X kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 813,80 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt X kasuks välja hüvitis 701, 80 eurot ning seadusjärgne viivis alates 08.09.2022.
2.Jätta kaebus rahuldamata ülejäänud hüvitisnõudes 112 eurot.
3.Mõista Rae vallalt X kasuks välja menetluskulu 23, 10 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.03.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X laps on rahvastikuregistri andmetel olnud Rae valla elanik alates tema sünnist xx xx xxxx ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 21.11.2019. Rae vallale esitatud lasteaiakoha
saamise avaldusele märkis X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias alates 17.05.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Kaebajale lasteaiakohta ei pakutud.
2.X pani lapse alates 26.07.2021 Estcare OÜ Linnupesa lastehoidu. Lastehoiu, Rae valla ja X vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule alates 02.08.2021. Kaebaja laps sai koha munitsipaallasteaias 15.08.2022.
3.X pöördus 08.09.2022 Rae valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi 26.07.2021‒31.07.2022 eest summas 893,80 eurot. Rae vald keeldus 14.09.2022 kahju hüvitamast.
4.X esitas 11.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes kohustada Rae valda hüvitama kaebajale perioodil 26.07.2021‒31.07.2022 tekkinud kahju, mis koosnes: 1) eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid registreerimistasust; 2) eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid kunsti-, muusika- ja liikumistundide tasust summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 3) eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid söögiraha tasust summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 4) eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksust. Lisaks taotles kaebaja kohustada Rae valda tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 08.09.2022. Hüvitisnõue on kokku summas 893,80 eurot.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 26.10.2022 ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.Vastustaja vastas kaebusele 28.11.2022. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
7.Tallinna Halduskohus määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja andis menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
8.Kaebaja esitas 08.01.2023 täiendava seisukoha, millega muu hulgas vähendas nõutava hüvitise summat 80 euro võrra. Lõplikuks rahaliseks nõudeks jäi 813,80 eurot koos seadusjärgse viivisega alates 08.09.2022. Kaebaja palub: 1) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale erahoiu registreerimistasu 100 eurot; 2) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 26.07.2021-31.07.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid kunsti-, muusika- ja liikumistundide tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, s.o kokku summas 370 eurot (huvitegevuse maksumus 37 eurot kuus); 3) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 26.07.2021‒31.07.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid söögiraha summas, mille võrra kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, so 231,80 eurot; 4) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 01.01.2022‒31.07.2022 eralastehoiu kohatasult saamata jäänud tulumaks 112 eurot (nõue vähenes 192-lt eurolt 80 euro võrra, seoses tulumaksu deklaratsiooni parandamisega). Kaebajale kui ka tema abikaasale on 2021 aasta tulumaks kogu ulatuses tagastatud, mistõttu väheneb kaebaja tulumaksu nõude periood 5 kuu võrra. Käesolevaga esitab kaebaja nõude 01.01.2022-31.07.2022 perioodi eest.; 5) kohustada vastustajat tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 08.09.2022 vastavalt VÕS §-le 113 lg 1.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.X kaebuses toodud põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vastustaja, kaebaja ja erahoiu vahel on sõlmitud kolmepoolne leping lastehoiuteenuse rahastamiseks, kuid kui vastustaja poleks oma koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud, ei oleks kaebaja pidanud sellist lepingut sõlmima ning tegema kulutusi lapse eralasteaia tasudele, mis olid tunduvalt suuremad kui munitsipaallasteasutuses. Kuna vastustaja ei pakkunud kaebaja lapsele kohta
munitsipaallasteaias, puudus kaebajal võimalus KELS § 10 lg-s 1 toodud variantide vahel valida. Tekkinud olukorra eest on vastutav vastustaja, sest KELS § 10 lg 1 kohustab lasteaiakohta tagama. Kaebaja nõudes kirjeldatud õppetegevus ei ole vanema vabatahtlikult valitud huviring. Tegemist on kunsti-, muusika- ja liikumistundidega, mis on osa alusharidusest ning kohaliku omavalitsuse lasteaedades sisalduvad nii õppekavas kui kohatasus. Kuna Estcare OÜ Linnupesa erahoiuna ei ole tegemist alusharidust pakkuva asutusega, puudub neil ka kohustus pakkuda alusharidust, mis sisaldub kohatasu maksumuses. See on erahoiu teenuse mõistes lisateenus, mille eest tuleb eraldi tasuda, sest tegemist on eraettevõtjaga. Antud juhul ei ole vastustaja taganud lapsele lasteaiakohta, vanema enda otsus ei olnud valida lapsele erahoid. Vastustaja ei saa õigustada hinnavahe hüvitamisest keeldumist kolmepoolse lepinguga, millega osaliselt kompenseeritakse eralastehoiuasutuse tasu. Kui vastustaja oleks oma kohustust korrektselt täitnud, ei oleks kaebaja pidanud sellist lepingut sõlmima. Kaebaja ei ole lepinguga loobunud õigusest taotleda tekkinud kahju hüvitamist ning sellist riski ei paistnud ka lepingu sisust. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2 alusel puudus kaebajal õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata koolitskulud, mida ta oleks võinud saada, kui vastustaja poleks oma kohustust rikkunud ning kaebaja laps oleks arvatud munitsipaallasteaeda. Seda ei juhtunud, millest tulenevalt erahoiu kohatasult ei saanud kaebaja tulumaksu tagasi.
10.Rae vald ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel. Rae vallas toimub laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ järgi. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Kaebaja lapsele tehti 10.05.2022 lasteaia kohapakkumine ja laps käib Peetri lasteaias alates 22.08.2022. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka lastehoidudes tehakse. Antud juhul on lapsevanem nõustunud lapsehoiu poolt pakutavate ja lisatasuna tasustavate huvitegevustega: saviõpe, muusikatund, lastejooga. Vastustaja järeldab siiski, et lastehoiu lepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsevanema soovi korral saab laps osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad. Kaebaja soovib erahoiu registreerimistasu 100 eurot hüvitamist. Kaebaja poolt esitatud lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu kohaselt sisaldab registreerimistasu lapsele kolme tasuta proovipäeva lastehoiuga kohanemiseks. Seega on lapsevanem saanud kasutada lisateenust, mis on lapse jaoks sobilik ja vajalik lastehoidu asumiseks. Lapsevanema, Rae Vallavalitsuse ja Estcare OÜ Linnupesa lastehoid vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping. Leping on sõlmitud KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Lepingu kohaselt tasus vanem kohatasu 80 eurot kuus (mis vastas munitsipaallasteaia kohatasu määrale) ja Rae vald tasus ülejäänud kohatasu summa 386.00 eurot lastehoiule. Lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu. Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha.
Vastustaja on hüvitanud lastehoiu kohatasu selliselt, et lapsevanemal tuli tasuda kohatasu samas määras, nagu munitsipaallasteaias. Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ ei näe ette muus osas lapsehoiuteenuse rahastamist. Seega on vastustaja oma kohustuse täitnud ja puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks. Lapsehoiuteenuse kasutamisega nõustumisel oli lapsevanem teadlik ja nõustus ka sellega, et ei ole võimalik saada tulumaksutagastust vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg-tele 1 ja 2 ning ta ei ole taotlenud ka tulumaksutagastuse hüvitamiseks kokkuleppe sõlmimist. 2022.aasta eest ei oleks võimalik tulumaksutagastust nõuda ka seetõttu, et 2022.aasta tulud ei ole deklareeritud ning ei ole teada, kas kaebajal oleks võimalik tulumaksutagastust saada, arvestades TuMS § 282 lg-s 1 sätestatut.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
12.KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli 1, 5 aastane. Kaebaja soovis kohta alates 17.05.2021. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 17.05.2021 kuni 15.08.2022 (vastustaja seisukohast kuni 22.08.2022) vaba lasteaiakoha
puudumise tõttu. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius Linnupesa Lastehoid (osaühing Estcare). Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada.
13.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika-, kunsti- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika-, kunsti- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund, mis toimuvad kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
14.Kaebaja on soovinud ka broneerimistasu (registreerimistasu) 100 eurot hüvitamist. Kaebaja ja lastehoiu vahelise lepingu kohaselt sisaldab registreerimistasu kolme proovipäeva alates 26.07.2021. Proovipäevadel pakkus lastehoid samuti lapsehoiuteenust, mida pakkus ta ka kõikidel järgnevatel päevad. Oma olemuselt ei ole proovipäevad teistsugused kui igapäevased lapsehoiuteenusega hõlmatud päevad. Ajal, millal proovipäevad toimusid, oli vastustajal kohustus pakkuda kaebajale kohta munitsipaallasteaias, mida ta aga ei teinud. Kaebaja toob õigesti välja, et munitsipaallasteaias oleksid proovipäevad olnud kohatasu sees, pealegi proovipäevade vajadust poleks olnud, kui lapsele oleks antud õigeaegselt koht munitsipaallasteaias. Eeltoodu kohaselt kuulub registreerimistasu hüvitamisele.
15.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda TuMS § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. TuMS § 26 lg 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. 2022 aasta osas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest selguks, et kaebajal on aastal 2022 tekkinud samuti maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Kuna nimetatud tulude tekkimist tõendatud ei ole, ei saa kohus kaebaja nõuet enammakstud tulumaksu hüvitamise nõudes 2022 aasta kohta rahuldada. Kuna pole tõendatud maksutatava tulu olemasolu aastal 2022, ei ole võimalik veenduda lasteaia kohatasude mahaarvamise võimalikkuses ning seetõttu kahju tekkimises. Vastava nõude saab kaebaja esitada peale 2022. a osas tulude deklareerimist.
16.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 701, 80 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 08.09.2022 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Nimetatud summa koosneb enammakstud muusika, kunsti- ja liikumistundide tasust (370 eurot), enammakstud toidurahast (231, 80 eurot) ja registreerimistasust (100 eurot). Kohus jätab kaebuse rahuldamata hüvitisnõudes 112 eurot. Eeltoodu kohaselt jäi hüvitavaks summaks 701, 80 eurot.
18.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on riigilõivuna tasunud 26,81 eurot. Välja mõistetud summa moodustab nõutavast summast 86 %. 26, 81 eurost 86 protsenti on 23,1 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.