Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-988
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203060002-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad ET ja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
23.01.2023 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-22-988 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(9)
3-22-988 PPA ei pea tõenäoliseks, et taotleja võiks oma poliitilise meelsuse tõttu olla XXXs taga kiusatud. Isegi kui taotleja ei ole rahul olukorraga XXXs ja tema rahulolematus on üle kandunud XXX valitsust kritiseerivatesse kirjutistesse, ei ole ta oma tegevuses ja meelsuses olnud püsiv, kuna ta on otsustanud loobuda selliste kirjutiste avaldamisest. Taotleja tõi vestlusel välja, et tegelikult tal otseselt XXX ametivõimudega probleeme ei olnud ning tal oli intsidente tema jaoks tundmatute isikutega. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase määratlusele. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset üldise XXX olukorra tõttu ning tema tagasipöördumine XXXsse on võimalik. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine XXXsse vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Sissesõidukeelu kohaldamise hindamisel on kaalukaks asjaoluks see, et isik üritas pärast Ukrainast Poolasse sisenemist edasi minna Eestisse. Otsust liikuda edasi teise liikmesriiki, et siia jääda ja tööd leida, ei saa käsitada humaanse kaalutlusena ja sellepärast jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Sissesõidukeeld tähtajaga 3 aastat on proportsionaalne ja vajalik.
3(9)
3-22-988 kinnipidamine, füüsiline vägivald). Vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel sellega arvestama. Kaebajale tulnuks anda ajutine kaitse nagu kõigile Ukraina sõja eest põgenenutele. Sellist võimalust kaebajale ei selgitatud. Lahkumisettekirjutus pole põhjendatud, kuna kaebaja soovib Eestis oma venna juures olla, mistõttu tal on side Eestiga. Kaebaja soovib siin töötada. Rikutakse väljasaatmise keeldu (VSS § 171). Eestis on kaebajal turvaline ja siit väljasaatmine pole põhjendatud. Kaebaja leiab, et tema puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ega avalikule korrale. Sissesõidukeeld kolmeks aastaks on ebaproportsionaalne.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Tagakiusuks ei saa pidada igasugust negatiivset sündmust päritoluriigis (VRKS § 19 lg 2) ning tagakiusajaks igat isikut (VRKS § 19 lg 5). Kaebaja ei toonud vestlusel välja ühtegi konkreetset põhjust ega asjaolu, mis lubaks arvata, et YYY või DDD võiksid kujutada taotlejale ohtu. Taotleja ütlused YYYst ja DDDst tuleneva võimaliku ohu kohta olid üldised, mitte seotud taotleja isikuga ning rääkisid pigem sellest, kuidas need üldiselt XXXs tegutsevad ja inimesi tapavad. Vastustaja hinnangul on vähetõenäoline, et YYY või DDD oleks ohuks taotleja elule ja tervisele. Vastustaja on analüüsinud ka ohtu kaebajale XXX valitsuse või valitsusega seotud isikute poolt. Kaebaja kirjeldatud intsidendid (valitsus kutsus teda tagasi XXXsse, aga ei andnud lubatud tööd; talle öeldi, et ta peab lõpetama valitsuskriitiliste arvamuste kirjutamise ja talle pakuti selle eest raha, kuid ta ei võtnud raha vastu; kriitiliste kirjutiste tõttu tundis ta survet ja pidi XXXst lahkuma; keegi uinutas ta ja ta auto varastati ära (inimene võis olla valitsuse käepikendus); tema sülearvuti võeti ära; valimiskampaania ajal taheti autot kividega visata) ei kirjelda üksikult ega kogumis, et XXX valitsus või valitsusega seotud isikud oleks kaebajat süstemaatiliselt XXXs taga kiusanud. Ka taotleja ise väitis vestlusel, et tagakiusamist kui sellist ei olnud, aga ähvardused olid mingitelt indiviididelt. Kui PPA tõi taotlejale välja, et XXX ametivõimudega tal üldiselt XXXs probleeme ei olnud (talle väljastati kodaniku pass ja ta sai riigist lahkuda ja sinna naasta), nõustus taotleja sellega ja viitas, et riigis on üldine halb olukord. Kui PPA märkis, et tema veebiväljaandest GGG ei nähtunud võimuvastaseid artikleid, tõdes taotleja, et see ei olnud otseselt võimuvastasusele suunatud, vaid see oli üldine blogi. Kaebajalt küsiti 29.03.2022 vestlusel, mis juhtuks, kui ta naaseks XXXsse. Kaebaja vastas, et ta peaks seal alustama nullist ja seal ei ole tema jaoks tööd ning kaebaja ja ta pere kannataks. Lisaks märkis ta, et kirjutaks uuesti edasi, sest asjad on XXXs halvasti ja ilmselt seetõttu oleks ta elu ohus. Kaebaja ei selgita, et seoses varem tehtuga oleks ta elu XXXsse naastes ohus. Kõike eeltoodud arvesse võttes jääb vastustaja seisukohale, et taotlejal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus XXX riigivõimu ja sellega seotud isikuid karta. Üldine olukord OOO osariigis pole selline, mis lubaks jaatada tõenäosust, et tsiviilisiku elu võiks selles osariigis viibimise tõttu sattuda ohtu. Samuti puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme. Vastustaja on analüüsinud päritolumaa informatsiooni põhjalikult, kasutades selleks ametlikke raporteid XXX olukorra kohta. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi teist infoallikat, mis kinnitaks vastupidist või avaks teistsuguse olukorra XXXst kui see, mida vastustaja on otsuses kirjeldanud.
4(9)
3-22-988 PPA on hinnanud kaebaja ütlusi ja päritoluriigi informatsiooni ning leidnud, et kaebaja isiklik olukord ei ole selline, mis vastaks VRKS § 4 lg-s 2 sätestatud täiendava kaitse saaja definitsioonile ning ka objektiivne olukord ei ole XXXs selline, mille tõttu vajaks kaebaja täiendavat kaitset. Kaebajale ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 määruse kohane ajutine kaitse, kuna ta ei vasta seal toodud tingimustele. Kaebajal polnud õigust Poolast edasi liikuda Eestisse, kuigi siin elab tema vend, kellel on elamisluba Eestis püsivalt elamiseks. Kaebaja pidanuks lahkuma oma päritoluriiki või taotlema rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis ehk Poolas. Lahkumisettekirjutus on õiguspärane, kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelisele kaitsele. PPA on kooskõlas VSS § 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda on vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebajal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Puuduvad asjaolud humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatud sissesõidukeel Schengeni alale pikkusega 3 aastat õiguspärane.
3-22-988 Viber kaudu ühe korra politseisse seoses ähvardustega, mida ta samuti PPA-ga vestlusel ei maininud. Istungil ilmnes, et lisaks terroristide poolt röövitud onule on tal ka teine onu, kes töötas valitsuse heaks ja oli kriitiline valitsuse suhtes ning valitsus röövis ta ja küsis vabastamise eest raha. Lähedasi pereliikmeid kaebaja tõttu XXXs ähvardatud pole ning õed ja vennad pole seotud poliitikaga. Kaebajat pole XXXs lähedaste juurest otsimas käidud. Kaebaja vastuolulised selgitused ja nende muutmine kohtumenetluses ning asjaolude lisamine (eelkõige tapmisähvardused SMS-ga), mida iga reaalselt tagakiusu kartev inimene oleks rääkinud PPA vestlusel esimesel võimalusel, viitavad selgelt sellele, et kaebaja on oma väidetava tagakiusu tõsiseltvõetavuse suurendamiseks hakanud asjaolusid välja mõtlema ning tegelikku tagakiusuohtu tal päritoluriigis ei ole. Kohtuistungil esitatud asjaolusid ei sisaldu ka kaebuses, mis on täiesti üldsõnaline. Kaebaja hakkas valitsust kritiseerima väidatavalt 2010. a-l Ukrainas õppides, 2012. a-l pöördus ta tagasi XXXsse ja seal hakkasid tulema SMS-d tapmisähvardustega (kusagil 2015. a-l ja lakkasid 2018. a-l), kuid selle vaatamata elas kaebaja seal Ukrainasse naasmiseni 29.05.2021. Ukrainas ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset. XXXst lahkumisel ei teinud valitsus kaebajale mingeid takistusi ning kaebaja sai riigist probleemideta lahkuda. Kaebaja isiklikud asjaolud kogumis ei viita sellele, et tal võiks olla päritoluriigis tegelik tagakiusuoht valitsuse suhtes (XXX üldise olukorra kohta) avaldatud kriitika tõttu. Päritoluriigi teave ei toeta kaebaja väiteid, et valitsus võiks teda isiklikult taga kiusata või terroristlikest rühmitustest võiks tuleneda kaebajale reaalne oht, mille puhul on riik ühtlasi ka tegevusetu. Kaebaja väidab küll PPA poolt päritoluriigi teabe valikulist kasutamist, kuid pole esitanud omapoolseid allikaid, mis PPA kogutud teabe õigsuse kummutaks. Riigi üldine olukord majanduses, inimõiguste järgimisel ja poliitilise tasandi juhtimisel ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks, kui puuduvad sellised kaebajast lähtuvad isiklikud asjaolud, mis annaksid alust uskuda tagakiusu ohtu sattumist päritoluriiki naastes. Kaebaja seletused ei ole päritoluriigi teabe kontekstis ja seletuste ajas muutumist arvestades eluliselt usutavad ning kaebaja üldine usaldusväärsus on madal. Asjaoludest kogumis ja kaebaja käitumisest võib järeldada kaebaja soovimatust naasta päritoluriiki eelkõige majanduslikel põhjustel ja seal väheeduka eneseteostuse tõttu. See on inimlikult mõistetav, kuid ebapiisav rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Tagasisaatmisel päritoluriiki ei ole riigi kodanikel süsteemseid probleeme (PPA otsuse p 6). Kaebajal on kehtiv XXX kodaniku pass ning Ukrainas viibis ta ajutise elamisloaga (kehtiv kuni 15.06.2022). Seetõttu ei kuulu kaebaja isikute kategooriasse, kellele laieneb Eesti Vabariigis ajutine kaitse (Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 art 2 lg 1, art 5; Vabariigi Valitsuse 08.02.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse andmine“). Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus (vabatahtliku täitmisajaga) on õiguspärane. Kaebaja Eestis viibimise seadustamiseks pole alust (VSS § 9 lg 1). Kaebaja peamised perekondlikud sidemed on XXXs (abikaasa ja lapsed ning muud lähikondsed). Kaebaja venna elamine Eestis ei anna alust pidada perekondlikke sidemeid siin ülekaalukaks. Kaebaja vend saab reisida päritoluriiki oma lähedastega kohtumiseks ning sissesõidukeelu tühistamisel saab kaebaja vennaga kohtumiseks reisida Eestisse. Väljasaatmise keelu (VSS § 171) rakendamiseks alust ei esine. PPA on määranud sissesõidukeelu VSS § 74 lg 3 kohases maksimummääras (3 a). PPA nõustus kohtu selgituste järel kohtuistungil sellega, et kaebajale ei saa ette heita seda, et ta Ukrainas puhkenud sõja eest põgenedes ja Poolasse sisenedes liikus edasi Eestisse, kus elab tema vend. Kaebaja lahkus Ukrainast 01.03.2022. Euroopa Nõukogu rakendusotsus võeti vastu 04.03.2022 6(9)
3-22-988 ning Eesti valitsus otsustas alles 08.03.2022, millise ulatusega laieneb ajutine kaitse Eesti Vabariigis (pole hõlmatud Ukrainas välismaalastest õppijad ja töötajad). Üldteadaolevalt valitses EL-i piiririikides (sh Poola), kes võtsid esmalt vastu Ukrainast sõja eest põgenejaid, suur segadus ning ka kaebajale ei selgitanud keegi tema õigusi ega kohustusi. Muu hulgas ei saanud kaebaja teada seda, et ta peaks lahkuma oma päritoluriiki, kuna EL-i pole tal õigust Ukraina sõjapõgenikuna jääda. Seega on ilmne, et sellist etteheidet ei saanud kaebajale teha sissesõidukeelu kohaldamisel. PPA otsuse (p 2) kohaselt on nimetatud asjaolu olnud aga sissesõidukeelu määramisel kaalukas. Ühe kaaluka asjaolu äralangemine tähendab kaalutlusotsuse puhul seda, et otsus on õigusvastane. Kohus ei saa PPA eest teha uut kaalutlusotsust, sekkumata lubamatult haldusorgani diskretsiooni. Sissesõidukeeld tuleb tühistada. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
PPA palub 12.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses toonud välja konkreetseid asjaolusid, miks ta on YYY või DDD poolt enam ohustatud kui mistahes XXX kodanik. Kaebaja ei ole kuidagi isiklikult nende organisatsioonide huviorbiidis. Pelgalt hüpoteetiline võimalus juhuslikult 7(9)
3-22-988 rünnaku ohvriks langeda ja paljasõnalised selgitused ähvardamise kohta ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. XXX territoorium on suur ja kaebaja ei ole kohustatud elama piirkondades, mis on YYY poolt enam ohustatud. Kaebaja hariduslikku tausta arvestades on tal võimalik elada ja tööd leida mistahes XXX suurlinnas. Kohus on arvestanud kõikide asjas kogutud tõenditega ja kaebaja ütlustega ega ole lähtunud enda subjektiivsest arvamusest. Kohus on õigesti hinnanud, et reaalset ohtu kaebaja koduriiki tagasipöördumisel ei teki. Arvesse on võetud XXX tegelikku olukorda. Väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-ga 171. PPA ei lahuta kaebajat oma vennast, kes saab reisida päritoluriiki oma lähedasega kohtumiseks. Sissesõidukeelu tühistamisel saab kaebaja vennaga kohtumiseks reisida ka Eestisse. Kaebaja peamised perekondlikud sidemed on XXXs.
3-22-988 (29.03.2022 seletuse küsimus 9). Järelikult ei saa väita, et kaebaja perekond poleks riigivõimu poolt saanud kaitset terroriorganisatsiooni tegevuse vastu.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://euaa.europa.eu/country-guidance-nigeria-2021, lk 31
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.