Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-21-2083 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2083 Kaebaja õigusi rikub kogu ehitustegevus, mis jääb väljapoole kolmanda isiku äripinda. Kolmas isik alustas ilma kaasomanike nõusolekuta ulatuslike lammutustöödega juulis 2020 ja tegi ka elamu trepikoja kandeseina ukseava ilma projektita. Tulevaste restoranikülastajate vaba pääs trepikotta ohustab kaasomanike julgeolekut. Kolmanda isiku väitel on ust vaja evakuatsiooni jaoks, kuid Päästeameti vastusest nähtuvalt ei ole täiendavaid evakuatsiooniuksi vaja ja oleks piisanud ka Vase tänaval olevatest ustest. Hõbeda tänava poolse uue ukse osas jäeti täielikult kõrvale, kas seda ust on üldse vaja. Uksel on varikatuse kronšteinid, kuid varikatusest pole esitatud TLPA-le fassaadipiltigi. Projekteeritud uued ventilatsioonikorstnad jäävad lähimast korteriaknast vaid 4,5 m kaugusele. Projekt näeb ette ava välisseina, millega blokeeritakse korteriühistu liikmete kasutuses olevad kolm parklakohta, kuna projekteeritud estakaadi ja uksi ei ole võimalik autode parkides kasutada. Nimetatu rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna projekteerimisega, mis on saanud ehitusteatise näol TLPA heakskiidu, ei saa parkimiskohti ümber projekteerida. Nimetatud kohas on parkla juba 2008. a-st alates. Projekt ei käsitle 60-ne projektis märgitud restorani või poe külastaja liikluskorraldust, parkimist tänaval, samuti restorani ja poe jäätmekäitlust. Restorani ja poe jäätmemajandus erineb oluliselt korteriomanike jäätmetekitamisest. Projekt ei käsitle, kas ja mis laadi ning mis mahus prügi restoran või pood tekitab, kui palju peab olema jäätmekonteinereid ja kus nad asuvad. Elamu ümbruses ühiskasutuses olev ruum on piiratud. Seega ei ole ka teoreetilist kohta jäätmemahutitele. Kaebajat ei ole kolmanda isiku poolt projekteerimisse kaasatud. Ehitusteatise menetlusse ei kaasanud kaebajat ka TLPA. Ehitusprojekti ventilatsiooniosa ega kütteosa projekteerijatel ei ole nõutud pädevust. Kaebajale ei ole ehitusprojekti esitatud ja kaebajale teadaolevalt ei ole olemas nõuetekohast lõplikku projekti, millele on tehtud kohane ekspertiis. Ekspertiis oleks tulnud teha iga osa kohta eraldi. Ekspertiisi teinud isikutel ei olnud ekspertiisi tegemise õigust (kutsetunnistuste kehtivus lõppes 06.06.2021). Kaebajale ei ole esitatud projekteerimise lähteülesannet, mistõttu ei ole kaebajal võimalik veenduda, millega kolmas isik üldse soovib endistes kaupluseruumides tegeleda. Ventilatsiooniavade ja gaasipliitide projekteerimine viitab kolmanda isiku tegelikule kavatsusele kasutada kaupluseruume restoranina.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaupluse rekonstrueerimisprojekti kohaselt on planeeritud järgnevad kaasomandisse tehtavad muudatused: välisuks Hõbeda tänava poole, evakuatsioonipääs elamu trepikotta puhkeruumist, siseaknad müügisaali ja kontorite vahel, kaks ventilatsiooni sissepuhkeresti seintesse ja katusele kolm väljapuhkekorstent. Nimetatud muudatused ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kaasomandivaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse ja samuti ei saa kaasomandivaidlusi lahendada vastustaja ehitusteatise menetluses. Ehitusprojekti gaasivarustuse, elektripaigaldise ja küttesüsteemi renoveerimise projektidest ei nähtu kaebajale mingeid kohustusi kaupluse gaasi-, elektri- ja küttevarustuse osas. Projekti kohaselt paigutatakse kommunikatsioonide osas eraldi mõõturid. Projekteeritud evakuatsioonipääs on kasutamiseks ette nähtud vaid erakorralisel juhul eeskätt tulekahju korral. Seega ei pääse kaupluse külastajad kaebaja kirjeldatud viisil trepikotta. Hõbeda tänava poole rajatava sissepääsu juures asuv nn parkla ei ole parkla, vaid isetekkelised parkimiskohad, mis asuvad kõnniteel ega ole ametlikud. Tegelikult on hoone parkimine 3(11)

3-21-2083 lahendatud hoovisiseselt, kuhu on juurdepääs Vase tänavalt Tina tänava poolsest otsast. Õiguste rikkumiseks ei saa nimetada parkimisvõimaluse puudumist kohas, kus parkimist ette nähtud ei ole. Kavandatud kaldega sissepääs (kauba transpordiks ja invasissepääs) on projekteeritud maapinna kalletega minimaalse kõrguste vahega. Kõnniteel liiklejaid segavat pandust või estakaadi ei ole ette nähtud. Seega ei riku rajatav sissepääs kaebaja õigusi. Ventilatsiooni põhiprojekti kohaselt paigutatakse ventilatsiooni agregaadi õhuvõtu ja väljatõmbe poolele normikohased filtrid ja projektikohaste normide ja parameetrite järgimist kontrollib vastustaja kasutusteatise või kasutusloa menetluses. Kaupluse tegevusest tekkida võivad lõhna- või mürahäiringud hoitakse ära asjakohaste insenertehniliste lahendustega. Samad ruumid on juba varem olnud kauplusena kasutusel. Tellija poolt projekteerijale antud lähteülesande alusel ei otsustata ehitusteatise teavitatuks lugemist. Ehitusteatise üle otsustatakse üksnes ehitusprojekti alusel. Tellija lähteülesanne võib olla projekteerijale antud ka suuliselt. Lähteülesanne kajastub alati ehitusteatise või ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis – praegusel juhul on kolmanda isiku sooviks rekonstrueerida juba varem hoones olemas olnud kaupluse ruumid koos kõigi kaupluse juurde kuuluvate kommunikatsioonidega ja võtta need ruumid taas kauplusena kasutusele. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ning ehitusteatise aluseks olevale ehitusprojektile on pädevate isikute poolt tehtud ekspertiis, milles on projekt hinnatud nõuetekohaseks.

OÜ Giza palus jätta kaebuse rahuldamata.

Hõbeda tn 7 // Vase tn 10, Tallinn asuvas majas oli vanasti kauplus ja ruumid olid algselt kavandatud kaupluseks. Kauplusel oli oma logistikaskeem kaupade kohaletoimetamiseks ja müümiseks ning evakuatsiooniväljapääs. Kaupluse ruumid tervikuna jagunesid kaheks osaks: M55 ja M56, millest kumbki müüdi erinevatele omanikele eraldi. Nii läks evakuatsiooniväljapääs ja kauba toimetamine kauplusesse hoovist ruumide M55 omaniku kätte, kes need hiljem sulges. M56 kaupluse ruumid said ainult kaks sisse- ja väljapääsu ust Vase tänava poolt. Kaupluse logistiline skeem oli häiritud. Kolmanda isiku poolt ruumide rekonstrueerimise projekt on taastanud logistika, mis vastab kõikidele standarditele ja nõuetele. Projekt vastab ehitusteatises näidatud kasutusotstarbele. Ruumide kasutamise otstarveteks on büroohoone ja kaubandushoone. Kolmas isik ei kavatse rajada ruumidesse restorani. Ehitusteatise projektidokumentatsioon on koostatud vastavalt kehtivatele normidele ja ajakohane. Ehitamine on seaduslik ja ehitusprojektile on tehtud ekspertiis. Kaebajale ei panda projektiga gaasi-, elektri- ja küttevarustuse osas kohustusi. Ehitusregistri andmetel on kogu majas olemas elektri-, vee- ja gaasivarustus ning kanalisatsioon. Kaupluse pinnal olemasolevate kommunikatsioonide uuendamine (elektrijuhtmete, vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus, põrandaküttetorude paigaldamine jne) ei tekita ühistule juurde kohustusi. Ehitusprojekti kohaselt paigaldatakse kommunikatsioonide osas ka eraldi mõõturid. Kolmandal isikul on ka eraldi elektrileping AS-ga Eesti Energia. Kaebaja ei ole selle lepingu pool ega nende teenuste vahendaja. Evakuatsioonikäigu rajamine ei too kaasa kaasomandi muutumist ega riku kaebaja ega kaasomanike õigusi muu hulgas põhjusel, et trepikorrusel pole ainsatki korteriust. M56 kaupluse ruumidest väljapääs läbi trepiplatsi toimub Vase tn ja maja sisehoovi ehk kohta, kus algselt oli varuväljapääs ja kauba poodi toimetamine. Esialgu oli kauplusesse maja ehituse käigus projekteeritud sundsisse- ja väljatõmbeventilatsioon, mis aja jooksul lagunes. Ruumide rekonstrueerimise käigus kasutati 4(11)

3-21-2083 osaliselt uue ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ära olemasolevad vanad augud hoone seintes ja katuses. Kaebaja ja kaasomanike õiguseid see ei riku. Võimaliku müra ja lõhna tõkestamiseks on torustikesse paigaldatud spetsiaalsed summutid ja filtrid. Hõbeda tn sissepääs ehitatakse hoone seina servale ja see ei riku parkimisvõimalusi. Liiati ei ole ametlikke parkimiskohti täiendava sissepääsu kohas kunagi olnudki. Lisasissepääsu rajamine ei takista elanikel parkimiskohtade loomist või kasutamist ja ka invasissepääs on võimalik rajada nii, et see parkimist ei sega. Kolmanda isiku omandis olevate ruumide kasutamisega seonduva jäätmekäitluse lahendamist ehitusteatise menetluses ei nõua ehitusseadustik (EhS) ega ehitusprojektile esitatavad nõuded ning ilmselge on see, et kolmas isik korraldab enda jäätmete äraveo. Hoone vaidlusalune osa on varem olnud kasutuses kauplusena, mistõttu on nii parkimislahendus kui ka jäätmekäitlus varem olnud lahendatud ning kaupluse sisseseade uuendamine ei mõjuta neid küsimusi. Tegemist ei ole uue hoone püstitamisega ega olemasoleva hoone laiendamisega, vaid varasemalt olemas olnud kaupluse rekonstrueerimisega olemasolevas mahus, mistõttu ei ole alust nõuda eraldi projekti parkimis- ega jäätmekorralduse lahendamiseks. Kaebaja oli TLPA ehitusteatise menetlusse kaasatud ja talle võimaldati juurdepääs kõigile ehitusteatisega seotud dokumentidele. Kõik ehitusteatisega seotud dokumendid olid ehitisregistri veebilehel kättesaadavad. Kaebaja ega ükski kinnistu kaasomanik ei esitanud sisulisi ettepanekuid ega märkuseid projekti kohta.

3-21-2083 paigaldamine või tihedam tühjendus). Projektis märgitud peakaitse suurus (63A) ei tähenda seda, et kolmandal isikul on selline elektrivajadus või tekiks sellest tulenevalt nõudeõigus kaebaja vastu. Ehitusloa, -teatise või projektiga ei reguleerita kaasomanike vahel, kes, kui palju ja milliseid elektri- või gaasiseadmeid kasutada võib. Ka Radiocom OÜ-sse puutuv ei puuduta kaebaja õiguseid. Kohus ei käsitle juba 2020. a-l enne ehitusteatise aktsepteerimist toimunud lammutustöid, kuna need ei ole praeguse vaidluse ese. Omaalgatuslike ehitustööde tagajärjeks ei ole see, et mistahes seadustamiskatsetest tuleb keelduda. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisnevad sisevõrkudes tehtavad tööd, mis mõjutavad maja arhitektuurilist ja insenertehnilist tervikut. Nagu nähtub eelprojektist, säilitatakse kogu kandesüsteem, katusekonstruktsioon ja konstruktiivne lahendus, mistõttu ei nähtu kaebaja viidatud terviku rikkumist. Evakuatsioonipääs asub kaupluse põhiplaani kohaselt esiku, puhkeruumi ja kontori juures, kuhu kaupluse külastajatel puudub otsene juurdepääs. Põhiplaanil toodut arvestades ei ole usutav, et evakuatsioonipääsu kasutataks kaupluse külastajate poolt igapäevaselt, kui kaupluse põhiruumidest on vähemalt kolm väljapääsu tänavale. Juhul kui ainsaks väljapääsuks tuleohu eest pääsemiseks on evakuatsiooniuks korterelamu trepikotta, on tegemist sellise erakorralise olukorraga, mida kaebajal tuleb inimeste elude päästmiseks taluda ja mis ei ole ilmselgelt kaebajale määratud ülemäärane kohustus. Ventilatsiooni ja kütteosa projekteerijate pädevuse osas nõustub kohus HKMS § 165 lg 2 alusel vastustajaga, et ehitusteatise korral ei ole pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamine seaduse kohaselt nõutav. Vastustaja on samas viidanud ka isikute asjakohasele pädevusele. Kuna kohus hindab vastustaja 26.01.2021 kirja õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), ei mõjuta haldusakti õiguspärasust see, kas hiljem (s.o juulis 2021) on haldusaktis seatud tingimus täidetud õiguspäraselt. Isegi siis, kui lugeda ka ehitusprojekti ekspertiisi faktilise tegemise küsimus praeguse haldusasja osaks, ei tooks see kaasa kaebuse rahuldamist. Kuigi ehitusprojekti ekspertiisi allkirjastamise hetkel 06.07.2021 olid ekspertiisi läbi viinud ekspertide kutsetunnistused kehtivuse kaotanud, on mõlemad eksperdid Kutseregistri kohaselt pärast ekspertiisi allkirjastamist saanud uued kutsetunnistused. Ekspertiisis on selgitatud, et pädevate vastutavate inseneride kutsed on taastõendamisel-pikendamisel. Ka formaalse minetuse möönmisel ei ole sisuliselt kahtluse all see, et ekspertiisi viisid läbi vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi omavad isikud. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kuidas nimetatud asjaolu saaks rikkuda kaebaja õiguseid. Vastustaja 26.01.2021 kirjas toodud kohustus esitada ehitusprojekt ning viia läbi ekspertiis ei ole suunatud sellele, et kolmas isik pidi ehitusprojekti ja ekspertiisi esitama kaebajale. Kui kaebaja ei ole saanud projekti või ekspertiisiga tutvuda (millega ta eelduslikult on siiski tutvuda saanud), ei mõjuta see 26.01.2021 kirja õiguspärasust. Ekspertiis on läbi viidud ning vastustaja on selle heaks kiitnud. Vastustajal ei olnud ka kohustust omal algatusel tutvustada kaebajale eelnevates projektides tehtud muudatusi ja parandusi. Kohtuasja esemeks ei ole eelnevad projektid ega kolmanda isiku lähteülesanne projekteerijale. Seetõttu ei pea kaebajale andma ka ülevaadet, mis oli teise isiku mõttekäik või arutlused (sh lähteülesanne), millega jõuti lõpliku tulemuseni. Kaebajat ei tulnud kaasata ka kolmanda isiku ja projekteerija aruteludesse või kohtumistele. Kaebaja on 28.09.2021 seisukoha lisana esitanud ehitusteatise märkused ja kommentaarid, millest nähtub, et kaebajale on olnud vastav osa juurdepääsetav. Lähteülesanne ei mõjuta ehitusprojekti nõuetekohasust või ehitusteatise õiguspärasust. Kolmandal isikul on õigus ehitada vaid vastustaja heakskiidu saanud ja ekspertiisi läbinud ehitusprojekti alusel, sh vastavalt kasutusotstarbele.

6(11)

3-21-2083 Kaebaja oli ehitusteatise menetlusse kaasatud, sh saadeti kaebajale teavitus ehitusteatise esitamisest samale e-posti aadressile, millelt kaebaja ise vastustaja ehitusjärelevalve osakonda 2020. a suvel ehitustegevusest teavitas ning millelt on esitanud kaebuse. Asjaolu, et kaebaja ei reageerinud ehitisregistrist saadetud teavitusele ega esitanud tähtaegselt vastuväiteid, ei tähenda, et teda ei ole ehitusteatise menetlusse kaasatud. Kaebajale anti võimalus kaasa rääkida ehitusteatise menetluses, s.o enne 26.01.2021 haldusakti andmist, kus ehitusteatis aktsepteeriti eelprojekti alusel. Kaebaja on viidanud, et ventilatsioonikorstnad jäävad lähimast aknast vaid 4,5 m kaugusele. Vastustaja on õigesti viidanud, et ventilatsiooni põhiprojekti ehituskirjelduse seletuskirja kohaselt on ette nähtud nii filtrid kui ka mürasummutid (p-d 7.4 ja 7.6). Müra piirväärtusi on selgitatud ka lehekülgedel 6‒7. Projekti kohaselt peab ehitatav ventilatsioonisüsteem vastama müra normtasemetele. Ventilatsioonist tulenevad müra- ja lõhnahäiringud ei ole ehitamise, vaid kasutamisega kaasneda võivad riskid, mida hinnatakse kasutusteatise andmise menetluses. Mürasummutust on käsitletud ka läbiviidud ekspertiisis. Kaebaja on märkinud kommunikatsioonide osas, et rasva kuumutamisel (pliidil vms) peab kanalisatsioonis olema rasvapüüdja. Tegemist on avaliku õigusega keskkonnakaitsele, mille kaitseks kaebaja kohtusse pöörduda ei saa. Lisaks on veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti seletuskirjas selgitatud, et ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Kaupluse heitvesi ei sisalda aineid üle lubatud kontsentratsioonipiiri ja nad vastavad olmevetele seatud kriteeriumidele (lk 6). Seega on võimalik kasutusteatise menetluses või hilisemalt järelevalve läbiviimisel nõuda ka selle eesmärgi täitmist. Hõbeda tänava poolse sissepääsu ja parkimiskohtade kaotamise osas ei nähtu kohtule kaebaja õiguste riivet. Hõbeda tänava poole varikatuse paigaldamine ei saa riivata kaebaja õiguseid. Vastustaja on ka selgitanud, et Hõbeda tn pool ei ole hoone ees parkimiskohti ja need on n-ö isetekkelised. Kui kinnistul ei ole selles kohas parkimist ette nähtud, ei saa samasse suunda lisasissepääsu rajamine ka kaebaja õiguseid riivata. Asjast ei nähtu, et faktiliselt sooviks kolmas isik hoonet kasutada millegi muu kui kauplusena. Ühel juhul (ventilatsiooni põhiprojekti ehituskirjelduse lk 8) on küll mainitud restorani, kuid nt põhiplaanil kui ka läbivalt seletuskirjas, samuti läbiviidud ekspertiisis on kirjeldatud kaupluse rekonstrueerimist. Ka juhul kui kolmas isik asub kasutama ruume restoranina, ei mõjuta see vastustaja haldusakti õiguspärasust. Ehitusteatis on aktsepteeritud olemasoleva kasutusotstarbega (büroohoone, kauplusehoone) ning vastustajal ei ole põhjust eeldada, et äripinda asutakse kasutama vastuolus ehitusteatisega. Kui kasutusteatise menetluses või hiljem selgub, et hooneosa kasutatakse muul eesmärgil, tuleb kasutusteatise aktsepteerimisest keelduda või algatada järelevalvemenetlus. Kuivõrd vastustaja haldusakt on õiguspärane, jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(11)

3-21-2083 Kohtuotsusest selgus üllatuslikult, et kohus on pärast sisulise arutamise lõppemist ja enne otsuse tegemist nõuet muutnud/parandanud. Kohus oleks pidanud eelnevalt asja sisulise arutamise uuendamata ja võimaldama kaebajal esitada oma seisukoht. TLPA 26.01.2021 kirjas on tehtud ka õigeid otsuseid, nt kohustatud esitama projekt ja tegema projektile eelnevalt ekspertiis. Projekti esitamata ja ekspertiisi tegemata jätmine ongi kaebaja kaebuse põhimotiivid ja need viisidki ehitusteatise ebaõigele aktsepteerimisele. Selles osas kaebaja TLPA 26.01.2021 kirja ei vaidlusta. Kohtuvaidlus on hälbinud oma esialgsest konkreetsest sisust, mistõttu on kohus väitnud ja põhjendanud ulatuslikult asjaolusid, millega kaebaja on nõus ja mida ta pole vaidlustanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et hoonesse oli projekteeritud kauplus ja seal töötas aastakümneid valuutakauplus Albatross ja toidupood Rellih. Seetõttu väidab kohus aluseta, nagu oleks vaidluse all küsimus, kas hoone osa võiks üldse kauplusena kasutada. Vaidlus tekkis, sest TLPA aktsepteeris uue kaasomaniku OÜ Giza projektita ja ekspertiisita projekti alusel ehitusteatise. Ehitusteatise realiseerimine paneb kaebajale kohustusi, mida ta ei suuda täita ja mis rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Kohtuotsuse väide (p 8), et tegemist ei ole hoone osa kasutusotstarbe muutmisega, ei leidnud menetluse käigus kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust energiatarbe suurendamise (elekter, gaas) vajadus väidetavalt kaupluse jaoks kaebaja ehk kõigi teiste korteriomanike arvel. Tegelikkusele ei vasta väide, et kaebaja kaasati ehitusteatise menetlusse. Kaebajal oli side TLPA-ga hetkeni, mil TLPA teatas projekti tagastamisest OÜ-le Giza. Miks projekt tagastati, millal projekt uuesti esitati ja mis muudatusi seal tehti ning milline oli projekteerimise edasine käik, seda kaebajale ei selgitatud. Ehitisregistris ei ole menetluse käik ega muudatuste ja vastuväidete sisu jälgitav. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et projekt ja ekspertiis oleks tulnud esitada kaebajale. Need tuli esitada linnale. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt ütleb kohus, et kaebaja oli ehitusteatise menetlusse kaasatud (mida ta oligi kuni projekti tagastamiseni), aga teisalt, et linn ei pidanudki kaebajale projekte ja muudatusi tutvustama. Kohtu väide, et linn ei pidanudki kaebajat mitte millestki ehitusteatise menetluses teavitama, on vastuolus hea halduse tavaga. Kohtuasja ese on Tallinna linna poolt ebaseaduslikult aktsepteeritud ehitusteatis, mis sai võimalikuks seetõttu, et vastustaja ei nõudnud pädevate projekteerijate koostatud projekti ega pädevat ekspertiisi. Nii gaasi, elektri ja ventilatsiooni kui ka vee ja kanalisatsiooni osas oleks tulnud teha eraldi ekspertiisid pädevate ekspertide poolt. Kohtu seisukoht, et lähteülesandel pole mingit tähtsust ja võib-olla pole OÜ-l Giza selliseid võimsuseid vaja, on ebakorrektne. Kaebajal ei ole õnnestunud OÜ-lt Giza ega projekteerijalt saada OÜ Giza esitatud lähteülesannet. OÜ Giza on keeldunud selgitamast, mida ta kavatseb kunagistes kaupluseruumides tegelikult tegema hakata. Projekteeritud ventilatsioonikorstnad katusel ning 30 kW gaasivõimsus ja 3x63 A elektriühendus viitavad soovile asutada restoran. Ka projektdokumentatsiooni on jäänud sõnu „restoran“ ja „terrass“, millel pole seost kauplusega. 2020. a-l murdis OÜ Giza kaebaja ja kaasomanike nõusolekuta ava kaasomandis oleva trepikoja seina, tagades restoranikülalistele vaba pääsu trepikotta, mis ohustab kaasomanike julgeolekut. Teadmata lähteülesannet, ei ole kaebajal võimalik mõista, kes on need 60 evakueeritavat külalist. Päästeameti seisukoht on, et evakuatsioon on tagatav ka kahe ehitusjärgse uksega. Projekteeritud on kaebajat kaasamata. Kaebaja on OÜ-le Giza gaasi-, kütte- ja elektrivarustuse pakkuja. Seega on projekteeritud kaebajale tema selja taga kohustusi, mida ta täita ei suuda. Kaebajal ei oleks teiste kaasomanike huve kahjustamata ka tehniliselt võimalik OÜ-le Giza neid võimsusi tagada. Kaebaja ja korteriomanike teadmata on OÜ-le Giza kuuluva osa katusele 8(11)

3-21-2083 projekteeritud ventilatsioonikorstnad, mis jäävad lähimast avatavast korteriaknast 4,5 m kaugusele.

9(11)

3-21-2083 Ventilatsiooni ja kütteosa projekteerijad olid pädevad isikud ja kohus on selle õigesti tuvastanud. Ventilatsioonist tulenevad müra- ja lõhnahäiringud ei ole ehitamise, vaid kasutamisega kaasneda võivad riskid, mida hinnatakse kasutusteatise menetluses. Kohus on õigesti käsitlenud evakuatsioonipääsu trepikotta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2083

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.