Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1633
Haldusasi
OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2022. a korralduse nr 569 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus, esindajad v.adv Toivo Viilup ja v.adv Martin Männik Vastustaja – Tallinna linn, esindajad IL ja AA
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1633.
Jätta OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1633 muutmata.
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-22-1633 kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. Ala on väärtuslike looduskoosluste, liigilise mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide esinemise poolest Tallinna linna unikaalseim piirkond, samuti üks Harju maakonna rohevõrgustiku tuumaladest, kus ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. Alal esinevad liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud, mis on elupaigaks tolmeldajatele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele, nahkhiirtele ning teistele imetajatele ja taimedele. Liigirikkuse tõttu on ala väärtuslik loodushariduslikust aspektist. Endise talumaastiku ja militaarajaloo elemendid on väärtuslikud pärandkultuuriobjektid. Kaitseala piiritlemisel on lähtutud vajadusest kaitsta väärtuslikke elupaiku, luua ökoloogiliselt sidusad rohekoridorid kaitseala ümbritsevate rohealadega ning tagada nende rohekoridoride piisav laius. AstanguMäeküla kaitseala kavandatav välispiir on toodud korralduse lisas 1 ning kaitseala kavandatav pindala on 162,1 ha. Kaitse alla võtmise korral rakendatakse kohaliku kaitse all oleval maa-alal korralduse lisaks 2 oleva kaitse-eeskirja eelnõus sätestatud piiranguid.
3-22-1633 tegeleda arendustegevusega ning kinnistutesse võib investeerida. Olukorras, kus Tallinna linn on LKS § 8 lg 6 alusel DP menetluse peatanud, jääb arusaamatuks, kas vastustaja annab kaebajaid puudutava haldusakti või mitte. Ehitusloa või planeeringu menetluse peatamine puudutab olulisel määral haldusakti andmisest huvitatud isiku huve (sh majanduslikke huve). Isiku õiguste riive on sellisel juhul intensiivne (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus nr 3-15-2839, p-d 17–18). Esialgse õiguskaitse taotluses paluti kohtumenetluse ajaks peatada Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 kehtivus, sest sellega kaasneb vältimatult, et Tähetorni tn 96 ja 90b kinnistute DP-d ei ole võimalik vastu võtta ega Tähetorni tn 98 DP menetlust Rehelepa tn 19 kinnistu osas jätkata. Seega ei oleks võimalik DP-de kehtestamine mõistliku aja jooksul. Ka kaebajate teiste kinnistute arendamine on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjast nr T-9-1/21/38 tulenevalt peatatud. Seega peaksid kaebajad juba kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ning neile tekkivate tagajärgede hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kaebajatel oleks tulevikus keeruline tõendada, kuidas oli vastustaja käitumine vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel põhjuslikus seoses neile viivituse tõttu tekkiva kahjuga (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-2-1-26-14, p 14). Kaebus on perspektiivikas ja kaebajate huvid kaalukamad väidetavast avalikust huvist Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmiseks. Keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30 on juba võetud kaitse alla Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaigad ning kinnitatud nende kaitse-eeskiri. Piirkonna looduskaitselisi eesmärke tagab lisaks piisavalt Haabersti linnaosa ÜP. Vaidlustatud korralduse alusel edasiste menetlustoimingute tegemine tooks kaebajatele kaasa vajaduse enda õiguste täiendavaks kaitsmiseks koos sellega kaasnevate kuludega.
3-22-1633 § 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Menetlustoimingu lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kohaliku ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ei ole ühesugused ning kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamisel tuleb arvestada ka vastanduvate huvidega. Mida mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi objekti kaitsmise vastu. Kui objekt tahetakse võtta kohaliku kaitse alla, on vaja kontrollida, kas esinevad LKS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldused. Neid eeldusi tuleb sisustada kohaliku tasandi looduskaitse eesmärke silmas pidades. Maastike ja nende üksikute elementide kohaliku tasandi kaitse alla võtmine võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklikul tasandil kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid (vt Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563, p-d 8–9). Menetluse algatamise faasis ei saa kohus sedavõrd ulatusliku diskretsiooniga otsuse puhul võtta seisukohta, kas kohaliku tasandi kaitse alla võtmine saab olla õiguspärane või mitte. Sellise kaalumise peab kohase menetluse tulemusel läbi viima kohalik omavalitsus, sh kuulates avaliku arutelu käigus ära huvitatud isikute arvamuse. Kaebuse kohaselt peaks kohus juba menetluse alguses tuvastama, et menetluse algatamine oli õigusvastane, sest riiklikul tasandil ei peetud looduskaitseala moodustamist põhjendatuks. See oleks vastuolus eelviidatud seisukohtadega. Vaidlustatud korralduse ja sellele lisatud kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja ning asjatundjate arvamuste põhjal ei ole alust järeldada, et ilmselgelt puudub igasugune eeldus kohaliku tasandi kaitseala loomiseks. Menetluse algatamise keeldu ei too kaasa ka väited menetluse pikkusest ja looduskaitseliste piirangute kehtestamise korral hüvitamismehhanismi puudumisest. Menetluse ülemäärase kestuse argument võib olla kohane haldusasjas nr 3-21-1675, kus on esitatud mh kohustamisnõue. Menetluses toimunud põhjendamatute viivitustega seotud kahjunõude saab esitada eraldiseisvalt. Kuna kaebajatel ei ole menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigust, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3-22-1633 Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmine tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise, sõltumata lõpliku haldusakti sisust, siis ei pea kaebajad ära ootama lõpliku haldusakti andmist, vaid neil on õigus vaidlustada juba menetluse alustamist.
5(7)
3-22-1633
3-22-1633 moodustamise menetluse algatamise vältimatuks tagajärjeks ei olnud ka kaebajaid puudutavate DP-de menetluste peatamine, sest LKS § 8 lg 6 kohaselt otsustab mh DP menetlust korraldav haldusorgan planeeringumenetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel. DP-de menetlused peatati praegusel juhul LKS § 8 lg 6 alusel juba pärast kaitse alla võtmise ettepaneku saamist Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38, mille OÜ Favorte on vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-2086 (liidetud haldusasjaga nr 3-21-1675). Nimetatud asi on Tallinna Halduskohtu menetluses.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.