Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-788
Haldusasi
AS A&P Mets kaebus metsateatiste menetluse peatamise peale Kaebaja AS A&P Mets, esindaja MP Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja SL
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS A&P Mets apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta AS A&P Mets apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 3 ning Keskkonnaameti 22.11.2022 menetlusdokumendi lisa asja materjalide juurde.
2.Jätta AS A&P Mets apellatsioonkaebuse lisa 2 ning AS A&P Mets 01.02.2023 menetlusdokumendi lisad asja materjalide juurde võtmata.
3.Jätta AS A&P Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi1 metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate riiklikult kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.
2.AS A&P Mets esitas 18.02.2022 ja 19.02.2022 Keskkonnaametile metsateatised Murksi külas asuva kinnistu nr 18448150 katastriüksustel lähiaadressidega Uustalu mets (katastritunnus 35301:001:1103) ja Uuemetsa (katastritunnus 42301:005:0353) eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 harvendusraie ning eraldistel 3, 5, 11 ja 13 sanitaarraie tegemiseks. Metsateatised on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbritega 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782.
3.Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 LKS § 8 lg 6 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatistel esitatavate andmete loetelu ning metsateatiste esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 3 lg 1 alusel metsateatiste menetlused kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni. Menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Kinnistu nr 18448150 eraldised 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 (soostuvad ja soolehtmetsad) tunnustele ning eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets elupaigatüübi *91D0 (siirdesooja rabametsad) tunnustele. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas nr 7-4/22/2442 tehtud ettepanek hõlmab muu hulgas elupaigatüüpe *9080 ja *91D0. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks teeb Keskkonnaamet ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid. Range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne. Aruandes viidatakse, et olulisteks ohuteguriteks on metsade majandamisega seonduv, muu hulgas raietööd (nt surnud puude ja lamapuidu eemaldamine) ning veerežiimi muutused. Piiranguvööndis, kus uuendusraied ja hooldusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Kinnistu nr 18448150 eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 kavandatavad raied on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Nimetatud eraldised kattuvad teadaolevate metsaelupaikadega ja kavandatavad raied võivad kahjustada/hävitada elupaiku sellisel määral, et need ei vasta pärast raieid enam metsaelupaiga tunnustele. Seega ei saa kavandatud raiete
Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.
2(11)
3-22-788 lubatavuse üle otsustada enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemist.
4.AS A&P Mets esitas 14.03.2022 kirja peale vaide, mille Keskkonnaamet tagastas 30.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/52-2.
5.AS A&P Mets esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnameti 14.03.2022 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata metsateatiste menetlust. 1) 14.03.2022 otsusest ei nähtu, miks Keskkonnaamet ei kontrollinud kaebaja 18.02.2022 ja 19.02.2022 esitatud metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul. Kinnistul kavandatud sanitaarraie ja harvendusraie on kehtivate õigusaktidega lubatud. 2) 14.03.2022 otsusest ei selgu, millise loodusobjekti kaitse alla võtmist Keskkonnaamet silmas peab. Keskkonnaamet on 14.03.2022 otsuse resolutsioonis sidunud menetluse peatamise üksnes loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega, jättes täpsustamata metsateatiste menetluse peatamise aja. Maaomanikul on õigus teada haldusakti andmise menetluse peatamise ajalist kestust. Vastuses kaebusele viidatud metsaelupaikade looduskaitseala ei ole 07.02.2022 ettepanekus ega 14.03.2022 otsuses nimetatud. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas on tehtud ettepanek kaitstavatel loodusobjektidel asuvatel teatud metsaelupaigatüüpidel kaitsekorra rangemaks muutmiseks, mitte uue kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Seega ei ole tegemist loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga. 3) 07.02.2022 ettepaneku kohaselt soovitakse tagada metsaelupaikade ökoloogilised nõudlused sihtkaitsevööndi kehtestamisega, mille eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste säilimine. Keskkonnaamet on avalikkusele täiendavalt selgitanud, et ettepanekuga on hõlmatud üksnes alad, kus esinevad ettepanekus nimetatud metsaelupaigad. Seega on esmatähtis välja selgitada asjaolu, kas metsateatisega hõlmatud eraldisel paiknev mets vastab metsaelupaiga tunnustele ja mis ulatuses, sest Keskkonnameti ettepanek ei puuduta alasid, mis ei vasta ettepanekus nimetatud metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas märkinud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 (soostuvad ja soolehtmetsad) tunnustele ja eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets vastab elupaigatüübi *91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) tunnustele. Otsusest ei selgu, millele tugineb Keskkonnaameti teadmine, et kõikidel nimetatud eraldistel esinevad metsaelupaigad. Eraldistel kasvav mets ei vasta nimetatud elupaigatüüpide tunnustele. Elupaikade olemasolu (puudumise) oleks saanud tuvastada vaatluse teel, nagu Keskkonnaamet on kaebaja esitatud metsateatiste menetlustes varasemalt teinud. Näiteks on Keskkonnaamet 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 asunud seisukohale, et eraldistel 7, 10, 14 ja 15 kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega vajab põhjalikumat analüüsi ja otsustamiseks on vajalik lisaaeg. Erinevatel aegadel tehtud metsaelupaiga määramise inventuurid on sageli ebatäpsed, nagu vastustaja on ka ise möönnud. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 ning määrus 28 võimaldavad vajadusel metsateatise menetlemise tähtaega pikendada mõistliku aja piires. 4) LKS § 8 lg 6 ja muud asjakohased õigusaktid sätestavad haldusorganile õiguse, mitte kohustuse raie peatada. Vastustaja peatas menetluse ilma juhtumipõhise kaalumise ja põhjendamiseta. 14.03.2022 otsuses on esitatud üldised kaitsevajadust puudutavad selgitused, kuid puuduvad konkreetse asukohaga seotud põhjendused. Alles detsembris 2021 avaldas Keskkonnaamet, et Lahemaa rahvuspargi tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnati alal lubatavate tegevuste mõju kaitseala ja Natura 2000 ala eesmärgiks olevatele väärtustele ning kaitsekord kehtestati selliselt, et lisaks riigisisestele eesmärkidele on tagatud ka Natura 2000 3(11)
3-22-788 ala eesmärkide täitmine. Keskkonnaamet on lühikese ajavahemiku jooksul avaldanud vastuolulisi seisukohti, muutes maaomanike jaoks võimatuks planeerida oma tegevusi. Keskkonnaamet ei ole toiminud kooskõlas hea halduse tava ja õiguskindluse põhimõttega. 5) Alles siis, kui Keskkonnaamet on tuvastanud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 paiknevad metsaelupaigatüübid *9080 ja*91D0, on Keskkonnaametil õigus asuda kaaluma konkreetse metsateatise menetluse peatamist. Kui eraldisel või selle osal ei esine elupaigatüüpe, puudub vajadus peatada metsateatise menetlus teadmata ajaks. Siirdesoo- ja rabametsi on range kaitse all piisavalt. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene elupaikade ja liikide seisukohast kõige tõhusama meetme võtmise kohustust. Kõik raied ei hävita ega kahjusta metsaelupaikasid, samuti on võimalik tegevuse lubamise otsustamisel seada tingimusi. 6) Omaniku huvide kaalumist 14.03.2022 otsusest ei nähtu. Üksnes rangema kaitse alla võtmise vajadus ei ole piisav ja sobiv kaalutlus, et kõik metsateatiste menetlused peatada. Kui see oleks olnud seadusandja eesmärk, oleks menetluse peatamine LKS § 8 lg-s 6 sätestatud kohustusena. Eraldistel 3, 5, 11 ja 13 kavandati sanitaarraiet, mis on vajalik metsa seisundi säilitamiseks ja paranemiseks, ning eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 kavandati harvendusraiet. Metsaalasid, kus varasemalt on tehtud harvendusraiet, käsitab Keskkonnaamet ka pärast raiete tegemist metsaelupaikadena. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene, et elupaikades tuleks kõik raied keelata. Raie keelamisel metsaomanikele hüvitist ei maksta. Sanitaarraiete ja harvendusraiete metsateatiste menetluste peatamine ei olnud proportsionaalne.
6.Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Keskkonnaameti 14.03.2022 kiri on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav. Praegusel juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. Metsateatiste peatamine ei olnud eesmärgipäratu ning menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus ei kujuta endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetluse peatamist LKS alusel maksimaalselt 28 kuuks ei saa lugeda ebamõistlikult pikaks. Keskkonnaamet jääb 30.03.2022 kirjas nr 1-7/22/52-2 (vaide tagastamine) toodud seisukohtade juurde. 2) Menetlustoimingule ei laiene haldusaktide motiveerimise nõuded. Asjaolust, et kaebaja on vaidlustanud 14.03.2022 kirja sisulistel põhjustel, järeldub, et kirjas esitatud põhjendused on piisavad kaebeõiguse tagamiseks. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas pidanud silmas 07.02.2022 ettepanekuga esitatud ala (metsaelupaikade looduskaitseala). 07.02.2022 kiri on käsitatav LKS § 8 lg 6 kohase ettepanekuna, mille alusel on Keskkonnaametil õigus peatada metsateatise menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Seega ei ole õige kaebaja väide, et metsateatiste menetlused peatati teadmata ajaks. 3) Metsateatiste menetluse peatamise eesmärk on 14.03.2022 kirjas selgelt välja toodud. Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik *9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad, ID 1 788 445 481) ning Uustalu metsa katastriüksuse lääneossa jääv elupaik *91D0 (siirdesoo- ja rabametsad, ID 426 445 083) on inventeeritud 2001. aasta Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080 (ID 936 358 408) on inventeeritud 30.09.2011. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kinnistul nr 18448150 on inventeeritud elupaigad, mille range kaitse alla võtmiseks on Keskkonnaamet esitanud ettepaneku. On ilmne, et kavandatud raied võivad mõjutada loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide seisundit ning Keskkonnaamet pidi menetluse peatamisel lähtuma mh ettevaatusprintsiibist. Elupaigaandmete uuendamiseks sõlmis Keskkonnaamet 31.12.2021 lepingu OÜ-ga Clanga. Pärast inventuuri tulemuste saamist ja 4(11)
3-22-788 ülevaatamist jätkab Keskkonnaamet metsateatiste menetlust juhul kui selgub, et eraldistel ei asu elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. Vastupidisel juhul on metsateatiste menetlus 14.03.2022 kirjas märgitud tähtajani peatatud. 4) Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et praegune kaitsekord jääb kehtima. 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 on Keskkonnaamet märkinud, et kinnistu nr 18448150 eraldistele 2, 6, 7, 10, 12, 14 ja 15 esitatud metsateatistega kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega 9080* ja 91D0* vajab põhjalikumat analüüsi. Seega ei ole õige kaebaja väide, et Keskkonnaamet on andnud lühikese ajavahemiku jooksul vastuolulisi seisukohti. Looduskaitseline avalik huvi metsateatiste menetluse peatamise vastu on kaalukam kui metsaomaniku huvi metsateatiste kiire menetlemise vastu.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Metsateatiste registreerimise menetluse peatamine kuni 28 kuuks on sedavõrd oluline viivitus, et peatamise vaidlustamiseks on kaebajal kaebeõigus. 2) Metsateatiste Keskkonnaametile esitamise ja nende registreerimise menetluse peatamise vahele ei jäänud rohkem kui 15 tööpäeva, mistõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited, et 14.03.2022 kirjas ei selgitatud, miks vastustaja ei kontrollinud 15 tööpäeva jooksul metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 3) LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele riiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. See ettepanek hõlmab ka kaebaja kaasomandis olevat kinnistut nr 18448150, mis asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Kuivõrd Keskkonnaamet tegi ettepaneku kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute oluliseks muutmiseks, tuleb lähtuda LKS § 13 lg-st 1, mille järgi kohaldatakse LKS § 8 lg-t 6 ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Seega oli Keskkonnaametil 07.02.2022 ettepaneku esitamise järgselt õigus otsustada kaebaja esitatud metsateatiste menetluse peatamise üle. 4) LKS § 8 lg 6 alusel menetluse peatamise otsustamine on kaalutlusotsus ning menetluse peatamine ei ole kohustuslik. Keskkonnaametil on sellise otsuse tegemisel lai kaalutlusruum. Kohus saab 14.03.2022 kirjaga menetluse peatamise õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas Keskkonnaamet on otsustust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimise menetluse peatamisel lähtunud seisukohast, et looduskaitselised kaalutlused kaaluvad üles metsateatiste registreerimise menetluse ajutisest peatamisest kaebajale tulenevad võimalikud ebasoodsad tagajärjed. Arvestades LKS-is sätestatud menetluskorda, ei pidanud Keskkonnaamet menetluse peatamiseks kõiki menetluses tähtsust omavaid asjaolusid juba ettepaneku tegemise staadiumis välja selgitama. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et menetluse võib peatada alles siis, kui vastustaja on tuvastanud, et kinnistul asuvad ettepanekuga hõlmatud elupaigatüübid. Selliste põhjalike uuringute tegemine võtab aega ning on menetluses ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mida ei korralda 5(11)
3-22-788 ettepaneku tegija. LKS § 8 lg-st 3 tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks ala eriteadmistega isiku. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. Menetluse peatamise eesmärk on tagada loodusobjekti seisundi säilimine ja seda võib teha ka olukorras, kus ettepanekuga algatatud protsessi lõpptulemus ei ole teada. Praeguses asjas ei ole vaja hinnata, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekus esitatud muudatused tuleks ellu viia või mitte. 5) Puudub alus kahelda, et vastustaja vastuses kaebusele viidatud inventeerimise andmed andsid piisava aluse eeldada, et Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku tegemine ja kaebaja esitatud metsateatiste menetluse peatamine on põhjendatud. Vastustajal tuli eelkõige lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Kaebaja ei ole tõendanud, et 07.02.2022 ettepanekuga hõlmatud metsaelupaiku tema kinnistul ei asu. Elupaiga andmete uuendamise käigus saadav täpsustav info võib anda aluse metsateatiste menetluse jätkamiseks, kui selgub, et eraldistel ei asu elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. See, et kinnistul ei asu enam metsaelupaiku, mida ettepanekuga kaitsta soovitakse, ei tähenda, et sellise teabe saamiseni metsateatiste menetluse peatamine oleks olnud lubamatu. Kuigi metsateatiste tavapärast menetlusaega arvestades on tegemist menetluse pikaks ajaks peatamisega, ei saa seda peatamise eesmärki arvestades pidada ebaproportsionaalseks. 6) On ilmselge, et ka sanitaar- ja harvendusraie võib kahjustada metsaelupaikade seisundit. Kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei ole sihtkaitsevööndis ka sanitaar- ega harvendusraied lubatud, on põhjendatud eeldada, et ka selline raie muudaks metsaeraldiste seisundit ning ei oleks kindel, et ka pärast raiete tegemist oleks võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekuga taotletavat eesmärki. 7) Vastustaja on 14.03.2022 kirjas menetluse peatamise kaalutlusi piisavalt selgitanud. Keskkonnaamet muutis Lahemaa rahvuspargi kaitsekorra küsimuses oma seisukohta tulenevalt loodusdirektiivi rakendamise aruandest, milles leiti, et metsaelupaikade seisund ei ole valdavas osas soodne. Uute andmete põhjal uute järelduste tegemine on õigustatud. Asjaolu, et ettepaneku tegemise tõttu metsateatiste registreerimise menetluse peatamine põhjustab kaebajale metsa majandamise planeerimise seisukohast ebamugavusi, ei muuda metsateatiste registreerimise menetluse peatamist lubamatuks. Erametsaomanikule hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.AS A&P Mets palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tuvastada Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja õigusvastasus. 1) Halduskohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kui kohus ei pidanud piisavaks kaebaja väidet metsaelupaikade puudumise kohta, oleks ta pidanud juhtima sellele kaebaja tähelepanu ning andma võimaluse oma seisukohta täiendavalt põhjendada. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid, mis näitavad, et vastustaja tegelikult ei teadnud, kas Murksi kinnistul tegelikult asuvad metsaelupaigad. Keskkonnaamet ei selgitanud enne menetluse peatamist välja, kas Murksi kinnistu kavandatud raiealal üldse esinevad 07.02.2022 ettepanekus nimetatud metsaelupaigad. 14.03.2022 otsuses ei ole viidatud vastustaja vastuses nimetatud inventuuridele. Seejuures on vastustaja kõnealuste inventuuride õigsuse varasemates menetlustes kahtluse alla seadnud. OÜ Clanga tehtud elupaikade inventuur, mis esitati vastustajale juba 02.09.2022, kinnitab kaebaja väidet, et vaidlusalustel
6(11)
3-22-788 eraldistel ei asu metsaelupaikasid. Vastustaja ei teavitanud halduskohut inventuuri tulemustest, ehkki täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks oli aega kuni 30.09.2022. 2) Halduskohus ei ole põhjendanud, miks oli praegusel juhul õigustatud peatada menetlus kuni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni, selle asemel, et pikendada metsateatiste menetlust kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Uuemetsa katastriüksuse eraldisel 2 on vastustaja pärast menetluse pikendamist ja paikvaatluse korraldamist teinud harvendusraiet lubava otsuse. Sama katastriüksuse eraldistel 4 ja 7 harvendusraie ning eraldistel 3 ja 5 sanitaarraie teostamiseks esitatud metsateatiste menetluse on vastustaja aga menetluse pikendamise asemel otsustanud arusaamatul põhjusel pikaks ajaks peatada. Metsaelupaikade olemasolu kaebaja metsaeraldistel oleks saanud välja selgitada tavapärases metsateatise menetluses. 3) LKS § 8 lg 6 alusel võib peatada üksnes menetlused, mille tulemusel antav luba võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. 07.02.2022 ettepaneku alusel saab järelikult peatada üksnes nende haldusaktide menetlused, mis puudutavad ettepanekus nimetatud metsaelupaigatüüpidele vastavaid metsi. Ettepanekuga kaitstavate elupaikade puudumisel ei ole metsateatiste registreerimise menetluse peatamine kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmiseni proportsionaalne. Kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine ei vabasta Keskkonnaametit nõuetekohase asjaolude väljaselgitamise ja hindamise kohustusest muus menetluses. Menetluse peatamine ei saanud praegusel juhul olla põhjendatud üksnes seetõttu, et metsaeraldised asuvad Natura 2000 alal. 4) Halduskohus jättis tähelepanuta, et lisaks avalikele huvidele tuleb menetluse peatamisel arvestada ka metsaomaniku huve. Määruse nr 39 alusel makstav hüvitis ei kata saamata jäänud tulu aja eest, mil metsateatiste menetlus on peatatud.
9.Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Keskkonnaamet on kohtumenetluses selgitanud, et Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik *9080 ning Uustalu metsa katastriüksuse lääneossa jääv elupaik *91D0 on inventeeritud 2001. a Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080 on inventeeritud 30.09.2011. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kinnistul nr 18448150 on inventeeritud elupaigad, mida hõlmab Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek. Vastustaja selgitas ühtlasi, et kui pärast inventuuri tegemist ja selle ülevaatamist selgub, et asjassepuutuvatel eraldistel ei asu elupaiku, mida puudutab 07.02.2022 ettepanek, jätkab vastustaja metsateatiste menetlust. 14.03.2022 kirjast selgus üheselt, kui kauaks metsateatiste registreerimise menetlused peatatakse ning menetluste peatamise põhjus iga metsaeraldise puhul. 2) Menetluste peatamisel lähtus vastustaja teadmisest, et kavandataval raiealal võivad asuda kaitstavad metsaelupaigad ning metsateatiste menetluse jätkamine võib kahjustada 07.02.2022 ettepanekus nimetatud loodusobjektide seisundit. Ettevaatusprintsiibist lähtudes esines alus kohaldada LKS § 8 lg-t 6. LKS § 30 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sh sanitaar- ja harvendusraie. 3) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et enne metsateatiste menetluse peatamist pidanuks vastustaja välja selgitama, kas metsateatistega hõlmatud eraldistel paiknev mets vastab metsaelupaiga tunnustele. LKS § 8 lg 6 annab haldusorganile võimaluse peatada menetlused, kus haldusorgani hinnangul esineb võimalus, et taotletav tegevus võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kusagilt ei tulene, et peatada võib üksnes need menetlused, kus on juba välja selgitatud, et kavandatud tegevus kahjustab ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus 7(11)
3-22-788 nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Seega on uuringute tegemine ettepaneku tegemisele järgnev, mitte eelnev etapp, mistõttu on põhjendamatu heita Keskkonnaametile ette selliste uuringute tegemata jätmist metsateatiste menetluses. 4) Määruse nr 28 § 2 lg 3 kohaselt tuleb Keskkonnaametil kontrollida 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. MS § 41 lg-te 8 ja 81 alusel tehtavad otsused on mitte kaalutlusotsused, vaid hindamisotsused (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-21-979, p 15). Kehtiv õigus ei sätesta võimalust pikendada metsateatise menetlust. LKS § 8 lg 6 näeb ette erandi määruse nr 28 §-s 2 toodud tähtaegadest. 5) Keskkonnaamet võttis OÜ-lt Clanga inventuuri tulemused vastu 02.09.2022 ning pärast andmete analüüsimist (sh järjest kõikide metsateatiste, mille menetlus oli vastuvõetud inventuurialal varasemalt peatatud, läbivaatamist) teavitas 21.11.2022 kaebajat sellest, et Lahemaa rahvuspargi metsaelupaikade inventuuri välitöö andmete kohaselt ei vasta kavandatavad raiealad 07.02.2022 ettepanekus nimetatud metsaelupaiga tunnustele. Jätkuva raiesoovi korral palus Keskkonnaamet kaebajal esitada uud metsateatised. Seega ei oodanud vastustaja kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Kaebaja on apellatsioonkaebuse lisadena esitanud kolm uut tõendit: väljavõte Keskkonnaameti dokumendiregistrist OÜ Clanga inventuuri edastamise kohta (lisa 1), 07.06.2022 otsus Uuemetsa katastriüksuse eraldisel 2 metsateatise nr 50000642362 registreerimise kohta (lisa 2), OÜ Clanga inventuurist nähtuvad Uustalu mets ja Uuemetsa katastriüksuse andmed (lisa 3). OÜ Clanga inventuur on Keskkonnaameti dokumendiregistris registreeritud 02.09.2022. Samuti esitas kaebaja 01.02.2023 seisukoha lisana kaks täiendavat tõendit: Keskkonnaameti 07.04.2022 kiri nr 13-4/22/6784 kaebajale (teade kaebajale Uuemetsa eraldise 2 kohta esitatud metsateatise nr 50000642362 menetlustähtaja ületamise kohta; lisa 1) ning 07.06.2022 otsus metsateatise nr 50000642362 registreerimise kohta (lisa 2). 01.02.2023 seisukoha lisa 2 on sama dokument, mis on esitatud apellatsioonkaebuse lisana 2.
11.Ringkonnakohus märgib, et Keskkonnaameti 07.04.2022 kirja ning 07.06.2022 otsuse metsateatise nr 50000642362 registreerimise kohta oleks kaebaja saanud esitada juba halduskohtule. Kaebaja ei ole nimetatud uute tõendite esitamise lubatavust põhistanud (HKMS § 198 lg 3 I lause), mistõttu ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse lisana 2 ning 01.02.2023 seisukoha lisana esitatud dokumendid.
12.Toimikust nähtuvalt ei esitanud vastustaja teavet inventuuri valmimise kohta halduskohtule ning ringkonnakohtul puudub teave selle kohta, et kaebaja oleks inventuuri puudutavatest tõenditest olnud teadlik enne halduskohtu määratud taotluste ja tõendite esitamise tähtaja lõppemist (30.09.2022). Seega on apellatsioonkaebuse lisana 1 ja 3 esitatud dokumendid lubatavad ning need tuleb võtta asja materjalide juurde. Samuti võtab ringkonnakohus toimikusse vastustaja 22.11.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud Keskkonnaameti 21.11.2022 kirja nr 13-4/22/22820. II 8(11)
3-22-788
13.Keskkonnaamet teavitas 21.11.2022 kirjaga nr 13-4/22/22820 kaebajat, et Lahemaa rahvuspargi metsaelupaikade inventuuri 17.05.2022 välitöö andmete järgi ei vasta kavandatud raiealad metsaelupaiga tunnustele. Kirjas on märgitud, et vaidlusalused metsateatised on keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 13 lg 1 p 1 alusel inventeerimisandmete muutmise tõttu arhiveeritud, mistõttu tuleb kaebajal esitada Keskkonnaametile uued metsateatised. Seega ei ole vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlused enam peatatud ning nende menetlemiseks puudub takistus, kuid tehnilistel põhjustel tuleb kaebajal esitada samade eraldiste kohta uued metsateatised. Ringkonnakohus rahuldas 29.11.2022 määrusega AS A&P Mets taotluse kaebuse muutmiseks ning otsustas jätkata asja menetlemist Keskkonnaameti 07.03.2022 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele aladele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Keskkonnaamet on ettepaneku tegemisel juhindunud LKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse LKS §-des 8 ja 9 sätestatut.
16.Määruse nr 28 § 3 lg 1 sätestab, et kui metsateatisega kavandatud raie hõlmab ala, mille kohta on looduskaitseseaduse kohaselt esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, on Keskkonnaametil õigus peatada metsateatise menetlus vastavalt LKS § 8 lg-le 6. LKS § 8 lg-st 6 tuleneb, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.
17.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruse nr 28 § 3 lg-st 1 juhinduda ka siis, kui on tehtud ettepanek kaitsekorra oluliseks muutmiseks, millele LKS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekut ja kaitse alla võtmise menetlust puudutavaid sätteid. Kuna Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjaga on tehtud selline ettepanek, siis võib see ka olla menetluse peatamise aluseks LKS § 8 lg 6 järgi.
18.Menetluse peatamise menetlustoiming LKS § 8 lg 6 alusel tehakse kaalutlusõiguse alusel. Sama on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2022 määruses asjas nr 3-22-1633 (p 12). Seoses vastustaja väidetega märgib ringkonnakohus, et menetluse peatamine ei ole samastatav MS § 41 lg-tes 8 ja 81 sätestatud metsateatiste registreerimise ja registreerimisest keeldumise otsustega, mida on kohtupraktikas loetud hindamisotsusteks, mitte kaalutlusõiguse alusel tehtavateks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, p 18; 28.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1786, p-d 15 ja 21).
19.Puudub sisuline vaidlus, et juba talviseid ilmaolusid arvestades ei oleks vastustaja saanud 15 päeva jooksul välja selgitada, kas elupaigatüübid *9080 ja *91D0 vaidlusalustel eraldistel ka reaalselt esinevad. Metsaseadus ega määrus nr 28 ei näe ette metsateatise menetlustähtaja pikendamist. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Määruse nr 28 § 3 lg-s 1 sätestatu ei välista ringkonnakohtu hinnangul HMS § 41 kohaldamist, kuid menetluse peatamise aluse olemasolul ei pea Keskkonnaamet siiski eraldi põhjendama, miks ta menetluse peatamise asemel ei teavita haldusakti tähtajast mittekinnipidamise põhjusest ja haldusakti andmise tõenäolisest ajast. 9(11)
3-22-788
20.Menetluse peatamise otsustamisel LKS § 8 lg 6 alusel tuleb haldusorganil esmalt hinnata, kas taotletud haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Selle otsustuse saab haldusorgan teha talle teadaolevate andmete põhjal ning peatamise otsuse tegemise ajal ei pea olema lõplikult välja selgitatud, kas kavandatav tegevus kahjustab loodusobjekti seisundit. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas märkinud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 tunnustele ning eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets elupaigatüübi *91D0 tunnustele. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kõnealused elupaigad on inventeeritud osaliselt 2001. a Natura pilootprojekti raames ning osaliselt 30.09.2011. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et vastustaja on menetluse peatamise otsuse tegemisel lähtunud kõnealuste inventuuride tulemustest. Kaebaja ei ole viidanud hilisemate inventuuride tulemustele või muudele usaldusväärsetele andmetele, mille põhjal oleks 14.03.2022 seisuga olnud kahtlusteta teada, et vaidlusalustel metsaeraldistel elupaigatüüpe *9080 ja *91D0 ei esine. Arvestades, et LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, oleks ka sanitaar- ja harvendusraie võinud muuta metsaeraldiste seisundit ning mõjutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku eesmärgi saavutamist. Kaalul olevaid huvisid (ühelt poolt esmatähtsate elupaigatüüpide kaitse ja teiselt poolt metsaomaniku soov kindlal ajal raiet teha) arvestades ei saa metsateatiste menetluse peatamist pidada ebaproportsionaalseks.
21.Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud elupaigatüüpide puudumise tegema kindlaks vaatluse teel enne menetluse peatamise otsustamist. Kaebaja on toonud näitena Keskkonnaameti 28.02.2022 kirja nr 13-4/22/3955 (kaebuse lisa 7), millega on teavitatud Põllustemetsa eraldisele 1 ja Uuemetsa eraldisele 2 esitatud metsateatiste nr 50000603290 ja nr 50000603368 menetlustähtaja ületamisest ning metsateatiste menetluse lõpuni viimise kuupäevast. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud metsateatised esitati 05.01.2022, s.o enne Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku esitamist ning enne 28.02.2022 kirja oli Keskkonnaamet juba korra teavitanud metsateatise menetlustähtaja ületamisest (26.01.2022 kiri nr 13-4/22/1763 – kaebuse lisa 8). 28.02.2022 kiri puudutas seejuures vaid kahte metsaeraldist. Sellest, et mõne teise metsateatise menetluses on teavitatud menetlustähtaja ületamisest, ei tulene vastustajale kohustust iga metsateatise puhul peatamise asemel samasugust otsustust teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluste metsateatiste menetluse peatamisel kaalutlusvigu teinud.
22.Vastustaja oli elupaigaandmete uuendamiseks juba 31.12.2021 sõlminud lepingu OÜ-ga Clanga, et tuvastada elupaigatüüpide esinemine muu hulgas vaidlusalustel metsaeraldistel. Inventuuriga selgitati seega välja nii kaitse alla võtmise ettepaneku kui ka metsateatiste menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Ka juhul, kui vastustaja oleks menetluse peatamise asemel menetlustähtaja ületamisest teavitanud, oleks andmed kogutud nimetatud lepingu alusel tehtud tööde käigus ning need oleksid vastustajale edastatud samal ajal. Kui inventuuri tulemusel oleks aga selgunud, et vaidlusalustel metsaeraldistel esinevad kaitstavad elupaigatüübid, oleks vastustaja pidanud sellegipoolest tegema otsustuse menetluse peatamise kohta.
23.Menetluse peatamise aluse äralangemisel (sh kui selgub, et taotletud haldusakti andmine ei saa mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit) tuleb menetlust jätkata. Praegusel juhul ongi Keskkonnaamet pärast inventuuri tulemuste ülevaatamist teavitanud kaebajat metsateatiste menetluse peatamise aluse äralangemisest. Asjaolu, et vastustaja poolt inventuuri andmete saamisest kuni 21.11.2022 kirja koostamiseni on kulunud üle kahe kuu, ei muuda menetluse peatamist õigusvastaseks.
10(11)
3-22-788
24.Ringkonnakohtu hinnangul on 14.03.2022 kirjas esitatud põhjendused piisavad, et nende adressaat mõistaks, mis õiguslikul alusel ja põhjustel on metsateatiste menetlus peatatud. Kirjas on välja toodud menetluse peatamise maksimaalne tähtaeg (28 kuud) ning viidatud 07.02.2022 kirjaga tehtud ettepanekule muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda senisest rangemaks. Kirja väidetavad põhjendamispuudused ei ole takistanud kaebajal kaebeõiguse teostamist.
25.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.