X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18. oktoobri 2022. a otsuse nr 15.3-3.2/860-1 tühistamise ja 17. veebruari 2022. a elamisloa taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-2312 menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2023. a määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma X-le tähtajaline elamisluba kuni kohtumenetluse lõpuni haldusasjas nr 3-22-2312.
5.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on 25-aastane Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes on sündinud Venemaal ja omab elukohta kodakondsusjärgses riigis. Eestis elavad tema isa, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja omab Eestis tähtajalist elamisluba kehtivusega 02.09.2021 kuni 02.12.2023, ema, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja omab Eestis tähtajalist elamisluba kehtivusega
3-22-2312 13.04.2022 kuni 02.12.2023 ja vend, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning omab Eestis tähtajalist elamisluba kehtivusega 13.04.2022 kuni 02.12.2023.
2.X-le väljastati Eesti pikaajaline D-viisa kehtivusega 28.02.2022 kuni 17.02.2023 isa külastamiseks.
3.X esitas 17.02.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 2 alusel, st elama asumiseks lähedase sugulase juurde. X taotles täisealise lapsena elamisluba Eestisse elama asumiseks oma isa juurde. Taotlusele oli lisatud kuupäevata ja allkirjastamata selgituskiri X tervisliku seisundi kohta, milles X ema kirjeldab oma igapäevaseid tegevusi taotleja eest hoolitsemisel. X põeb epilepsiat ning haigushoo ajal kaotab kontrolli enda keha ja käitumise üle ning võib haigushoo käigus ennast vigastada. Pärast haigushoogu terviseseisund stabiliseerub ja taotleja saab jätkata igapäevaste toimetustega. Ema peab jälgima muutusi taotleja tervisekäitumises ning seda, et taotleja võtaks igapäevaselt talle määratud ravimeid. X terviseseisund võib ootamatult muutuda. PPA palus 08.03.2022 ja 04.04.2022 kõrvaldada taotluse puudused ning esitada nõuetekohane digifoto ja dokumentaalne tõend selle kohta, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. 20.04.2022 esitas taotleja esindaja PPA-le X nõuetekohase digifoto, juba varem esitatud kuupäevata ja allkirjastamata selgituskirja X tervisliku seisundi kohta ning Venemaal tegutseva epilepsia, paroksüsmaalsete seisundite ja unehäirete keskuse Algoritm (Algoritmi kliinik) 04.11.2021 tõendi taotleja meditsiinilise diagnoosi ja ravisoovituste kohta. Tõendis on ka märge, et taotlejal ei soovitata kuni kliinilise remissiooni saavutamiseni elada üksi. PPA 09.05.2022 e-kirjaga paluti X-l vastata täiendavatele küsimustele: 1) kuna esitatud tõenditest ei selgunud, kui kaua taotleja on epilepsiat põdenud ning millist ravi on varem saanud, paluti esitada koopia taotleja ravikaardist alates haigestumisest; 2) kuidas taotleja on suutnud korraldada õpinguid ja töötamist oma diagnoosist lähtuvalt; 3) kuidas võimaldas taotleja diagnoos tal töötada eelkooliealiste laste robootikaringi juhendajana ning kas taotlejal esines tööl terviseseisundist tulenevalt takistusi. Kui jah, siis paluti kirjeldada, milliseid takistusi esines ning kui takistusi ei esinenud, siis paluti kirjeldada, mida võttis taotleja ette takistuste ületamiseks või ennetamiseks; 4) kas taotleja meditsiiniline diagnoos soodustab või takistab töötamist autismispektrihäirega inimestega; 5) kuidas jälgib taotleja ema taotleja tervislikku seisundit ajal, kui ta on tööl; 6) miks vajab taotleja oma ema järelevalvet, kui taotlejale on määratud medikamentoosne ravi ja kuidas ning millisel töökohal on taotlejal võimalik tööle asuda, kui ta vajab pidevalt ema järelevalvet. X esitas PPA-le selgituse 25.05.2022 e-kirjaga: 1) Venemaalt lahkudes ei võtnud taotleja kaasa enda ravikaarti, vaid võttis kaasa Algoritmi kliiniku 04.11.2021 tõendi; 2) taotleja esimene haigushoog oli 2017. aastal, s.o aasta pärast õppima asumist. Poole aasta jooksul ei suudetud panna diagnoosi. Kursusekaaslased olid taotleja diagnoosist teadlikud ja oskasid haigushoogudega toime tulla; 3) tööaeg eelkooliealiste laste robootikaringi juhendajana oli üks kord nädalas puhkepäevadel, tavaliselt kolm tundi päevas. Kool asus taotleja kodu lähedal, töökaaslased olid kursis taotleja terviseseisundiga ja halva enesetunde korral oli võimalik koju jääda; 2(7)
3-22-2312 4) autismispektrihäirega laste juhendajana töötades tuli vältida ülekoormust. Tööpäev oli 6tunnine (09.00 kuni 15.00). Töökaaslased olid kursis taotleja terviseprobleemidega, neid oli juhendatud reageerima taotleja terviseseisundi muutusele; 5) hoolimata ravimitest võivad haigushood korduda ja on vajalik taotleja ema abi. Diagnoosi saamisest alates ei ole taotleja kordagi üksi öösiti kodus olnud. Haigushood on sagedasemad õhtuti, öösel ja hommikul pärast ärkamist. Kõige ohtlikum on hoogude ajal kukkuda või lämbuda. Ema kontrollib alati õhtuti, kas taotleja on voodis ning hommikuti kontrollib taotleja enesetunnet ja tervise halvenemisel teatab, et taotleja ei tule sel päeval tööle või kooli. Taotleja töötab paindliku töögraafiku alusel, tal on võimalik terviseprobleemide korral puhata või kolleegidelt abi paluda. Taotleja saabus Eestisse 03.03.2022 koos emaga, kes jälgib ööpäevaringselt taotleja terviseseisundit. Vastusele oli lisatud dokument 15.03.2019 toimunud meditsiinilistest uuringutest ja Algoritmi kliiniku 13.05.2022 väljavõte haigusloost, mille kohaselt on X keskuses epilepsiaga arvel alates 2017. aastast. Väljavõttes kirjeldatakse taotleja haigusjuhtumeid, määratakse ravisoovitused ja ravimid ning märgitakse, et X ei suuda ettenägematute haigushoogude tõttu üksi elada.
4.PPA keeldus 18.10.2022 otsusega (otsusel kuupäev 23.09.2022) nr 15.3-3.2/860-1 X-le tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel. Taotlusele ei ole lisatud dokumente, mis tõendaks, et X ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. X õppis Novosibirski Pedagoogilises Ülikoolis 01.09.2016 kuni 24.06.2021 ning töötas 01.03.2018 kuni 01.06.2022 eelkooliealiste laste robootikaõpetajana Novosibirskis. Alates 01.04.2022 töötab ta õpetajana XXX asuvas XXX mittetulundusühingus „Y“. 11.02.2022 viisa taotluse kohaselt on taotleja reisi eesmärk perekülastus. Ravi ega kõrvalabi või hooldusvajaduse osas teavet ei esitatud. Samuti ei ole märgitud Eestisse elama asumise soovi tervislikel põhjustel. Taotleja väide, et tal ei ole võimalik saada väljavõtet enda meditsiinilisest kaardist, kuigi vajab terviseseisundi tõttu kõrvalabi juba 2017. aastast, ei ole usutav. Ka 04.11.2021 Algoritm kliiniku poolt väljastatud tõendil ei ole märgitud taotleja hoolduse või kõrvalabi vajadust. Eelkooliealiste ning autismispektrihäirega lastega töötamisel peab järgima kindlaid reegleid ning looma turvalise õhkkonna ja rutiinile tugineva päevakava, mida taotleja järsult muutuda võiva tervisliku seisundi tõttu pole võimalik luua. Sellised põhimõtted seavad kahtluse alla X tervisliku seisundi ebastabiilsuse väite. Pigem võib oletada, et tulenevalt raviskeemist ja selle järgimisest on taotleja tervislik seisund stabiilne, ta tuleb iseseisvalt toime ning puudub hooldus- ja kõrvalabi vajadus. Epilepsiat ravitakse igal pool maailmas ja taotleja ei pea epilepsiat põdeva täiskasvanuna olema Eestis ema järelevalve all. Taotleja Instagrami kontolt nähtub, et isik tuleb iseseisvalt toime – liigub aktiivselt, matkab, jalutab, ujub, tegeleb raftinguga, veedab koos eakaaslastega aega, tegeleb majapidamisega, jalutab vanalinnas, õpib inglise keelt, käib reisidel, külastab kontserte ja vabaõhuüritusi. Seega on alust arvata, et ravijuhiseid järgides on X tervislik seisund kontrolli all. Taotleja on siiani töötanud ja õppinud ning viimati toimus Venemaal arsti visiit 04.11.2021, kus taotlejale määrati ravi. Iseseisvat toimetulekut takistavaid tegureid ei ole rohkem esinenud. X vanemad olid teadlikud taotleja tervislikust seisundist enne Eestisse elama asumist. Taotleja isa viibib elamisloa alusel Eestis alates 2021. aastast ning ema alates 2022. aastast. Seega pidi juba varasem elukorraldus olema seatud nii, et X tuleb iseseisvalt toime.
3(7)
3-22-2312 X esitas 07.09.2022 PPA-le taotluse lühiajalise töötamise registreerimiseks töötamiseks MTÜs Q õpetaja ametikohal ning talle on väljastatud Eestis lühiajaline tööluba kehtivusega 26.09.2022–26.09.2023. Isik on võimeline iseseisvalt toime tulema ja oma elu planeerima ega vaja oma tervisesisundi tõttu toimetulekuks hooldust või kõrvalabi. Elamisluba antakse Eestis elamiseks ja töötamiseks, mitte lähedaste külastamiseks või piiri lihtsamaks ületamiseks. Lühiajaliseks Eestis viibimiseks on võimalik taotleda viisat, mida X on juba ka teinud.
5.X esitas 28.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 18.10.2022 otsuse nr 15.33.2/860-1 (haldusaktil kuupäev 23.09.2022) tühistamise ja 17.02.2022 elamisloa taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamise nõudes.
6.X esitas 10.02.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus tagada Eestis viibimise õigus kuni kohtuotsuse jõustumiseni, alternatiivselt kohustada esialgse õiguskaitse korras PPA-d väljastama kaebajale elamisluba Eesti Vabariigis, mis kehtib kuni haldusasjas nr 3-22-2312 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt võimaldada kohtu poolt kaebajale Eesti Vabariigis elamise õigus kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtu poolt õiglasel ja võimalikuks peetaval muul viisil. Kaebajale on PPA poolt välja antud lühiajaline tööluba kehtivusega kuni 26.09.2023. Kaebaja töötab Eestis. PPA keeldus 31.01.2023 otsusega kaebaja viisa pikendamisest, sest kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Kaebaja kaotab alates 18.02.2023 seadusliku aluse Eestis viibida, millele järgneb lahkumisettekirjutuse tegemine. Kaebaja kinnitab, et vaidlustab PPA 31.01.2023 otsuse, kuid võttes arvesse, et kaebaja kaotab seadusliku aluse Eestis viibida juba 18.02.2023, on tekkinud viivitamatu vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ühest riigist teise kolimisega kaasneb tarbetu ebamugavus ja see lõhub ka peresidemeid. Kaebaja elab Eestis ja tema perekonnaelu on tihedalt seotud Eestiga. Kaebaja on abivajav alaneja sugulane, kelle ülenejad sugulased elavad tähtajalise elamisloa alusel Eestis. Kaebaja põeb raskekujulist epilepsiat, mis seab ohtu tema tervise. Kaebaja vajab kõrvalist abi, mida praegusel juhul pakuvad talle tema vanemad. Venemaal ei ole kaebajal ühtegi lähedast isikut, kes saaks teda igapäevaselt abistada. Kaebaja on tõendanud, et talle ei ole tema haigusest tulenevalt soovitatud üksinda elada. Venemaale naastes jääb kaebaja üksi ning ilma vanemate abist, mis võib kaebaja haigust arvestades olla kaebaja elule ja tervisele ohtlik. Viisa lõppemise ja Eestist lahkumise korral kaotab kaebaja võimaluse olla isiklikult oma kohtuasja arutamise juures ja seeläbi enda õigusi edukalt kaitsta. Isegi juhul, kui kaebajale antakse elamisluba Eestis elamiseks, ei ole kaebajal enam võimalik Eestisse naasta, sest Vladimir Putini režiimi vastaseid ootab Venemaal tagakiusamine ja halvimal juhul vangistus. Kuna kaebaja taunib agressorriigi juhi tegevust Ukrainas ega ole nõus toetama Venemaa tegevust Ukrainas, siis ootab teda Venemaale naastes varem või hiljem vangistus. Kaebaja abistab vabatahtlikuna Eestis sõjapõgenikke Ukrainast ja osaleb mitmes abiprojektis. Sellise tagajärje saabumisel muutub praeguses haldusasjas tehtava kohtuotsuse täitmine võimatuks, isegi kui kaebus rahuldatakse ja kaebaja saab tähtajalise elamisloa Eestis elamiseks, sest kaebajal ei lubata Venemaalt lahkuda. Asjas esineb avalik huvi, et pereelule seatud riiklikud piirangud oleksid õiguspärased.
7.PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus on põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kuigi kaebajal puudub alates 18.02.2023 seaduslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda see, et talle tuleb anda õigus riigis viibimiseks esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja on seni viibinud Eestis viisa alusel, mis on ajutiseks viibimisaluseks ning mille puhul tuleb arvestada, et enne selle kehtivusaja lõppu tuleb välismaalasel Eestist 4(7)
3-22-2312 lahkuda. Tähtajalise elamisloa taotlemisest ega viisa andmisest ei teki välismaalasele õigustatud ootust, et ta saab jääda Eestisse elama. Kaebaja ei ela Eestis perekonnaelu VMS mõistes. Täisealise lapse ja vanemate suhteid reeglina perekonnaeluks ei peeta ning kaebaja ja tema vanemate vahel puudub eriline sõltuvussuhe. Kui kaebajat saadab kohtuvaidluses edu, ei ole kohtuotsuse täitmine raskendatud ega osutu võimatuks. Väide, et Vene Föderatsioon ei lubaks tal Venemaalt lahkuda, on paljasõnaline. Kolimisest tingitud ebamugavuste vältimiseks ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2023 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on seni viibinud Eestis viisa alusel. Viisa kehtivuse lõppemisel peab kaebaja Eestist lahkuma. Lahkumisettekirjutus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 kohaselt viibimisaluse puudumise paratamatu tagajärg. Võimalik väljasaatmine ei seostu otseselt praeguse vaidluse esemega, sest kaebaja on vaidlustanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust. Kaebajal ei ole vältimatut vajadust Eestis viibida. Välismaalasest kaebajale on tagatud piisav võimalus osaleda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamist puudutavas menetluses ka ilma alaliselt Eestis viibimata. Halduskohtumenetluses on võimalik osaleda kirjalikult ja esindaja kaudu. HKMS § 131 lg 1 tingimuste täidetuse korral võib kohus asja arutada ka kirjalikus menetluses või võimaldada kaebajal kohtuistungil osaleda näiteks videokonverentsi või esindaja vahendusel. Kaebaja õiguste riive ei kaalu üle avalikku huvi, et välismaalased viibiksid Eestis seaduslikult. Samuti ei saa kaebajale tekkida kohtumenetluse kestel pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Ka kaebuse eduväljavaated ei ole nii suured, et vaidluse tulemus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega ette ära otsustada.
MÄÄRUSKAEBUS
9.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2022 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Asjas on vaidlus elamisloa andmisest keeldumise otsuse üle, esialgset õiguskaitset on kaebaja palunud aga VMS §-s 56 sätestatud viisa pikendamise suhtes. VMS § 67 lg 3 järgi võib pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist. Kohtuvaidlus elamisloa andmise üle on asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist kaebajale teada. Tegemist on uue asjaoluga ning kaebaja jaoks niivõrd olulise asjaoluga, mis kujundab tema edasist elu ja riivab eraelu puutumatust. Esialgse õiguskaitse tagamisega ei lahendata sisuliselt ära põhivaidlust, vaid tagatakse kaebajale üksnes tingimuslik seaduslik õigus Eestis viibida nii kaua, kui kestab kohtuvaidlus elamisloa andmisest keeldumise õiguspärasuse üle. Ema ja tütar on perekond. Kaebaja on täisealine alaneja sugulane perekonnaseaduse tähenduses, kes enda terviseseisundist tulenevalt on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Kaebaja on piisavalt tõendanud, et tema puhul on vältimatuks vajaduseks elamisloa saamiseks tema tervislik seisund. Kaebaja põeb raskekujulist epilepsiat. Ootamatu epilepsiahoo ajal võib ohtu sattuda kaebaja elu ja tervis. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive ei kaalu üle avalikku huvi. Kaebajal on Eestis töökoht, lisaks abistab ta vabatahtlikuna Ukraina sõjapõgenikke. Tööluba kehtib kuni 5(7)
3-22-2312 26.09.2023. Seega ei saa väita, et kaebaja Eestis viibimine oleks oht sisejulgeolekule või kahjustaks muul moel avalikku huvi. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema Eestis viibimise seaduslik alus lõpeb 17.02.2023 ning puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja Eestist lahkumine võib osutuda tema elule ja tervisele ohtlikuks. Kaebaja jääb ilma vanemate abist, mis on tema haigusest tulenevalt hädavajalik; ta satub tagakiusamise alla, kui ta ei allu sõjapooldajate provokatsioonidele. Asjaolu, et kaebajal on olemas esindaja, ei tähenda, et kaebaja ei võiks ise oma asja arutamise juures olla.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida sellele PPA seisukohta, vaid arvestab 14.02.2023 esitatud kirjaliku seisukohaga.
12.Praeguses haldusasjas on kaebaja esitanud kaebuse PPA 18.10.2022 otsuse nr 15.3-3.2/8601 tühistamise ja 17.02.2022 elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes. PPA keeldus 31.01.2023 otsusega kaebaja viisa pikendamisest. Praeguses asjas ei ole kaebaja seda otsust vaidlustanud. Sellest ei saa teha järeldust, et kaebaja õiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks ei või olla sobiv PPA kohustamine väljastama kaebajale viisa praeguse kohtumenetluse ajaks. Kohtul on võimalik kohustada PPA-d esialgse õiguskaitse korras nii väljastama kaebajale viisa kui elamisluba kohtumenetluse ajaks (VMS § 43 lg 1 p 5). Vaatamata sellele, et PPA 31.01.2023 otsus on kehtiv ja seda ei ole praeguses asjas vaidlustatud, on esialgse õiguskaitse korras võimalik kohustada vastustajat väljastama kaebajale ka viisa. Varasem viisa andmisest keeldumine ei saa takistada uue viisa väljastamist. Sellist keeldu õigusaktidest ei tulene. Kaebaja ei taotle esialgset õiguskaitset ainult selleks, et olla oma kohtuasja juures, vaid selleks, et elada Eestis perekonna juures. Võimalik esialgse õiguskaitse vahend on kohtulahendiga PPA kohustamine anda kaebajale kohtumenetluse ajaks elamisluba. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole piisav väljasaatmise keelamine, sest see ei anna välismaalasele õigust riigis elada ja töötada, samuti mitte õigust naasta riiki pärast ajutist eemalviibimist. Kohane esialgse õiguskaitse abinõu on vastustaja kohustamine väljastada kaebajale kohtumenetluse ajaks elamisluba samal alusel, nagu elamisloa taotluses näidatud.
6(7)
3-22-2312
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse rahuldamise korral kohtumenetluse ajaks viibimisõigust andmata võib kaebajal tekkida vajadus vaidlustada lahkumisettekirjutust või lahkuda riigist. Arvestades kaebuse väiteid kaebaja terviseseisundi kohta ja esialgse õiguskaitse kohaldamise järel vajadust lahkuda Eestist, on kohtuotsuse täitmine esialgset õiguskaitset kohaldamata oluliselt raskendatud. Usutav ei ole küll, et kaebajal oleks raskendatud uuesti Venemaa Föderatsioonist Eestisse vanemate juurde naasmine, ent kohtumenetluse ajaks võivad eraldi elamisega kaasneda kaebajale üksi elades rasked tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajadus ei seondu praegusel juhul Eesist ärakolimise ebamugavusega, vaid kaebaja tervise kaitsega. Kuigi ravi saamine on kaebajale tagatud ka kodakondsusjärgses riigis, võib riigist lahkumisega kaasnev mõjuda kaebaja terviseseisundile oluliselt halvendavalt ja kutsuda esile haigusnähte.
14.Kaebuse eduväljavaated ei ole väga suured, ent kaebus ei ole ka ilmselgelt perspektiivitu. Avalik huvi ei ole praegusel juhul ülekaalukas. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kaebaja kujutaks muud ohtu avalikule korrale peale selle, et tema Eestis viibimine peab olema seaduslik. Tähtajalise elamisloa andmisel on see eesmärk täidetud. Immigratsiooni piiramise eesmärk on avalikes huvides ja praegusel juhul asjakohane, kui kaebaja on suuteline iseseisvalt toime tulema. Need asjaolud vajavad väljaselgitamist kohtuasja sisulisel lahendamisel. Poolte vahel on nende asjaolude üle vaidlus. Pole välistatud, et kaebaja terviseseisund on aja jooksul halvenenud ja sümptomite esinemine intensiivistunud.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et VMS § 150 lg 1 p 2 järgi võib täisealisele lapsele anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Siseministri 12.01.2017 määruse 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 10 lg 3 järgi lisatakse taotlusdokumentidele pädeva asutuse välja antud dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Kaebaja poolt elamisloa taotluse menetluses esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Haldusasja sisulisel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas PPA on kaebajale seda nõuet piisavalt selgitanud.
16.Kaebuse rahuldamata jäämise korral on võimalik kaebaja Eestist lahkumine. Pole põhjust arvata, et kaebaja hilisem väljasaatmine oleks raskendatud ja elamisloa taotlus esitati Eestist lahkumise kohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kaebajal on Eestis elukoht ja lähedased.
17.Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustata kaebuse lahendust ette ära. Esialgse õiguskaitse tulemusel ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki lõplikult, vaid saab viibimisaluse üksnes kohtumenetluse ajaks. Sellest ei tulene, et kaebajale tuleb anda elamisluba kohtumenetlust lõpetava lahendi tegemisele järgnevaks ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seetõttu kaebuse väga suuri eduväljavaateid.
18.Ringkonnakohus peab seetõttu määruskaebust põhjendatuks. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja vastustajat kohustada andma kaebajale tähtajaline elamisluba kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.