X. X. ja Y. Y.i kaebus Maa-ameti 26.05.2022 korralduse ja 01.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad: X. X. ja Y. Y., volitatud esindaja Deniss Matvejev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, digitoimik
Vastustaja: Maa-amet, volitatud esindaja Kaire Bamberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X. ja Y. Y. (kaebajad) on aadressil Xxxx tn 7, Narva asuva kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanikud. Kaebajad esitasid 20.12.2018 hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-1817686), et kindlaks määrata kaebajate kinnisasja ja naaberkinnisasja aadressil Xxxx tn 5, Narva vaheline piir. Kinnistu Xxxx tn 5, Narva, omanik pöördus maamõõtja poole tellimusega tema katastriüksuse ülemõõdistamiseks. Osaühing Klines maamõõtja Arno Ahi esitas 12.03.2020 Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Ida-Viru maakonnas Narva linnas paikneval Xxxx tn 5 (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistu registriosa nr 289209) katastriüksusel ülemõõdistamise teostamiseks.
2.Maa-amet väljastas OÜ-le Klines 13.03.2020 Xxxx tn 5 katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks katastrimõõdistamise tingimused nr LY2003121374, lisades mh märkuse „Kuna Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 omanike vahel on piirivaidlus, tuleb looduses läbi viia piiride kindlakstegemise toiming“.
3.Maakatastris registreeritud andmete kohaselt piirnevad Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksused selliselt, et on koostatud katastriüksuse plaanid. Kuid ei ole koostatud katastriüksuste piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiu kohustuse teatavaks tegemise kohta piiriprotokolli. Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil on näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevat kõrvalhoonet ega kasvuhoonet.
4.Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes, kui selgus, et situatsioon katastriüksuse plaanil ja looduses on vastuolus ega sobi tegeliku väljakujunenud maakasutusega. Maamõõtja võttis piiripunktide nr 4, 5, 6 ja 7 asukoha määramisel aluseks olemasoleva situatsiooni, maakasutuse ja maakorralduse osaliste selgitused. Piiriprotokolli LY2011135867 kantud informatsiooni kohaselt võtsid 24.05.2020 piiri tähistamisest maastikul osa nii Xxxx tn 5 kui ka Xxxx tn 7 kinnisasjade omanikud. Maamõõtja paigaldas piiripunktidesse nr 4, 5 ja 6 metalltorud selliselt, et piiripunktide nr 4-5 vaheline piirilõik kulgeb 0,20 meetri kaugusel Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluva sauna seinast. Piiripunktide nr 5-6 vaheline piirilõik kulgeb Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluva kõrvalhoone ja Xxxx tn 7 kinnisasja koosseisu kuuluva kõrvalhoone vahelt. Maamõõtja on piiriprotokollis selgitanud, et piiripunkti nr 7 asukoha määramisel ja piiritähise paigaldamisel andsid Xxxx tn 7 kinnisasja omanikud teada, et piir peaks kulgema kõrvalasuvast männist Xxxx tn 5 kinnistu poole. Xxxx tn 5 kinnisasja omanik selgitas, et nimetatud männi istutasid tema vanemad ning piir on kulgenud teisel pool mändi. Piiritähis piiripunkti nr 7 paigaldati selliselt, et mänd jääb piiripunktide nr 6-7 vahelisele piirijoonele. Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt nõustusid Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade omanikud 24.05.2020 paigaldatud piirimärkide nr 4, 5, 6 ja 7 asukohtadega, aga hiljem teavitasid Xxxx tn 7 kinnisasja omanikud maamõõtjat, et nad ikkagi ei nõustu piiri kulgemisega selles asukohas.
5.Piiride kindlakstegemiseks viis maamõõtja 18.10.2020 maastikul läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu, millest olid osa võtma kutsutud Xxxx tn 5 kinnisasja ning Xxxx tn 7 kinnisasja omanikud. Toimingust võttis osa Xxxx tn 7 kinnisasja omanik Y. Y..
2 (9)
Maamõõtja määras piiride kindlakstegemise tulemusel Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste vaheliseks piiriks piiripunktidesse nr 4, 5, 6 ja 7 tema poolt varem paigaldatud metalltorud ning piiripunktide nr 4-5-6-7 vahel sirgjoonelise piiri kulgemise. Xxxx tn 5 kinnisasja omanik nõustus piiri kindlakstegemise tulemusega ning allkirjastas piiriprotokolli nr LY2011135867. Xxxx tn 7 kinnisasja omanikud ei nõustunud piiri kindlakstegemise tulemusega ning esitasid 18.10.2020 vastuväited piiride kindlakstegemisele.
6.Maa-amet väljastas 18.11.2020 Xxxx tn 5 katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused nr LY2011135867. Maamõõtja esitas 08.12.2020 katastriüksuse moodustamise materjalid Maa-ametile registreerimiseks (maakatastri menetlus nr 20120825139).
7.Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond tegi 13.01.2021 maamõõtja esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti Xxxx tn 5 katastriüksuse moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Kontrollmõõdistamise ja kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 4, 5, 6 ja 7 on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Maakatastris registreeritud Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil ja piirneva Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil on näidatud, et piir piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti ning sealjuures ei tohi kinnisasjade vaheline piirijoon läbida ehitisi. Arvestades looduses olevat situatsiooni ja ehitiste asukohti, ei saa Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade vaheline piir kulgeda piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti, kuna sellisel juhul lõikaks piir kuni 0,9 meetri ulatuses Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat ehitist. Situatsiooni kontrollimiseks mõõdistati Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjadel paiknevaid ehitisi, et võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugust Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste vahelisest piirist. Tuvastati, et maakatastris registreeritud Xxxx tn 7 katastriüksuse plaani graafilises osas on situatsioon mõningase moonutusega, kuna koordinaatide ristide vahe ei ole täpselt 10 cm, vaid on ida-lääne suunas alla 9,9 cm. Nimetatud plaani graafilises osas näidatud piiripunktide nr 2RJ535-1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks on 81,56 m, kuid piiripunktide ja piiriandmete tabelis on sama piirilõigu joonepikkus 75,03 m. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide järgi arvutades on nimetatud piirilõigu pikkuseks 75,03 m. Maakatastris registreeritud Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks 75,03 m, seega on külgnevate Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste plaanid omavahel kooskõlas. Situatsiooni kontrollimiseks mõõdistati mõlemal kinnisasjal paiknevaid ehitisi, et võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugusi Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade vahelisest piirijoonest. Mõõdistustööde tulemusel selgus, et: • Piiripunkti nr 4 paigaldamisel on arvestatud, et piiripunktide nr 4-5 vaheline piirilõik ei lõikaks Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat sauna. Lisaks arvestati, et sauna räästas asuks Xxxx tn 5 katastriüksusel. Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanilt on näha, et sauna sein ja piir ei ole omavahel kokku näidatud, nende vahel on ligikaudu 0,2 m vahe. Seega on maamõõtja piiri määramisel arvestanud Xxxx tn 5 algsel katastriüksuse plaanil kujutatud situatsiooniga; • Piiripunkt nr 5 on paigaldatud Xxxx tn 5 katastriüksusel asuva ehitise nurka. Xxxx tn 5 esialgsel katastriüksuse plaanil on Xxxx tn 5 piirilõigu nr 4-5 keskkohas kujutatud kaks kasvuhoonet. Plaanilt mõõtes on piiripunkti nr 4 poolse kasvuhoone ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 1,7 m. Kontrollmõõdistamise andmete kohaselt asub kasvuhoone katastriüksuse piirist 1,9 m kaugusel. Plaanilt mõõtes on piiripunkti nr 5 poolse kasvuhoone ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 2,0 m. Kontrollmõõdistamise andmete kohaselt asub kasvuhoone katastriüksuse piirist 2,1 m kaugusel;
3 (9)
• Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud salvkaevu asukoht. Plaanilt mõõtes on salvkaevu ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 4,2 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub salvkaev katastriüksuse piirist 4,2 m kaugusel; • Piiripunkti nr 5 juures mõõdistati lisaks Xxxx tn 7 katastriüksusel asuv kasvuhoone. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanilt mõõtes on kasvuhoone ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 0,3 m. Kontrollmõõdistamise andmetel paikneb Xxxx tn 7 katastriüksusel asuv kasvuhoone katastriüksuse piirist 0,4 m kaugusel; • Piiritähis piiripunktis nr 6 asub Xxxx tn 7 katastriüksusel paikneva ehitise nurgast 0,31 m põhja suunas. Maamõõtja on piiritähiste nr 5 ja 6 paigaldamisel arvestanud, et sellel piirilõigul ei lõikaks piirijoon Xxxx tn 5 ega Xxxx tn 7 kinnisasjadel asuvate ehitiste seinu. Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 ehitiste seinte vahe on ligikaudu 0,2 m, sealjuures mõlema hoone katuse räästad ulatuvad üle ehitise seina ning on omavahel kattuvuses; • Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanilt nähtub, et Xxxx tn 5 katastriüksuse piiripunkti nr 6 juures asuva ehitise ja katastriüksuse piiri vahel peaks olema vahe. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanilt mõõtes on ehitise ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 0,25 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub Xxxx tn 7 katastriüksusel oleva ehitise sein katastriüksuse piirist 0,19 m kaugusel; • Maamõõtja on piiripunktide nr 6-7 vahelise piiri asukoha määramisel arvestanud Xxxx tn 7 katastriüksusel asuva ehitise (garaaž) seina kaugusega ja piiripunkti nr 7 läheduses asuva männiga. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanilt mõõtes on garaaži ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 1,1 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub garaaž katastriüksuse piirist 1,2 m kaugusel; • Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil on näidatud salvkaevu asukoht. Plaanilt mõõtes on salvkaevu ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 6,8 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub salvkaev katastriüksuse piirist 7,6 m kaugusel; • Xxxx tn 5 elamu fassaadi on uuendatud. Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanilt mõõtes on elamu ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 3,0 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub elamu katastriüksuse piirist 3,15 m kaugusel.
8.Maa-amet andis 09.02.2021 kaebajatele võimaluse oma vastuväidete esitamiseks, mida nad kasutasid 28.02.2021. Nad jäid 18.10.2020 esitatud vastuväidete juurde.
9.Maa-amet otsustas 26.05.2022 korraldusega vaidlusaluste katastriüksuste vahelise piiri asukoha. Kaebajad esitasid vaide, mille Maa-amet jättis 01.08.2022 korraldusega rahuldamata.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
10.Kohtu menetluses on kaebajate nõue tühistada Maa-ameti 26.05.2022 korraldus ja 01.08.2022 vaideotsus.
11.Kaebajad leiavad, et haldusaktid on õigusvastased, sest vastustaja ei ole arvesse võtnud AÕS §-s 129 sätestatut. See säte reguleerib, mida ja kuidas tuleb teha vaidlusaluse piiri kindlaks määramisel: 1) kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus; 2) kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa; 3) kui piiri kindlakstegemine eeltoodud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. 4 (9)
12.Vastustaja arvates ei saa piiri kindlaks teha, kuna katastriüksused olid moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ja nende piirid ja pindalad ei ole täpsed. Kuid plaani- ja kaardimaterjal on varustatud piiripunktide koordinaatidega, mis on võimalik kasutada piiride kindlaks tegemisel. Koordinaadid vastasid valduste ulatustele. Kui piiride kindlakstegemisel ei saa arvestada Xxxx tn 7 kinnistu suurust täismahus (1014 m2), siis tuleb võtta aluseks AÕS § 129 lg-s 2 sätestatu ja jagada vaidlusalune maaosa pooleks - igale kinnistule (Xxxx 7 ja Xxxx 5) lisada 50% vaidlusalusest maast.
13.Piiride selline kindlaksmääramine Maa-ameti poolt rikub kaebajate omandiõigust.
14.Kinnistu Xxxx 5 omanikud andsid volituse maakorraldustööde tegemiseks OÜ-le Klines. Maamõõtjale väljastati 16.03.2020 personaalne maakorraldustööde tegevuslitsents. Katastripidaja väljastas 18.11.2020 Xxxx tn 5 katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused nr LY2011135867. Kuna volitus oli antud OÜ-le Klines ja selle juriidilise isikuga oli sõlmitud leping maakorraldustööde tegemiseks, siis puudus alus väljastada uued katastrimõõdistamise tingimused maamõõtjale kui füüsilisele isikule. Seetõttu puudus maamõõtjal õigus katastrimõõdistamise tegemiseks Xxxx 5 kinnistul ning kinnistute Xxxx 5 ja Xxxx 7 vahelise piiri looduses kindlakstegemiseks.
15.Maakorraldustööde tegemises ja tulemuste vormistamises ei osalenud Okka tänav L1 ja Xxxx tänava katastriüksuste omanikud või nende esindajad, kelle arvamus ja seletused oleksid võiksid mõjutada ülemõõdistamise tulemust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Ei ole vaidlust selle üle, et esineb vajadus Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks tegemiseks. Vaidlus on selle üle, kas Maa-amet on lähtunud õigesti maamõõtja määratud piirist ning määranud haldusaktiga piiri asukoha õigesti. Maa-amet on korralduses ning vaideotsuses selgitanud ja põhjendanud, miks on piirid kindlaks tehtud sellisel viisil, nagu need nähtuvad Maa-ameti haldusaktist. Samuti on Maa-amet selgitanud mõlema katastriüksuse moodustamise viise ning asjaolu, et vaidlusalune maa ei ole kunagi kuulunud Xxxx tn 7 kinnisasja koosseisu ja seetõttu kaebajate omandit võõrandatud ei ole.
18.Kinnisasi on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lõike 1 tähenduses maapinna piiritletud osa (maatükk). AÕS § 128 lõige 1 sätestab, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS § 128 lõike 2 alusel peab kinnisasja omanik tagama piirimärgi säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. AÕS § 127 lõike 1 kohaselt ulatub kinnisomand maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Pädev haldusorgan, kellel on õigus kinnisasjade piiri asukohta kindlaks teha ja anda selleks haldusakte, on Maa-amet (maakorraldusseaduse, MaaKS, § 4 lõige 1 ja § 15 lõige 1). Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lõike 31 kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. Kui piiride asukoht ei ole teada või kui on vaidlus ja kinnisasjade omanikud ei 5 (9)
saavuta piiride asukoha osas kokkulepet, otsustab kinnisasja piiri asukoha MaaKS-i § 15 lõike 5 kohaselt katastripidaja. MaaKS § 10 lõike 63 ja MaaKatS-i § 8 lõike 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS § 17 lg 10 täpsustab, et MaaKS-i §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS-i § 16 lõike 7 alusel. MaaKatS-i § 16 lõike 7 kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel.
19.Kaebajad on seisukohal, et antud juhul oleks pidanud piiri kindlaks määramisel kohaldama AÕS § 129 lg 2 teises alternatiivis toodud põhimõtet, et kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Antud kaasuse puhul oleks pidanud vaidlusalusest maast pool arvama kaebajatele kuuluva kinnisasja ja pool Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu. Eksitav on ka kaebajate käsitlus, justkui AÕS-i § 129 lõikest 3 lähtuvalt peaks piiri määrama eelkõige kinnisasja suurust arvestades. Kaebajad on seisukohal, et maamõõtja ja Maa-amet on piiride määramisel võtnud aluseks valduse ulatuse, kuid Xxxx tn 5 kinnisasja omanik valdab ebaseaduslikult osa Xxxx tn 7 kinnisasjast. MaaKS § 10 lõike 5 kohaselt määratakse mh kinnisasjade vahelised piirid looduses maakorraldustoimingute läbiviimisega, mille tulemusel vormistatakse katastritoimik. AÕS-i § 128 lõike 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. MaaKS § 15 lõike 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Vastavalt MaaKS § 15 lõikele 3 tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Alles juhul, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kuna maamõõtjal olid vajalikud andmed olemas ja oli võimalus määrata piir kindlaks olemasolevatele dokumentidele ja andmetele tuginedes. Piiri kindlaks tegemise menetluses kohaldatakse esmalt ja eelkõige MaaKS § 15 kui valdkonna erinormi. Alles seejärel, kui seda normi kohaldada ei ole võimalik, kohaldub AÕS § 129 lg-s 2 sisalduv erandlik regulatsioon.
20.Piiride kindlakstegemine on lihtne maakorraldustoiming. Toimingu suhtes on seadusega otsesõnu välistatud AÕS-s sätestatud omandiõiguse üle andmise regulatsiooni kohaldamine: maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses (MaaKS § 2 lõige 5). Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskirja lk-l 70 selgitatakse MaaKS § 15 lõike 5 alusel piiride kindlaks tegemise olemust ja vajadust järgmiselt: „Maareformi läbiviimisel on erineval ajal kasutatud erinevaid katastriüksuste moodustamise viise ja maamõõtjate mõõdistamistööde kvaliteet on olnud erinev. Samuti on olnud aluskaardid erineva täpsusega. Nende ajalooliste tegurite koosmõjul on tekkinud ja uute täpsemate mõõdistamistulemuste katastrisse kandmisel ilmnenud, et katastris esineb vastuolulisi piiriandmeid. Riigi põhiregistri andmed aga peavad olema usaldusväärsed. Selleks, et viia riiklike registrite andmed tegeliku olukorraga vastavusse, on otstarbekas kasutada haldusmenetluse võimalusi. Kui kinnisasjade omanikud piiride kindlakstegemise käigus kokkulepet ei saavuta või kui mõni puudutatud kinnisasjaomanik ei nõustu maakorralduse läbiviija poolt kindlaks tehtud 6 (9)
piiri asukohaga, on maakatastripidajal õigus otsustada piiri asukoht. Seetõttu on seadust täiendatud selliselt, et kui piir on juba kindlaks tehtud, kuid kui mõni kinnisasjaomanik ei nõustu piiri asukohaga, teeb katastripidaja otsuse kinnisasja piiri asukoha kohta. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava haldusmenetluse tulemuste põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis toimetatakse kätte puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele kohalduvad kõik haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus). Pärast katastrikande tegemist esitab katastripidaja kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Selliselt on võimalik lõpule viia piiride kindlakstegemise menetlus nii, et mõlemas riiklikus registris oleksid identsed ja õiged andmed.“.
21.Kaebajate käsitlus neile kuuluva kinnisasja pindala vähenemisest on ekslik, kuna piiride kindlakstegemise puhul kinnisasjade pindalad ei suurene ega vähene, vaid täpsustuvad. Kuna eelnevalt ei ole kinnisasjade ruumiline ulatus teada, siis ei ole võimalik hinnata, kas ühe kinnisasja koosseisust anti teise kinnisaja koosseisu maad üle või mitte. Piiriandmete ebaselguse või piirivaidluse puhul ei ole välistatud ka kokkuleppe tegemine ning katastriüksuste piiride määramine vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe mitte saavutamise korral teeb maamõõtja kindlaks piiride asukoha maastikul ning katastripidaja teeb maamõõtja toimiku alusel haldusotsuse. Käesolevas asjas vastustaja toimis selliselt. Kinnistusraamatus olev kinnisasja pindala on üksnes informatiivse tähendusega, mistõttu kaebajate väide kinnisasja pindala väidetava vähenemise kohta ei ole asjakohane.
22.Xxxx tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või kaardimaterjali alusel, mis on ebatäpne moodustamisviis. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel moodustatakse katastriüksus, s.t määratakse maaüksuse piirid ja pindala kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel ning looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu.
23.Maareformi eesmärk ei olnud jätta osa ehitisest naaberkatastriüksuse maa-alale, vaid anda ehitise omanikule õigus saada ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa omanikuks ning antud juhul toimus see maa ostueesõigusega erastamise teel. Kõik katastriüksuste piiril olevad hooned olid olemas juba maa erastamise ajal ning on kantud katastriüksuste plaanidele.
24.Kuigi alguses oli volitus maakorraldustööde tegemiseks antud OÜ-le Klines, ei mõjutanud see maakorraldaja tegevuse õiguspärasust. Alates 01.07.2018 on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal (MaaKatS § 161).
25.Külgnevate Xxxx tänava ja Okka tänav L1 katastriüksuste puhul ei olnud piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingu läbiviimise ajahetkel maareformi toiminguid lõpule viidud, seega ei olnud Xxxx tänava ja Okka tänav L1 kinnisasju veel olemas, mistõttu ei olnud olemas ka nimetatud kinnisasjade omanikke, keda piiride kindlakstegemise toimingusse kaasata.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Xxxx tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või kaardimaterjali alusel. Sellisel juhul looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu.
7 (9)
28.Maamõõtja teostas Xxxx tn 5 kinnistul ülemõõdistamise, mille käigus viis läbi looduses piiride kindlakstegemise toimingu. Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes, kui selgus, et situatsioon katastriüksuse plaanil ja looduses on vastuolus ega sobi tegeliku väljakujunenud maakasutusega. Nimelt Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi (26.05.2022 korralduse lisa 3). Arvestades aga looduses olevat situatsiooni ja ehitiste asukohti, ei saa Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjade vaheline piir piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel kulgeda sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti, kuna sellisel juhul lõikaks piir kuni 0,9 m ulatuses Xxxx tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat ehitist.
29.Maamõõtja koostas piiriprotokolli 18.10.2020, kuid kaebajad ei allkirjastanud seda. Maamõõtja paigaldas 24.05.2020 piirimärgid ja sellest võtsid osa Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute omanikud (26.05.2022 korralduse lisa 1). Maamõõtja tegevust kontrollis Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 13.01.2021 teostatud välimõõdistuse alusel. Tegeliku olukorra väljaselgitamiseks mõõdistati Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnisasjadel paiknevaid ehitisi, et võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugust Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste vahelisest piirist. Selle tulemusel tuvastati, et Xxxx tn 7 kinnisasja katastriüksuse graafilises osas moonutuse: koordinaatide ristide vahe ei ole täpselt 10 cm, vaid on ida-lääne suunas alla 9,9 cm. Nimetatud plaani graafilises osas näidatud piiripunktide nr 2RJ535- 1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks on 81,56 m, kuid piiripunktide ja piiriandmete tabelis on sama piirilõigu joonepikkus 75,03 m. Xxxx tn 7 katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide järgi arvutades on nimetatud piirilõigu pikkuseks 75,03 m. Maakatastris registreeritud Xxxx tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vaheliseks joonepikkuseks 75,03 m, seega on külgnevate Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 katastriüksuste plaanid omavahel kooskõlas. Samuti kinnitas mõõdistus, et maamõõtja ei olnud piirilõigu 4-5-6-7 määramisel eksinud. Maamõõtja on piiritähiste nr 5 ja 6 paigaldamisel arvestanud, et sellel piirilõigul ei lõikaks piirijoon Xxxx tn 5 ega Xxxx tn 7 kinnisasjadel asuvate ehitiste seinasid. Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 ehitiste seinte vahe on ligikaudu 0,2 m, sealjuures mõlema hoone katuse räästad ulatuvad üle ehitise seina ning on omavahel kattuvuses.
30.Seega on maamõõtja teostanud piiride kindlakstegemise toimingu, mille õigsust on vastustaja kontrollinud. Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb (MaaKS § 15 lg 1). Vajadus kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemiseks lähtus Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute omanike vahelisest vaidlusest piiri asukoha üle. Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Nagu nähtub piiriprotokollist, oli maakorralduse läbiviijal võimalik piiri asukoht kindlaks teha piirimärkide alusel. Seega puudus vajadus AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 rakendamiseks. Järelikult on vastustaja põhjendatult leidnud, et MaaKS § 15 lg 3 on erinorm AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 suhtes.
8 (9)
31.Kaebajatel oli ja on senini võimalik jõuda kokkuleppele Xxxx tn 5 omanikuga piiri asukoha suhtes. Kuna aga haldusmenetluse ajal sellist kokkulepet ei saavutatud, siis pidi vastustaja kinnisasjade piiri asukoha määrama kindlaks haldusaktiga (MaaKS § 15 lg 5). Selliselt vastustaja 26.05.2022 korraldust andes toimis. Piiride kindlaksmääramise tulemusel täpsustusid Xxxx tn 5 ja Xxxx tn 7 kinnistute pindalad. Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast ootust, et nende kinnistu pindala, mis tehti kindlaks ilma looduses mõõtmisi tegemata, ei või muutuda. Vastustaja poolt kinnistute piiride kindlaksmääramisega ei rikutud kaebajate omandiõigust.
32.Kaebajate etteheited maamõõtja tegevuse õiguspärasusele on põhjendamatud. Puudub vaidlus, et maamõõtjal oli maakorraldustööde tegemise ajal olemas vajalik litsents (MaaKatS 161 lg 1). Samuti on vastustaja selgitanud, miks külgnevate Xxxx tänava ja Okka tänav L1 katastriüksuste omanikke ei saanud maakorraldustoimingusse kaasata.
33.Järelikult on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus.
34.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.