Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
06.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1
Haldusasi
X kaebus Vabariigi Presidendi Kantselei vastu avaliku teabe väljastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Presidendi Kantselei
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
millisest nähtuks, millal ja millises mahus annab presidendi kantselei oma dokumendid Rahvusarhiivile üle? Jaatava vastuse korral sooviksin ka sellest kokkuleppest koopiat.“ Kui kohus mõistis kaebaja taotlusi ebaõigesti, tuli kaebajal sellest kohut teavitada. Kohus küsis Vabariigi Presidendi Kantseleilt, kas vastustaja on edastanud kaebajale ärakirjad otsustest nr 56 ja 57 ega ole edastanud ärakirja otsusest nr 264? Kui see vastab tõele, oli Vabariigi Presidendi Kantselei kohtu hinnangul kaebaja 01.09.2022 pöördumise korrektselt täitnud, sest otsus nr 264 on avaldatud Riigi Teatajas (RTL 2002, 125, 1831) ja sellisena kaebajale kättesaadav. Kohus osundas, et avaliku teabe seaduse § 17 lg 3 kohaselt peab teabevaldaja teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. Asjaoludest nähtuvalt on küsitud teave juba avalikustatud. Kaebaja kohustamisnõue, kui kaebaja selle juurde jääb, tulnuks kohtu arvates HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Juhul, kui vastanuks tõele, et Vabariigi Presidendi Kantselei ei ole vastanud kaebaja 01.09.2022 pöördumisele osas, mis puudutab Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide Rahvusarhiivile üle andmist ja vastavast kokkuleppest koopia väljastamist, siis soovitab kohus Vabariigi Presidendi Kantseleid selles osas pöördumisele vastata ja koopia vastusest edastada kohtule. Sellisel juhul saaks selle kohustamisnõude HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Juhul, kui Vabariigi Presidendi Kantselei on ka selles osas pöördumisele sisuliselt vastanud, palus kohus edastada asjakohase vastuse. Kohus ei näinud kaebuse asjaolusid arvestades vajadust kaebuse sisuliseks menetlemiseks. See kulutanuks kohtu arvates põhjendamatult avalikke ressursse. Kohus tõi ka välja, et kui kaebaja jääb esitatud tuvastamisnõude juurde, tuleb tal esitada põhjendused, miks tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtu arvates on käesoleval juhul kohustamiskaebus, mis on ka esitatud, tõhusamaks õiguskaitsevahendiks.
2). Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga. Kaebaja ei ole soovinud menetlust jätkata, vaid on soovinud menetluse lõpetamist. Ka kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Niisiis tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.