Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-788
Haldusasi
AS A&P Mets kaebus tuvastada Keskkonnaameti 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 metsateatiste nr 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782 menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit metsateatiste registreerimise menetlust jätkama
Menetlusosalised
Kaebaja – AS A&P Mets, volitatud esindaja Maiu Paloots Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) tunnustele ja eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets vastab elupaigatüübi *91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) tunnustele. Otsusest ei selgu, millele tugineb Keskkonnaameti teadmine, et kõik eraldised on lausaliselt metsaelupaigad. Keskkonnaamet nimetab vastuses erinevaid inventuure, kuid ei seosta ja ei esita, mis inventuuriga, missugusel Murksi kinnistu eraldisel või eraldise osal metsaelupaigad on inventeeritud. Keskkonnaamet on ühelt poolt seisukohal, et ei saa olla vaidlust, et kinnistul on inventeeritud elupaigad, teisalt leiab, et täpsed andmed saavad selguda OÜ Clanga poolt teostatava inventuuri järel. Vaatamata varasemates metsateatiste menetluse pikendamise kirjades esitatud välitööde vajadusele Keskkonnaamet neid siiski teinud ja raie peatamise vajaduse kaalumisel tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ei ole. Kaebaja hinnangul ei vasta eraldistel paiknev mets nende elupaigatüüpide tunnustele. Keskkonnaamet on ise möönnud ja on teada, et erinevatel aegadel tehtud inventuurid metsaelupaiga määramise osas on sageli ebatäpsed. Keskkonnaamet on 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 asunud seisukohale, et eraldistel 7, 10, 14 ja 15 kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega vajab põhjalikumat analüüsi ja otsustamiseks on vajalik lisaaeg. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määrus 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ võimaldavad vajadusel metsateatise menetlemise tähtaega pikendada mõistliku aja piires. 4) LKS § 8 lg 6 ja muud asjakohased õigusaktid sätestavad haldusorganile õiguse, mitte kohustuse, raie peatamiseks ning menetluse peatamise otsus on vaieldamatult kaalutlusotsus. Samas on Keskkonnaamet asunud metsateatisi peatama ilma juhtumipõhist kaalutlust läbi viimata ja peatamist juhtumipõhiselt põhjendamata. 14.03.2022 otsuses on esitatud üksnes üldised kaitsevajadusi puudutavad selgitused. Menetlustoimingu põhjendamiskohustust ei saa pidada nõuetekohaselt täidetuks üksnes seetõttu, et kaebaja on teostanud kaebeõigust. Haldusorgan peab esitama juhtumipõhise kaalutluse ja põhjendused, miks ta on otsustanud haldusakti menetluse peatada, sh menetluse peatamise tähtaja määramise kohta. Keskkonnaamet leiab 14.03.2022 otsuses, et Lahemaa rahvuspargis asuvatel eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 kavandatavad raied on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Ka vastusest kaebusele ei nähtu jätkuvalt juhtumipõhiselt kindlaks tehtud asjaolusid ja asjakohast kaalutlust. Keskkonnaamet on avalikkusele selgitanud, et ei ole võimalik täpselt määratleda alasid, kus metsateatisi pikendatakse või peatatakse, sest iga otsuse korral teostatakse kaalutlust vastavalt kindla koha eripärale. Samuti, et ei kavanda kaitsealadel asuvates metsades automaatselt keelata metsaraiet, vaid teatise esitamisel ettepanekualale kontrollib Keskkonnaamet looduses üle, kas alal esineb metsa elupaigatüüp või mitte ja teeb lähtuvalt sellest oma otsuse. Antud juhul konkreetse raiete peatamise koha olemusest ja eripärast lähtutud ei ole. 5) Alles detsembris 2021 on Keskkonnaamet avaldanud, et Lahemaa rahvuspargi tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnati alal lubatavate tegevuste mõju kaitseala ja samuti Natura 2000 ala eesmärgiks olevatele väärtustele ning kaitsekord kehtestati selliselt, et lisaks siseriiklikele eesmärkidele on tagatud ka Natura ala eesmärkide täitmine ning väärtuste seisundi säilimine ja paranemine. Seega on Keskkonnaamet lühikese ajavahemiku jooksul edastanud vastuolulisi seisukohti, mistõttu on maaomanikel võimatu kavandada oma tegevusi kinnistute majandamisel. Omanike selja taga toimuv pidevalt muutuv looduskaitseline tegevus ei ole kooskõlas hea haldusmenetluse ja õiguskindluse põhimõtetega. 6) Alles siis, kui Keskkonnaamet on tuvastanud, et metsaelupaigatüübid *9080 ja*91D0 eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 ka paiknevad, on Keskkonnaametil õigus mitte kohustus asuda kaaluma konkreetse metsateatise menetluse peatamist. Kui eraldisel või selle osal elupaigatüüpe ei paikne, puudub vajadus metsateatise menetluse teadmata ajaks peatamiseks.
Range kaitse all on siirdesoo ja rabametsi piisavalt. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene elupaikade ja liikide seisukohast kõige tõhusama meetme võtmise kohustust (antud juhul nõuet kõigi raiete keelamiseks). Kõik raied ei hävita ja ei kahjusta metsaelupaikasid, samuti on võimalik tegevuse lubamise otsustamisel seada ka tingimusi. 7) Omaniku huvide kaalumist 14.03.2022 otsusest ei nähtu. Üksnes rangema kaitse alla võtmise vajadus ei ole piisav ja sobiv kaalutlus, et kõik metsateatiste menetlused peatada. Kui see oleks olnud seadusandja eesmärk, oleks juba LKS § 8 lg-s 6 sätestatud menetluse peatamine kohustusena. 8) 14.03.2022 otsusest ei selgu, mis loodusobjekti kaitse alla võtmist Keskkonnaamet otsuses üldse silmas peab. Keskkonnaamet on 14.03.2022 otsuse resolutsioonis sidunud menetluse peatamise üksnes loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega, jättes täpsustamata metsateatiste menetluse peatamise aja. Maaomanikul on õigus teada haldusakti andmise menetluse peatamise ajalist kestvust. Vastuses kaebusele märgib Keskkonnaamet, et raiete peatamise otsuses on silmas peetud 07.02.2022 ettepanekuga esitatud ala (Metsaelupaikade looduskaitseala). Metsaelupaikade looduskaitseala 07.02.2022 ettepanekus ega 14.03.2022 otsuses nimetatud ei ole. Seda ei eksisteeri, mistõttu ei ole LKS § 13 lg 1 alusel võimalik ka selle kaitse-eeskirja muuta. 07.02.2022 ettepanekus uue looduskaitseala moodustamise ettepanekut ei sisaldu. Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek on tehtud siseriiklikel kaitstavatel loodusobjektidel teatud metsaelupaigatüüpidega seotud aladel kaitsekorra muutmiseks, mitte alade kaitse alla võtmiseks. Seega on vaieldav raiete lauspeatamise õiguspärasus kaitstavatel loodusobjektidel LKS § 8 lg 6 alusel. 9) Eraldistel 3, 5, 11 ja 13 kavandati sanitaarraiet, mis on vajalik metsa seisundi säilitamiseks ja ka paranemiseks. Eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 kavandati harvendusraiet. Metsaalasid, kus varasemalt on teostatud harvendusraiet, käsitleb Keskkonnaamet ka pärast raiete teostamist metsaelupaikadena. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene, et elupaikades tuleks kõik raied keelata. Lauskeelud võivad viia hoopis kaitstavate metsaelupaikade hävimiseni nagu on juhtunud Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi kuusikutes. Sanitaarraiete ja harvendusraiete metsateatiste menetluste peatamine ei olnud antud juhul proportsionaalne. 10) Kuigi raied peatatakse avalikes huvides pikaks ajaks ja omanikele pannakse avalike huvide eesmärgil tavapärasest kõrgemad talumiskohustused, riik omanikele täna rangemate kitsenduste talumise eest kohest hüvitust ei maksa. Seetõttu peab Keskkonnaamet juhtumipõhiselt eriti hoolikalt kaaluma kõiki asjaolusid, sh omaniku huve.
4) Vaidlus puudub selles, et 07.02.2022 kiri nr 7-4/22/2442 on käsitletav LKS § 8 lg 6 ettepanekuna, mille alusel on Keskkonnaametil õigus peatada metsateatise menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Ei ole õige kaebaja väide, et metsateatiste menetlused peatati teadmata ajaks. Olenemata loodusobjektide kaitse alla võtmise menetluse kestusest, ei ole võimalik metsateatise menetlust LKS § 8 lg 6 alusel peatada kauemaks kui 28 kuuks. 5) Metsateatiste menetluse peatamise eesmärk on 14.03.2022 kirjas selgelt välja toodud. Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik *9080 (soostuvad ja soo lehtmetsad, ID 1 788 445 481) ning Uustalu metsa katastriüksuse lääneossa jääv elupaik *91D0 (siirdesoo ja rabametsad, ID 426 445 083) on inventeeritud 2001. aasta Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080 (soostuvad ja soo lehtmetsad, ID 936 358 408) on inventeeritud 30.09.2011 ja inventeerijaks on A. R. Seega ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et kinnistul nr 18448150 on inventeeritud elupaigad, mille osas on Keskkonnaamet esitanud ettepaneku range kaitse alla võtmiseks. On ilmne, et kavandatud raied võivad mõjutada loodusdirektiivi1 I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide seisundit ning antud juhul tuli Keskkonnaametil lähtuda menetluste peatamisel muuhulgas ka ettevaatusprintsiibist. Elupaigaandmete uuendamiseks sõlmis Keskkonnaamet 31.12.2021 OÜ-ga Clanga lepingu. Pärast Keskkonnaametile inventuuri tulemuste esitamist ja nende Keskkonnaameti poolsest ülevaatamist jätkab Keskkonnaamet metsateatiste menetlust juhul, kui selgub, et eraldistel ei asu elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. Vastupidisel juhul on metsateatiste menetlus 14.03.2022 kirjas märgitud tähtajani peatatud. 6) Kaebajal ei ole õigustatud ootust selles, et kaitstava ala kaitsekord rangemaks ei muutu. Keskkonnaameti 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 on Keskkonnaamet selget sedastanud, et kinnistu nr 18448150 eraldistele 2, 6, 7, 10, 12, 14 ja 15 esitatud metsateatistega kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega 9080* ja 91D0* vajab põhjalikumat analüüsi. Seega ei ole Keskkonnaamet andnud lühikese ajavahemiku jooksul vastuolulisi seisukohti. Keskkonnaametile ei tuleneks sellest kirjast kohustust jätkata ebaõiget halduspraktikat. Käesoleval juhul on looduskaitseline avalik huvi metsateatiste menetluse peatamisel kaalukam, kui metsaomaniku huvi maksimaalselt 28 kuuks peatatud metsateatiste menetluste kiirem jätkumine. 7) Kaebuse märgib kaebaja, et talle ei ole selge, mis loodusobjekti kaitse alla võtmist Keskkonnaamet otsuses üldse silmas peab. Keskkonnaamet selgitab, et silmas on peetud 07.02.2022 ettepanekuga esitatud ala (Metsaelupaikade looduskaitseala).
hinnangul on metsateatiste registreerimise menetluse kuni 28 kuuks peatamine niivõrd suur viivitus, et sellega kaasneb kaebajale menetluse peatamise kui menetlustoimingu vaidlustamise osas kaebeõigus.
tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. Samas on menetluse peatamine ettenähtud loodusobjekti seisundi säilitamiseks, st tegemist on ettevaatusabinõuga, mida võib rakendada ka olukorras, kus ettepanekuga algatatud protsessi lõpptulemus ei ole teada. Käesolevas menetlusetapis ei ole asjakohane hinnata, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekus esitatud muudatused tuleks ellu viia või mitte.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.