X kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seonduvalt 4. oktoobril 2021 aset leidnud sündmustega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et Tartu Vangla tegevusetus, mille tõttu jäeti kaebaja 4. oktoobril 2021 kambrisse alasti pisut enamaks kui tunniks ajaks, oli õigusvastane. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse välja 27 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 108 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-759 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet pidas 4. oktoobril 2021. a kahtlustatavana kinni X ja toimetas ta Tartu Vanglasse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 56-61).
2.4. oktoobri 2021. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli nr 98 kohaselt kasutati kaebaja suhtes füüsilist jõudu ja vahetut sundi (dtl 63-64).
3.Kaebaja esitas 17. novembril 2021 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud numbriga 1-13/363-1), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses 4. oktoobril 2021. a vanglasse vastuvõtmisel aset leidnud sündmustega (dtl 33-34). Tartu Vangla andis 7. jaanuari 2022. a kirjaga nr 1-13/363-2 kaebajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 30-31). Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2022. a vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 35-36). Tartu Vangla jättis 14. märtsi 2022. a otsusega nr 1-13/363-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 3-6).
4.Kaebaja esitas 31. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (dtl 1). Kaebaja palus välja mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks 300 eurot kaebajale tekitatud asjatute kannatuste eest, Tartu Vangla valvurite tahtliku süülise tegevuse eest karistusseadustiku (KarS) § 324 tunnuste järgi ning 100 eurot moraalse kahju eest seonduvalt asjaoluga, et kaebaja pidi kannatama valvurite süülise tegevuse tõttu ja sellest tulenevalt tekkis 6. oktoobril 2021 kaebaja nahale meditsiiniline kahjustus. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 2).
5.Tartu Halduskohus tagastas 13. aprilli 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis varalise kahju hüvitamist. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl 40-44).
6.Tartu Vangla esitas 16. mail 2022 vastuse kaebusele (dtl 93-96).
7.Tartu Halduskohus palus 6. juuni 2022. a kohtunõudes kaebajal teada anda, kas kaebaja soovib, et kohus käsitleks kahjunõude alusena ka kambris alasti viibimist ja sellega kaebaja inimväärikuse alandamist (dtl 97-98).
8.Vastusena kohtunõudele esitas kaebaja 12. juunil 2022 vastuväited vastustaja väidete kohta ning teatas, et olles esitanud muuhulgas kaks kahjunõuet Tartu Vanglale, jääb kaebaja oma esialgse kahjunõude juurde, sest kogu viie kuu pikkuse perioodi kestel toimunud piinamine ja psüühiline terror viisid valvurite poolt tekitatud terviserikkeni (dtl 100-101).
9.Kohus palus 28. juuni 2022. a kohtunõudes kaebajal taaskord teada anda, kas kaebaja eesmärk on muuhulgas nõuda kahjuhüvitist selle eest, et kaebajat hoiti 4. oktoobril 2021 enam kui üks tund kambris alasti (dtl 106-108).
3-22-759
10.Kaebaja esitas 29. juunil 2022 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et kui ei ole 300 euro suurust kahjunõuet, siis palub kaebaja menetleda mittevaralist, 100-eurost nõuet (dtl 109-112). Tartu Vangla valvurite tekitatud piinamine kestis veel kuni 27. jaanuarini 2022, mille kohta on kahjunõue esitatud Tartu Vanglale 10 000 euro ulatuses. Kaebaja soovis Tartu Halduskohtus menetleda kahjunõuet suuruses 10 000 eurot seonduvalt sellega, et Tartu Vangla valvurid rebisid 4. oktoobril 2021 kaebajalt riided seljast, kaebajat hoiti alasti kambris ja mõnitati ning psüühiline terror kestis edasi kuni üleviimiseni 3. korruse kambrisse.
11.Tartu Halduskohtusse saabusid 6. juulil 2022 kaebaja täiendavad selgitused (dtl 124-125).
12.Kaebaja esitas 11. juulil 2022 Tartu Vanglale uue kahju hüvitamise taotluse (registreeritud numbriga 1-13/217-1), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot
4.oktoobril 2021 toimunud sündmuste eest (dtl 132-133).
13.Tartu Halduskohus rahuldas 29. augusti 2022. a määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et pidi 4. oktoobril 2021 viibima kambris alasti (dtl 134-138). Kohus jättis kaebaja kaebuse muutmise taotluse ülejäänud osas rahuldamata. Kuna Tartu Vangla 10. augusti 2022. a vastusest (dtl 131) ilmneb, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust, milles ta heidab ette valvurite poolset käitumist pärast 4. oktoobrit 2021, pole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
14.Tartu Vangla esitas 19. oktoobril 2022 vastuse kaebuse muudetud osas (dtl 169-171).
15.Tartu Halduskohus otsustas 22. novembri 2022. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 9. jaanuaril 2023 (dtl 172-174).
16.Kaebaja esitas 27. novembril 2022 täiendavad selgitused, milles mh sisaldus taotlus nõuda Tartu Vanglalt välja kambri nr 1025 kaamera salvestus (dtl 187).
17.Tartu Halduskohus uuendas 30. novembri 2022. a määrusega haldusasja nr 3-22-759 arutamise, kohustas Tartu Vanglat esitama kohtule seisukoha kaebaja 27. novembri 2022. a tõendi kogumise taotluse osas ning tühistas Tartu Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse (dtl 190-192).
18.Tartu Vangla esitas 7. detsembril 2022 vastuse ja täiendavad tõendid (dtl 196-197). Vangla selgitas, et kuivõrd vaidlusalusest sündmusest on möödunud enam kui aasta, siis ei ole
4.oktoobri 2021. a sündmusi puudutavad salvestised käesolevaks ajaks enam säilinud.
19.Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2023. a määrusega kaebaja 27. novembri 2022. a taotluse videosalvestise väljanõudmiseks rahuldamata (dtl 198-201).
20.Kaebaja esitas 19. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule täiendava selgituse ja vastulause vastustaja 7. detsembri 2022 vastusele (dtl 203-208).
3-22-759
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
21.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 4. oktoobril 2021. a aset leidnud sündmustega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.Tartu Vangla valvurid rebisid kaebajal 4. oktoobril 2021 riided seljast ja vedasid alasti mööda kambri nr 1025 põrandat. Põrand oli kemikaalide- ja saapajälgedega kaetud.
2.Kaebajal tekkis 6. oktoobril 2022 kehale lööve, mis hiljem muutus veritsevateks haavadeks. 19. oktoobril määrati valediagnoos ja ravi.
3.Kaebajal ei ole elu jooksul olnud ühtegi nakkushaigust, allergiat ega löövet.
4.Kaebajal tekkis pesukomplektist, mis oli ilmselgelt korralikult pesemata, kõrvaseenreaktsioon.
5.Tartu Vangla vanglaametnike Sander Siniaasa, Rünno Maalinna ja Edgar-Norman Kaasiku teadlikult süülise tegevuse tagajärjel, riiete kiskumine seljast, ilma kaebajale ühtegi korraldust eelnevalt andmata, kaebajat alasti mööda kambrit vedades, pandi toime tavaline nende valvurite poolt „igapäevane käitumine“, mis otseselt diskrimineerib inimesi ja on ohtlik Eesti Vabariigile.
6.Valvurite ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, eesmärgiga alandada kaebaja au ja väärikust, tekitati kaebajale keskmine tervise rike, mille tagajärjel pidi kaebaja taluma asjatuid kannatusi.
7.Tõele ei vasta Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt 21. jaanuaril 2022. a väljastatud dokument „Väljavõte haigusjuhtudest: 4.10.2021. anamnees“, kus on kirjas, et isik agressiivne, kakleb politsei ja valvuritega, peal käerauad. Selgitus: kohtutoimiku nr 121-7843, lk 79, 80 ja 100 – politseiniku Sander Järvise vormikaamera PII575 salvestis andmebaasist DEMS on salvestatud vanemuurija Eda Lemmatsi arvutisse. Kaebajalt ei võetud vereproovi ega ei ole fikseeritud alkomeetri näitu. Kogu väide on vale ja väljamõeldud.
8.Mis puudutab 6. oktoobri 2021. a anamneesi, siis med.õde Liis Raimla küsis vaid kaks küsimust: 1) Kas Teil on olnud lähikontakt samasoost isikuga? 2) Kas tätoveeringuid on? Selgitus: ülejäänud on väljamõeldis ja liialdus. HIV ja HIV nõustamist ei ole kunagi olnud.
9.Kaebaja ema oli arst-stomatoloog, isa veterinaaria lõpetanud, töötas EPA-s. Kaebaja lõpetas Tartu I KK-li 1976. a ja õppis 4. aastat TRÜ-s, kuid mingid vanglaametnikud tahavad teha kaebajast debiiliku, kes ründab politseinikke, sülitab ja tahab jalaga lüüa ja peksab politsei autot? See on paljasõnaline möga, mida nad eneseõigustamiseks ja valvurite tegevuse varjamiseks levitavad.
22.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
1.Läbiotsimine kambris nr 1025. Kaebaja peeti 4. oktoobril 2021. a politsei poolt kahtlustatavana kinni ja toimetati Tartu Vanglasse. Vanemvalvur S. Siniaasa 4. oktoobri 2021. a ettekandest nr 2-21-4756 (dtl 62) nähtuvalt laekus politseilt Tartu Vanglale info, et kaebaja oli eelnevalt üritanud politseiniku jalaga lüüa ja sülitanud nende suunas. Enne ametnike politseibussi sisenemist lõi kaebaja korduvalt jalaga vastu politseibussis olevat vahetrelli. Vanglaametnikud varustasid end kilbiga ja sisenesid selle varjus bussi. Kaebaja oli ametnike suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud. Ametnikud võtsid kaebaja bussist välja ja kambrisse kõndides üritas kaebaja end korduvalt ametnike haardest lahti tõmmata ja sellega osutas aktiivset vastupanu. Nimetatu kinnitab, et kaebaja oli vanglasse saabudes agressiivne. Füüsilise jõu ja käeraudade kohta vormistati
3-22-759
4.oktoobril 2021. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õiguserikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll nr 98. Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2021. a kohtumäärusest kaebaja vahistamise kohta kriminaalasjas nr 1-21-6722 (dtl 65-72) nähtub, et 4. oktoobri 2021. a õigusrikkumise toimepanemise ajal oli kaebajal 0,5 liitrine Aramise pudel (muu piiritusjook), mille ta sündmuse lõpuks viskas kannatanute suunas. Kohtumäärusest nähtub ka see, et kaebaja keeldus indikaatorvahendi protseduuri läbimast, kuid milles on fikseeritud joobeseisund ja asjaolu, et isik vehib jalgadega, sülitab ametnike suunas ja ei allu ametnike korraldustele. Kohtumäärusest nähtuvalt nägi tunnistaja pargis temast 10 meetri kaugusel pargipingil meesterahvast, kes tarvitas alkoholi. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kaebaja purjus. Kaebaja tervisekaardi 4. oktoobri 2021. a sissekandest nähtuvalt kaebaja alkomeetrisse ei puhunud. Seega kinnitavad muud tõendid kaebaja viibimist joobeseisundis. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud alkomeetrisse puhuma ja temalt ei ole võetud vereproovi, ei tähenda, et muude tõendite ja väliste tunnuste pinnalt ei saaks järeldada isiku joobes olekut. Kuna kaebaja oli vanglasse saabudes agressiivselt meelestatud ja joobes, siis paigutati ta esmalt E1 eluosakonna kambrisse nr 1025 ja seal teostati kaebaja läbiotsimine. Vastab tõele, et 4. oktoobril 2021. a teostati kaebajale läbiotsimine koos lahti riietumisega. Nimetatu nähtub vanemvalvur S. Siniaasa 4. oktoobri 2021. a ettekandest nr 2-21-4756. Eelnimetatud ettekandest ja protokollist nr 98 nähtub, et kaebaja osutas läbiotsimise ajal aktiivset vastupanu üritades end kambri põrandalt püsti ajada. Ametnikud surusid kaebaja tagasi põrandale ja andsid talle korduvalt korraldusi mitte püsti tõusta. Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 1 kohaselt kuuluvad vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Lisaks on kinnipeetav kohustatud läbima ka tervisekontrolli, mida viib läbi arst. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Nimetatust järeldub, et vanglasse vastuvõtmisel on isiku läbiotsimine kohustuslik. Kui isik on agressiivselt meelestatud ja osutab vastupanu, siis ei ole alust pidada läbiotsimise teostamiseks kui vanglasse vastuvõtmisel olulise julgeolekut tagava toimingu läbiviimiseks jõu ja vahetu sunni kasutamist õigusvastaseks. VangS § 71 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuna kaebaja oli agressiivselt meelestatud ja osutas füüsilist vastupanu, oli tema suhtes füüsilise jõu kasutamine vastuvõtmiseks vajalike toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalik. Kuna vanglasse saabuva isiku läbiotsimine on kehtiva õiguse kohaselt kohustuslik nii isiku kui ka vangla julgeolekukaalutlustel ja ametnikud ei saa jätta sellist toimingut tegemata, siis nii ametnike ohutuse tagamiseks kui ka vastuvõtmiseks vajaliku toimingu lõpuleviimiseks oli vajalik kaebaja ja tema asjade läbiotsimine. Kuivõrd kaebaja oli agressiivselt meelestatud ja joobes, siis oli tema suhtes jõu kasutamine põhjendatud ning ei ole alust pidada kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamist õigusvastaseks. Vastab tõele, et läbiotsimise ajal riietati kaebaja lahti jõudu kasutades. Kaebaja lahtiriietamine oli vajalik selleks, et veenduda, et tema riietesse ei ole peidetud keelatud esemeid või aineid. Seega vanglasse vastuvõtmisel on vajalik läbi otsida ka isiku seljas olevad riided ning seda on võimalik piisava põhjalikkusega teha peale riiete seljast äravõtmist. Kuna kaebaja oli agressiivne ja osutas vastupanu, siis ei olnud ametnikel võimalik seda teha teisiti kui jõudu kasutades. Kuna tegemist oli vanglasse vastuvõtmiseks vajaliku toimingu läbiviimisega, mille eesmärgiks oli keelatud esemete
3-22-759 või ainete avastamine ning seeläbi vangla julgeoleku tagamisega, siis ei ole alust pidada sellist toimingut õigusvastaseks.
7.Kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja, et teda jäeti alasti kambrisse. Vanemvalvur S. Siniaas avaldas oma 4. veebruari 2022. a e-kirjas, et kaebaja viibis kambris ilma riieteta umbes 10-15 minutit. Samas vanemvalvur S. Naha selgituste kohaselt viibis kaebaja kambris ilma riieteta ühe tunni ja kümme minutit. Tartu Vanglal ei ole õnnestunud kindlaks teha, milliste objektiivsete asjaolude tõttu ei olnud võimalik riietust tagastada kiiremini või anda kaebajale asendusriided. Kuigi kahju hüvitamise taotluse menetluses ei ole vangla pidanud jõu kasutamist ja läbiotsimistoimingute tegemiseks riiete äravõtmist õigusvastaseks. Samas ei ole kujundanud vangla seisukohta, kas ilma riieteta viibitud aeg oli proportsionaalne. Käesoleval juhul tunnistab vangla, et kaebaja jätmine kambrisse ilma riieteta pisut enamaks kui tunniks ajaks ei ole proportsionaalne. Tartu Vangla tunnistab, et riiete läbiotsimise viibimisel oleks vangla saanud kaaluda kaebajale asendusriietuse andmist seniks kuni tema isiklikud riided on läbi otsitud ja nimekirja kantud. Tartu Vangla vabandab kaebaja ees riiete tagastamise viibimise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Siiski ei pea Tartu Vangla põhjendatuks hüvitise väljamõistmist seetõttu, et kaebaja pidi viibima ilma riieteta kauem, kui tavapäraseks läbiotsimiseks ja riiete nimekirja kandmiseks kuluks. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesoleval juhul oli kaebaja ilma riieteta kauem kui tavapäraseks läbiotsimiseks oleks kulunud.
8.Samas tuleb arvestada ka kaebaja enese käitumist, et sellisel viisil läbiotsimis tingis tema enda käitumine. Kui kaebaja oleks jäänud rahumeelseks ja ei oleks osutanud ametnikele vastupanu, siis saanuks ametnikud teda läbi otsida tavapärases korras ning peale läbiotsimist kohe riided ka kaebajale tagasi anda.
9.Must voodipesu ja kasutatud toidunõud. Perioodil 4.–5. oktoober 2021. a paiknes kaebaja kambris nr 1025 (vangla 14. märtsi 2022. a otsuses on ekslikult nimetatud kambrit nr 2015). Kamber nr 1025 on kainenemiskamber, kuhu kainenema paigutatud isikutele antakse kasutuseks ainult madrats ning täielikku voodivarustust ei väljastata. Voodivarustuse ja toidunõud saab isik alles peale kainenemist. Ka kaebajal oli kainenemise ajal kasutada üksnes madrats.
10.5. oktoobril 2021. a paigutati kaebaja ümber E2 osakonna kambrisse nr 1060 ja seejärel väljastati temale ka voodivarustus ja toidunõud. Vanemvalvur S. Siniaasa kinnitusel E1 ja E-2 eluosakonna kambrid koristatakse ja tuuakse asemele puhas voodipesu iga kord, kui sealt isikud ümber paigutatakse. Vanemvalvur S. Naha sõnul ei anta kunagi isikutele uhiuusi voodiriideid ega nõusid. Tegemist on küll kasutatud esemetega, kuid need on enne uuele kinni peetavale isikule andmist puhtaks pestud. Voodipesukomplektid pannakse isikutele väljastamiseks valmis ja neid hoitakse eraldi ruumis. Seda kinnitab ka Viru Vangla haldusosakonna spetsialist Kaja Drenkhan, kes lisas, et nimetatud ruumis musta voodipesu üldse ei hoiustata. Seega sõltumata kaebaja enese hinnangust talle väljastatud esemete kohta, ei kinnita asjas kogutud tõendid seda, et kaebajale oleks väljastatud must voodipesu. Asjaolu, et kinni peetavale isikule ei väljastata mitte uhiuut, vaid kasutatud, kuid puhtaks pestud voodipesu, ei ole alust pidada õigusvastaseks.
11.Kahju hüvitamise taotluses (esitati vanglale 17. novembril 2021. a) heitis kaebaja ette ka seda, et siiani on tema pesukomplekt vahetamata. Spetsialist K. Drenkhan on oma
23.novembri 2021. a e-kirjas selgitanud, et E2 osakonnas toimusid pesuvahetused
12.oktoobril 2021, 26. oktoobril 2021, 9. novembril 2021 ja 23. novembril 2021 ehk igal paaritu nädala teisipäeval. Kaebaja ei viibi esmakordselt kinnipidamisasutuses ja seetõttu ei saa temale pesuvahetusega seonduv kord olla teadmata. Seega oli kaebajale voodivarustuse vahetus tagatud ja ei ole eluliselt usutav, et pesuvahetuse ajal oleks
3-22-759 kaebaja pesu jäetud vahetamata. Vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtunud ka ühtegi kaebaja pöördumist, milles viimane avaldaks rahulolematust voodipesu vahetamata jätmisega või nõuaks selle vahetamist. Peale sügeliste diagnoosimist võetakse vangla praktikas isikult ära kogu voodivarustus ja riided ning isik suunatakse psühhiaatriaosakonda pessu. Ära võetud esemed toimetatakse desinfitseerimisele ja isikule antakse asemele ühekordsed riided ja puhas voodipesu. Seega ei ole usutav, et perioodil 5. oktoober – 1. november 2021. a ei vahetatud kaebajal kordagi voodipesu.
12.Kahjuliku tagajärjena tõi kaebaja välja lööbe tekkimise. Tõesti, meditsiiniosakonnas tuvastati kaebajal 6. oktoobril 2021. a sügelevad punnid ja järgmisel päeval lööve paremal küljel, seljal ja paremal käel. Kui algselt diagnoositi kaebajal allergia ja määrati vastav ravi, siis 1. novembril 2021. a selgus, et tegemist oli sügelistega ning kaebajale korraldati vastav ravi. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli selgituste kohaselt tekib sügelemine organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Sügelus tekib tavaliselt 2-4 nädalat peale nakatumist ning sügeliste peiteperiood kestab ühe kuu. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt inimesele. P. Kooli sõnul peiteperioodil sügelistesse nakatunud inimese nahk ei sügele. Kuna kaebaja nahk hakkas sügelema juba vanglasse saabumisele järgneval päeval, ei ole võimalik, et ta sai nakkuse vangla põrandalt või voodipesust.
13.Kaebaja väited peksmise ja jalgupidi üles tõstmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Olukorras, kus ametnikud püüavad aktiivset vastupanu osutavat kaebajat kontrolli alla saada ja vanglasse vastuvõtmiseks läbi otsida, siis on keeruline mõista, miks peaksid ametnikud põrandale fikseeritud kaebaja jalgupidi üles tõstma. Pigem nähtub ettekandest ja protokollist nr 98, et kaebaja suruti vastu põrandat ja kaebaja üritas end püsti ajada. Selline tegevuse kirjeldus ei viita kuidagi võimalusele, et ametnikud oleksid kaebajat jalgupidi üles tõstnud või peksnud.
14.Kaebaja läbiotsimiseks käeraudade kasutamist ei saa pidada õigusvastaseks. Tartu Vanglasse toimetades oli kaebaja alkoholijoobes, ametnike suhtes agressiivselt meelestatud ja osutas ametnikele vastupanu. Vanglale teadaolevalt oli kaebaja eelnevalt üritanud politseinike jalaga lüüa ja sülitanud nende suunas, siis oli põhjendatud arvata, et kaebaja võib kujutada ohtu ametnikele ja seeläbi vangla julgeolekule. Õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning vanglasse vastuvõtmiseks vajalike toimingute ohutuks läbiviimiseks oli vajalik ja põhjendatud kaebaja suhtes käeraudade kasutamine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Kohtu menetluses on kaebaja mittevaralise kahju hüvitise nõue seonduvalt 4. oktoobril 2021 aset leidnud sündmustega. Täpsemalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et Tartu Vangla vanemvalvurid rebisid tal riided seljast, vedasid kaebajat alasti mööda kambri nr 1025 põrandat, kaebaja suhtes kasutati põhjendamatult käeraudu, peksti peapiirkonda ja tõsteti jalgupidi üles ning kaebajale anti pesemata pesukomplekt, millega alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati tema tervist, ning kaebaja pidi viibima kambris alasti, millega alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja peab õiglaseks hüvitiseks 10 000 eurot.
24.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja kaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetuse, millega jäeti kaebaja kambrisse ilma riieteta pisut enamaks kui tunniks ajaks. Muus osas kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohtadega ega pea
3-22-759 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
25.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
26.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega. Kaebaja läbiotsimine 4. oktoobril 2021
27.Poolte vahel pole vaidlust, et 4. oktoobril 2021. a teostati kaebajale läbiotsimine koos lahti riietumisega. Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas kaebaja oli 4. oktoobril 2021 joobes ning kas ta osutas läbiotsimise ajal aktiivset vastupanu.
28.VangS § 14 lg 1 sätestab, et vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 sätestas 4. oktoobril 2021. a kehtinud redaktsioonis, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbi ei otsita VangS §-s 26 nimetatud isikuid ning ametiülesannete täitmisega seoses vanglasse sisenevat Justiitsministeeriumi ametnikku, vangla direktorit, relvastatud üksuse ülemat, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötavat nõunikku, kohtunikku, prokuröri ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujat, samuti politseiametnikku, kes viibib vanglas jälitustoimingu teostamiseks või tagamiseks ning julgeolekuasutuse ametnikku „Julgeolekuasutuste seaduses” nimetatud ülesannete täitmiseks või tagamiseks. Eelnevast
3-22-759 järeldub, et vanglasse vastuvõtmisel on isiku läbiotsimine kohustuslik. Õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks tulenes nii VangS-st kui ka määrusest nr 44. Läbiotsimine on vastavalt viidatud vangistusõiguse normidele üks vangla julgeoleku tagamise abinõusid.
29.Kaebaja ei väida, et läbiotsimist oleks toimetanud vastassoost ametnikud või et poleks tagatud privaatsust. Kaebaja riided ja isiklikud asjad võeti ära tema vanglasse vastu võtmise toimingute läbiviimiseks (dtl 4). Vanglasse saabuva isiku läbiotsimine on üks vanglaametnike olulistest tööülesannetest, mida ei saa mingil juhul täitmata jätta.
30.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et läbiotsimisel kasutati tema suhtes sundi – tema riided rebiti seljast, kasutati käeraudu, peksti peapiirkonda ja tõsteti jalgupidi üles. Vastustaja on seisukohal, et kui isik on agressiivselt meelestatud ja osutab vastupanu, siis ei ole alust pidada õigusvastaseks läbiotsimise teostamiseks kui vanglasse vastuvõtmisel olulise julgeolekut tagava toimingu läbiviimiseks jõu ja vahetu sunni kasutamist.
31.Riigikohtu praktika kohaselt lasub kinnipeetaval kohustus vanglaametnike korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta peab korraldusi õiguspäraseks (Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133, p 13). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17).
32.Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur S. Siniaasa 4.oktoobri 2021. a ettekandest nr 2-21-4756 (dtl 62) nähtub, et 4. oktoobril 2021. a umbes kell 16:23 paiku toodi kinnipidamisele kaebaja, kes oli Tartu linnas väikeste laste ees vehkinud pussnoaga. Politsei poolt tuli ka ametnikele info, et kaebaja oli eelnevalt politseiniku üritanud jalaga lüüa ja sülitanud nende suunas. Enne bussi sisenemist lõi kaebaja jalaga korduvalt vastu politsei bussis olevat vahetrelli. Kuna oli oht, et kaebaja võib ka üritada ametnike rünnata ja nende pihta sülitada, siis ametnikud varustasid ennast kilbiga ja sisenesid kilbi varjus politsei bussi, kus viibis kaebaja ja kes oli ametnike suhtes äärmiselt agressiivselt meelestatud. Vanemvalvur S. Siniaas surus kilbiga kaebaja vastu bussi seina ja valvur E.-N. Kaasik ning vanemvalvur R. Maalinn võtsid isiku kätest kinni ja tõmbasid ta politsei bussist välja. Vanemvalvur S. Siniaas hoidis kaebaja peast kinni ja surus ta pead alla, et ta ei saaks ametnike pihta sülitada. Kambrisse kõndides üritas kaebaja ennast korduvalt ametnike haardest lahti tõmmata, ning sellega osutas ta aktiivset vastupanu. Ametnikud viisid kaebaja kambrisse 1027 ning teostasid talle täieliku läbiotsimise. Läbiotsimise ajal, osutas kaebaja jälle aktiivset vastupanu, üritades ennast kambri põrandalt püsti ajada. Ametnikud surusid füüsilist jõudu kasutades kaebaja tagasi kambri põrandale kõhuli ja andsid talle korduvalt korraldusi mitte püsti tulla. Peale läbiotsimist tuli kohale valvemeedik, kes fikseeris kaebaja vigastused. Peale vigastuste fikseerimist toimetasid ametnikud kaebaja kambri ukse juurde ja eemaldasid temalt käerauad. Ametnikud intsidendis vigastada ei saanud.
33.Vaidlusaluses intsidendis osalenud vanglaametniku E.-N. Kaasiku selgitused haakuvad eelnimetatud S. Siniaasa ettekandega. E.-N. Kaasik on 8. veebruaril 2022 selgitanud (dtl 81), et kaebaja osutas aktiivset vastupanu. Teda ei veetud mööda põrandat, kuid kuna ta osutas aktiivset vastupanu, siis võis olla hetki, kus ta ei olnud jalgadel. Samuti on E.-N. Kaasik
18.oktoobril 2022 kinnitanud, et keegi ei peksnud kaebajat näkku ega tõstnud teda jalgupidi üle (dtl 163). R. Maalinn on 18. oktoobril 2022 (dtl 164) selgitanud, et kuna isik ei teinud
3-22-759 ametnikega koostööd, siis olid nad sunnitud püksid kaebajalt ise jalast võtma, et teostada läbiotsimine. Mingit jalgupidi ülestõstmist ei toimunud.
34.Seega nähtub kohtule esitatud materjalidest ja vastustaja ei eita, et ametnikud kasutasid jõudu, et hoida kaebajat kambri põrandal kõhuli. Kohus ei välista, et nimetatud tegevus võib isikule, kes osutab aktiivset vastupanu, olla mõnevõrra ebamugav ja tekitada osaliselt ka mingil määral valu. Siiski ei saa kirjeldatud jõu kasutamist, arvestades, et kaebaja oli vahetult enne ametnike suhtes agressiivselt meelestatud, pidada ebaproportsionaalseks ega inimväärikust alandavaks. Vanglateenistuse ametnikul on teenistusülesannete täitmiseks ja enda ohutuse tagamiseks õigus jõudu kasutada. Seejuures oli kaebajal võimalus korraldusele alludes jõu kasutamist vältida.
35.Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14). Kaebaja selliseid veenvaid põhjendusi ei ole esitanud. Asjaolud, et kaebaja vanemad on meditsiinihariduse taustaga või kaebaja enda hariduskäik, ei ole piisavad väitmaks, et vanglaametnikud on ettekannetes esitanud ebaõiget informatsiooni. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda.
36.Kuna kaebaja eiras vanglaametnike korraldust ja oli ametnike vastu agressiivselt meelestatud, oli põhjendatud vanglaametnike poolt jõu kasutamine. VangS § 71 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Tõenditest ei nähtu, et jõu kasutamine kaebaja suhtes oleks olnud ebaproportsionaalne ning põhjustanud tervisekahju või alandanud kaebaja inimväärikust.
37.VangS § 71 lg 71 näeb ette, et pärast kinnipeetava suhtes vahetu sunni kasutamist kontrollib tervishoiutöötaja esimesel võimalusel kinnipeetava terviseseisundit. Vahetu sunni kasutamise asjaolud ja terviseseisundi kontrolli tulemused protokollitakse. Füüsilise jõu kasutamine on VangS § 71 lg 33 järgi vahetu sund. Füüsilisse jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollist nr 98 (dtl 63-64) nähtub, et politsei bussis ja kambris nr 1025 kasutati kaebaja suhtes vahetut sundi. Vahetu sunni kasutamise algus oli 16:23 ja lõpp 16:32. Protokollist nr 98 nähtub, et kaebajat ei hoiatatud eelnevalt vahetu sunni kasutamise eest. Protokollis on selle põhjenduseks toodud asjaolu, et kuna isik üritas politseinikku jalaga lüüa ja tema pihta sülitada, lõi jalaga korduvalt politsei bussis olevat vahetrelli ning oli ametnike suhtes äärmiselt agressiivselt meelestatud, siis oli oht, et isik võib ka ametnike rünnata ja nende pihta sülitada. Selleks, et rünnet ja sülitamist vältida, tuli ametnikel isik kiirelt kontrolli alla saada.
38.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajat peksti peapiirkonda ja tõsteti jalgupidi üles. Ka ei ole kaebaja oma vanglale esitatid kahjunõudes (dtl 33), puuduste kõrvaldamise avalduses (dtl 7) ega vastulauses (dtl 9) väitnud, et teda peksti peapiirkonda ja tõsteti jalgupidi üles. Kaebaja on vastustajale ette heitnud riiete seljast rebimist ja alasti mööda kambri põranda vedamist. Kaebaja on kuriteoteate esitanud politseiametnike vastu, kes ta Tartu Vanglasse toimetasid, leides, et politseiametnikud tulid talle kallale, astusid selja peale, peksid pead vastu seina ja põrandat ning ta tõsteti jalgupidi üles (dtl 113). Riigiprokuratuur on 10. detsembri 2021. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses asjas nr 21922900070 leidnud, et materjalidest nähtuvalt ei kasutanud vanglaametnikud kaebaja suhtes füüsilist jõudu ebaseaduslikult, samuti
3-22-759 ei olnud vanglaametnikel eesmärgiks mitte kaebajat kehaliselt väärkohelda, vaid toimetada agressiivne kinnipeetav politseibussist vangikambrisse ja teostada seal nõuetekohane läbiotsimine (dtl 118).
39.Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 4. oktoobri 2021. a anamneesis on Irina Olenetsilt, kes osales ka kaebaja terviseseisundi kontrollimisel füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamisel, järgmine sissekanne „Toodud arestimajja kl. 15:43 politsei poolt. Alkomeetrisse ei puhunud. Isik agressiivne, kakleb politsei ja valvuritega, peal käerauad. Visuaalselt vaadatud üle kambris, momendil nähtavaid kehavigastusi ei esine. Vas.kõrv verine. Ilmselt kambris lõi ära. Med.ülevaatust ei ole võimalik teostada.“ (dtl 37, 167).
40.Kaebaja väidab, et 4. oktoobri 2021. a anamneesis ei vasta tõele, et isik agressiivne, kakleb politsei ja valvuritega, peal käerauad. Kohtu hinnangul näitavad muud tõendid, et nimetatu vastab tõele. Kaebaja sellisest käitumisest on teada andnud vanemvalvur S. Siniaas oma
4.oktoobri 2021. a ettekandes nr 2-21-4756. Samuti on S. Naha selgitanud (dtl 73), et kaebaja saabus vanglasse 4. oktoobril 2021 umbes kella 16.23 paiku. Kaebaja toodi politsei bussiga ning ta osutas juba politsei bussis vastupanu, mistõttu varustasid valvurid ennast koheselt kilpide a kiivritega. Ka 6. oktoobri 2021 anamneesis on L. Raimlalt märge, et nähtavad kehavigastused puuduvad (dtl 37).
41.Kohus leiab, et kui kaebajat peksti pea piirkonda, siis oleks kaebajat läbi vaadanud meditsiinitöötaja selle ka anamneesi ära märkinud. Kummalgi päeval ei tuvastatud kaebajal selliseid kehavigastusi, mis viitaksid tema väidetavale peksmisele. Seetõttu ei ole ka kaebaja väited peksmise ja jalgupidi ülestõstmise kohta tõendamist leidnud.
42.Kaebaja väidab, et kuskil ei ole fikseeritud ega tõestatud tema alkohoolset joovet, see on paljasõnaline valvurite eneseõigustus ebaseaduslikule ja süülisele tegevusele (dtl 140-141).
43.Kohus nõustub vastustajaga, et muud tõendid kinnitavad kaebaja viibimist joobeseisundis. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud alkomeetrisse puhuma ja temalt ei ole võetud vereproovi, ei tähenda, et muude tõendite ja väliste tunnuste pinnalt ei saaks järeldada isiku joobes olekut. Ka Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2021. a määruses kriminaalasjas nr 1-21-6722 on kohus leidnud (dtl 70), et ohtu X poolt kuritegude toimepanemisega jätkamiseks suurendab ka tema harjumus alkoholi tarvitada, sest ta pani kahtlustuse aluseks oleva kuriteo toime eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Ilmselgelt vähendas ta oma selgitustes alkoholi tegelikku rolli oma elus, mille kohta annab kinnitust ka menetluses olev kriminaalasi korduvates alkoholivargustes. On üldteada, et alkoholi tarvitamine võib kahjustada ka isiku võimet oma tegevust adekvaatselt mõtestada ja ennast kontrollida. Kriminaalasja materjalides esineb viiteid sellele, et kahtlustatav võib olla kohati ebastabiilne ning agressiivselt meelestatud Kaebaja inimväärikuse alandamise seoses alasti kambris viibimisega
44.Vastustaja on tunnistanud, et kaebaja jätmine kambrisse ilma riieteta pisut enamaks kui tunniks ajaks ei ole proportsionaalne. Samuti leiab vastustaja, et riiete läbiotsimise viibimisel oleks vangla saanud kaaluda kaebajale asendusriietuse andmist seniks kuni tema isiklikud riided on läbi otsitud ja nimekirja kantud. Tartu Vangla on kaebaja ees vabandanud riiete tagastamisega viibimise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.
3-22-759
45.Eeltoodule tuginedes tuvastab kohus, et Tartu Vangla tegevusetus, mille tõttu jäeti kaebaja
4.oktoobril 2021 kambrisse alasti pisut enamaks kui tunniks ajaks, oli õigusvastane.
46.Siiski ei pea Tartu Vangla põhjendatuks hüvitise väljamõistmist seetõttu, et kaebaja pidi viibima ilma riieteta kauem, kui tavapäraseks läbiotsimiseks ja riiete nimekirja kandmiseks kuluks. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesoleval juhul oli kaebaja ilma riieteta kauem kui tavapäraseks läbiotsimiseks oleks kulunud. Vastustaja märgib, et kui kaebaja oleks jäänud rahumeelseks ja ei oleks osutanud ametnikele vastupanu, siis saanuks ametnikud teda läbi otsida tavapärases korras ning peale läbiotsimist kohe riided kaebajale tagasi anda.
47.Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole käesoleval juhul kaebajale rahalise hüvitise maksmine põhjendatud ja juhtunu heastamiseks saab pidada piisavaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja vabandamist kaebaja ees. Kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul õiglane. Kohtupraktikas on ka varem selgitatud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib olla ka kahju rahas kompenseerimise asemel kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja inimväärikuse alandamine ja tervise kahjustamine seoses pesemata pesukomplekti andmisega
48.Kaebaja on 17. novembri 2021. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluses leidnud, et
4.oktoobril 2021. a andsid valvurid talle kambrisse pesemata voodipesu, mida kaebaja hinnangul kasutas varem ilmselt nakkusohtlik kinnipeetav. Kaebaja nahale tekkis lööve, mis kandus üle terve keha.
49.Poolte vahel pole vaidlust ja seda kinnitab ka kaebaja tervisekaardi väljavõte (dtl 37-38), et meditsiiniosakonnas tuvastati kaebajal 6. oktoobril 2021. a sügelevad punnid ja järgmisel päeval lööve paremal küljel, seljal ja paremal käel. Kui algselt diagnoositi kaebajal allergia ja määrati vastav ravi, siis 1. novembril 2021. a selgus, et tegemist oli sügelistega ning kaebajale korraldati vastav ravi.
50.Kohtu hinnangul on Tartu Vangla usutavalt välistanud võimaluse, et kaebaja nakatus sügelistesse voodivarustuse ebapiisava puhastamise või vahetamise tõttu.
51.Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on 9. veebruaril 2022. a selgitanud, et „Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. See tekib tavaliselt 2-4 nädalat peale nakatumist. Peiteperiood kestab ühe kuu. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. /--/ Eriti raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed, mis puudavad hindamise praktiliselt võimatuks. Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Sügelisi võib kergest segi ajada mitmete teiste seisunditega, eriti nahapõletiku e. dermatiidiga.“ (dtl 85). Küsimusele, kas on võimalik, et kaebaja sai sügelised vangla väljastatud voodipesu tõttu, vastas dr P. Kool (dtl 86), et see ei ole võimalik, kuna peiteperioodis nahk ei sügele. 6. oktoobri 2021. a haigusjuhus juba kaebaja nahk
3-22-759 sügeleb, on punniline; 7. oktoobril on lööve ühel küljel; paremal küljel, seljal ja paremal käel on ebasümmeetrilised ja eri suuruses 2 cm läbimõõduga sügelevad lööbeelemendid. Küsimusele, kas on võimalik, et kaebaja sai sügelised juba enne vanglasse saabumist ja need avaldusid alles vanglas, vastas P. Kool, et jah, vanglaase tulles kurtis sügelust. Peiteperiood on ca 1 kuu, mil nahk ei sügele.
52.Sügelislestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Seda, et sügeliste levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese aja jooksul pärast nendega kokkupuudet, on kinnitatud ka Terviseameti kodulehel (https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/sugelised). Samuti on Terviseameti kodulehel info, et esmakordselt nakatunud isikul on peiteperioodi pikkuseks 2 kuni 6 nädalat enne sügelemise teket. Eelnevalt sügelisi põdenud isikul tekivad pärast korduvat ekspositsiooni sümptomid 1 kuni 4 päeva pärast. Kaebaja on väitnud, et tal ei ole elu jooksul olnud ühtegi nakkushaigust, allergiat ega löövet. Seega oli suure tõenäosusega tegemist esmakordse nakatumisega ja peiteperioodi pikkus oli 2 kuni 6 nädalat.
53.Vastustaja on selgitanud, et kaebaja viibis 4.-5. oktoobril 2021. a kainenemiskambris, kus isikule täielikku voodivarustust ei anta ning seal on talle kasutamiseks ainult madrats.
54.Vanemvalvur S. Siniaasa kinnitusel (dtl 83) E-1 ja E-2 eluosakonna kambrid koristatakse ja tuuakse asemele puhas voodipesu iga kord, kui sealt isikud ümber paigutatakse. Seetõttu ei ole võimalik, et kaebajale anti kambrisse nr 1025 must voodipesu, mille tõttu talle saanuks sügelised tekkida. Vanemvalvur S. Naha sõnul ei anta kunagi isikutele uhiuusi voodiriideid ega nõusid (dtl 73). Tegemist on küll kasutatud esemetega, kuid need on enne uuele kinni peetavale isikule andmist puhtaks pestud. Voodipesukomplektid pannakse isikutele väljastamiseks valmis ja neid hoitakse eraldi ruumis. Seda kinnitab ka Viru Vangla haldusosakonna spetsialist K. Drenkhan (dtl 91), kes lisas, et nimetatud ruumis musta voodipesu üldse ei hoiustata, mistõttu ei ole mingil juhul võimalik, et kaebajale oleks antud pesemata voodipesukomplekt. Seetõttu ei ole kaebaja väited musta voodivarustuse kohta tõendatud.
55.Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tuvastatud asjaolu, et kaebaja sai sügelised vangla tegevuse tagajärjel. Menetluskulud ja muud selgitused
56.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).
57.HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahjuga, on kaebus vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-le 12 riigilõivuvaba. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudele seoses väärikuse alandamisega
3-22-759 kohaldub RLS § 60 lg 2, mis sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja märgib, et 10 000 euro suurusest kahjunõudest moodustab väärikuse alandamisega tekitatud kahju 4500 eurot ja tervisekahju 5500 eurot (dtl 157). Seega pidi kaebaja tasuma seoses väärikuse alandamisega tekitatud kahju nõude eest riigilõivu 135 eurot. Tartu Halduskohus vabastas 13. aprilli 2022. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
58.Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 20 % ulatuses. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 135 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista 27 eurot (135×0,2). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 108 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
59.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.