MTÜ Saaremaa Kunstistuudio kaebus Päästeameti 21.10.2022 ettekirjutuse nr 7.2-6-2022-2065-1 p 1 ning Päästeameti 30.11.2022 vaideotsuse nr 2-8/7400-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Saaremaa Kunstistuudio; esindaja v.adv Kersti Põld Vastustaja – Päästeamet; esindaja KR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Saaremaa Kunstistuudio määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Saaremaa Kunstistuudio määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2723 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeamet tegi 21.10.2022 MTÜ-le Saaremaa Kunstistuudio ettekirjutuse nr 7.2-62022-2065-1 tagada hoonet (Lossi tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) hõlmav teavitus tulekahju korral (p 1) ning peatada täielikult objekti kolmanda korruse kasutamine (p 2). Päästeamet aktsepteeris Arens Ehitustööd OÜ 01.07.2018 garantiikirja perioodil 01.07.2018‒15.09.2018 hoonele kasutusloa menetluse raames vastutulekuna erandkorras, kuna toetusraha kättesaamise tähtaeg oli lähenemas ja keeldumine oleks kaasa toonud toetuse maksmata jätmise. Garantiikirja aktsepteeriti kahel tingimusel: 1) evakuatsioonitrepp viiakse vastavusse hiljemalt 15.09.2018; 2) perioodil 01.07.2018‒ 15.09.2018 ei viibi hoone kolmandal korrusel korraga rohkem kui 10 inimest. Päästeamet ei aktsepteeri olukorda, kus Lossi tn 5, Kuressaare asuva Saaremaa Kunstistuudio hoovipoolset evakuatsioonitreppi ei viida Päästeameti nõuetega vastavusse, põhjendades, et hoone III
3-22-2723 korrusel üle 10 inimese ei viibi. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" (määrus nr 17) § 41 lg 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks olema hoones selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Kunstistuudio hoones toimuvad erinevad lastele mõeldud ringid, võimalus on büroo- ja kunstipinda rentida ning erinevaid üritusi korraldada. Tuginedes kohapeal teostatud ruumide paikvaatlusele ning lähtudes III korruse ruumide otstarbest ei ole usutav olukord, kus kolmandat korrust kasutab permanentselt alla 10 inimese. Sellist seisukohta toetab ka Saaremaa Kustistuudio enda kodulehel antav informatsioon, mis lubab tegevust suuremale hulgale inimestele kui 10. Hoone omaniku vastupidised väited on paljasõnalised. Evakuatsioonipääsude arv ja paigutus määratakse vastavalt hoone kasutamisotstarbele ja hoone kasutajate maksimaalsele arvule. III korruselt ei ole tagatud kahe hajutatud nõuetekohase evakuatsiooni nõue, kuna garantiikirjaga lubatud puudused on endiselt täitmata. Nõue on võimalik täita, viies Saaremaa Kunstistuudio hoovipoolne evakuatsioonitrepp vastavusse Päästeameti nõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks anti 21.10.2022. Ettekirjutuses sisaldus sunniraha hoiatus, mille kohaselt rakendab haldusorgan ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 alusel sunniraha 3200 eurot.
2.MTÜ Saaremaa Kunstistuudio esitas ettekirjutusele vaide, mis jäeti Päästeameti 30.11.2022 vaideotsusega rahuldamata.
3.MTÜ Saaremaa Kunstistuudio esitas 29.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 21.10.2022 ettekirjutuse p-i 2 ning 30.11.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Ettekirjutus põhineb paikvaatluse läbiviimise osas ebaõigetel andmetel. Vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust. Lossi tn 5 ehitisele anti pärast renoveerimist kasutusluba Päästeameti märkusega, mille kohaselt väline evakuatsioonitrepp ei vasta tuleohutusnõuetele, vajalik on teostada vaegtöö ning kuni vaegtöö on teostamata, on tarvilik piirata kasutajate arv III korrusel 10 kasutajani. Kaebaja on järginud ja kavatseb järgida ettenähtud tingimust. Hoone III korrusel on stuudiod ja neid ruume ei kasuta rohkem kui 10 inimest korraga. Võrreldes kasutusloa väljastamisega ei ole faktiline olukord muutunud, III korruse ruumide kasutuskoormus ei ole suurenenud. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, miks on vältimatult vajalik hoone III korruse kasutamine täielikult peatada. Ettekirjutuses viidatud kuupäeval 21.10.2022 paikvaatlust ei tehtud ja see asjaolu tuvastati ka vaideotsuses. Paikvaatlus teostati 16.03.2022 ja selle protokollis ei tuvastatud, et III korruse ruume oleks kasutanud rohkem kui 10 inimest. III korruse stuudioruumid on küllaltki väikese pindalaga ja ühisüritusi seal ei korraldata. Stuudiote väljaüürimisega kaetakse hoone haldamis-, korrashoiu- ja õppetegevuse korraldamisega seotud kulusid. Hoone III korruse ruumide kasutamise täieliku peatamisega on kaebajale pandud keeld ruume sihtotstarbeliselt kasutada, millega rikutakse kaebaja omandipõhiõigust. Ettekirjutuses ei ole välja toodud erakorralisi asjaolusid, mis õigustaks meetme kohaldamist etteteatamisajata. Evakuatsioonitrepi ümberehitamine nõuab asjaajamist ja rahalist ressurssi. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse peatada 21.10.2022 ettekirjutuse p 2 kehtivus. Päästeameti 21.10.2022 ettekirjutusega on peatatud Kuressaare Lossi tn 5 hoone III korruse kasutamine, ehkki Euroopa Liidu projekti „Saaremaa Kunstistuudio taristu arendamineˮ tingimuste järgi on kunstistuudio kohustatud nimetatud hoones asuva loomekeskuse ruume sihtotstarbeliselt kasutama. Ettekirjutusega on tekitatud kaebajale kohustuste kollisioon: kui ta täidab Päästeameti ettekirjutust, siis rikub ta projekti tingimusi, mis võib kaasa tuua toetusena saadud projektiraha tagastamise nõude; kui kaebaja täidab projekti nõudeid, siis rikub ta Päästeameti ettekirjutust, mis toob kaasa sunniraha rakendamise riski. Kui ettekirjutus jääb kehtima, peab kaebaja kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke
2(7)
3-22-2723 piiranguid. Ettekirjutusele eelnevalt oli lubatud III korruse ruumide kasutamine kuni 10 inimese poolt.
4.Päästeamet oli 04.01.2023 vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ei ole põhjendatud. Ettekirjutuse koostamise aluseks on olnud asjaolu, et hoone III korruselt ei ole tagatud nõuetekohane evakuatsioon, kuna III korruselt viiv evakuatsioonitrepp ei vasta nõuetele. Argument, et Euroopa Liidu projektitoetuste tingimuste tõttu võib kõrvale kalduda siseriiklike nõuete täitmisest, ei ole tõsiseltvõetav. Päästeamet ei ole peatanud mitte kogu stuudio kasutamist, vaid III korruse kasutamise, kust ei ole tagatud nõuetekohane evakuatsioon. Seega võib kunstistuudio tegevus hoone I ja II korrusel jätkuda. Kaebaja ei ole tõendanud, miks just hoone III korruse kasutamise peatamine toob temale kaasa pöördumatud tagajärjed. Ka sunniraha rakendamine Päästeamet poolt ei tooks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine looks olukorra, kus kasutusel on avaliku hoone III korrus, mis evakuatsioonile esitatavate nõuetele ei vasta. See võib olla ohuks nii kaebaja kui ka hoone külastajatele. Tegemist on kaaluka avaliku huviga. Määruse nr 17 § 44 lg 2 kohaselt peab hoone igalt evakuatsioonialalt olema üldjuhul võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Sama määruse § 44 lg 3 p 3 kohaselt võib üks evakuatsioonipääs või -tee olla II–IV kasutusviisiga hoones, kus viibib korraga kuni 10 inimest, kui see ei ohusta hoone kasutajaid. Saaremaa Kunstistuudio hoone näol on tegemist IV kasutusviisiga hoonega, millel on 3 korrust. Hoone ehitusprojekti p 9.9.1 kohaselt on maksimaalne inimeste arv hoones 90 (lk 32). Seega peab hoonel tuleohutusnõuete täitmiseks olema määruse nr 17 § 44 lg 2 kohaselt kaks nõuetekohast evakuatsioonipääsu igalt evakuatsioonialalt. Võimaliku tulekahju korral ja kui ehitisesisest treppi ei ole võimalik kõrge temperatuuri või suitsuse keskkonna pärast kasutada, tuleb kolmandalt korruselt väljuda välistrepi kaudu. Välistrepi astmed ei vasta astmete laiuse ja kõrguse osas trepi valemile ning sellega ei ole tagastud kiire ja ohutu evakuatsiooni nõue. Kuna II korrust kasutavad kunstiringis osalevad eri vanuses lapsed ning kunstinäitusi hoonet mitte tundvad inimesed, on ülimalt oluline, et ohutu evakuatsiooni nõue oleks tagatud. Kaebaja on 2018. a kasutusloa menetlusest alates olnud teadlik kolmanda korruse evakuatsioonitrepi nõuetele mittevastavusest. Kaebaja on üle nelja aasta kestnud tegevusetusega tekitanud olukorra, kus tema kasutatav hoone ei vasta endiselt tuleohutusnõuetele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus ei ole äratuntav. Vaidlustatud ettekirjutusega ei ole peatatud kogu kunstistuudio tegevust. Ohutusnõuete täitmise ning järgimise vajadus on võrreldes kaebajale tekitatud ebamugavustega tunduvalt kaalukam. Vastustaja on asjakohaselt viidanud määruse nr 17 vastavatele sätetele. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt kunstistuudio taristu arendamise projekti tingimuste järgimisega ja projektiraha väidetava tagasinõudmise võimalusega, siis ei ole see oht täpsemate põhjenduste puudumisel kuigi usutav. Ohutusnõuete tagamine ning vastav tegevus peaks olema vaadeldav pigem kunstistuudio taristu arenduseesmärgiga kooskõlas olevana, mitte vastupidi. Sunniraha rakendamise võimalust ei saa samuti käsitada pöördumatute tagajärgedena HKMS § 249 lg-s 1 sätestatu tähenduses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.MTÜ Saaremaa Kunstistuudio palub 20.01.2023 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. 3(7)
3-22-2723 Määruse nr 17 § 55 lg 2 ega § 41 lg 2 ei sätesta kohustuslikku evakuatsioonitrepi astmete arvu ühes trepimarsis, astme laiust ega kõrgust. Evakuatsioonitrepi spetsiifilisi nõudeid ei ole sätestatud üheski õigusaktis. Ettekirjutuses toodud soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3‒ 18, astme laius vähemalt 0,27 m ja soovitatav kõrgus 0,18m‒0,16 m, pärinevad Päästeameti juhendist „Ehitislike tuleohutusnõuete kokkuvõte“. Ettekirjutus on puudulikult põhjendatud, sest selles ei ole viidet nimetatud juhendile. Juhendis alajaotuses 6.3 (lk 41) on silmas peetud hoonesisese evakuatsioonitee trepi mõõtmeid, ettekirjutus puudutab aga hoone välisküljele jäävat täiendavat evakuatsioonitreppi. See nähtub ka 16.03.2022 paikvaatluse protokollist. Hoonevälisele evakuatsioonitrepile ei ole kohustuslikku ega soovituslikku astmete arvu, astme laiust ega kõrgust kehtestatud. Päästeameti ettekirjutuses nimetatud trepi parameetrid on soovituslikud. Hoone välisküljel paiknev evakuatsioonitrepp on tehniliselt korras ja võimaldab inimestel ohuolukorras hoonest väljuda. Välistrepile saab teiselt ja kolmandalt korruselt otse välja viivatest ustest. Nendest ustest väljumisel on juba teostatud evakuatsioon hoonest välja. Hoonest väljumisel liiguvad inimesed platvormile, kus nad on kaitstud tule, suitsu, kuumuse jm võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. Sellelt platvormilt lahkumine ei ole enam evakuatsioonitee, sest hoonest on juba väljutud. Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, on ettekirjutus ikkagi ebaõige. Päästeamet jättis järelevalvemenetluses täitmata selgitamiskohustuse, kui ei selgitanud kaebajale, et ehitise tuleohutusnõuetele vastavust on võimalik tõendada analüütiliselt (määruse nr 17 § 4 lg 1) ega andnud kaebajale selleks võimalust. Halduskohtu määrus on põhjendamata. Hoone III korruse kasutamise täieliku keelamisega pärsitakse hoone valdaja Saaremaa Kunstistuudio tegevust ja riivatakse ebaproportsionaalselt kaebaja kui kinnistu omaniku omandipõhiõigust. Kaebajal takistatakse täita kohustust hoonet sihipäraselt kasutada. Kaebaja laiendas hoonet osaliselt projektitoetuse arvel. Toetuse saamise aluseks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 18.11.2016 otsus. Kultuuriministri 30.12.2014 määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 12) § 26 lg 1 p-st 111 tuleneb toetuse saaja kohustus tagada, et toetuse abil loodud või omandatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihipäraselt vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse lõppmakse tegemisest. Kohustuse rikkumine võib kaasa tuua taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise (EAS 18.11.2016 otsuse p 4.13). Kunstistuudio III korruse kasutamise keelamine kätkeb endas toetuse tagasinõudmise riski. Toetuse tagasinõudmine on küll hüpoteetiline, kuid mitte võimatu ega ebatõenäoline. Ettekirjutus riivab kaebaja omandipõhiõigust sellega, et omanik ei saa hoone kolmandat korrust sihtotstarbeliselt kasutada, samuti sellega, et ei saa teostada üürileandja õigusi. Ettekirjutuse tõttu tuli peatada varem sõlmitud üürilepingud. Uusi üürilepinguid III korruse väljaüürimiseks sõlmida ei saa. Kaebaja üürilepingujärgsete kohustuste täitmine on muudetud võimatuks ja on võetud võimalus saada üüritulu, mistõttu tekib kaebajale varaline kahju.
Päästeamet palub 27.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Ainuüksi asjaolu, et kolmandal korrusel on kaebajal sõlmitud üürilepingud, ei võimalda järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja saab kasutada hoone ülejäänud kahte korrust. Kaebaja esitatud üürileping OÜ-ga Hing võib olla fiktiivne. Leping on sõlmitud paberkandjal, üür tasutakse sularahas ning OÜ Hing seaduslik esindaja on TK, kellel on perekondlikud sidemed kaebaja seadusliku esindaja AT-aga. Lisaks on leping sõlmitud pärast 01.09.2022 ehk pärast seda, kui 16.03.2022 oli alustatud riiklik järelevalve menetlus, mil
4(7)
3-22-2723 kaebaja oli teadlik, et talle heidetakse ette tuleohutusnõuete rikkumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas hoone ühe korruse mittekasutamine põhjustab toetuse tagasinõudmise. Ehitamisel tuleb lisaks õigusaktidele lähtuda asjakohastest standarditest ja ehituse heast tavast. Ettekirjutuse p-s 2 märgitud nõuded trepimademele tulenevad standardist EVS 812-7:2018. Sisult samad nõude on märgitud ka Saaremaa Kunstistuudi ehituse eelprojekti seletuskirja p-s
1.3.3.(RT 88 10777: Trepid ja kaldteed). Standardite soovituslikkus ei tähenda seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud. Ehitusseaduse § 3 lg-s 1 (uus redaktsioon § 7) sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-10, p 7.2). Objekti trepp ei vasta Eesti standard „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (EVS 812-7:2018) p-s 13.7.9 esitatud nõuetele ja see on ehitisregistri märkuste kaudu kaebajale teada alates 22.06.2018. Mittevastavus seisneb asjaolus, et trepi astmed on üksteise all niivõrd kohakuti, et jalalaba sisuliselt astmele ei mahu, st astmete laius 0,27 m ei ole tagatud. Ehitaja Arens Ehitustööd OÜ on 27.06.2018 trepi üle vaadanud, möönnud, et trepp ei vasta nõuetele ja 01.07.2018 kinnitanud, et puudused kõrvaldatakse hiljemalt 15.09.2018. Sellekohane garantiikiri on lisatud ka ehitisregistrisse ja kaebajale teada. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole ehitajalt vastavat ehitustööd tellinud ja trepp ei vasta jätkuvalt nõuetele. Kaebaja tõlgendab evakuatsiooni mõistet meelevaldselt. Määruse nr 17 § 45 lg 6 kohaselt peab ohutu liikumine olema tagatud evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel. Ehitamine toimub projekti alusel ja ka projekti kohaselt peavad trepid vastama evakuatsiooninõuetele. Trepi kasutamine peab nii tavaolukorras kui ohuolukorras olema ohutu ning seal peab olema lihtne liikuda. Astme laius on trepi ohutuse seisukohast üks olulisemaid mõõtmeid, kuna piisav astme laius tagab ohutu ja ühtlase liikumise trepil, mistõttu peaks trepiastmele saama toetuda terve jalalaba. Praegusel hetkel ei taga trepiastmete mõõtmed ohutut liikumist ning trepp ei ole hõlpsasti läbitav tulenevalt astmete laiuse ja kõrguse koosmõjust. Arvestades konkreetset nõuet, millele vaidlusalune trepp ei vasta (trepikalle on niivõrd järsk ja astme sügavus niivõrd väike, et ei võimalda ohutult astuda), ei ole analüütiline tõendamine, et trepp ikkagi võimaldab ohutut evakuatsiooni, võimalik. Lisaks ei ole etteheide põhjendatud, sest ettekirjutuse p-s 2 on selgitus analüütilise tõendamise kohta märgitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2023 määrus muutmata.
9.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16). Esialgse
5(7)
3-22-2723 õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8).
10.MTÜ Saaremaa Kunstistuudio on selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa ta hoone kolmandat korrust sihipäraselt kasutada. EAS 18.11.2016 otsusega rahuldati kaebaja 19.09.2016 taotlus projektile „Saaremaa Kunstistuudio taristu arendamine“ määruse nr 12 § 6 p-s 5 nimetatud tegevusteks toetuse saamiseks. Kaebaja on laiendanud Lossi tn 5 hoonet osaliselt projektitoetuse arvel. Määruse nr 12 § 26 lg 1 p 111 kohaselt peab toetuse saaja mh tagama, et toetuse abil loodud või omandatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihipäraselt vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest § 6 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 5 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul. Kohustuse rikkumine võib kaasa tuua projektitaotluse otsuse kehtetuks tunnistamise. Tõendit selle kohta, et viidatud 5-aastane periood oleks tänaseks ümber, pole asjas esitatud. Samuti on ettekirjutuse tõttu takistatud kaebajal III korrusel asuvate stuudiote välja üürimine, millest saadava tuluga kaetakse hoone haldamise, korrashoiu ja õppetegevuse korraldamisega seotud kulusid. Eelneva põhjal ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada.
11.Esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või avalikkuse või kolmandate isikute ülekaalukas huvi. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaadet pidada ülemäära suureks, ei ole võimalik esitatud kaebuse alusel praeguses menetlusetapis üheselt väita, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasusele ja kaebuse eduväljavaadetele täpsema hinnangu andmine saab toimuda halduskohtu poolt asja sisulise läbivaatamise käigus, kaaludes mõlema poole argumente.
12.Eelneva tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada huvide kaalumise pinnalt. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutusega piiratakse ebaproportsionaalselt tema põhiseaduslikku õigust omandit kasutada. Isiku omandipõhiõigus on kaalukas õigushüve. Samas tuleb kaalukaks õigushüveks pidada ka tuleohutust ja ohutut evakuatsiooni ning Lossi tn 5 hoone külastajate elu ja vara kaitset. TuOS § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Määruse nr 17 § 41 lg 1 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajale ohutuks evakuatsiooniks piisav. Ettekirjutusest nähtuvalt on Lossi tn 5 IV kasutusviisiga hoone, mistõttu peab hoone tuleohutusnõuete täitmiseks olema kaks nõuetekohast evakuatsioonipääsu igalt evakuatsioonialalt (määruse nr 17 § 44 lg 2). Lossi tn 5 hoone kaks evakuatsiooniväljapääsu on sisetrepp ja välistrepp. Määruse nr 17 § 45 lg 6 kohaselt peab evakuatsiooniteel oleval trepil, sh hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, olema tagatud ohutu liikumine. Päästeamet on selgitanud, et kui hoones toimuva võimaliku tulekahju korral ei ole võimalik ehitisesisest treppi kõrge temperatuuri või suitsu tõttu kasutada, tuleb III korruselt väljuda välistrepi kaudu. Kuna ettekirjutuse kohaselt ei vasta välistrepp (selle trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed) trepiastmetele ettenähtud nõuetele (Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“ osa 7, p 13.7.9), siis ei ole tagatud kiire ja ohutu evakuatsioon (TuOS § 6 lg 1). Seejuures on vastustaja vaideotsuses selgitanud, et paikvaatluse ajal viibisid III korrusel ka mudilaste muusikaringi (u 2‒4-aastased) lapsed. Kui tulekahju korral ei ole võimalik kasutada evakuatsiooniks hoonesisest trepikoda või teist treppi, mis väljub kohviku poolt, evakueeruvad ka II korrusel viibijad (nende hulgas kunstiringis osalevad eri vanuses lapsed) välimise trepi kaudu, mis trepi kehva läbitavuse tõttu võib põhjustada ummikut, kukkumisi ja kehavigastusi. Selle vältimiseks on ohutu evakuatsiooni nõue äärmiselt oluline. 6(7)
3-22-2723
13.Asja materjalidest nähtuvalt kooskõlastas Päästeamet Arens Ehitustööd OÜ 01.07.2018 garantiikirja (dtl 116) alusel 10.07.2018 hoone kasutusloa taotluse märkusega „Väline evakuatsioonitrepp ei vasta ohutusnõudele. Trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni. Sellest tulenevalt on vajalik teostada vaegtöö. Evakuatsiooniteel ja väljumisteel asuvate treppidel on soovitatav astmete arv ühes trepimarsis 3–18 ja astme laius peab olema vähemalt 0,27 m ning soovitatav astme kõrgus 0,18 m kuni 0,16 m. Kuniks vaegtöö on teostamata, on tarvilik piirata kasutajate arvu III korrusel 10 kasutajani. Peale vaegtöö kõrvaldamist on võimalik kasutada III korrust piiranguteta. Vaegtöö kohta esitatud ehitajapoolne garantiikiri“ (dtl 108). Ehitaja garanteeris hoovipoolse evakuatsioonitrepi Päästeameti nõuetega vastavusse viimise hiljemalt 15.09.2018. Seega oli kaebaja juba alates 2018. a-st teadlik asjaolust, et evakuatsioonitrepp ei vasta nõuetele ja tuleb vastavusse viia hiljemalt 15.09.2018.
14.Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul kaalukamaks õigushüveks tuleohutus ning sellest tulenevalt Lossi tn 5 hoones viibijate tervise ja elu kaitse, mistõttu on põhjendatud kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Jättes Päästeameti 10.07.2018 kasutusloa märkuse tähtaegselt täitmata, võttis kaebaja teadliku riski, et hoone sihipärane kasutamine ei pruugi olla hiljem võimalik. Hoone sihipärane kasutamine ei saa toimuda seda kasutavate inimeste tervise ja ohutuse arvelt. Võimaliku sunniraha tasumisel on kaebuse rahuldamise korral kaebajal õigus hiljem taotleda sunniraha tagastamist ja täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Tegemist on konkreetse summaga, mistõttu ei ole kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamine ülemäära keeruline. Samuti on kahju hüvitamise nõudega võimalik nõuda saamata jäänud üüritulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.