Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2975 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. oktoobri 2021. a otsuse nr 4.2-1/8668-3 ja 5. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 4.2-1/8668-5 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja Indrek Põder Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a otsus. Teha uus otsus ja jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) peatas 28. oktoobri 2021. a otsusega nr 4.2-1/8668-3 X-le väljastatud relvaloa nr XXXXXXXXXXX kehtivuse kuni peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA väljastas 26. augustil 2021 X-le relvaloa nr XXXXXXXXXXX kehtivusajaga 1. juuli 2026. Luba anti enese ja vara kaitsmise eesmärgil. Relvaloale kanti püstolid TT-33, WaltherPPQ-M2 ja Glock-45; 2) PPA teostas 4. ja 7. oktoobril 2021 X elukohas relvahoiutingimuste kontrolli. PPA tuvastas, et isik hoidis 4. oktoobril 2021 tulirelva tingimustes, kus kõrvalistel isikutel oli tagatud relvadele juurdepääs. PPA tuvastas 7. oktoobril 2021, et isik omas tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuia ja ta hoidis laskemoona lubatust suuremas koguses. Nende asjaolude alusel algatati ka väärteomenetlused; 3) relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 21 sätestab, et PPA peatab relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust; 4) kui isik ei hoia relva kui kõrgendatud ohu allikat nõuetekohaselt, siis seab ta sellega ohtu teiste isikute turvalisuse. Alust on arvata, et isik ei hoidnud tulirelva nõuetekohaselt, kuna isiku abikaasa teadis relvakapi koodi. Abikaasa ei küsinud eelnevalt isiku käest relvakapi koodi. Abikaasa ei oma paralleelrelvaluba relvaomaniku relvadele; 5) isik omas tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuia ja hoidis lubatust rohkem laskemoona. Isik on rikkunud RelvS §-dest 45 ja 46 tulenevaid nõudeid; 6) etteteatamata kontrolli eesmärgiks oli veenduda, kas isik peab päriselt RelvS-s sätestatud nõuetest kinni; 7) kui isik rikub RelvS-s sätestatud nõudeid ega ole usaldusväärne, esineb relva väärkasutamise potentsiaalne oht; 8) kui isikut karistatakse RelvS-i nõuete rikkumise eest, toob see kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Isikule heideti ette mitut RelvS-i nõude rikkumist. Tegemist ei ole vähetähtsate rikkumistega. Seetõttu on otstarbekas kuni väärteomenetluses kõigi asjaolude väljaselgitamiseni peatada isiku relvaloa kehtivus. Esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma käitumisega ohustada teiste isikute turvalisust.
2.PPA jättis 5. detsembri 2021. a vaideotsusega nr 4.2-1/8668-5 X vaide rahuldamata. PPA märkis vaideotsuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) püstol Glock-45 ja laskemoon (51 padrunit) võeti hoiule varem, s.o 1. oktoobril 2021, kuna isikul taksojuhina oli kliendiga erimeelsus; 2) isik helistas 30. septembril 2021 hädaabinumbrile 112 ning teavitas, et on taksojuhina tööl ja hoiatas, et ta on valmis joobes agressiivse kliendi vastu enesekaitseks kasutama tulirelva. Selle sündmuse järgselt alustas PPA isiku suhtes järelevalvemenetluse, et anda hinnang, kas esineda võivad RelvS-s sätestatud relvaloa andmist välistavad alused; 3) püstolid TT-33 ja Walther-PPQ-2, laskemoon (118 padrunit) ning teleskoopnui võeti hoiule
7.oktoobril 2021; 4) kontroll toimus ette teatamata. Isikut ei olnud 4. oktoobril kodus, kuid isiku abikaasa küsis, kas ametnikud soovivad relvakappi vaadata. Seejärel avas abikaasa relvakapi, ilma et ta oleks isikult uksekoodi küsinud. Isikut polnud 7. oktoobril kodus, kuid telefoni teel ütles, et ta annab abikaasale relvakapi koodi. Relvakapis oli kaks relva, laskemoon (352 padrunit) ja teleskoopnui, mis võeti kaasa; 5) kuna isiku abikaasa teadis relvakapi uksekoodi, siis rikkus isik RelvS § 45 lg-t 2. Kuna isik hoidis enda valduses 352 padrunit, siis rikkus ta RelvS § 46 lg 5 p-i 1, mille kohaselt tohib isik hoida enda valduses kuni 200 padrunit. Teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud (RelvS § 20 lg 2 p 1);
2(8)
3-21-2975 6) kui isik rikub RelvS § 46 lg 5 p 1 ja § 45 lg 2 nõudeid, paneb ta sellega toime RelvS § 89 1 lg-s 1 kvalifitseeritava väärteo. Kui isik rikub RelvS § 20 lg 2 p 1 nõudeid, siis paneb ta toime RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega esineb kahtlus, et isik on rikkunud RelvS-i ja toime pannud väärteorikkumised. Tegemist pole vähetähtsate rikkumistega. Karistus RelvS-i rikkumise eest tooks kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise sõltumata sellest, kas rikkumisi on üks või enam; 7) isiku puhul on kahtlus, et ta ei suuda või ei taha RelvS-i nõudeid järgida. Seetõttu ei saa tema valdusesse kuni väärtegude kahtluse ümberlükkamiseni tulirelva usaldada. PPA ei pea ära ootama ohtude realiseerumist. Avalikes huvides on, et relvi omaksid inimesed, kes suudavad järgida RelvS-i nõudeid. Avalik kord kaalub isiku huvi üles.
3.X esitas kaebuse, milles nõudis PPA 28. oktoobri 2021. a otsuse ja 5. detsembri 2021. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja märgib, et on relvi hoidnud nõuetekohastes tingimustes ega ole võimaldanud abikaasal nendele juurdepääsu. Politseiametnikud tulid 4. oktoobril 2021 kaebaja elukohta selleks, et teha relvahoiutingimuste etteteatamata kontroll. Kuivõrd kaebajat ennast ei olnud kodus, aga politseiametnikud nõudsid kodus olnud kaebaja abikaasalt relvade ette näitamist, teatas kaebaja abikaasale telefoni teel relvakapi lukukoodi. Kaebaja käitumine ei anna alust tema usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks või väiteks, et tema puhul esineb potentsiaalne oht relva väärkasutamiseks, arvestades et kaebajal on relvaluba olnud pikemat aega ja senini ei ole talle ühtki relvaseaduse rikkumist ette heidetud. Relvaloa kehtivuse peatamine on ebaproportsionaalne.
Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
Vastustaja märgib, et relvaloa kehtivuse peatamine oli põhjendatud, kuna objektiivselt tuvastatud asjaolude pinnalt esines põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. RelvS § 43 lg 1 p-i 21 alusel relvaloa kehtivuse peatamiseks piisab ohukahtlusest korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 6 tähenduses. Kaebaja võimaldas oma abikaasale juurdepääsu relvadele, kuivõrd viimane teadis relvakapi lukukoodi. Kaebaja abikaasa ei helistanud 4. oktoobril 2021 toimunud politsei kontrollkäigu ajal oma abikaasale ja teadis relvakapi lukukoodi, ilma et kaebaja oleks talle selle öelnud. Ettepaneku relvade ette näitamiseks tegi kaebaja abikaasa, seda ei nõudnud politseiametnikud. Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse tuvastamiseks piisab siiski ka vaid teistest kaebaja toime pandud rikkumistest (s.o liigses koguses laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva hoidmine). Viimati märgitud asjaoludele pole kaebaja vastu vaielnud. Isik, kes rikub relvaseaduse nõudeid, ei ole usaldusväärne ja tema puhul ei saa eeldada, et ta käib relvaga ümber nõuetekohaselt ning sellise isiku puhul esineb potentsiaalne oht relva väärkasutamiseks. Kuivõrd karistatus relvaseaduse rikkumise eest tooks imperatiivselt kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise ning kaebaja suhtes esines põhjendatud kahtlus, et ta võib oma käitumisega ohustada teiste isikute turvalisust, võttis PPA õigustatult relvad hoiule ja peatas kaebaja relvaloa kehtivuse kuni väärteomenetluses kõigi asjaolude väljaselgitamiseni.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 29. aprilli 2022. a otsusega kaebuse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja põhjendas relvaloa kehtivuse peatamist RelvS § 43 lg 1 p 21 alusel sellega, et kaebajat on põhjust kahtlustada RelvS § 891 lg-s 1 ja § 892 lg-s 1 nimetatud väärtegude toimepanemises, kusjuures asjaomane väärteomenetlus on jätkuvalt pooleli. Vastustaja pole veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja võib oma eluviisiga ohustada enda või teise isiku turvalisust. Väärteo toimepanemise kahtlus ei ole relvaloa kehtivuse peatamise aluseks; 3(8)
3-21-2975 2) põhjendatud kahtlus RelvS § 43 lg 1 p-i 21 tähenduses on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamiseks tuleb PPA-l anda ohuhinnang konkreetset relvaloa omajat iseloomustavatele asjaoludele ehk teisisõnu hinnata tema senise käitumise pinnalt ohu realiseerumise võimalikkust tulevikus. Põhjendatud kahtlus ei tähenda mistahes väikest kahtlust, et relvaloa omaja võib tulevikus õigusrikkumisi toime panna. Vastustaja viidatud KorS § 5 lg 6 kontekstis tuleb RelvS § 43 lg 1 p-i 21 mõista nii, et põhjendatud kahtlus esineb, kui asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal on alust arvata, et välistatud ei ole korrarikkumine, mis kahjustab relvaloa omaja või teise isiku turvalisust. Relvast lähtuva ohu realiseerumist ei saa kunagi välistada. RelvS § 43 lg 1 p-i 21 ei saa tõlgendada nii, nagu võiks relvaloa kehtivuse peatamine olla tagajärjeks alati, kui relvaloa omanik on käitunud mistahes õigusvastasel moel; 3) kahtlus, et kaebaja ei pruugi relvaomanikule esitatavatele kõrgetele standarditele vastata, ei ole põhjendatud. Poolelioleva väärteomenetluse esemeks olevast rikkumisest ei järeldu, et esineb põhjendatud kahtlus, et relvaloa omaja võib ohustada enda või teiste turvalisust; 4) RelvS § 43 lg 31 valguses tuleb RelvS § 43 lg 1 p-i 21 tõlgendada selliselt, et relvaloa kehtivuse peatamise aluseks on relvaloa omaja käitumist iseloomustavad asjaolud, mis ei pruugi veel olla tõsikindlalt tuvastatud, ent mis on samas sellised, et nende esinemise korral ei saa välistada, et relvaloa omaja võib oma käitumuslike iseärasuste tõttu luua olukorra, kus realiseerub relvast kui kõrgema ohu allikast lähtuv oht talle endale või teistele isikutele; 5) võimalik on, et kaebaja suhtes käimas olev väärteomenetlus lõpeb karistamisega, mis toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Samas ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on käitunud moel, millega on põhjendatav RelvS § 43 lg 1 p-s 21 nimetatud kahtlus; 6) asjaolu, et kaebaja relvakapist leiti lubatust suurem kogus laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud teleskoopnui, ei ole selline, mille pinnalt peaks juba enne asjaolude lõplikku välja selgitamist järeldama, et kaebaja ei pruugi olla suuteline tagama, et tulirelvad ei seaks ohtu teda ennast ega teisi. Kui rikkumine leiab väärteomenetluses tuvastamist, toob see kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Kui tõlgendada RelvS § 43 lg 1 p-i 21 nii nagu tegi seda vastustaja, tooks see kaasa relvaloa kehtivuse peatamise mistahes RelvS-s nimetatud väärteokahtluse korral. See ei oleks kooskõlas RelvS-i mõttega; 7) otsusest ei nähtu, miks peaks järeldama, et relvakapis 200 padruni asemel 352 padruni hoidmine kätkeb endas põhimõtteliselt ohtu relva omaja või teiste isikute turvalisusele. Asjaolust, et kaebaja suhtes on alustatud väärteomenetlust ning ligi poole aasta jooksul pole selles asjas otsuse tegemiseni jõutud, viitab sellele, et väärteo koosseisulistes asjaoludes puudub selgus. Samamoodi on see vaidlustatud otsuses nimetatud teleskoopnuia puhul. Juhul, kui rikkumised leiavad tuvastamist, on tegemist oluliste rikkumistega ning nende eest karistamine toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Kuni rikkumise asjaolud ei ole selged, ei ole see, et need esemed kaebaja relvakapist leiti, selline asjaolu, mis lubaks põhjendatult karta, et kaebaja ei suuda täita tulirelva omaja kohustusi ja võib seeläbi ohtu seada enda või teised. Relvaloa kehtivuse peatamise või relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse täielik eraldamine samade asjaoludega seotud väärteomenetlusest ei ole võimalik. Kuigi väärteo tuvastamise korral on formaalselt esmaseks järelmiks karistus, on ilmne, et karistusest märksa enam piirab isiku õigusi karistamisega vääramatult kaasnev relvaloa kehtetuks tunnistamine. Väärteomenetluse korral on relvaloa kehtivuse peatamine RelvS § 43 lg 1 p-i 21 alusel mõeldav, kui väärteomenetluse esemeks on relvaloa omaja käitumine, mis võib selle kordumise korral sellise turvalisust kahjustava tagajärje kaasa tuua. Lubatust suuremas koguses laskemoona või keelatud külmrelva hoidmine relvakapis ei ole sellised teod; 8) vastustaja pole otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega välja selgitanud seda, millistel asjaoludel kaebaja abikaasa relvakapi lukukoodi teadis. Asjaolust, et kaebaja abikaasa tegi
4.oktoobril 2021 relvakapi lahti, ei järeldu põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada ennast või teisi; 9) tunnistajana üle kuulatud kaebaja abikaasa kinnitas, et ta sai koodi teada kaebajalt telefoni teel. Politseiametnikust tunnistaja IK väitis, et ei mäleta, kas kaebaja abikaasa 4. oktoobril 2021 4(8)
3-21-2975 kellelegi helistas. Tunnistaja MT oli kindel, et kaebaja abikaasa vähemalt enne relvakapi avamist kellelegi ei helistanud. Kaebaja abikaasa ütluste usaldusväärsust kahandab asjaolu, et ta on kaebaja abikaasana eelduslikult huvitatud kaebajale soodsast lahendist. IK ei suutnud oma ütlustes üheselt välistada võimalust, et kaebaja abikaasa helistas kaebajale. Asjaolu, et 4. oktoobril 2021 relvade hoiutingimusi kontrollimas käinud politseiametnikud ei pidanud vajalikuks kohe kontrollida, kas kaebaja abikaasal on paralleelrelvaluba ega näiteks uurinud tema käest, mis asjaoludel on tal relvakapi sisule juurdepääs, viitab sellele, et politseiametnikud pidasid mingil põhjusel aktsepteeritavaks, et abikaasa avas relvakapi ukse. Oluline on see, et kuigi politseiametnikel oli võimalus 4. oktoobril 2021 kaebaja abikaasale paari asjakohase küsimuse esitamisega kohapeal üheselt selgeks teha, mis asjaoludel ta relvakapi koodi teadis, siis seda ei tehtud. Politseiametnike antud ütlused ei võimalda veenvalt ümber lükata kahtlust, et kaebaja abikaasa võis saada relvakapi koodi teada abikaasalt, kes andis selle talle nimelt selleks, et ta saaks kohapeal olnud politseiametnikele relvad ette näidata. Sellises sõna sõna vastu olukorras, nagu siinsel juhul, tuleb kahtlust tõlgendada haldusvälise isiku kasuks, kuna haldusorgani nimel tegutsevatel isikutel olnuks võimalik sündmuse toimumise ajal koguda hiljem kahtluse alla sattunud asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Kui kaebaja abikaasa sai relvakapi koodi abikaasalt selleks, et politseiametnikele relvi näidata, on usutav, et kaebaja vahetas hiljem relvakapi koodi ning sel juhul ei ole põhjust rääkida turvalisust ohustava käitumise kahtlusest RelvS § 43 lg 1 p 12 tähenduses; 10) kaheldav on, kas asjaolu, et kaebaja abikaasa relvakapi lukukoodi teadis, on eraldivõetuna selline asjaolu, mis peab tingima relvaloa kehtivuse peatamise RelvS § 43 lg 1 p 2 1 alusel. Sellest, et relvaloa omajaga koos elav abikaasa teab nende ühises kodus oleva relvakapi lukukoodi, ei saa kohe järeldada relvaloa omaniku hoolimatust oma kohustusse relvi turvaliselt hoida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja tegi piisava põhjalikkusega selgeks need asjaolud, mis kirjeldasid seda, kuidas kaebaja abikaasa 4. oktoobril 2021 relvakapi ukse avas (vt politseiametniku
12.oktoobri 2021. ettekannet). Sündmuse toimumise ajal ega ka hiljem ei olnud PPA ametnikel kahtlust, et kaebaja abikaasa avas ametnike juuresolekul relvakapi ukse ja ei helistanud vahetult enne seda kaebajale; 2) kohus tõlgendas IK ütlusi valesti, kuna viimane ütles istungil, et ta ei mäletanud, et kaebaja abikaasa oleks kaebajale helistanud. Seejuures jättis halduskohus tähelepanuta 12. oktoobri 2021. a ettekandes märgitud asjaolud. MT ütles sõnaselgelt, et kaebaja abikaasa kellelegi ei helistanud; 3) kohus jättis analüüsimata asjaolu, et kaebaja ei esitanud tõendit (s.o sideoperaatori väljavõtet) selle kohta, et kaebaja abikaasa helistas kaebajale 4. oktoobril 2021. Iseteeninduskeskkonnas oleks sellise väljavõtte saanud teha. Kuna kaebaja jättis nõutud tõendi esitamata, siis tuleb kahtluse korral asjaolud lugeda kaebaja kahjuks; 4) täpsustavate küsimuste esitamine poleks aidanud asjaolusid paremini tuvastada; 5) politsei tuvastas kolm rikkumist. RelvS-s sätestatud nõuded ongi loodud tagama teiste isikute turvalisust. Kui relvaloa omaja eirab nõuet välistada mistahes kõrvaliste isikute juurdepääs relvadele, loob ta potentsiaalse ohu isikute turvalisusele, eelkõige elule ja tervisele, ning seega on tegemist olulise rikkumisega; 6) PPA võttis RelvS § 43 lg 1 p 21 tõlgendamisel arvesse, et kaebaja rikkus kolme nõuet (s.o võimaldas kõrvalistel isikutel ligipääsu tulirelvadele, omas tsiviilkäibes keelatud relvi ja hoidis laskemoona seadusega lubatust suuremas koguses). Nimetatud asjaolud lubavad järeldada, et 5(8)
3-21-2975 kaebaja käitumine kujutab potentsiaalset ohtu tema enda ja teiste inimeste turvalisusele. Kaebaja kas ei tunne RelvS-s sätestatud nõudeid või ta eirab neid teadlikult. Samavõrd ohtlik on see, kui on alust arvata, et relvaloa omaja ei saa aru tulirelvaga seotud nõuetest ja kõrgest vastutusest või ei hooli RelvS-ga kehtestatud nõuetest. Need nõuded on loodud relvadest kui kõrgendatud ohu allikatest lähtuva ohu minimeerimiseks.
7.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidluse all on küsimus, kas PPA peatas kaebajale väljastatud relvaloa RelvS § 43 lg 1 p 21 alusel õiguspäraselt.
9.RelvS § 43 lg 1 p 21 sätestab, et PPA peatab relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Relvaloa peatamiseks peab seega normi sõnastuse kohaselt esinema põhjendatud kahtlus, et loa omaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Viidatud normi alusel relvaloa kehtivuse peatamine ei nõua seda, et normis viidatud hüvedele (s.o teiste isikute elu ja tervis ehk turvalisus) esineks oht, vaid eeldusena on nõutav üksnes põhjendatud kahtlus ohu kohta. Põhjendatud (ohu)kahtlusega on kokkuvõtlikult tegemist siis, kui ohuolukorda tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik jaatada, kuid sellele esinevad üksnes viited. Kuidas hakkab sündmuste edasine käik kulgema (s.o, kas piisav tõenäosus kahju saabumiseks esineb), siis selles puudub ametnikul ühene kindlus (vt ka KorS § 5 lg 6). Ohukahtluse korral on seega lubatud sekkumise lävi madalamal kui ohuolukorras.
10.PPA põhjendas põhjendatud (ohu)kahtlust esmalt sellega, et kaebaja andis relvakapi koodid abikaasale, millega rikkus RelvS § 45 lg-st 2 tulenevat kohustust välistada kõrvalistel isikutel juurdepääs relvale. Teiseks tõi vastustaja välja asjaolu, et kaebaja valdas 352 padrunit, millega rikkus RelvS § 46 lg 5 p 1 nõuet, mille kohaselt võib füüsiline isik hoida oma valduses kuni 200 padrunit. Kolmandaks tõi vastustaja välja selle, et kaebaja valduses oli teleskoopnui, mis on RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelv.
11.Vaidlustatud otsuse põhjendused ei võimalda kinnitada halduskohtu järeldust, et kaebaja relvaloa kehtivus peatati väärteomenetluste algatamise tõttu (vt käesolev otsus, p 1). Viited algatatud väärteomenetlustele olid tehtud põhjusel, et tuua nimetatud fakt esile ja siduda see peatamise aluseks olnud asjaolude täiendava ja põhjalikuma kontrollimisega, kuna peatamine otsustati sisuliselt ohukahtluse alusel (vt käesolev otsus, p 9). Ohukahtluse puhul, s.o olukorras, kus puudub lõplik teadmine nii asjaolude paikapidavuses kui ka kahju saabumise piisavas tõenäosuses, on tavapärane, et asjaolusid tuleb hiljem vajadusel täpsustada. Asjaolusid kavandas PPA täiendavalt täpsustada väärteomenetluse raames.
12.Kaebaja ei vaidlusta PPA tuvastatud asjaolu, et kaebaja valdusest leiti 352 padrunit ja teleskoopnui. Küll aga on vaidluse all küsimus, kas 4. oktoobril 2021 toimunud kontrollimise käigus teadis kaebaja abikaasa relvakapi uksekoodi enne kontrollimise alustamist või ta sai uksekoodi teada vahetult kontrollimise ajal kaebajalt telefoni teel.
13.Halduskohus hindas kaebaja abikaasa ja ametnike vastandlikke ütlusi asjaolu kohta, kas kaebaja ütles kontrolli ajal 4. oktoobril 2021 telefoni teel abikaasale relvakapi uksekoodi või
6(8)
3-21-2975 teadis kaebaja abikaasa seda varem, ning leidis, et siinsel juhul tuleb kahtlus tõlgendada kaebaja kasuks.
14.Halduskohus omistas asjaolu tuvastamisel tähendust IK kohtuistungil antud ütlustele, et ta ei mäleta, kas kaebaja abikaasa 4. oktoobril 2021 kellelegi helistas. Halduskohus märkis sellest ütlusest tulenevalt tõendite usutavuse hindamise kontekstis, et IK ei suutnud seega oma ütlustes üheselt välistada võimalust, et kaebaja abikaasa kaebajale helistas. Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus kõiki ütlusi hinnanud kogumis, omavahelises seoses ja täielikult, et nende alusel kujundada veendumus selle kohta, milline asjaolu lugeda tõendatuks.
14.1.Kohtuistungi protokolli kohaselt küsis halduskohus istungil IK-lt järgmise küsimuse: „Kas W helistas kellelegi?“ Halduskohus omistas tähendust üksnes nendele IK ütlustele, mille ta andis eespool esitatud küsimusele järgmiselt: „Ei mäleta.“ Samas halduskohus jätkas sellel teemal IK küsitlemist ja esitas talle täiendava küsimus: „Kas korteris olles oli võimalik, et ta samal ajal helistas ja küsis uksekoodi?“ IK vastas järgmiselt: „Mulle ei tule meelde, et ta helistas.“ Seega vastas IK teisel korral samasisulisele küsimusele vastates, et talle ei tule meelde, kas kaebaja abikaasa helistas 4. oktoobril 2021 enne, kui ta sisestas uksekoodi ja avas relvakapi. Ütlustest ei saa teha sellist järeldust, et tunnistaja ei välistanud võimalust, et kaebaja abikaasa helistas 4. oktoobril 2021 enne uksekoodi sisestamist ja relvakapi avamist kaebajale. Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et ta ei mäletanud, et kaebaja abikaasa oleks kaebajale helistanud.
14.2.Usutav on, et IK ei pruukinud tunnistajana mäletada kõiki asjaolusid täpselt. IK-l tuli tunnistajana anda ütlusi 19. aprillil 2022 ning selleks ajaks oli sündmustest möödunud umbes kuus kuud. Eelduslikult ei olnud tegemist ainsa juhtumiga, mida IK-l tuli menetleda möödunud ajavahemiku jooksul. Eeldada ei saa ka seda, et IK oleks just selle juhtumi seda asjaolu tihti meenutanud.
14.3.Halduskohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et halduskohus oleks arvesse võtnud IK ettekannet, mis tehti vahetult pärast toimunud sündmusi ehk 12. oktoobril 2021. IK märkis ettekandes järgmist: „W küsis, et kas ma tahan relvakappi vaadata, vastasin, et jaa, võib. Siis W läks magamistuppa ja ma läksin temale järgi. Ta avas akna juures, vasakul asuva kummuti moodi kapiukse ja ilma küsimata valis relvakapi uksekoodi ja avas selle ja ütles, palun vaadake relvad on siin all ja padrunid on siin üleval. Vaatasin korraks, et kas M [s.o piirkonnapolitseinik] nägi seda ja veendusin, et ta nägi, kuidas W avas relvakapi.“ (dtl 48). Viidatud ettekandest, mis oli toimunud sündmusega ajalises mõttes palju lähemalt seotud, nähtub seega, et enne uksekoodi sisestamist ja relvakapi ukse avamist kaebaja abikaasa kaebajale ei helistanud. Usutavaks saab pidada, et kui toimunud sündmustest on möödunud lühike aeg, siis on inimese mälu detailsetes asjaoludes täpsem.
14.4.Kohtuistungi protokolli kohaselt küsis kohus tunnistajalt MT-lt (s.o piirkonnapolitseinikult, kes viibis koos IK-ga 4. oktoobril 2021 sündmuskohal) järgmise küsimuse: „Korteris olles, kas naisterahvas oli kogu aeg Teie vaateväljas?“ Tunnistaja vastas järgmist: „Jah, oli.“ Kohus küsis seejärel järgmist: „Kas naine, kes oli korteris, helistas kellelegi telefoniga?“ Tunnistaja vastas kohtu viimati märgitud küsimusele järgmiselt: „Enne kapi avamist kindlasti mitte.“ Seega kohtuistungi teise tunnistaja mälu oli helistamise küsimuses täpsem ja see kattus IK ettekandes märgitud selgitustega.
14.5.Arvestada tuleb ka asjaolu, et halduskohus andis kaebajale võimaluse tõendada telefonikõne toimumist sideoperaatori väljavõttega (vt halduskohtu 3. märtsi 2022. a määrus
7(8)
3-21-2975 asjas nr 3-21-2975, p 4). Kaebaja sellekohast tõendit kohtule ei esitanud, kuigi see oli tal võimalik.
14.6.Asjaolu tõendamise kontekstis ei oleks andnud midagi juurde see, kui ametnikud oleksid kaebaja abikaasalt uurinud seda, kas kaebaja abikaasal oli paralleelrelvaluba. IK ettekandes märgitud selgitustest nähtub, et politseiametnik sai alles 6. oktoobril 2021, kui ta konsulteeris lubadegrupi ametnikuga, teada asjaolu, et kaebaja abikaasal puudub paralleelrelvaluba (dtl 48). Sellest seletusest võib järeldada, et IK võis 4. oktoobril 2021 eeldada, et kaebaja abikaasal on paralleelrelvaluba olemas. Selleks eelduseks sai põhjuse anda asjaolu, et kaebaja abikaasa teadis relvakapi uksekoodi. Ametnikul oli põhjust eeldada, et relvaloa omanikud täidavad kehtivast seadusest tulenevaid nõudeid, sh nõuet, et juurdepääs relvadele tagatakse üksnes õigustatud isikutele.
14.7.Eeltoodust tulenevalt ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta küsimuses, et asjaolu pole võimalik tuvastada ning et kahtlust tuleb tõlgendada kaebaja kasuks põhjusel, et PPA ei kogunud 4. oktoobril 2021 täiendavaid tõendeid. Olemasolevad tõendid olid piisavad selleks, et lugeda tõendatuks asjaolu, et 4. oktoobril 2021 ei helistanud kaebaja abikaasa kaebajale enne seda, kui ta avas relvakapi ukse.
15.Ringkonnakohus nõustub PPA järeldusega, et kui relvaloa omanik rikub RelvS § 45 lg-t 2 ja võimaldab relvale juurdepääsu selleks õigust mitte omavale isikule (nt annab talle relvakapi uksekoodi), rikub RelvS § 46 lg 5 p-st 1 tulenevat kohustust ja omab padruneid umbes kaks korda enam kui on lubatud seadusega ning valdab tsiviilkäibes keelatud külmrelva, siis esineb põhjendatud (ohu)kahtlus teiste isikute turvalisusele (nt elu ja tervis). Viidatud normidest tulenevate keeldude ja kohustuste mõtteks on tagada, et relva omamine ja valdamine oleks inimese elule ja tervisele ohutu. Kui isik võimaldab relvakapile juurdepääsus isikule, kes seda omada ei tohiks, võib tulirelv sattuda inimese kätte, kes seda ei tohiks vallata. Sellises olukorras puudub võimalus kontrollida, kes ja millistel eesmärkidel relva valdab ja kasutab. Samuti pole võimalik sellisel juhul tagada teiste inimeste turvalisust. Sõnaselgete keelunormide eiramine (s.o RelvS § 20 lg 2 p 1 ja § 46 lg 5 p 1) üksnes kinnitab põhjendatud (ohu)kahtlust teiste isikute turvalisusele. Kaebaja tegevus on olnud selline, kus ta on kas tahtlikult või hoolimatusest jätnud järgimata RelvS-st tulenevad nõuded, mis peavad tagama teiste isikute turvalisust. Seega eespool viidatud asjaolud kogumis lubavad järeldada, et kaebaja käitumine on olnud selline, kus RelvS-st tulenevate nõuete täitmine, mille eesmärgiks on tagada teiste isikute elu ja turvalisus, ei ole kaebaja jaoks oluline. Sellises olukorras pole välistatud teiste inimeste turvalisuse kui õigushüve kahjustamine. Seetõttu esines PPA-l RelvS § 43 lg 1 p-s 21 sätestatud alus kaebaja relvaloa kehtivuse peatamiseks senikauaks, kuni väärteomenetluses selguvad lõplikud asjaolud.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse ja jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
17.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.