Xi kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 636 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt Xi kasuks välja hüvitis 597,20 eurot ning seadusjärgne viivis alates 18.08.2022.
2.Jätta kaebus rahuldamata ülejäänud hüvitisnõudes 38, 8 eurot.
3.Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulu 18, 8 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.03.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xi laps (sündinud xx xx xxxx) on olnud Rae valla elanik alates 25.08.2020 ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 27.08.2020. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele
märkis X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses lasteaias alates 01.09.2021. Kaebajale lasteaiakohta ei pakutud.
2.X pani lapse alates 01.09.2020 Põnnila OÜ erahoidu. Erahoiu, Rae valla ja Xi vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule alates 01.09.2020. Kaebaja laps sai koha munitsipaallasteaias 15.08.2022.
3.X pöördus 18.08.2022 Rae valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju summas 1254 eurot. Rae vald keeldus 13.09.2022 kahju hüvitamast.
4.X esitas 11.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitas nõuded kohustada Rae valda hüvitama kaebajale perioodil 01.09.2021-13.08.2022 tasutud eralastehoiu Põnnila OÜ muusika- ja liikumistundide ja söögiraha tasu summa, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, ja tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 18.08.2022. Hüvitisnõue on kokku summas 636 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja otsis lapsele erahoiukoha juba alates 01.09.2020, kuna värske vallaelanikuna 2020/2021 perioodiks lasteaiakoha saamine ei olnud tõenäoline. Vastutaja ei pakkunud kaebaja lapsele ka lasteaiakohta alates 01.09.2021 ja seetõttu pidi kaebaja laps jätkama Põnnila OÜ erahoius, mille leping oli juba sõlmitud. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 01.09.2021, sest nimetatud kuupäevast soovis kaebaja lapse munitsipaallasteaeda panna, tehtud oli eelnimetatud kuupäevaga taotlus ja laps oli vanem kui 1,5 aastane. Laps sai koha 15.08.2022 ehk 1 aasta hiljem (kohapakkumine tehti vastustaja poolt 22.04.2022 ja selle lepingu allkirjastas vastutaja 26.04.2022 ning kaebaja 29.04.2022). Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha kokku 356 eurot ja eraldi muusika- ja liikumistundide tasu kokku 280 eurot, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Enammakstud toiduraha arvestamisel on kaebaja aluseks võtnud perioodil 01.09.2021 kuni 13.08.2022 Järveküla lasteaia toitlustamistasu 2 eurot päevas. Kaebaja on lastehoius makstud toidurahast maha arvestanud eelnimetatud päevase toiduraha 2 eurot, mida kaebaja oleks pidanud maksma kui ta oleks õigel ajal munitsipaallasteaeda koha saanud.
6.Rae vald ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel. Rae vallas toimub laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus) järgi. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Kaebaja lapsele tagati lasteaiakoht kohataotluste järjekorra alusel, lapse kohakasutamise algus Leerimäe Lasteaias (Järveküla Lasteaed) oli 15.08.2022. Vastustaja ei tunnista nõuet kaebaja poolt lastehoiule lisatasuna tasutud muusika- ja liikumistundide tasu osas. Kaebaja poolt esitatud Põnnila OÜ arvetest nähtub, et tegemist on lisatasuga, mis ei kuulu kohatasu hulka. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Nii, nagu
ka munitsipaallasteaedades, on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja nende maksumus ei kuulu kohatasu sisse. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Põnnila OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Lepingus fikseeriti lastehoiu kohatasu suurus, lepiti kokku vanema poolt tasutav kohatasu osa ja Rae valla poolt kaetava kohatasu suurus. Lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu (lepingu punkt 3.1.6 ja 5.3.1). Seega oli Põnnila OÜ söögiraha tasumine lapsevanema kohustus ja ta oli sellest teadlik ja nõustunud lastehoiu toidukulu tasumisega. Samuti on vastustaja seisukohal, et tulenevalt KELS § 24 lg 3 punktist 5 ning § 27 lõikest 2 ei ole toidukulu maksumuse kehtestamine kohaliku omavalitsuse kohustus, selle eest ei vastuta kohalik omavalitsus, ka lastehoiuteenuse rahastamist reguleeriv Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ ei näe ette toidukulu maksumuse osalist hüvitamist. Kohataotluse kohaselt soovis kaebaja oma lapsele munitsipaallasteaias kohta Peetri teeninduspiirkonnas, eelistustena märgitud Peetri Lasteaed ja Aruheina Lasteaed. Nimetatud lasteaedade toidukulu päevamaksumus on 2,10 eurot, nii oli see ka Assaku Lasteaias.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
8.Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5- kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis. Kaebaja soovis kohta alates 01.09.2021.
Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 01.09.2021 kuni 15.08.2022 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius Põnnila (osaühing Põnnila). Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada.
9.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusikaja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis- ja muusikategevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt nii muusika kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusikaja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Vastustaja poolt menetlusse esitatud Põnnila juhataja kirjast selgub, et lastehoius toimuvad kaks korda päevas kasvataja poolt planeeritavad tegevused. See on aeg, millal lapsed teevad käelisi tegevusi nagu joonistamine, meisterdamine, kokkamine jne. Kui ei ole võimalik õue minna ilma tõttu, siis on toas võimlemine, ronimine, ortopeedilistel mattidel kõndimine, pallimängud jne. Nendest tegevustest võtavad osa kõik lapsed. Eraldi on lastehoius huvitegevuse ringid jooga ja laulmine, mida käivad lastehoius päeva ajal tegemas tellitud treenerid. Ei selgu, et kasvataja poolt planeeritavad tegevused vastaksid koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava nõuetele. Kui vaadata Rae valla lasteaedade kodulehti, siis selgub, et ka lasteaias annavad liikumis- ja muusikatunde eraldi spetsialistid, õpetajate igapäevane tegevus selle alla ei kuulu. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud lastehoius pakutavad huvitegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluksid munitsipaallasteaias pakutavate muusika- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga, olenemata sellest, et seda käivad andmas spetsialistid väljastpoolt. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
10.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.
11.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 597,20 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 18.08.2022 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Nimetatud summa koosneb enammakstud muusika- ja liikumistundide tasust (280 eurot) ja enammakstud toidurahast (317,20 eurot). Kohus jätab kaebuse rahuldamata hüvitisnõudes 38, 8 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse kohaselt soovis kaebaja last panna Peetri teeninduspiirkonda, eelistades Peetri lasteaeda või Aruheina lasteaeda, kus söögiraha päevamaksumus oli vaidlusaluse perioodi ajal 2,10 eurot päevas. Nõutav hüvitis söögiraha osas tuleb eelnimetatud summat arvesse võttes vähendada. Lisaks eelnevale on kaebaja ekslikult välja nõudnud ka söögiraha vahe 2021 aasta augustikuu eest, mis hüvitamisele ei kuulu ja tuleb nõudest maha arvutada. Eeltoodu kohaselt jäi hüvitavaks summaks 597, 20 eurot.
12.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on riigilõivuna tasunud 20 eurot. Välja mõistetud summa moodustav nõutavast summast 94 %. 20 eurost 94 protsenti on 18, 8 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.