lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-956/14

Rahvastik › Kodakondsus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-956/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Kodakondsus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-956

Haldusasi

Xi kaebus Vabariigi Valitsuse 24.03.2022 korralduse nr 99 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus (siseministri kaudu), esindaja Kertu Nurmsalu

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 10.01.2023

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.02.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul.

võib

teine

menetlusosaline

esitada

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.X (kaebaja) esitas 20.09.2021 Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras Politsei- ja Piirivalveametile taotluse, mis võeti menetlusse 21.09.2021. Kaebaja kodakondsus on määratlemata ning tal ei ole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Menetluse käigus tuvastati, et kaebajat on tahtlikult toimepandud kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud ja aastatel 2011–2021 on ta toime pannud üheksa väärtegu.

3-22-956

2.Politsei- ja Piirivalveamet teavitas kaebajat 29.11.2021 kirjaga, et talle saab Eesti kodakondsus anda üksnes erandina ning otsuse Eesti kodakondsuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Vabariigi Valitsus. Samuti anti kaebajale võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited.
3.Kaebaja saatis 22.12.2021 Politsei- ja Piirivalveametile seisukoha, milles selgitas asjaolusid ja palus anda endale erandina Eesti kodakondsus. Kaebaja selgitas, et on sündinud Eestis, kus elab ja töötab seniajani. Eesti on tema kodumaa. Eestis elab tema pere – tütred, abikaasa, ema ja õde, kes on kõik korralikud Eesti elanikud, samuti on Eestisse maetud tema isa ja vanavanemad. Kaebaja märkis, et tal on kõik tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks täidetud, varasemad väärteod on kustunud ja rahatrahvid, mis olid seotud liiklusrikkumistega, on makstud õigel ajal. Ta tunnistas, et on toime pannud süütegusid, kuid on end parandanud. Kaebaja palus mitte arvestada tema minevikus tehtud vigu, mille eest on teda juba karistatud ja mille pärast ta tunneb kahetsust.
4.Vabariigi Valitsus keeldus 24.03.2022 korraldusega nr 99 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebajat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Korralduse tegemise hetkeks on kaebaja karistatus kuritegude eest kustunud ja kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti karistusregistri arhiivi 06.04.2011. Lähtudes karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 ja KodS § 21 lg-st 11 on arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud järgmiselt: -

15.06.2001 tunnistas Lääne-Viru Maakohus kaebaja süüdi kriminaalkoodeksi § 139 (salajane vargus) lg 2 p 3 alusel ning mõistis talle karistuseks 203,24 euro suuruse rahatrahvi, mille isik tasus 15.08.2007. Isik tunnistati süüdi selles, et ta tungis lukustamata ukse kaudu kaubiku salongi ning varastas automagnetoola ja nahktagi koos juhiloaga, tekitades kannatanule 6700 Eesti krooni suuruse varalise kahju.

-

20.01.2003 tunnistas Lääne-Viru Maakohus kaebaja süüdi kriminaalkoodeksi § 139 (salajane vargus) lg 2 p 3 ja § 207 (tulirelva või laskemoona ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine) lg 1 alusel, kohaldades karistusseadustiku (KarS) § 418 lg-t 1 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), ning mõistis talle KarsS § 64 lg 1 (liitkaristuse mõistmine) ja § 74 (karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) alusel lõplikuks karistuseks seitsme kuu pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Isik tunnistati süüdi selles, et ta tungis ukseluku lõhkumise teel sõiduautosse ning varastas sealt automagnetoola ja muid esemeid, tekitades kannatanule 3611 Eesti krooni suuruse varalise kahju. Peale selle hoidis ta korteris ilma loata 54 erineva kaliibriga padrunit. Kaebaja tunnistas end süüdi ja kahetses juhtunut.

-

17.11.2004 tunnistas Ida-Viru Maakohus kaebaja süüdi KarS § 423 (sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest) lg 1 alusel ning mõistis talle karistuseks 479,34 euro suuruse rahatrahvi. Karistuse täitmine aegus 08.12.2012. Isik tunnistati süüdi selles, et ta, juhtides sõiduautot, sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale, tekitades kannatanule raske kehavigastuse. Kaebaja kahetses juhtunut.

-

31.08.2006 tunnistas Viru Maakohus kaebaja süüdi KarS § 424 alusel (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ning mõistis talle § 74 (karistusest tingimisi vabastamine 2(9)

3-22-956 süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg-te 1 ja 3 alusel lõplikuks karistuseks kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti kaebajalt KarS § 50 (sõiduki juhtimise õiguseäravõtmine) lg 1 alusel kaheks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaebaja mõisteti süüdi selles, et ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Asja arutati kokkuleppemenetluse korras. -

21.01.2008 tunnistas Viru Maakohus kaebaja süüdi KarS § 329 (karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) alusel ning mõistis talle karistuseks 319,56 euro suuruse rahatrahvi, mille isik tasus 06.04.2008. Kaebaja mõisteti süüdi selles, et ta juhtis sõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud.

2) Aastatel 2011–2021 on kaebajat karistatud üheksal korral liiklusseaduses (LS) sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Tema üheksast väärteokaristusest on arhiveeritud kaheksa väärteo andmed, viimati toimepandud väärteokaristuse andmed kantakse arhiivi 15.10.2022, mil möödub üks aasta nimetatud väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest. Väärtegude toimepanemise eest on kaebajat karistatud järgmiselt: -

12.05.2011 LS § 7422 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 44 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 14.05.2011;

-

03.10.2011 LS § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine) lg 1 p 1 alusel 24 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 05.10.2011;

-

15.07.2012 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 80 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 22.07.2012;

-

07.08.2012 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 300 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 07.11.2012;

-

01.04.2014 LS § 242 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) lg 1 alusel 28 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 09.04.2014;

-

03.03.2015 LS § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine) lg 1 p 1 alusel 40 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 13.03.2015;

-

09.06.2016 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 60 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 15.06.2016;

-

23.05.2019 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 120 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 04.06.2019;

-

13.10.2021 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 2 alusel 120 euro suuruse rahatrahviga, mille ta tasus 15.10.2021.

3) Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus muu hulgas kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. 4) Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on iga riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega kaasnevad teatud eesõigused, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seadusandja on sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude 3(9)

3-22-956 toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, välja arvatud erandkorras. Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad tema kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. 5) Erandina Eesti kodakondsuse andmisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Kui minevikus toimepandud tahtlik kuritegu on kehtiva karistusseadustiku kohaselt jätkuvalt tahtlik kuritegu ehk kui tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud, on kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse, et kaebaja on toime pannud viis kuritegu, millest üks seisnes salajases varguses, üks salajases varguses ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises, üks ülekäigurajal jalakäijale sõidukiga otsa sõitmises, mille tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse, üks sõiduki juhtimises alkoholijoobes ja üks karistuse täitmisest kõrvalehoidumises. Kuigi kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud ja kuriteod on toime pandud pikka aega tagasi, ei ole tema käitumine muutunud õiguskuulekaks. 6) Kaebaja on pärast kriminaalkaristuste ärakandmist jätkanud süütegude toimepanemist, teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud üheksal korral, neist kuuel korral on ta ületanud lubatud sõidukiirust. Viimase väärteo, mis seisnes samuti lubatud sõidukiiruse ületamises, pani kaebaja toime korralduse tegemise hetkeks vaid viis kuud tagasi. Kiiruse ületamine on raske liiklusalane rikkumine, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet ning seab ohtu kaasliiklejate turvalisuse. Mitmete järjestikuste ja sealjuures samaliigiliste väärtegude toimepanemisest võib järeldada, et isik ei ole teinud oma seadusvastasest käitumisest õigeid järeldusi ning see näitab tema ükskõikset suhtumist kehtivatesse seadustesse ja talle määratud karistustesse. LS nõuete korduvad rikkumised näitavad hoolimatut suhtumist nii enda kui ka teiste inimeste vastu ning kujutavad ohtu Eesti ühiskonnale ja avalikule korrale tervikuna. Kaebaja arvamuses esitatud asjaolud, et ta on sündinud Eestis, kus elab ja töötab seniajani, Eestis elavad tema lähedased ja perekond ning ta on ennast parandanud ja palub mitte arvestada minevikus tehtud vigu, ei õigusta tema toimepandud õigusrikkumisi. 7) Kodakondsuse andmine ei ole riigi kohustus, vaid õigus. Kodakondsuse saamise piirangu õigustatus tuleneb Eesti rahva julgeoleku, tervise ja avaliku korra kaitsmise vajadusest. Korduvalt süütegude toimepanemisega on kaebaja näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siinse õiguskorra vastu ning see ei näita isiku soovi käituda õiguskuulekalt. Arvestades kaebaja toimepandud süütegude laadi ja korduvust ning seda, et ta ei ole pärast kuritegude eest mõistetud karistuste ärakandmist käitunud õiguskuulekalt, ei ole kaebajale korralduse koostamise hetkel võimalik anda Eesti kodakondsust erandina KodS § 21 lg 11 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.X esitas 28.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 3-6) Vabariigi Valitsuse 24.03.2022 korralduse nr 99 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi (täiendavad seisukohad dtl 7982). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vabariigi Valitsuse 24.03.2022 korraldus nr 99 (korraldus) on kaalutlusvigadega ja vastuolus kehtiva materiaalõigusega. 2) Kaebajal on Eestis pere, tema abikaasa ja lapsed on Eesti kodanikud. Kaebaja ema ja õed on viisakad Eesti elanikud. Eelmised põlved (isa, vanaisa ja vanaema) on surnud ja maetud

4(9)

3-22-956 Eestis. Kaebajal on pikaajaline tööstaaž ja püsiv legaalne sissetulek. Kaebaja töötab ettevõttes X OÜ alates 2012. a. Lisaks on ta asutanud spordiga tegelemiseks spordiklubi, teeb treeneritööd, tema spordiklubi liikmed osalevad nii linna-, maakonna- kui ka Eesti võistlustel ning võidavad auhindu. 2021. a esindasid kaebaja ja tema sportlased Eestit KWF World Championship Poland 2021 Krakowi linnas. Kaebaja omandas kõrghariduse eesti keeles ning lõpetas 2021. a Tartu Ülikooli „Ettevõtlus ja projektijuhtimine” erialal, omandades bakalaureusekraadi. Kaebaja seostab oma tulevikku ainult Eesti Vabariigiga. 3) Vastustaja pidi otsuse tegemisel kaaluma korduvaid kuritegusid ja nende raskust ehk seda, kas need on esimese astme kuriteod või mitte, kas need olid sooritatud isiku ja/või tema tervise vastu, kas need olid seotud narkootilise aine käitlemisega, samuti, kas inimene on ohtlik riigi julgeolekule või mitte. Kaebaja kuriteod olid suunatud vara vastu, kuid mitte isiku või tervise vastu. Kriminaalkorras on kaebajat küll korduvalt karistatud, kuid reaalset vangistust kaebaja kandnud ei ole ning tema karistused on kustunud. Kaebaja on enda eluteel teinud õigeid valikuid ja tema valiku tulemus on nähtav. Kaebaja mõistis tehtut, on saanud õppetunnid ning teinud järeldusi. Üle 15 a tagasi valis kaebaja endale rolli ausa, viisaka ja seadusekuuleka Eesti elanikuna ja jäi kriminaalkorras karistamata. Kuriteod on toime pandud 20 a tagasi ega ole seotud kaebaja tänase eluperioodiga. Kaebaja on heade kommete ja harrastustega inimene. 4) Kaebaja liiklusalased väärteod on seotud asjaoluga, et ta on üle 10 a töötanud ettevõttes X OÜ müügiesindajana ning kaebaja töökohustused on seotud igapäevase liiklemisega Eesti piires. Selle ajavahemiku jooksul ületab tema kasutuses oleva tööauto läbisõit 600 000 km. Kuivõrd kaebaja sõidab autoga rohkem kui keskmine inimene, kes kasutab sõidukit isiklikul eesmärgil, suureneb oluliselt oht sattuda liiklusõnnetustesse ning kasvab liiklusrikkumiste arv. Rikkumised on toime pandud mittetahtlikult ning erinevates Eesti kohtades, millised olid kaebaja jaoks uued. Kõik trahvid on kaebaja õigeaegselt tasunud. Väärtegu, millega kaebaja põhjustas kehavigastuse, oli toime pandud ettevaatamatusest ega olnud suunatud konkreetsele isikule. Tegemist oli liiklusõnnetusega, mille vastu ei ole ükski juht kindlustatud. Kaebaja pidas kinni kiiruse piirangust, ta peatas sõiduki, reageeris olukorrale adekvaatselt, kutsus õigel ajal abi ja toetas kannatanut ehk kaebaja tegi kõik, mis sel hetkel kehtiva seaduse kohaselt pidi tegema. Tegemist oli nii autojuhi kui ka jalakäija jaoks ohtliku ristmikuga Jõhvi linnas Rakvere tänaval. Viimased väärteoasjad olid seotud liikluskiiruse ületamisega, mis ka omalt poolt räägib vähetähtsatest rikkumistest. Asjaolu, et kaebaja on rikkunud liiklusreegleid, ei tohiks olla määravaks temale kodakondsuse andmise üle otsustamisel. 5) Karistusregistrist kustutatud kuriteod ning väärteod ei iseloomusta kaebajat isikuna, kes ei vääri olema Eesti Vabariigi kodanik. Kaebaja on Eesti Vabariigi pikaajaline elanik, sündinud Eestis, lojaalne Eesti põhiseaduslikule korrale, austab Eesti Vabariigi sõltumatust ja territoriaalset terviklikust. Põhiseaduse § 9 sätestab, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumisega rikutakse kaebaja põhiõigusi, kuivõrd kaebajal puudub ilma kodakondsuseta õigus ja võimalus astuda Kaitseliidu liikmeks ja kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda. 6) Kokkuvõttes leiab kaebaja, et kõik tingimused talle Eesti kodakondsuse andmiseks on täidetud, varasemad väärteod on kustunud ja liiklusrikkumistega seotud rahatrahvid on makstud õigel ajal. Kaebaja tunnistab, et on toime pannud süütegusid, kuid on ennast parandanud. Kaebaja palub eraldi kaaluda tema süüd ja minevikus tehtud vigu, mille eest teda on juba karistatud ja mille pärast ta tunneb kahetsust.

5(9)

3-22-956

6.Vabariigi Valitsus palub 02.06.2022 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (dtl 33-38), leides järgmist. 1) Seadusandja on ette näinud, et kodakondsust saab anda korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras ning volitanud kaalutlusotsuse tegemise Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest, lähtudes KodS § 21 lg-st 11 ning lg 1 p-st 4. Kodakondsuse erandina andmisel on sätestatud tingimus, et kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Seaduseandja on näinud ette mõlema tingimuse hindamist. 2) Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel ja KodS § 21 lg 11 kohaldamisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust ja muud asjassepuutuvat. Mõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus järelduse, kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata muu hulgas selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, st nii kuriteo kui väärteo eest toime pandud karistusandmed, millele lisanduvad ka registri arhiivis olevad andmed. Karistatusena mõistetakse nii karistatust kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Isikut iseloomustava teabena on erandi üle otsustamisel asjakohane võtta arvesse väärtegude toimepanemise ning karistatusest möödunud aega. 3) Kui seadusandja soov oleks olnud see, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks see seaduses nii sätestatud. Seadusandja tahe on olnud see, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antakse erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad. 4) Erandi tegemine ei ole võimalik, kui isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Väärteod ei too iseenesest kaasa kodakondsuse andmisest keeldumist, vaid ilmestavad isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei olnud aluseks kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumisel. See on üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest need ilmestavad kaebaja isikut. Ühe kuriteoga, mis küll pandi toime ettevaatamatusest, põhjustati kannatanule raskeid kehavigastusi. Väärteod ei ole vähetähtsad rikkumised, kuigi kuritegudega võrreldes on need tõesti vähem tähtsad. Kui tegu oleks vähetähtis, ei oleks seaduseandja neid määratlenud väärtegudena. Samas on kaebajat kahel korral karistatud just liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Ta ei ole sellest järeldusi teinud, vaid on jätkanud aastaid liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Viimase väärteo pani kaebaja toime tema Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise ajal. 5) Vabariigi Valitsusel on kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum. Riigil on õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda hiljem ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab veelgi kodakondse andmise otsuse olulisust. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad tulevikku ning isik on kohustatud neid taluma. Tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu, eelkõige kuritegu, sooritades. 6) Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid ning korraldus on kooskõlas kehtivate seadustega, proportsionaalne ja antud otsustusruumi piirides. Korraldus 6(9)

3-22-956 sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude eest ning seaduse järgi tuleb üldreeglina sellisel juhul keelduda kodakondsuse andmisest.
8.Asjas on vaidlus KodS § 21 lg 11 kohaldamise üle, mis võimaldab erandina siiski kodakondsuse anda ka inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud ja kelle karistatus on kustunud. Kuna kaebaja karistatud on kustunud, tuli vastustajal kaebaja taotluse alusel seega kaaluda erandina kodakondsuse andmise võimalust. Sättest tulenevalt peab erandi kaalumisel andma hinnangu nii kodakondsust taotleva isiku toimepandud kuritegudele kui ka isikule endale ning sellele, kas teda saab pidada õiguskuulekaks.
9.Vabariigi Valitsus on õigesti välja toonud, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus ning Vabariigi Valitsusel on erandi alusel kodakondsuse andmise üle otsustamisel suur kaalutlusruum (vrd Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 28). Seega saab kohtumenetluses kontrollida üksnes seda, ega vastustaja ei ole teinud selliseid kaalumisvigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada – nt jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata või pidanud mingit asjaolu liiga määravaks. Kohus ei saa hinnata Vabariigi Valitsuse otsuse otstarbekust ega asuda Vabariigi Valitsuse asemel ise kaalumist läbi viima (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3).
10.Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on vastustaja analüüsinud kaebaja varasemaid kriminaalkaristusi, kuid arvestanud seejuures nende toimepanemise aega. Vastustaja märkis ka kohtuistungil, et kuriteod on toime pandud pikka aega tagasi. Vaidlustatud korraldusest ja vastustaja selgitustest nähtuvalt ei omistatud seega minevikus tahtlike kuritegude toimepanemisele määravat kaalu.
11.Vastustaja selgitas kohtuistungil, et otsuse tegemisel sai määravaks kaebaja edasine käitumine. See nähtub ka vaidlustatud korraldusest. Korralduse leheküljel 4 on välja toodud, et kuigi kaebaja karistatus kuritegude eest on kustunud ja kuriteod on toime pandud pikka aega tagasi, ei ole tema käitumine muutunud õiguskuulekaks – kaebaja on ka pärast kriminaalkaristuste ärakandmist jätkanud süütegude toimepanemist ning teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 9 korral, neist 6 korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seejuures ei ole määrav roll olnud viimasel väärteokaristusel, mis vaidlustatud korralduse tegemise ajal veel kehtis, vaid väärtegudel kogumina.
12.Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et lubatud sõidukiiruse ületamised olid rasked liiklusalased rikkumised. Kaebaja on kuuel korral pannud toime liiklusväärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises 21–40 km/h (2011. a, 2012. a, 2012. a, 2016. a, 2019. a, 2021. a). Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellises ulatuses kiiruse ületamisega seotud liiklussüütegusid ei saa kuidagi pidada vähetähtsaks õigusrikkumise liigiks, millega ei seata ohtu kaalukaid õigushüvesid ja millele riik ei peaks reageerima rangelt (vt Riigikohtu 20.03.2017 otsus nr 3-1-1-6-17, p 19). Õige on vastustaja põhjendus, et sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet ning seab ohtu kaasliiklejate turvalisuse. Seda ei kummuta kaebaja seisukoht, et ta ei ole ületanud lubatud sõidukiirust asulates, vaid maanteedel, kus ka teised juhid sõidavad lubatust kiiremini. Samuti ei saa neid

7(9)

3-22-956 liiklusalaseid rikkumisi kuidagi vähem kaalukaks muuta asjaolu, et tulenevalt tööülesannetest läbib kaebaja autoga aastas keskmisest rohkem kilomeetreid.

13.Vaidlustatud korralduse kohaselt on vastustaja kaebaja mitmete järjestikuste ja sealjuures samaliigiliste väärtegude toimepanemisest järeldanud, et kaebaja ei ole teinud oma seadusvastasest käitumisest õigeid järeldusi ja see näitab tema ükskõikset suhtumist kehtivatesse seadustesse ja talle määratud karistustesse. Seda järeldust ei saa pidada meelevaldseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamise eesmärk on kindlaks teha, kas kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis seaduskuulekalt ja seejuures saab arvesse võtta ka isiku väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus on kustunud ja mille andmed on kantud karistusregistri arhiivi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, p 11). Praegusel juhul võttis vastustaja põhjendatult arvesse asjaolu, et väärtegude näol ei olnud tegu üksikjuhtumite, vaid korduvate rikkumistega, samuti seda, et kaebajat karistati korduvalt sarnase rikkumise ehk sõidukiiruse ületamise eest. Lisaks on vastustaja välja toonud, et kaebaja toimepandud kuritegudest kolm olid samuti olnud just liiklusalased rikkumised. Seega ei ole kaebaja pärast kuritegude toimepanemises süüdimõistmist ja karistuse ärakandmist käitunud õiguskuulekalt ja on ka pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist.
14.Vastustaja ei ole jätnud arvesse võtmata ka kaebaja kasuks rääkivaid ja teda positiivselt iseloomustavaid andmeid. Korralduses on välja toodud, et kaebaja on sündinud Eestis, elab ja töötab siiani Eestis, tema perekond ja lähedased elavad siin, tegu on minevikuvigadega ning kaebaja on end oma sõnul parandanud. Vastustaja on siiski leidnud, et arvestades toimepandud süütegude laadi ja korduvust, ei ole erandina kodakondsuse andmine praegu võimalik. Seega on vastustaja pidanud väärtegude toimepanemisega seotud asjaolusid praegu veel kaalukamaks kaebajat positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.
15.Kohus märgib, et uue taotluse esitamine ja kaebajale erandina Eesti kodakondsuse andmine tulevikus ei pruugi olla välistatud. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kodakondsust saab uuesti taotleda ning mida pikem on aeg, mil väärtegusid toime pandud ei ole, seda suurem on tõenäosus kodakondsust saada. Vastustaja selgitas, et arvesse võetakse neid väärtegusid, mis on veel arhiivis nähtavad, kusjuures üksikute ja kaua aega tagasi toime pandud väärtegude olemasolu arhiivis ei pruugi kodakondsuse saamist välistada. Kohus selgitab, et arhiivi kantud väärteo eest mõistetud karistuse andmed on arhiivis nähtavad 10 aastat, seejärel need andmed kustutatakse (karistusregistri seaduse § 24 lg 6). Kustutamise tähtaega hakatakse arvestama andmete arhiivi andmise kuupäevast.1 Seega on kaebajal võimalik enda käitumist juhtides ja edaspidi süütegude toimepanemisest hoidudes ise suurendada enda võimalusi tulevikus Eesti kodakondsus saada.
16.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt kaalunud KodS § 21 lgs 11 sätestatud erandi tegemise võimalust ega ole teinud sätte kohaldamisel kaalumisvigu, mis annaks aluse korralduse nr 99 tühistamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi on menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda

Registrite ja Infosüsteemide keskuse kodulehel on näitena välja toodud, et liiklustrahvi andmed kustutatakse arhiivist 11 aasta möödumisel alates trahvi äramaksmisest – vt https://www.rik.ee/et/karistusregister/korduvadkusimused.

8(9)

3-22-956

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja