaganud suurel hulgal Venemaa võimuvastaseid loosungeid või isiklikke seisukohti, mis lubaksid eeldada, et võimud konkreetselt huvituks tema sotsiaalmeediakontost. Kuigi kaebaja I Instagrami kontol on pilt kontserdilt, kus on kirjas „#Putingohome“4, ei ole pelgalt antud asjaolu puhul tegemist millegi sellisega, mis tooks Venemaal koheselt kaasa tagakiusamise. Kontserdifotole tugines kaebaja I ka kaebuses, kuid ei selgu, et milliste postituste vms materjalidega on kaebaja I veel enda hinnangul sõjavastast arvamust avaldanud. Kohtu arvates on väga ebatõenäoline, et võimud hakkaksid uurima ja otsima üksikut kontserdipilti, et kaebajat I selle põhjal karistada, arvestades ka PPA otsuses kirjeldatud retoorika muutumist, kus tuntumad isikud (nt Moskva linnasaadikud) avalikult kriitikat väljendavad ja presidendi vastu üles astuvad. Kaebaja I ei ole olnud võimude huviorbiidis ja ei saa pidada usutavaks huvi otsida tema Instagramist üht fotot, seega ei ole hirm karistamise ees põhjendatud.
14.3.Kaebaja I viitab, et vastustaja 16.11.2022 lisa 18 kinnitab ohtu kaebajale I tema ajakirjandusliku tegevuse tõttu. Kohus ei vaidle vastu, et ajakirjandus Venemaal ei ole vaba; et ajakirjanikke rünnatakse, karistatakse jne ning et tavainimesedki võivad võimuvastase kriitika eest karistada saada, kuid see ei lükka ümber, et kaebaja I hirm isiklikult taga kiusatud või karistatud saada ei ole põhjendatud. Tema vastu ei ole avaldatud artiklite tõttu huvi tuntud ning ka ei ole tõenäoline, et võimud asuks teda uurima ja otsima ning leiaks ühe tema kontserdipildi või ühe ukraina lastest kirjutatud artikli ajalehes X (kaebaja I 03.01.2023 lisa 2).
14.4.Kaebaja I on koos abikaasaga loonud või loomas läbi oma Eestis registreeritud äriühingu X OÜ IT-lahendust ja rakendust X ning see oleks tema hinnangul tagakiusu aluseks, sest kaebaja I ja abikaasa väljendavad rakenduse loomisega otseselt hukkamõistu mobiliseerimisele. Kaebajate leitud juristid aitavad Venemaal mobiliseerituid, mis ei ole Vene võimudele meelepärane. Kohus märgib, et X OÜ loodi kaebaja I 14.07.2022 selgitustest nähtuvalt5 2021. aastal selleks, et vajajatel oleks lihtsam leida juristi (projekt X) ehk tegemist ei ole otseselt ja ainult mobiliseeritute aitamiseks, vaid üldiselt klientide ja juristide kokkuviimiseks loodud äriühinguga. Projekt veebilehel X on nimetuse järgi mobiliseerimisvastane projekt, kuid vaadates 16.11.2022 esitatud kaebuse lisasid 11, 12 ja 15, siis viidatakse üldisemalt abile kohtukutse saamise ja protestil osalemise korral, samuti politsei jõhkruse korral ning muus hädaolukorras. Samas ei nähtu, et projekt on mõeldud just selleks, et igatahes n-ö päästa Venemaa kodanikke mobiliseerimisest, vaid juristi abiga oleks ju ka võimalik vaidlustada seda, kui isikuid on vääralt mobiliseeritud (nt kui on olemas seaduslikud keeldumise alused), kui politsei on protestil kasutanud põhjendamatut vägivalda jne. See, et Vene võimudele ei meeldi, et üldse keegi enda õigusi kaitseb ja et isikuid riigi vastu esindatakse, ei anna kohtu hinnangul põhjendatud alust kartuseks, et klienti ja esindajat kokku viivaid isikuid hakatakse taga kiusama. Ka ei ole teada, kui palju rakendus üldse kasutajaid ja kõlapinda leiaks, et see Vene võimudele teatavaks saaks. Kaebaja I seisukohtadest ei nähtu, et tema tegevus ja rakendus oleks võimudele teada. 16.11.2022 lisast 12 järeldub, et VKontaktes on
X rakendust puudutav leht loodud ilmselt 13.10.2022, kuna siis uuendati seal fotot ja esitati rakendust tutvustav tekst. Kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt oli VKontakte lehel 4 jälgijat ning vaadates seda lehte praegu, on jälgijate arv sama. Telegramist nähtub, et seal on X kanal loodud 30.09.2022 ning samuti 13.10.2022 on lisatud tutvustav tekst, tellijate arv on 6. Seega esiteks näib, et kaebaja I (ja ilmselt ka II) asusid pärast 20.09.2022 keelduvat otsust enda rakendust n-ö laiemalt reklaamima, et rahvusvahelise kaitse taotlust tugevdada ning tegelikult ei ole neil arendatud rakendusega seoses hirmu ega probleeme. Ka ei viita jälgijate ja tellijate arvud, et IT-lahendus oleks populaarne ja saaks avalikuks ning paljudele teatavaks.
14.5.Kaebaja I leiab ka, et tema ettevõtet võidakse pidada ebasoovitavaks välisorganisatsiooniks6, mis on samuti eelnevatel põhjustel ennatlik. On üldteada, et Venemaa kodanikud on äriühinguid asutanud välisriikides, sh Eestis, enne sõja algust ja pärast sõja algust ning lihtsalt põhjus, et tegemist on välismaal asutatud äriühinguga, ei anna alust väita, et tegemist on välisorganisatsiooniga, mille omamine või mille vahendusel äri ajamine võiks olla karistatav. Ka ei ole kohtule teada, et Venemaa kodanike Eestis asutatud äriühinguid oleks kantud välisorganisatsioonide nimekirja. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et kaebajate loodud ettevõte, mis loob Eestis mobiilirakendust, ei ole oma olemuselt selline, kes Venemaa võimude mõistes koostööd teeks või mis ohustaks Venemaa julgeolekut või põhiseaduslikku korda. Seoses kaebaja I 03.01.2023 lisaga 1 märgib kohus ka, et artiklist nähtuvalt eristatakse mobilisatsiooni teemadel isiku õiguste kaitsmisel advokaadi seaduslikku ja ebaseaduslikku tegevust. Artiklis kirjutatakse näiteks fiktiivsete dokumentide koostamisest selleks, et mobilisatsioonist kõrvale hoida, mis ongi ebaseaduslik ega tähenda, et kui advokaat kaitseb nt vääralt mobiliseeritud isikut, siis saab ta selle eest kriminaalkaristuse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hirm seoses X rakendusega pole objektiivselt põhjendatud.
15.PPA pole 20.09.2022 otsuses märkinud, et kaebaja I lõpetas Venemaal ülikooli, vaid punktis 1.5 viidati kaebaja I plaanile seda teha (lk 5 lõpp) ning sellele, et järelikult oli kaebajal I valikuvariant (lk 6 algus). Kohus nõustub, et eelnev kinnitab, et kaebajat I ei kiusatud poliitilise meelsuse alusel taga, sest see oleks tinginud lahkumise varem, nt artiklite avaldamise või miitingutel osalemise järgselt. Asjaolu, et mh kaebaja I abikaasa (kaebaja II) mobiliseerimise hirmu tõttu tehti õpingutes paus ja lahkuti Venemaalt, on eraldi teema, kuid see ei seondu kaebaja I isiklike tagakiusukartuse alustega. Kohus nõustub, et kaebajad I ja II moodustavad perekonna ning õigus pereelu puutumatusele on kaitstav, kuid selliseks puhuks, kui kaebaja I ei saa isiklike asjaolude alusel rahvusvahelist kaitset ja tema abikaasa teoreetiliselt saaks, on ette nähtud perekonnaliikme elamisluba (VRKS § 46). Ehk teisisõnu, isegi kui leida, et kaebaja II on rahvusvahelise kaitse saaja, siis sellest ei tulene, et ka kaebajat I tuleb tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana, vaid temal oleks võimalik saada abikaasana elamisluba.
16.Kohus nõustub PPA-ga ka täiendava kaitse vajaduse puudumise osas ega korda neid põhjendusi. Kaebaja I ei ole esitanud väiteid, mis PPA seisukohad ümber lükkaks. Ka asjaolu, et Venemaa kuulutas hiljuti Ukrainalt annekteeritud territooriumitel välja sõjalise olukorra, ei viita täiendava kaitse vajadusele, kuna esiteks seaduslikult ei ole tegemist Venemaaga ja teiseks on Venemaa niivõrd suur, et seal on võimalik paikneda/elada konfliktialadest kaugel.
17.Kõike eelnevat arvestades nõustub kohus PPA-ga, et kaebajat I ei tule tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Ehkki PPA-le on tehtud etteheiteid uurimis- ning põhjendamiskohustuse rikkumise ja asjaolude arvestamata jätmise osas, siis kohus leiab, et kui PPA ei tee kaebaja I isiklikest asjaoludest koosmõjus päritoluriigiinformatsiooniga selliseid
Vt ka EUAA raporti „The Russian Federation – Political opposition“ punkti 1.2.4
16 (23)
järeldusi, nagu kaebaja I soovib, siis ei tähenda see PPA-poolset rikkumist. Kohus rõhutab, et asjaolust, et üldiselt on Venemaal kehv olukord nt ajakirjandusvabaduse ja isikute õiguste kaitsega ning sõja alustamise järgselt on seaduseid karmistatud, ei tulene, et konkreetselt kaebaja I on tagakiusuohus. Oht ei saa jääda pelgalt hüpoteetiliseks, kuid kaebaja I puhul ei ole alust oodata võimude huviorbiiti sattumist. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld kaebajale I
18.20.09.2022 otsuses esitatud lahkumisettekirjutuse osa on piisavalt põhjalikult põhjendatud ning kohus ei korda seda. Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus ning asjaolu, et isik saabus esialgu Eestisse seaduslikult, ei muuda seda, et ka edasi viibimine peab olema seaduslik. PPA saab kaaluda vabatahtliku lahkumistähtaja andmist ning selle kestust, mida käesoleval juhul tehti. PPA arvestas, et kaebaja I tegi koostööd, ei esitanud võltsitud dokumente ega takistanud menetlust, mistõttu ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks teha koheselt täidetavat ettekirjutust. Kaebaja I kuulati ära ja ta leidis, et jõuab 7 päevaga lahkuda, mistõttu jääb arusaamatuks kaebuses toodu, et 7 päeva on ükskõik kuhu lahkumiseks liiga lühike aeg. Arvestatud on ka Eestis asutatud firmaga X OÜ, kuid sellega seoses ei leidnud kaebaja I, et vajab pikemat lahkumistähtaega. Eestile maksude maksmise soov ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel oluline ning samuti ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust kuidagi asjaolu, et PPA eksis Venemaal vanaisade olemasoluga (vanaisad on surnud). Viide kaebaja I abikaasa võimalikule hukkumisele ja VSS §-le 171 ei ole kaebajat I, vaid kaebajat II puudutav väide. Kaebajal I on võimalus soovi korral lahkuda kolmandasse riiki, kuid PPA ei vastuta selle eest, kas kolmas riik nõustub sellega. Kokkuvõtvalt on lahkumisettekirjutus õiguspärane.
19.Sissesõidukeeld on viibimisaluse lõppemisel või lõpetamisel lahkumisettekirjutuse tegemisega kaasnev otsustus, mida tehes on haldusorganil üldjuhul kaalutlusõigus. Vaidlust ei ole, et sissesõidukeelu kohaldamine on PPA kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ning kui sissesõidukeeldu kohaldada, siis nii keeld ise kui ka selle kestus peavad olema proportsionaalsed ja isikule tuleb tagada õigus olla ära kuulatud (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punktid 32–34; Riigikohtu 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punktid 12, 13). Kohus leiab, et sissesõidukeeldu on kohaldatud õiguspäraselt, PPA esitas põhjendused ja kaalutlused, isik on ära kuulatud ja asjaolusid arvestades on keeld proportsionaalne. Kohus ei nõustu, et sissesõidukeelu määramiseks peaksid olema kaalukad põhjused või et kaebaja I peaks olema teinud midagi negatiivset, olema ohtlik vms. PPA hindas kaebajaga I seotud asjaolusid ja kuna tal puuduvad erilised sidemed Eestiga või Schengeniga, siis polnud alust kohaldada lühemat kui 3-aastast sissesõidukeeldu. Ka äriühinguga tegelemine pole sissesõidukeelu tõttu takistatud, sest kaebaja I abikaasa taotles selleks e-residentsuse ja teatavasti on IT-ala puhul tööd võimalik teha erinevaist paigust, selleks ei pea olema Eestis, kus äriühing registreeriti. Vastustaja kaalus ka VSS § 74 lg 4 rakendamist, kuid ei näinud humaanseid põhjuseid keelu kohaldamata jätmiseks. Kohus nõustub eelnevaga ega näe alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumine PPA 18.11.2022 otsusega kaebajale II
20.Kohus nõustub ka PPA 18.11.2022 otsuse7 põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 165 lg 2).
21.Puutuvalt kaebaja II poliitilisse meelsusesse ja meeleavaldustel osalemisse leiab kohus, et tagakius sel alusel on ebausutav, kuna kaebajat II pole kinni peetud, st tema osalus pole ka
Vastustaja 06.01.2023 lisa 15.
17 (23)
võimudele teatavaks saanud. Sellega PPA ega kohus ei väida, et kaebaja II ei oleks meeleavaldustel osalenudki, kuid arusaamatuks jääb väide, et eelnev (st et kaebajat II kinni ei peetud) ei tähenda, et kaebaja II isik pole võimudele teada – millal ja mil viisil on kaebaja II vastu huvi tuntud, ta ei selgita. Kui kaebaja osales meeleavaldustel 2018. ja 2019. aastal8, siis kuna kaebajal II ei tekkinud koheselt probleeme, on ebausutav, et aastaid hiljem võidaks meeleavaldustel osalemise eest taga kiusata.
22.Et 2020. aastal oli kahe kokkupuute põhjuseks politseiga (suitsetamine laste mänguväljaku juures ning kaebaja II juurest kanepi leidmine9) kaebaja II poliitiline meelsus, on samuti põhistamata. Rahvusvahelise kaitse taotlejal võib küll olla keeruline oma väiteid lõpuni tõendada, kuid praegusel juhul pole välja toodud asjaolusid, mis muudaks usutavaks, et kaebaja II korrarikkumistega seotud kinnipidamised olnuks seotud poliitikaga. Kui laste mänguväljakul suitsetamise juhtum oli fabritseeritud selleks, et altkäemaksu välja pressida, siis viitab see kõigest politseinike korrumpeerumisele, mitte sellele, et just kaebaja II võeti poliitilise meelsuse alusel sihikule. Kohus nõustub ka kaebajalt II kanepi leidmise juhtumi osas PPA 06.01.2023 vastuses (punkt 2.3) märgituga, et kui politsei soovis kuritegu fabritseerida, siis pole usutav, et kaebajale II oleks mh sokutatud mittenarkootilist ainet.10 Kui kaebajat II sooviti taga kiusata, siis oleks talle saanud sokutada selliseid aineid, mis toonuks kaasa kriminaalmenetluse, oleks saanud juurde fabritseerida nt, et ta levitas narkootikume ning tahtis neid kellelegi edasi anda, kuid juhtum läks kirja vaid haldusõigusrikkumisena kanepi hoidmise ja vedamise eest. Ka on kaebaja II tunnistanud, et ülikoolis tarvitas mõnel korral kanepit, mis tema vanust arvestades ei saanud olla kauge minevik. Seega kuigi PPA-l ega kohtul ei ole tagantjärele võimalik tuvastada ega kontrollida, mis täpselt toimus, kui kaebaja II narkootikumidega seoses kinni peeti, siis ei ole absoluutselt uskumatu, et kaebajal II võis 13.10.2020 olla kanepit.
23.Samuti on veenvad PPA põhjendused, et kaebaja II taust on Venemaa Siseministeeriumi andmetel puhas, tal pole olnud takistatud ülikooli pääsemine ega töökohtade leidmine, mis viitab sellele, et Venemaa võimud ei ole mh politseiametnike kaudu võtnud eesmärgiks kaebaja II tausta mustates tema elu rikkuda ja teda taga kiusata. Asjaolu, et PPA viitas ekslikult, nagu kaebaja II töötanuks erapangas, kuigi tegelikult töötas ta idufirmades, ei ole viga, mis olemuslikult midagi muudaks ja tooks kaasa PPA järelduste sisulise ebaõigsuse. Ka ei esinenud kaebajal II võimuesindajatega kokku puutudes probleeme märtsis 2022, kui esialgu püüdis ta tulla Eestisse Pihkva kaudu. Teda ei lastud küll üle piiri, kuid mingit tähelepanu pööramist poliitilisele meelsusele või huvi kaebaja II vastu ei nähtu.11 IT-lahenduse X osas jääb kohus samadele seisukohtadele nagu kaebaja I puhul ega korda neid. Kohus nõustub PPA-ga ka, et eelkõige kumab kaebaja II ütlustest läbi soov paremate tulevikuväljavaadete järele Eestis (ja Euroopas), sest Venemaal on äri tegemine raskendatud. Sama kinnitavad kaebajate 11.01.2023 istungil antud selgitused (nt istungi helisalvestis alates kell 11:32:36). Kaebajal II ei olnud Venemaal elades reaalseid probleeme, mis tinginuks tungiva vajaduse lahkuda, ning on ebausutav, et kaebajale II pöörataks kunagiste meeleavalduste tõttu erilist tähelepanu ka riiki naasmisel ning mh asutaks uurima, kas ta püüdis Eestis saada toimima Venemaa mobiliseerituid abistavat rakendust.
24.Põhiline küsimus kaebaja II (tegelikult ka kaebaja I) rahvusvahelise kaitse taotluses on kaebaja II mobiliseerimise oht. Kohus mõistab emotsioone ja ärevust, mis võis kaasneda sellega, et Venemaa algatas Ukraina vastu sõja ja kui hakkasid levima kuuldused võimalikust
Vt PPA 06.01.2023 lisasid 8 ja 8.1 ehk haldusõigusrikkumise materjalid, 13.10.2020; täpsemalt lisa 8.1 lk 12 (dokument „Esialgne uurimus“
08.07.2022 vestluse protokolli vastus 8.
18 (23)
mobilisatsioonist (kaebaja II sõnul märtsis 2022, istungil alates 12:01:06). Pelk hirm, sh kriminaalmenetluse ja -karistuse ees deserteerimise või sõjaväekutse eiramise pärast, ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.12 Kuigi kohus nõustub kaebajatega, et Venemaa poolt sõja algatamine võis anda tõuke lahkuda riigist planeeritust kiiremini, et vältida ebameeldivusi ja üleüldist võimalust, et kaebaja II oleks Ukrainasse saatmiseks kättesaadav, siis on hirm kaebaja II mobiliseerimise ees hüpoteetiline. Sellise üldise mobiliseerimishirmu alusel peaks kõiki vähegi võimelisi Venemaa mehi tunnustama pagulastena, kuid tegelikult tuleb hinnata kaebaja II isiklikke asjaolusid, mh tõenäosust olla saadetud Ukrainasse sõdima. Ka Riigikohtu 15.02.2023 otsusest nr 3-20-1115 (punkt 26) nähtub, et oluline on analüüsida mobilisatsioonikäsu või -kutse saamist, mobilisatsioonist keeldumise võimalusi, millisesse üksusesse isik võiks kuuluda ja mis ülesandeid ta täidaks jms.
25.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja II Ukrainasse sõdima värbamine on ebatõenäoline, ega korda PPA otsuse põhjendusi (vt eriti punkte 1.5 ja 3).
25.1.Puudub vaidlus, et kaebaja II kuulub sõjaväeteenistuse tähenduses V-kategooriasse, teda ei võetud ajateenistusse ja puudub sõjaväeline väljaõpe. Ka ülikoolis pole kaebaja II sõjaväelises õppes soovinud osaleda, see polnud kohustuslik (vt istungiprotokollis 11:48:57). EUAA raporti kohaselt13 on olemas viis kategooriat, mis vastavad kirillitsa tähestiku viiele esimesele tähele (eesti tähtedega A, B, V, G, D). A-kategooria tähendab sobivust sõjaväeteenistuseks; B tähendab sobivust mõningate piirangutega; V tähendab piiratud sobivust, G ajutist mittesobivust ja D ebasobivust. PPA otsuses on selgitatud, et V-kategooria isikud kuuluvad reservi ning neid ei saa rahuajal teenistusse kutsuda, küll aga saab seda teha sõja ajal. Osaline mobilisatsioon Venemaal kuulutati välja 21.09.2022 ja mobilisatsiooni alla kuulusid kõik 18-50-aastased sõjaväelise isikutunnistusega mehed, kellel on sõjaline sobivuskategooria "A" (sobiv) ja "Б" (sobiv väikeste piirangutega). Lisaks sellele võib mobiliseerida ka need, kellel on sobivuskategooria "V" (piiratud sobivus) ja kes ei ole tervisehäirete tõttu sõjaväes teeninud. EUAA raporti (punkt 2.1) kohaselt oli osaline mobilisatsioon mõeldud kindlate spetsialiseerumistega isikute lepinguliseks värbamiseks ja see puudutas 300 000 reservväelast, moodustades reservist 1,2%, ehkki mõne allika järgi võis mobilisatsioon puudutada 1 või 1,2 miljonit reservväelast. Osaline mobilisatsioon Venemaal lõppes, nagu teatas kaitseminister S. Šoigu 28.10.2022, kuigi presidendi dekreedis polnud lõpuaega täpselt määratletud (raporti punkt 2.1).
25.2.Kaebaja II ei saanud mobilisatsioonikäsku ega -kutset. Ta sai enda ülikooli (X) asjakohasest osakonnast e-kirjaga ning mitte ainult talle suunatud üldise teate (PPA 06.01.2023 lisad 9.1 ja 9.2), et noormehed läheks ülikooli juures asuva mobilisatsiooniüksuse juurde ja paneksid oma nimed kirja. Kohus käsitles seda e-kirja 11.01.2023 istungil ning kaebaja II selgitas, et esimest korda saadeti kiri 27.03-28.03.2022 vahemikus, korduv teade tuli 04.04.2022 (protokoll 11:37:48). Tegemist on sõjaväelise arvestuse pidamiseks vajaliku toiminguga, mille osas KAPO selgitas, et see on tavapärane (18.11.2022 otsuse lk 16). Kohus nõustub kaebaja II esitatud 31.01.2023 selgituste ja lisa 1 pinnalt, et teade sõjaväearvestuse pidamise kohta tuli ülikooli inspektori e-maili aadressilt ehk see oli tõeline. Sellegipoolest ei ole tegemist mobilisatsioonikäsuga ja kuigi kaebaja II kirja peale kohale ei ilmunud, siis kaebaja II ei märgi, et sellest oleks probleeme tekkinud, teda üritatud kätte saada jms ja ka osalise mobilisatsiooni aeg möödus nii, et kaebajat II taga ei otsitud. Olukorras, kus kaebaja II ei käinud nime kirja panemas,
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti käsiraamat pagulasseisundi tuvastamise menetluse ja kriteeriumite kohta (edaspidi UNHCR käsiraamat), Tallinn 2007, lk 41
The Russian Federation – Military service, detsember 2022. Punktid 1.2.2 ja 2.2. Kättesaadav: https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/2022-12/2022_EUAA_COI_Russia_Military_Service.pdf
19 (23)
on ebatõenäoline, et hakatakse uurima ja kahtlema tema sõjaväepileti kategoorias, mh süüdistama teda selles, et ta sai endale kunagi tutvuste kaudu V-kategooria.
25.3.Eeltoodut arvestades kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja II saatmine Ukrainasse sõdima on ebausutav, kuna ta on V-kategooriaga isik, kel puudub igasugune väljaõpe ja samuti pole ta saanud kutset. Enne teda on kaks kategooriat (A ja B), kes on sobivamad. PPA arvestas otsuse punktis 3 ka sellega, et olenemata mobilisatsiooni ametlikust lõppemisest, ei saa väita, et kedagi enam rindele või tugiülesandeid täitma ei saadeta, seega PPA möönis edasist värbamist. Arvestades, kui väikest hulka reservväelasi sügisel 2022 läbi viidud osaline mobilisatsioon puudutas, siis on kohtu hinnangul vähetõenäoline, et varjatud mobilisatsiooni käigus soovitaks sõtta saata V-kategooriaga kaebajat II. Kaebaja II tugineb ka sellele, et Venemaa on ettearvamatu ja inimesi mobiliseeritakse valimatult, kuid PPA kirjeldas otsuses nt, et valesti värvatuid on koju tagasi lubatud ja vigu parandatud. Seega mobiliseeritutel on võimalik oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et Venemaa president andis välja seaduse, mis võimaldab teatud süüdimõistetute mobiliseerimist (kaebaja II 16.12.2022 lisa 3), ei ole võrreldav kaebaja II olukorraga, kel on piiratud sobivus. Kohus märgib ka, et kaebaja II 16.12.2022 lisast 5-2, kus kaebaja II sõnul kirjeldatakse mobilisatsiooni teist lainet jaanuaris-veebruaris 2023, eesmärgiga kutsuda sõjaväkke veel 700 000 inimest, nähtub, et selline uute nimekirjade alusel massiline mobiliseerimine pidavat toimuma kuni 01.02.2023. Kaebaja II pole väitnud, et ka uue väidetava laine jooksul oleks talle kutse saadetud.
26.Kuna kaebaja II pole saanud mobilisatsioonikäsku ja suure tõenäosusega ka ei saa, siis veel hüpoteetilisem on hirm selle ees, et keeldumisel teda piinataks ja sõjas osalemisel teda sunnitaks toime panema sõjakuritegusid või ta hukkuks. Kaebaja II 16.12.2022 lisa 7 piinamise kohta puudutab olukorda, kus LNR-i (Luganski) rindejoonele viidud mobiliseeritu keeldus lahingutegevuses osalemisest, mille eest teda küll karistati, kuid põhiline (väidetav) piinamine seondus sellega, et teda kahtlustati ajakirjanikele informatsiooni andmises. Kohtu hinnangul ei ole see samastatav olukorraga, kus mobilisatsioonikutse saanud isik keeldub Venemaal viibides (st mitte juba rindele saadetuna) lepingu allkirjastamisest. Seega ei lükka kaebaja II ümber PPA otsuses märgitut, et pole teada juhtumeid, et sõjaväelase lepingule allakirjutamisest keeldujaid oleks vastutusele võetud. Kohus saab HKMS § 158 lg 31 alusel arvestada ka seda, et PPA 31.01.2023 esitatud lisa 1 (Meduza 05.10.2022 artikkel) kohaselt ei saa mobilisatsioonist keeldujaid karistada kriminaalkoodeksi artikli 328 alusel, sest kõrgema kohtu selgituste järgi kohaldub see vaid kohustuslikust ajateenistusest keeldujatele. Ka selgitas PPA, et 01.11.2022 teate kohaselt kavatsesid Venemaa Riigiduuma esindajad esitada parlamendile seaduseelnõu, mis muudab mobilisatsioonist kõrvalehoidmise ebaseaduslikuks, kuna seadustes on lünk ning sellise tegevuse eest Venemaal karistada ei saa.
27.Kohtule ei nähtu, et PPA soovitas kaebajal II jääda põgenema isikute eest, kes üritavad talle kutset kätte toimetada. Vastuseks kaebaja II seisukohtadele esitas PPA 18.11.2022 otsuse punktis 3 täiendavat päritoluriigiinformatsiooni Venemaa sõjaväeteenistuse ja mobilisatsiooni kohta. PPA rõhutas, et „ajateenistusest kõrvalehoidmine" ja "sõjaväekomissariaadi eest varjamine" on erinevad juhtumid, mille puhul on mh olulised kutse kättetoimetamise asjaolud. Seega PPA tõi pelgalt välja vajalikku päritoluriigiinformatsiooni.
28.Kohus nõustub PPA-ga, et asjaolu, nagu Eesti ja Euroopa Liit saaks Ukrainat aidata Vene meestele rahvusvahelise kaitse andmisega, sest siis ei saa Venemaa neid sõjas Ukraina vastu kasutada, ei haaku rahvusvahelise kaitse loogikaga, kuna sellist alust kaitse andmiseks ei ole.
29.Nagu otsuse alguses märgitud, peab tagakiusukartus olema seotud kindla põhjusega, mis kaebaja II mobiliseerimise ohu puhul on seostatud poliitilise meelsusega. Nimelt kaebaja II on
20 (23)
enda sõnul sõjavastane, ta ei soovi minna Ukrainasse tapma (ega ka ise surema), samuti sunnitaks teda seal toime panema sõjakuritegusid.
29.1.Direktiivi 2011/95/EL artikkel 10 lg 1 alapunkti e) kohaselt hõlmab poliitiliste vaadete mõiste eelkõige vaadet, ideed või veendumust potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte. Euroopa Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et teatud juhtudel võib sõjaväeteenistusest keeldumine olla poliitiliste või usuliste vaadete väljendus (Euroopa Kohtu otsus asjas C-238/19, punkt 47). Kaebaja II tuginebki olulises osas lahendile C238/19, mis on iseenesest asjakohane, kuid nagu eelnevast käsitlusest nähtub, siis kaebaja II sõtta saatmine on ebatõenäoline. Seega ei ole ka põhjust rääkida sellest, et kas olenemata, millisesse väeüksusesse kaebaja II võiks sattuda, saaks teda käsitada sõjakuritegude toimepanijana otseselt või kaudselt (otsuses C-238/19 kolmas käsitletud küsimus). Viidatud lahendis oli aga tegemist Süüria kodanikuga, kes pidi asuma sõjaväeteenistusse, kuid sai ajapikendust, ning tal oli kartus Süüria kodusõjas osalemise ees (vt otsuse punkti 13). Seega isik põgenes sõjaväeteenistuse eest, kuhu ta oleks pidanud asuma ajapikenduse möödumisel, ehk sõjaväeteenistusse asumise kohustus oli kindel. Kaebaja II puhul pole tegemist sama olukorraga.
29.2.Lisaks, Euroopa Kohtu 26.02.2015 otsuse nr C-472/13 kohaselt, kuigi kaitse saamise takistuseks ei ole asjaolu, et varjupaigataotleja ei paneks sõjakuritegusid toime isiklikult, vaid seda on võimalik teha ka kaudselt (vt otsuse punkte 36 ja 37), siis sellisel juhul tuleb ikkagi tuvastada, et isiku teenistusülesannete täitmine võib piisavalt otseselt ja mõistliku usutavusega viia niisugustes aktides (s.o sõjakuritegudes) osalemiseni (otsuse punkt 38). Praegusel juhul pole olukorra hüpoteetilisuse tõttu võimalik seda jaatada ja samuti pole võimalik väita, et igas väeüksuses sunnitakse mobiliseerituid isiklikult sõjakuritegusid toime panema. Kohus ei alatähtsusta eelnevaga kuidagi Ukraina rahva kannatusi, mis tulenevad mh Venemaa sõdurite jõhkrutsemisest, kuid õiguslikult on rahvusvahelise kaitse mõttes siiski oluline, et kaebaja II väidetava mobiliseerimisega seonduvaid asjaolusid, sh teenistusülesandeid, pole võimalik tuvastada.
30.Kohus nõustub täiendava kaitse vajaduse puudumise osas 18.11.2022 otsuse punktis 2 märgituga ega korda neid põhjendusi. Asjaolu, et Venemaal toimub rünnakuid teatud objektidele, sh Ukraina droonide poolt, ei kujuta endast Venemaa mastaape arvestades reaalset ohtu. Ka täiendava kaitse kontekstis pole reaalset ohtu, et kaebaja II saadetaks sõdima.
31.Seoses psüühilise seisundiga on kaebaja II märkinud, et Venemaal ei tunnistata paljusid haiguseid psühhiaatrilisteks haigusteks ning Venemaal ei pruugi ta seega saada mingit ravi või sobivat ravi. Eelnev ei ole rahvusvahelise kaitse (sh täiendava kaitse) andmise aluseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tervishoiuteenused Venemaal oleks talle tahtlikult kättesaamatuks tehtud (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, punkt 29).
32.Kokkuvõttes nõustub kohus PPA-ga, et kaebajat II ei tule tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana. Ehkki PPA-le on tehtud etteheiteid uurimis- ning põhjendamiskohustuse rikkumise ja asjaolude arvestamata jätmise ning informatsiooni valikulise kasutamise osas, siis kohus leiab, et kui PPA ei teinud kaebaja II isiklikest asjaoludest koosmõjus päritoluriigiinformatsiooniga selliseid järeldusi, nagu kaebaja II soovib, siis ei tähenda see PPA-poolset rikkumist. PPA käsitles laialdaselt päritoluriigiinformatsiooni ja arvestas kaebaja II vastuväidetega, kuid lisaks kogutud informatsioonile on olulised ka kaebajaga II seonduvad tõendid ja isiklikud asjaolud, mis praegusel juhul ei võimalda jõuda järeldusele, et ta kvalifitseerub rahvusvahelisele kaitsele.
21 (23)
Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld kaebajale II
33.Sarnaselt kaebajaga I on 18.11.2022 otsuses kaebaja II lahkumisettekirjutuse osa piisavalt põhjalikult põhjendatud ning kohus ei korda seda. Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus ning asjaolu, et isik saabus esialgu Eestisse seaduslikult, ei muuda seda, et ka edasi viibimine peab olema seaduslik. PPA saab kaaluda vabatahtliku lahkumistähtaja andmist ning selle kestust, mida käesoleval juhul tehti. PPA arvestas, et kaebaja II tegi koostööd, ei esitanud võltsitud dokumente ega takistanud menetlust, mistõttu ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks teha koheselt täidetavat ettekirjutust. Kaebaja II kuulati ära ja ei selgunud lahkumisettekirjutuse tegemist takistavaid asjaolusid. Arvestatud on ka Eestis asutatud firmaga X OÜ. Eestile maksude maksmise soov ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel oluline. PPA hindas isiku väljasaatmise kooskõla VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega ning kohus nõustub, et vastuolu ei esine. Kaebaja II rindele saatmine on ebatõenäoline. Kuigi kaebaja II peab 7 päeva lahkumiseks liiga lühikeseks ajaks ja sobiv oleks 30 päeva, siis vestlusel ta leidis, et kui peab lahkuma 7 päevaga, siis ta jõuaks lahkuda. Kaebaja II ei toonud põhjendusi, et vajab pikemat aega (vt PPA 06.01.2023 lisa 11). Kaebajal II on võimalus soovi korral lahkuda kolmandasse riiki, kuid PPA ei vastuta selle eest, kas kolmas riik nõustub sellega. Kokkuvõtvalt on lahkumisettekirjutus õiguspärane.
34.Ka sissesõidukeeldu on kohaldatud õiguspäraselt, PPA esitas põhjendused ja kaalutlused, isik on ära kuulatud ja asjaolusid arvestades on keeld proportsionaalne. Kohus ei nõustu, et sissesõidukeelu määramiseks peaksid olema kaalukad põhjused või et kaebaja II peaks olema teinud midagi negatiivset, olema ohtlik vms. PPA hindas kaebajaga II seotud asjaolusid ja kuna tal puuduvad erilised sidemed Eestiga või Schengeniga, siis polnud alust kohaldada lühemat kui 3-aastast sissesõidukeeldu. Ka äriühinguga tegelemine pole sissesõidukeelu tõttu takistatud, sest kaebaja II taotles selleks e-residentsuse ja teatavasti on IT-ala puhul tööd võimalik teha erinevaist paigust, selleks ei pea olema Eestis. Vastustaja kaalus ka VSS § 74 lg 4 rakendamist, kuid ei näinud humaanseid põhjuseid keelu kohaldamata jätmiseks. Kohus nõustub eelnevaga ega näe alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kokkuvõte
35.Eeltoodut arvestades jäävad mõlemad kaebused rahuldamata. Puudub alus tühistada kaebajatele I ning II rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvaid otsuseid, samuti lahkumisettekirjutusi ja sissesõidukeelde. Seetõttu pole alust ka kohustada PPA-d kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluseid uuesti läbi vaatama. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
37.Kohus määrab menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1 kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punktiga 2 ning VRKS § 13 lg-ga 1).
38.Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebajate nimi ja sünniaeg ning muud neid identifitseerida võimaldavad olulisemad andmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
22 (23)
39.Kohus selgitab, et kaebuste rahuldamata jätmisega lõpevad kaebajatel VRKS-ist tulenevad õigused ja kohustused (vt ka VRKS § 251), kuna tegemist on lõpliku otsusega (VRKS § 31 lg 1 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt)
23 (23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.