Wenger Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 kehtivus kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga või alternatiivselt keelata Xil ehitustegevus Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja: Wenger Arendus OÜ Vastustaja: Tallinna linn Kolmas isik: X
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Wenger Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata ehitustegevus Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
2.Määrata, et juhul, kui ehitusteatise nr 2411201/28202 menetlus uuendatakse vastustaja poolt, kaotab kohtu poolt antud esialgne õiguskaitse kehtivuse.
3.Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Wenger Arendus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2024 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotluse esitaja palub kohtul: 1) peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 kehtivus kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga või alternatiivselt keelata X ehitustegevus Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga või vaideotsuse edasikaebetähtaja möödumisega Wenger Arendus OÜ poolt kaebusega halduskohtusse pöördumata. Taotluse esitaja selgitab, et on esitanud vaide ehitusteatisele Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 12.11.2024. Faktiliste asjaolude osas märgib taotleja, et ostis 21.08.2020 Harju maakond, Tallinn, Jõemäe tn 8 kinnistu (katastritunnus 78403:313:0240). Y on sõlminud veejuhtimisservituudi lepingu X 20.05.2011 (dtl 13-23). Y oli Jõemäe tn 8 omanik 18.01.2001 – 01.12.2013. Y kinnitas 17.10.2024 e-kirjas (dtl 24), et „Sõlmisin 20.5.2011 omanikuna servituudi lepingu Jõemäe 8 kinnistule, X perekonna kasuks kes soovisid rajada sademevee torustiku. Kinnitan ett kinnistule ei rajatud kunagi torustikud“. SUNMAN HOLDING OÜ ja A omandis oli Jõemäe tn 8 08.02.2016 – 20.08.2020 (dtl 12) ning nad kinnitavad, et „ma ei tuvastanud kinnistut omades servituudi lepingus mainitud mitte ühtegi maa-alust rajatist“ (dtl 25-26). Taotluse esitaja alustas Jõemäe tn 8 ehitustegevuse projekteerimisega 2020. aastal. Taotluse esitaja on Jõemäe tn 8 kinnistule projekteerinud elamu (EHR kood 101020240) pilt 1 (dtl 3), hoone (EHR kood 121354546) pilt 2 (dtl 3). Elamu jaoks on maakütte puuraugud ja elektrivarustus, kanalisatsiooni -, veevarustus tagatud pildil 6 (dtl 5) asukohtades taotluse punktis 8 (dtl 5) toodud selgituste kohaselt. Taotluse esitaja on Jõemäe tn 8 kinnistule projekteerinud maakütte puuraugud (suletud süsteemiga energia-puuraugud, 3 tk (pilt 3, 4, 5, dtl 4), EHR kood 221424682. Taotluse esitaja toob välja, et ei ole tuvastanud Jõemäe tn 6 omanikule kuuluvat sademevee süsteemi Jõemäe tn 8 servituudi alas, sest seda ei ole kunagi rajatud ning taotluse esitaja esitas hagi reaalservituudi lõpetamise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-15550). Alates 29.09.2024 uputab Jõemäe tn 6 kinnistu omanik X Jõemäe tn 8 kinnistut lahtise jooksva veega, mis põhjustas Jõemäe tn 8 kinnistu elamu maa-alusel korruse uputuse (vesi tungis hoonesse) ja tingis Jõemäe tn 8 kinnistul veekahjustusi 16635 euro ulatuses ning taotluse esitaja esitas kahju hüvitamise nõude (tsiviilasi nr 2-24-15550). Tsiviilasjas nr 2-24-15550 esitas X hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, milles avaldas, et soovib ehitada Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni. Tsiviilasjas nr 2-24-15550 vaidles kaebaja vastu, leides, et AÕS § 177 lg 2 kohaselt eeldatakse tähtajatute servituutide puhul 10 aasta jooksul servituudi kasutamata jätmisel huvi puudumist, on mõistlik vaidlusaluse tähtajalise kasutusõiguse puhul eeldada, et X puudus huvi kasutusõiguse säilimise vastu olukorras, kus ta ei ole kasutusõigust vastavalt kasutusotstarbele 13 aastat kestnud lepingu kestuse jooksul realiseerinud, mida tõendavad ehitusõigused, mis on antud kaebajale Jõemäe tn 8 kinnistu arendamiseks.
2.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisulised põhjendused on järgmised.
2.1.Taotluse esitaja palub võimaldada õiguskaitset vähemalt kuni halduskohtusse pöördumiseni, mis võimaldaks tal taotleda kohtusse pöördumisel uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui kohus ei soostu kohaldama esialgset õiguskaitset kuni ehitusõigust puudutava vaidluse lõpliku lahendamiseni kohtumenetluses. Sellisel juhul oleks taotluse esitajale tagatud õiguskaitse ka ajaks, millal tuleb koostada kaebus halduskohtusse.
2.2.Taotluse esitajal on olemas õiguskaitsevajadus. Vaidlustatava 11.11.2024 ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel võib X ehitada võõrale taotluse esitajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule maa-aluse sademeveekanalisatsiooni/kanalisatsiooni ning ebaselge on torustiku asukoht ja ka eesmärk. Ehitusteatise vaidlustamine ei peata X ehitustegevust võõral, taotluse esitajale kuuluval Jõemäe tn 8 kinnistul. Taotluse esitaja sai 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 kätte ehitusregistrist 11.11.2024 ja esitas vaide 12.11.2024 (dtl 47-112). Taotluse esitaja selgitab, et ta on Jõemäe tn 8 kinnistu omanik ehk tal on täielik õiguslik võim asja üle ehk omandiõigus, AÕS § 89 lg 1 ja TsÜS § 66 ja PS § 32. Omandipõhiõigus kaitseb omandit kui õiguslikku instituuti ja kaitseb õigust kinnisasjadele. Kinnisomand ulatub vastavalt AÕS § 127 maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Jõemäe tn 8 kinnistul puudub Jõemäe tn 6 kinnistu sademevee kanalisatsiooni kitsendus, mis esitatakse katastrisse elektrooniliselt või määrates kitsenduse asukoht kitsenduste kaardil. MaaKatS § 191 lg 1 alusel on katastriüksuse kasutamise kitsenduse väljaselgitamine kitsendust põhjustava objekti või õiguse asukoha määramine kitsenduse registreerimiseks katastris. MaaKatS § 191 lg 2 alusel on kitsenduste andmete esitamise kohustus: 1) kitsendust põhjustava objekti omanikul 90 päeva jooksul kitsendust põhjustava objekti tekkimisest või muutumisest arvates, kui kitsendust põhjustava objekti kohta riiklikku andmekogu ei peeta või kui riiklikus andmekogus vajalikud andmed puuduvad või ei ole sobivas vormingus. Maakatastriseadus on vastu võetud 12.10.1994. MaaKatS § 191 lg 2 on jõustunud 01.07.2018, millest saab järeldada, et X ei ole kunagi rajanud Jõemäe tn 8 kinnistule Jõemäe tn 6 sademevee torustikku. Arvestades, et AÕS § 177 lg 2 kohaselt eeldatakse tähtajatute servituutide puhul 10 aasta jooksul servituudi kasutamata jätmisel huvi puudumist, on mõistlik vaidlusaluse tähtajalise kasutusõiguse puhul eeldada, et X puudus huvi kasutusõiguse säilimise vastu olukorras, kus ta ei ole kasutusõigust vastavalt kasutusotstarbele 13 aastat kestnud lepingu kestuse jooksul realiseerinud. Taotluse esitaja leiab, et tema hilisem õiguste kaitse võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui vaie rahuldatakse ning vaideotsuse täitmist ei peatata, sest nagu taotluse esitaja on punktis 8 (dtl 5) ja pildil 6 (dtl 5) välja toonud asuvad Jõemäe tn 8 kinnistul: 1) veevarustuse trass; 2) kanalisatsiooni trass; 3) energia-puurauk nr 3, asukoht (pilt 3, dtl 4); 4) elamu (EHR kood 101020240), hoone (EHR kood 121354546) ja rajatise (EHR kood 221359950), maakütte katla varustuse trassi asukoht ning elektripaigaldiste asukoht olemasolevatele hoonetele ja ehitusaegsetele paigalistele ja ajutistele ehitistele; 5) samuti II-III väärtusklassi 2 kuusepuud ja kasepuu.
2.3.Taotluse esitaja arvates ei ole 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 esitatud vaie mitte lihtsalt teatava eduperspektiiviga, vaid suure eduperspektiiviga. Ehitusteatisega antud ehitamise luba on antud rikkudes EhS § 36 nõudeid. Vastustaja ei ole kontrollinud ja tuvastanud ehitusteatise eesmärki, sealhulgas kavandatava ehitise asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, EhS § 36 lg 3 p 3. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitusteatisega esitati ehitusprojekt, EhS 36 lg 4.
Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitus on üldse lubatav, EhS § 36 lg 5 p 1. X on õigus välja ehitada sademeveekanalistasioon vastavalt ehitusloale nr 2212271/22949 sademevee kanalisatsioon (EHR kood 291659700) rajamiseks (dtl 88-105) kinnistutele asukohas Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 2// 4//, Jõemäe tänav T1// T2//, Jõesaare tänav T2// T3//, mitte Jõemäe tn 8-le (pilt 7, dtl 8). Olukorras, kus ehitusluba on antud (pilt 7, dtl 8) ning osaliselt (kaugküttetorustiku osas) on ehitus realiseeritud, saab X rajada sademeveekanalisatsiooni oma Jõemäe tn 6 kinnistule kuni 25.11.2029. aastani. EhS § 45 lg 1 alusel ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest Vastustaja ei ole kontrollinud, kas ehitusteatis tuleb kooskõlastada pädeva asutusega, EhS § 36 lg 5 p 2. Kuna ehitusteatis ei ole kooskõlastatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga (dtl 108-110) kiri 23.10.2024 nr 12-3/2440 – 2, on EhS § 36 lg 5 p 4 alusel ka kaasamata kaebaja ja Jõesaare tn 9b omanik. Kokkuvõttes, juhindudes EhS § 36 lg-st 6, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidanuks keelduma X ehitusteatise menetlusest, sest talle on juba väljastatud ehitusluba 2212271/22949 sademevee kanalisatsioon (EHR kood 291659700) rajamiseks (lisa 8, dtl 88-105) kinnistutele asukohas Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 2// 4//, Jõemäe tänav T1// T2//, Jõesaare tänav T2// T3//. X sademeveekanalisatsiooni ehitamise edasilükkumine ei too X või avalikkuse jaoks kaasa sellist ebaproportsionaalset huvide riivet, mis õigustaks taotluse esitaja kinnistul Jõemäe tn 8 ehitusõiguse teostamist enne käesoleva vaidluse lõplikku lahendamist. Olukorras, kus X oleks saanud sademeveekanalisatsiooni ehitada ehitusloa nr 2212271/22949 alusel juba 25.11.2022, kuid pole seda käesoleva ajani teinud, siis ilmselgelt pole X olnud selleks vajadust. Samuti ei tooks esialgse õiguskaitse rahuldamine kaasa vaidluse ette ära otsustamist, mis antud juhul väljenduks olukorras, kus X üleüldse puuduks õigus sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks, sest tal on kehtiv ehitusluba nr 2212271/22949. Taotluse esitaja on tõendanud, et X on olemas kehtiv ehitusluba, mille alusel ta saab ehitada välja oma kinnistu sademeveekanalisatsiooni ilma kaebaja õigusi ühelgi viisil rikkumata. Samuti on X Jõemäe tn 6 elamu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti, koostatud arhitektibüroo Orub poolt, töö nr 435, selgitatud, et vastavalt X väljastatud tingimustele on projekti lk 5/8 (dtl 116), punktis
3.5.kirjas alljärgnev: „Sademevesi kogutakse ja immutatakse omal krundil. Sademevee juhtimine tänavamaale ja naaberkruntidele on keelatud.“ Lk 4/8 (dtl 117), mis selgitab X kinnistul asuvaid rajatisi milleks on: elamu, tagaaias puurkaev, puukuur ja eesaias kogumismahuti.
2.4.Kokkuvõttes on täiesti ebaselge, millisel alusel peaks üleüldse olema X Jõemäe tn 6 kinnistul kolm alternatiivset võimalust sademe vett immutada (sademeveekanalisatsiooni kaudu ehitusluba nr 2212271/22949 alusel, siis oma kinnistu siseselt (Ehitusluba 64467, 04.07.2013) ja lisaks veel vaidlusaluse ehitusteatise alusel (ehitusteatis nr 2411201/28202 (Lubatud/Teavitatud). Seega TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule, mis juhtub tõenäoliselt vaidlusaluse 11.11.2024 ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel, kui X kaevab läbi kaebaja trassid (vt punktid 8 ja 25 dtl 5 ja 7).
2.5.Vastuseks kolmanda isiku seisukohale märgib taotluse esitaja, et tsiviilasjas nr 2-24-15550 esitas X hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, milles avaldas, et soovib ehitada Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni, mida tõendab EÕK lisa 6 (dtl 27-32), milles sisuliselt X esitas taotluse Jõemäe tn 6 kinnistu kanalisatsiooni immutamiseks naaber Jõemäe tn 8 kinnistule.
Tsiviilasjas nr 2-24-15550 ei ole X tõendanud olemasolevat sadevee torustikku naaber kinnistul. EÕK taotluses on taotluse esitaja üheselt välja toonud, et vaidlusaluse ehitusteatisega on antud ehitamise luba, rikkudes EhS § 36 nõudeid. X ei ole kunagi taotlenud sadevee torustiku taastamise luba taotluse esitaja Jõemäe tn 8 kinnistule. Olukorras, kus on tõendamata olemasolev sadevee torustik, pole võimalik ehitist/rajatist taastada, mida ei ole registrisse kantud. Ehitusregister ei ole informatiivne register. Taotluse esitaja on esitanud tsiviilasjas nr 2-24-15550 18.10.2024 ja 22.10.2024 kohtumäärustele määruskaebused ning kaebaja ei oska põhjendada, millisel põhjusel maakohus ei ole määruskaebusi lahendanud ega edasi saatnud Tallinna Ringkonnakohtusse lahendamiseks. Vale on X väide, et kaebaja „takistab“ X taastada sadevee torustikku. X ei ole senini mitte ühegi tõendiga tõendanud torustiku olemasolu, mida ta soovib taastada. Olukorras, kus sadevee torustiku olemasolu ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik seda taastada, remontida ega osaliselt asendada ning tuleb ehitada uus sademevee kanalisatsioon, mis omakorda nõuab ehitusprojekti. Taotluse esitajale ei ole kätte toimetatud 14.10.2024 kohtumäärust, millele viitavad X lepingulised esindajad punktis 15. Taotluse esitaja on seisukohal, et sadevee torustik kas on või ei ole. X selgitas, et Jõemäe tn 6 hoone juurde rajati sadevee äravoolu toru eelduslikult hoone ehitamise ajal, so 1960. Tsiviilasjas nr 2-24-15550 tõendas kaebaja, et september 2024. a oli erakordselt kõrge vihmavee tase just Tallinnas ning pole usutav, et 1960ndatel rajatud sadevee äravoolu torustiku eluiga on ca 64 aastat. Isegi tol ajal kasutuses olnud malmtorude eluiga ei peeta pikemaks kui 40 aastat, kuid X torustik on lisaks maa-all ning tõenäoline torustiku eluiga 64 aastat ei ole usutav ega ka tõendatud. Taotluse esitaja jääb seisukohale, et X ei ole kunagi välja ehitanud Jõemäe tn 8 kinnistule sadevee torustikku, mida tõendavad ilmekalt varem esitatud sademeveekanalisatsiooni 25.11.2022 ehitusluba nr 2212271/22949 ja 04.07.2013 ehitusluba 64467. Taotluse esitajale on ebaselge, millisel alusel on X esindajad jõudnud järeldusele, et kitsenduste kaardil/registril on informatiivne sisu. Samuti on kaebajale ebaselge, kas PS § 12 „Kõik on seaduse ees võrdsed“ on kehtiv X osas vaid mööndustega, siis kui talle sobib. Taotluse esitajale teadaolevalt tema kinnistule Jõemäe tn 8 ei ole kunagi (ka mitte 1960) ehitatud Jõemäe tn 6 sadevee torustikku ning X ei ole kunagi tõendanud torustiku olemasolu ega selle asukohta.
3.X palub jätta taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.1.Taotluse esitajal puudub kaebeõigus ehitusteatise vaidlustamiseks, kuivõrd tema omandit ei rikuta. Vastupidi – taotluse esitaja rikub kolmanda isiku omandiõigust, mis tuleneb kolmanda isiku kasuks (õiguslikult Jõemäe tn 6 kinnistu igakordse omaniku kasuks) taotluse esitajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule seatud reaalservituudist (veejuhtimisservituut), mille sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku ning teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva kinnistu igakordsele omanikule ja tema poolt volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja vastavate mehhanismidega teenivale kinnistule maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks. Eeltoodust lähtuvalt puudub taotluse esitajal ka vajadus esialgse õiguskaitse seadmise osas. Taotluse esitaja tegelik eesmärk käesolevas haldusmenetluses on välistada Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-24- 15550 tehtud esialgse õiguskaitse määruse täitmine. Taotluse esitaja
tegevusele ei tohi võimaldada õiguskaitset. Tegemist on selgelt hea usu põhimõtte vastase käitumisega, kuivõrd taotluse esitaja kasutab õiguseid pahauskselt.
3.2.X kuulub Jõemäe tn 6 kinnistu, mille kasuks on seatud reaalservituut, mis on kantud kinnistusraamatusse (dtl 254-255). Reaalservituudi seadmise lepingu punktides 2.1.- 2.5. on sätestatud, et valitseval kinnistul ehk X kuuluval Jõemäe tn 6 kinnistul on õigus omada teenival kinnistul ehk taotluse esitajale kuuluval Jõemäe tn 8 kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku (servituudi seadmise leping on halduskohtule esitatud). Täiendavalt on valitseval kinnistul õigus pääseda Jõemäe tn 8 kinnistule selleks, et hooldada või remontida sadevee äravoolu toru. Seega on ilmne, et servituudikokkuleppe sõlmimise ajal ehk 20.05.2011 oli Jõemäe tn 8 kinnistule sadevee äravoolu toru juba rajatud, mida pidi Jõemäe tn 8 omanik taluma ja võimaldama juurdepääsu vastavalt servituudilepingule. Ühtlasi on selge, et kuivõrd vastav kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse, siis on taotluse esitaja sellest teadlik ja on kohustatud täitma kokkuleppest tulenevaid tingimusi. Selles valguses on täiesti asjakohatud taotluse p 3 ja 4 esitatud väited, samuti taotluse lisad 3 ja 4 (dtl 24-26). Kuna sadevee torustik on rajatud 1960-ndatel aastatel, ei olnudki vajadust ega põhjust torustiku rajada pärast servituudilepingu sõlmimist 2011 aastal. Samuti ei selgu lisast 4 (dtl 26) ega kusagilt mujalt, miks oleks toonane omanik pidanud üldse tuvastama mingi maa-aluse rajatise olemasolu enda kinnistul või kui oleks pidanud seda tegema, siis kuidas ta tuvastas, et seal maa-aluseid rajatisi ei ole? Samuti on arusaamatu, kuidas tõendab sademevee äravoolu toru puudumist asjaolu, et kolmas isik ei pöördunud aastail 2016-2020 Jõemäe tn 8 kinnistu omaniku poole sooviga seda parandada või hooldada? Servituudilepingus nimetatud sadevee äravoolu toru ehitati ilmselt samal ajal, kui Jõemäe tn 6 paiknev elamu ehk 1961 aastal (dtl 256). Seega pole üllatus, et toru olemasolu ei ole kajastatud informatiivsetes andmebaasides nagu näiteks ehitisregister. Käesoleva aasta septembris rikuti Jõemäe tn 8 ehitustegevuse käigus X kuuluv sadevee äravoolu toru ning Jõemäe tn 6 kinnistul tekkis ulatuslik uputus. Vett tekkis kinnistul nii palju, et X elamu keldris oli ca 40 cm vett (dtl 257). X pöördus taotluse esitaja poole kohe, et taastada oma sadevee äravoolu toru, kuid taotluse esitaja keeldus võimaldamast juurdepääsu oma kinnistule. Seega ei jäänud X üle muud võimalust, kui esitada Harju Maakohtule hagiavaldus omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse tsiviilasjas nr 2-24- 15550. Harju Maakohus rahuldas X taotluse 18.10.2024 (lisa 4, dtl 259-264). Vastavalt Harju Maakohtu resolutsiooni punktile 5 määras kohus, et: „Kohustada Wenger Arendus OÜ-d viivitamata võimaldama tingimusteta ja takistusteta juurdepääs Jõemäe tn 8 kinnistule 20.05.2011 servituudilepingu lisas 2 näidatud alale ning kohustada Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele.“ Peale Harju Maakohtu esialgse õiguskaitse määruse tegemist, pöördus X uuesti taotluse esitaja poole. Kaebaja jätkas servituudikokkuleppe ja nüüd ka kohtumääruse rikkumist ning ei võimaldanud juurdepääsu servituudi alale ja parkis Jõemäe tn 8 kinnistu värava ette reka (dtl 265). Lootuses, et äkki taotluse esitaja õigusnõustaja aitab olukorda lahendada ja saavutada kohtumääruses võimaldatud sadevee äravoolu toru taastamine, pöörduti esindaja poole. Esindaja vastus oli ühemõtteline ehk olenemata servituudilepingust ja Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas 2-24-15550, keelduti võimaldamast juurdepääsu sadevee äravoolu torule (dtl 266-267). X rõhutab, et samal ajal jätkusid sügisesed vihmad ning olukord Jõemäe tn 6 kinnistul oli jätkuvalt väljakannatamatult märg. Eluhoonest pumbatakse vett välja igapäevaselt kokku juba poolteist kuud. Tõenäoline on, et varsti tulevad külmad ning liigvesi hoone vundamendi ümbruses võib tekitada äärmiselt suure kahju. Vee külmumine ja sulamine lõhub hoone konstruktiivset osa.
Kaebaja äärmiselt pahatahtlik käitumine on tekitanud Xile juba kahju ja tekitab seda ka edaspidi, sest õigusrikkumine on jätkuv. Kuna taotluse esitaja ei võimaldanud juurdepääsu kinnistule, pöördus X kohtutäituri poole, et saavutada Harju Maakohtu määruse täitmine. Kohtutäitur Arvi Pink algatas 24.10.2024 Kaebaja suhtes täiteasja nr 024/2024/217 (dtl 270). Kahjuks ei ole Xil olnud siiani võimalust taastada oma sadevee äravoolu toru Jõemäe tn 8 kinnistul ning liigvee igapäevane ära pumpamine kinnistult on jätkuv. Xi kahju suureneb igapäevaselt, alates suurtest elektriarvetest seoses vee pumpamisega, lõpetades kahjusatud esemetega hoonetes ja kinnistul ning veel tuvastamata kahjuga hoone vundamendile. Kõik eeltoodu on seotud taotluse esitaja absurdse tegevusega. Täielikult jääb arusaamatuks, kuidas kahjustaks maa sees asuv toru taotluse esitajat ning eeltoodut ei ole ka taotluse esitaja ise suutnud välja tuua. Selleks, et takistada Xil taastada oma sadevee äravoolu toru, esitas taotluse esitaja Harju Maakohtule vastuhagi ja esialgse õiguskaitse taotluse, mille sisu oli põhimõtteliselt identne käesolevas haldusasjas esitatud õiguskaitse taotlusega. Taotluse esitaja soovis esialgse õiguskaitse korras välistada servituudilepingus ja Harju Maakohtu 18.10.2024 sätestatud õiguste realiseerimine. Harju Maakohus jättis taotluse esitaja taotluse rahuldamata 04.11.2024 määrusega (dtl 271-275). Nüüd püüab taotluse esitaja jätkata Xi õiguste rikkumist haldusmenetluse raames, et takistada Xil taastada sadevee äravoolu toru ning seda olukorras, kus Harju Maakohus on juba tuvastanud, et taotluse esitaja õiguste rikkumine puudub. Kokkuvõtlikult on tekkinud absurdne olukord, kus taotluse esitaja kasutab absoluutselt kõiki menetlusi selleks, et takistada Xil taastada sadevee äravoolu toru. Eeltoodud tegevusega rikub taotluse esitaja muuhulgas aktiivselt servituudilepingus sätestatud kohustusi ja rikub Harju Maakohtu 14.10.2024 määrust.
3.3.X selgitab, et Jõemäe tn 6 hoone juurde rajati sadevee äravoolu toru eelduslikult hoone ehitamise ajal, so 1960. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Järelikult kuivõrd sadevee äravoolu toru ehitati enne maa esmakinnistamist, on taotluse esitaja kohustatud seda taluma. Lisaks viidatud AÕSRS § 152 lg 1 on nimetatud kohustus täiendavalt kokku lepitud kehtivas servituudilepingus. Servituudilepingu punktid 2.1.-2.5. sätestavad üheselt, et Xil on õigus omada sadevee äravoolu toru Jõemäe tn 8 kinnistul ja täiendavalt on tal õigus hooldada ja remontida sadevee äravoolu toru ning taotluse esitaja on kohustatud seda taluma. Järelikult on seadusest ja servituudilepingust tulenev kohustus, mis välistab täielikult taotluse esitaja omandiõiguse rikkumise ja õiguskaitse vajaduse. Pigem vastupidi – taotluse esitaja rikub kolmanda isiku omandiõigust, mis tuleneb kolmanda isiku kasuks (õiguslikult Jõemäe tn 6 kinnistu igakordse omaniku kasuks) kaebajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule seatud reaalservituudist (veejuhtimisservituut), mille sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku ning teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva kinnistu igakordsele omanikule ja tema poolt volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja vastavate mehhanismidega teenivale kinnistule maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks. St servituudiala ning selle osaks olev sadevee äravoolu toru on kolmanda isiku omand, mille õiguspärast kasutamist kaebaja oma tegevusega õigusvastaselt takistab.
Viited, et vastav sadevee äravoolu toru ei sisaldu MaaKatS § 19 1 alusel loodud registris ja seega ei ole sadevee äravoolu toru olemas, on absurdne ja ei oma mistahes tähendust. Viidatud MaaKatS säte jõustus 01.02.2024 ja on edasiulatuv ning kaebaja poolt viidatud register on informatiivse iseloomuga, mis ei loo, muuda ega lõpeta piiratud asjaõiguseid. Asjaolu, et 1960-nendatel rajatud toru ei sisaldu selles 2024 tekkinud informatiivses andmebaasis, ei oma mistahes tähendust käesoleva vaidluse kontekstis. Kokkuvõtlikult on X seisukohal, et taotluse esitaja ei ole põhistanud hagi tagamise vajadust ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluse esitaja tegelik eesmärk on tühistada Harju Maakohtu 18.10.2024 hagi tagamise määrus ning eeltoodud pahatahtlik huvi ei vääri selgelt õiguskaitset. Pahatahtlik ning teadvalt väär on taotluse esitaja avalduse p 11 esitatud väide, justkui oleks X esitanud hagi, milles avaldas, et soovib ehitada Jõemäe tn 8 kinnistule sademeveekanalisatsiooni. X esitas hagiavalduses kokkuvõtvalt nõude, et tal võimaldataks taastada Jõemäe tn 8 kinnistul asuv ja Wenger Arendus OÜ poolt lõhutud sademeveekanalisatsioon. Selliselt on asja lahendanud ka Harju Maakohus, kes esialgse õiguskaitse korras kohustas Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele (mitte selle rajamisele).
4.Vastustaja palub jätta taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastustaja jagab täielikult kolmanda isiku seisukohta, et taotluse esitajal puudub kaebeõigus ehitusteatise vaidlustamiseks, kuivõrd tema omandiõigust ei rikuta, sest kolmanda isiku kasuks (ehk Jõemäe tn 6 kinnistu igakordse omaniku kasuks) on taotluse esitajale kuuluvale Jõemäe tn 8 kinnistule seatud reaalservituut (veejuhtimisservituut), mille sisuks on valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada teenival kinnistul paiknevat maa-alust sadevee torustikku ning teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama valitseva kinnistu igakordsele omanikule ja tema poolt volitatud isikutele tasuta juurdepääsu jalgsi ja vastavate mehhanismidega teenivale kinnistule maa-aluse sadevee veetorustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks. Vastustaja nõustub kolmanda isikuga ka selles, et servituudilepingus nimetatud sadevee äravoolu toru ehitati ilmselt samal ajal, kui Jõemäe tn 6 paiknev elamu ehk 1961 aastal. Ehitisregistris ei kajastu nii mõnigi rajatis, mis on rajatud nii palju aastaid tagasi. Arvestades sõlmitud servituudilepingut puudub taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus ja vastustaja palub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.
KOHTU SEISUKOHT
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine vaidemenetluse ajal
5.Esmalt selgitab kohus, et ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt vaid EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate nõuete esitamise korral. Ehitusteatisele vastamata jätmine ei ole haldusakt, vaid haldustoiming. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus ehitamisele seatud piirangu (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152 p 11, 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p-d 15 ja 17). Vastustaja luges käesoleval juhul ehitusteatise teavitatuks. Ehitusteatistega ehitamise aktsepteerimine ei ole haldusakt, vaid toiming. Seega ei saa ehitusteatise peale esitada tühistamise nõuet (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2023 otsus asjas nr 3-21-2083, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 21.07.2022 määrus asjas nr 3-21-2759, p 15) ega ka vaiet selle kehtetuks
tunnistamiseks. Kuna toimingu kehtivust ei ole võimalik peatada, siis ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusteatise kehtivust. Samas esialgne õiguskaitse peab olema tagatud nii haldusaktide kui ka toimingute vastu (sh vaidemenetluse ajal). Kui tühistamiskaebuse (samuti vaide ehitusteatise kehtetuks tunnistamiseks) esitamine ehitusteatisele ei ole võimalik, siis tuleb sellist vaiet/kaebust tõlgendada eesmärgipäraselt. Kui ehitusteatistega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, saab vastustaja tegevust vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2077, p 12). Seega on praeguses asjas kohane nõue kohustada vastustajat viima läbi riiklik järelevalve ehitusteatise teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse suhtes ja taotluse esitaja saab esitada vaidemenetluses ja võimalikus hilisemas kohtumenetluses vastava kohustamisnõude. Taotluse esitaja eesmärk on esialgse õiguskaitse taotlusega vältida ehitusteatises märgitud kanalisatsioonitorustiku ehitamist/paigaldamist.
6.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
7.Käesoleval juhul on taotluse esitaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.11.2024 väljastatud ehitusteatise nr 2411201/28202 (dtl 33-46) kehtivus kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga või alternatiivselt keelata Xil ehitustegevus Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni ehitusteatise kehtivuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga. Nimetatud ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel on võimalik rajada sademeveekanalisatsioon (EHR kood 221472758) Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõemäe tn 6// 8, mille peamine kasutusala on kanalisatsioonitorustik. Tegemist on teatise kohaselt ehitise püstitamisega ning tarbimiskoha veevärgi - ja kanalisatsioonitorustikuga koos abiseadmetega, sealhulgas tarbimiskoha sademevee - kanalisatsiooniga, välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Nagu kohus juba ülal selgitas, siis kuivõrd ehitusteatise näol on tegemist toiminguga, siis on antud juhul asjakohane kaebaja alternatiivne taotlus keelata ehitustegevus vaidlusaluse ehitusteatise alusel. Vastustaja ja kolmas isik esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei nõustu, leides esiteks taotluse esitajal puudub kaebeõigus, kuna tema õigusi ei ole rikutud. Sellest tulenevalt leiavad vastustaja ja kolmas isik sisuliselt, et vaidel/kaebusel on ka vähesed eduväljavaated.
8.Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on eduväljavaated.
8.1.Kohus leiab, et taotluse esitajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd ehitusteatise alusel ehitamine toob kaasa pöördumatud tagajärjed, millisel juhul kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks või on vähemalt oluliselt raskendatud. Valmiv kanalisatsioonitorustik, mis on lubatud ehitada taotluse esitaja maale loob olukorra, kus taotluse esitaja õiguste kaitse võib muutuda raskendatuks või isegi võimatuks (vt ka Riigikohtu 16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2226, p 10; 17.05.2023 määrus asjas nr 3- 22-1676, p 10; 07.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1623, p 12; 07.06.2021 määrus asjas nr 3-21471, p 34; 22.05.2020 määrus asjas nr 3-20-662, p 12; Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus asjas nr 3-22-1565, p 23 ja 14.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1992, p 13).
8.2.Kohus ei saa nõustuda vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga ka selles, et vaidel/kaebusel on vähesed eduväljavaated ning taotluse esitaja õigusi ei ole rikutud. Taotluse esitaja on muu hulgas leidnud, et ehitusteatis on õigusvastane ärakuulamispõhimõtte rikkumise tõttu. Taotluse esitajat kui kinnistu omanikku pole ehitusteatise menetlustesse kaasatud. Isegi kui kolmandal isikul on õigus kasutada servituudiala taotluse esitajale kuuluvale kinnistul sadevee torustiku hooldamiseks, remondiks ja teenindamiseks (vt veejuhtimisservituudi lepingu p 2.1.-2-3 dtl 17), ei saa välistada, et taotluse esitaja ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada näiteks kanalisatsioonitorustiku paiknemist talle soodsamas sügavuses vms arvestades, et teatise alusel on lubatud rajada uus kanalisatsioonitorustik mitte ei ole antud luba vana torustiku taastamiseks. Ka ehitusteatise aktsepteerimisel, st riikliku järelevalve algatamata jätmisel tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele (Ehs § 12 lg 3; Riigikohtu 18.12.2019 otsus asjas 3-17-1859, p 20). Antud juhul ei ole vastustaja taotluse esitaja huve ega mõju tema õigustele ja kohustustele üldse välja selgitanud rikkudes sellega olulisel määral uurimiskohustust. Antud vaide faktilisi asjaolusid arvestades pidi vastustajale taotluse esitaja huvi olla ära kuulatud olema igal juhul äratuntav. Teiseks leiab kohus arvestades, et kolmas isik on esitanud taotluse uue kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, oleks vastustaja pidanud nõudma ka ehitusprojekti esitamist. Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab, et tarbimiskoha veevärgi - kanalisatsioonitorustik koos abiseadmetega, sealhulgas tarbimiskoha sademevee kanalisatsioon välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba - rajamisel on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et hetkel antud asukohas so taotluse esitaja kinnistul aadressil Jõemäe tn 8, Tallinn üldse asub kolmandale isikule kuuluv ja tema kinnistut ehk Jõemäe tn 6 kinnistut teenindav sadeveetorustik ning et see oleks rajatud hoone või mõne muu rajatise ehitusloa alusel. Samuti ei ole esitatud ehitusteatis seoses olemasoleva sademeveetorustiku asendamisega samaväärsega (selleks, et kolmas isik saaks seda teha tuleb tal reaalselt tõendada, et sadeveetorustik üldse olemas on). Mistahes muul juhul on vajalik aga ehitusprojekt. Kui vastustaja leiab, et vastav sademeveetorustik kajastus Jõemäe tn 6 elamu ehitusprojektis, siis vastustaja oleks saanud nõuda kolmandalt isikult vastava projekti esitamist või kui projekti pole säilinud, siis oleks tulnud tellida vastav audit, kus oleks tulnud tuvastada mh olemasoleva torustiku täpne asukoht. Kuivõrd ühtegi sellist dokumenti ei esitatud, pidi vastustaja nõudma kolmandalt isikult sadeveetorustiku rajamiseks vastava ehitusprojekti esitamist koos ehitusteatisega. Vaidlus puudub, et vastustaja seda teinud ei ole, millest tulenevalt on ehitusteatise teavitatuks lugemine kohtu arvates igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal et vastustajal tuleks tekkinud olukorras vastav menetlus vaidemenetluse tulemusena uuendada, selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, kuulata ära kinnistu omanik, nõuda kolmandalt isikult vajalike dokumentide esitamist ning alles seejärel saab vastustaja teha kaalutletud otsuse, kas ta loeb ehitusteatise teavitatuks või mitte. Asjaolu, et kolmanda isiku
kasuks on seatud reaalservituut (mis on mh maakohtus vaidlustatud), ei tähenda seda, et kolmas isik võib asuda ebaseaduslikult taotluse esitaja kinnistule ehitama ning et ühelgi juhul ei saa ehitamine rikkuda taotluse esitaja subjektiivseid õigusi sh omandiõigust. Selline vastustaja seisukoht on täiesti arusaamatu ja seda eriti veel olukorras, kus vastustajale pidi olema teada, et alal asuvad nii hooned kui rajatised. Ehitusõiguse andmisel tuleb igal juhul arvestada ka kinnitu omaniku õigustega. Seda ka juhul kui alal on servituut. Käesoleva juhul võib kinnistu omaniku õigusi oluliselt mõjutada kanalisatsioonitorustiku täpne asukoht sh sügavus, milline küsimus on aga võimalik tegelikult mõistlikult ja kõigi osapoolte huve arvestades soovi korral lahendada. Lisaks on taotluse esitaja ära näidanud, et Jõemäe tn 6 renoveerimisel (vt dtl 75-76 ja 89-105) on sademevee küsimus lahendatud ja seda mitte läbi Jõemäe tn 8 kinnistu. Vastustajal tuli ka antud asjaoluga arvestada. Kui vastustaja lähtus vastavast projektist, siis jääb täiesti arusaamatuks, mis põhjusel luges vastustaja teavitatuks ehitusteatise, mis ei vasta sellele projektile. Lisaks on vastustaja ise kinnitanud oma kirjas taotluse esitajale, et reaalservituut ei anna õigust rajade sademevee kanalisatsiooni toru (dtl 108-110).
9.Kohus leiab, et antud juhul esialgse õiguskaitse korras ehitustegevuse keelamine ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel ei riiva avalikke huve määral, mis kaaluksid üles taotluse esitaja huvi olukorra säilitamisele. Vastustaja ei ole ka ühtegi sellist avalikku huvi välja toonud. Samuti leiab kohus, et ehitustegevuse keelamine ei kahjusta kolmanda isiku õigusi sellisel määral, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise.
10.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ja keelab ehitustegevuse Jõemäe tn 8, Tallinna kinnistul ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4). Kohus selgitab, et käesolev määrus ei ole kuidagi vastuolus ka Harju Maakohtu 18.10.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja 5, millega kohus otsustas: „4. Rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt. 5. Kohustada Wenger Arendus OÜ-d viivitamata võimaldama tingimusteta ja takistusteta juurdepääs Jõemäe tn 8 kinnistule 20.05.2011 servituudilepingu lisas 2 näidatud alale ning kohustada Wenger Arendus OÜ-d mitte tegema takistusi hageja sadeveetorustiku taastamisele.“ Nimelt ei reguleeri viidatud määrus kuidagi täiesti uue sadeveekanalisatsiooni rajamise võimalikkust, sest maakohus ei saakski ehitusõiguse andmise üle otsustada, kuivõrd see ei ole maakohtu pädevuses. Nimetatud määrusest tuleneb taotluse esitajale üksnes kohustus võimaldada kolmandal isikul väidetavalt olemasolevat sadeveetorustiku taastada (milline on samuti ehitusteatise kohustuslik tegevus) ning võimaldada servituudialale juurdepääs. Kohus selgitab taotluse esitajale, et eeltoodud kohustus on hetke seisuga jätkuvalt kehtiv ning käesolev määrus seda kuidagi ei mõjuta. Käesoleva määruse alusel on kolmandal isikul keelatud ehitustegevus konkreetse ehitusteatise nr 2411201/28202 alusel. Kohus selgitab menetlusosalistele, et tekkinud olukorra kiireks ja õiguspäraseks lahendamiseks tuleb ajal, mil sademeeservituut on kehtiv, kõigepealt välja selgitada, kas Jõemäe tn 8 kinnistul asub või ei asu väidetavalt sinna koos Jõemäe tn 6 elamuga 1960tel rajatud sadeveetorustik. Juhul, kui nimetatud torustik seal asub ja on tõepoolest kahjustada saanud (mida ei välista tegelikult otseselt ka kaebaja), tuleb Jõemäe tn 6 omanikul esitada vastustajale ehitusteatis selle taastamiseks, mitte täiesti uue ehitamiseks. Juhul, kui nimetatud torustikku seal ei asu, saab vastustaja uuendada vaidlustatud ehitusteatise menetluse ja nõuda kolmandalt isikult ehitusprojekti esitamist. Mõlemal juhul tuleb vastustajal kaasata kaebaja haldusmenetlusse tema seaduslike huvide väljaselgitamiseks ja neid seaduses sätestatud ulatuses arvestava lahenduse leidmiseks.
Kohus märgib, et arvestades kohtule käesolevas asjas esitatud asjaolusid, oleks mõistlik, kui vastustaja kutsuks ülejäänud menetlusosalised haldusmenetluse raames koos asjas kaheldamatult võimalikku kompromisslahendust arutama. Kohus märgib, et arvestades tekkinud olukorda ja eelkõige vee üleujutust kolmanda isiku elamus, on vastustajal tulenevalt HMS § 5 lg 2 sätestatud haldusmenetluse efektiivse läbiviimise nõudest kohustus tegutseda asja lahendamisel kiiresti. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.