Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 16.01.2023, Tartu 3-22-2427 Vello Kase kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ning kahe kinnipeetavaga ühes eluosakonnas viibimisega Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a määrus Vello Kase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vello Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Vello Kase taotlus kohtuistungi pidamiseks.
2.Jätta rahuldamata Vello Kase taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Jätta Vello Kase määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 18.02.2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/56 V. Kase suhtes alates 18.02.2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna viimane ähvardas kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega.
2.Tartu Vangla lõpetas 11.03.2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/77 seoses asjaolude äralangemisega V. Kase suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud alates 11.03.2022.
3.V. Kask esitas 15.03.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt kohaldati tema suhtes alates 18.02.2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni 11.03.2022, kuid asjaolude äralangemine toimus juba 07.03.2022. V. Kask taotles seadusliku aluseta üksikvangistuses oldud päevade eest hüvitist 40 eurot/päev ning alandava ja vabadust piirava mittevaralise kahju eest hüvitist 500 eurot.
4.Tartu Vangla rahuldas 13.05.2022. a otsusega nr 1-13/78-2 V. Kase taotluse osaliselt ja maksis talle perioodil 07.-11.03.2022 õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest hüvitist 20 eurot ning jättis ülejäänud osas kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tõdes, et kinnipeetav, keda V. Kask füüsilise vägivallaga ähvardas, paigutati 07.03.2022 teise eluosakonda, mistõttu oli 07.-11.03.2022 V. Kase suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendamatu. Vangla märkis, et kuna V. Kase liikumis- ja suhtlemisvabadus oli piiratud vaid 21 päeva vältel (18.02.-11.03.2022), ei viibinud ta niivõrd pikalt üksinda kambris, et see oleks saanud talle lisakannatusi tekitada ja seda saaks pidada tema väärikust alandavaks.
5.V. Kask esitas 30.08.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt viibis ta perioodil 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris, kuna ähvardas kaaskinnipeetavat A. Kället, kes paigutati 07.03.2022 ümber, kuid 06.07.-25.08.2022 toodi ta V. Kase vastaskambrisse. V. Kask pidas õiglaseks hüvitiseks 20 eurot iga päeva eest, mil ta pidi viibima eraldatud lukustatud kambri režiimil ning lisaks soovis 30 eurot hüvitist iga päeva eest, mis ta pidi 06.07.-25.08.2022 viibima A. Källega vastaskambris.
6.V. Kask esitas 26.09.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt viidi ta 18.02.2022 E-6 eluosakonda, kus tal tekkis A. Källega probleem ja seejärel 07.06.2022 toodi tema vastaskambrisse taas A. Källe. 25.08.2022 paigutati V. Kask ümber E-10 eluosakonda, kuhu veidi aja pärast toodi kinnipeetav Svistov (vangla märkus – M. Svistunov), kellega oli V. Kasel olnud põgus kokkupuude. V. Kask pidas õiglaseks hüvitiseks 30 eurot iga päeva eest, mil ta pidi A. Källega ja M. Svistunoviga samas eluosakonnas viibima ning iga A. Källe pärast eraldatud lukustatud kambris viibitud päeva eest 50 eurot.
7.Tartu Vangla jättis 31.10.2022. a otsusega nr 1-13/282-2, 1-13/301-2 V. Kase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla sai kahju hüvitamise taotlusest aru selliselt, et V. Kask peab õigusvastaseks tema paigutamist A. Källega samasse eluosakonda 18.02.-07.03.2022 ja 30.06.-25.08.2022 ning paigutamist M. Svistunoviga samasse eluosakonda 07.-26.09.2022. Ainuüksi asjaolu, et V. Kasele kõnealused kinnipeetavad ei meeldi, ei ole piisav põhjus, miks neid mitte paigutada samasse eluosakonda. Kuna vanglale ei ole teada ühtegi asjaolu, mis välistanuks kinnipeetavate samasse eluosakonda paigutamise ning nende vahel ei olnud kehtestatud isolatsiooni, ei ole tuvastatud vangla õigusvastane tegevus. Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused.
8.V. Kask esitas 13.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta väljendab rahulolematust selle üle, et teda hoiti eraldatud lukustatud kambris ning ta on pidanud viibima ühes eluosakonnas koos kahe kinnipeetavaga, kellega ta kokku ei sobi. Kaebaja selgitab, et ta viibis 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris seonduvalt kaaskinnipeetav A. Källe ähvardamisega. Perioodil 07.06.-25.08.2022 paigutati sama kinnipeetav kaebaja vastaskambrisse. Sama olukord on kaebajal M. Svistunoviga, kes tegi kaebaja suunas läbi ukseklaasi seksuaalselt häirivaid liigutusi, kuid paigutati 25.08.2022 (halduskohtu märkus 07.09.2022 (tl 11)) kaebajaga samasse eluosakonda. Kaebaja ei soovi mõlema kinnipeetavaga kokku puutuda. Kaebaja soovis perioodil 18.02.-11.03.2022 „lukukambris“ viibimise tühistamist ja seal oldud iga päeva eest hüvitist 20 eurot. Lisaks soovis kaebaja hüvitist 30 eurot iga päeva eest perioodil 06.07.-25.08.2022 A. Källega ja alates 25.08.2022 M. Svistunoviga ühes eluosakonnas viibimise eest. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
9.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2022. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, milles kaebaja põhjendaks, miks ta ei saanud
eraldatud lukustatud kambris viibimisega seonduvat kahju hüvitamise kaebust esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates Tartu Vangla 13.05.2022. a otsuse kättesaamisest.
10.V. Kask selgitas 11.12.2022 puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema 15.03.2022. a kahjunõue puudutas üksnes 07.-11.03.2022, mil ta viibis eraldatud lukustatud kambris ja mille eest maksti talle hüvitist. Kaebaja tõi kaebetähtaja ennistamise taotluses välja, et tal ei ole juriidilist haridust, talle ei anta advokaati ja ta ei teadnud, et vangla toob sama probleemse isiku uuesti temaga ühte eluosakonda.
11.Tartu Halduskohus tagastas 14.12.2022. a määrusega V. Kase kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangla 18.02.2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/56 tühistamise nõudes ning vangla kohustamise nõudes mitte paigutada kaebajat ühte eluosakonda A. Källe ja M. Svistunoviga (resolutsiooni p 1); jättis V. Kase taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse hüvitamisnõude osas, milles kaebaja palub välja mõista hüvitis perioodil 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata V. Kase menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole 18.02.2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/56 vaidemenetluses vaidlustanud. Kaebaja kaaskinnipeetavaid puudutavatest pöördumistest ei nähtu, et kaebaja saaks lugeda kohustusliku vaidemenetluse läbinuks nõudes, milles ta palub end A. Källe ja M. Svistunoviga ühte eluosakonda mitte paigutada. Kaebajal on eelkirjeldatud tühistamis- ja kohustamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. 2) Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 2022. a märtsis ja vangla tegi otsuse 13.05.2022 (nr 1-13/78-2, tl 14-15). Kaebaja 11.12.2022. a seisukohast võib järeldada, et ta taotles eraldatud lukustatud kambris viibimise perioodi 18.02.-06.03.2022 osas vanglalt hüvitist esmakordselt alles augustis ja septembris 2022 esitatud kahjunõuetes (nr 1-13/282-1, 1-13/301-1, tl 8-10). Kohus eeltooduga ei nõustunud. Kaebaja viitas kahjunõudes nr 1-13/78-1 (tl 12-13) selgelt, et peab õigusvastaseks tema suhtes 18.02.2022 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning kurtis üksikvangistuses viibimise üldiste tingimuste ja mõjude üle (üksinda kambris viibimine, suhtlemisvõimaluse puudumine, füüsilise ja psüühilise seisundi mittejälgimine). Kaebaja taotluse nr 1-13/78-1 sisust lähtudes ei saa asuda seisukohale, et ta taotles hüvitist üksnes perioodi 07.-11.03.2022 eest. Kaebaja pidanuks kahjunõude, mis puudutab tema veebruari- ja märtsikuist eraldatud lukustatud kambris viibimist, esitama kohtule hiljemalt 15.06.2022, sest kaebaja sai vangla 13.05.2022. a otsuse kätte 16.05.2022 (tl 7). Kaebaja hüvitamiskaebus, mis puudutab tema eraldatud lukustatud kambris hoidmist, on esitatud kohtule kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaja kulgemist ei saa hakata lugema vangla 31.10.2022. a otsuse nr 1-13/282-2, 1-13/301-2 kättesaamisest. Selles otsuses vaatas vangla põhiliselt läbi kaebaja hüvitamisnõude, mis puudutas tema jaoks kahe ebasobiva kinnipeetavaga samas eluosakonnas viibimist. Kui asuda seisukohale, et vangla lahendas selles otsuses ka kaebaja eraldatud lukustatud kambris viibimist puudutava kahjunõude, siis oleks tegemist kahjunõude korduva läbivaatamisega ja kaebetähtaeg ei hakanud sel juhul kaebaja jaoks uuesti kulgema. Kaebaja 11.12.2022. a kaebetähtaja ennistamise taotluses märgitut ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on V. Kask alates 2019. a pöördunud halduskohtu poole iseseisvalt kokku 26 korda, esitades erinevaid kaebusi ja taotlusi. Kaebajal ei saanud juriidilise hariduse ja esindaja puudumine takistada kaebusega õigeaegselt kohtusse pöörduda. Vangla 13.05.2022. a otsuses sisaldub nõuetekohane vaidlustamisviide. Puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. V. Kase kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel tuleb lõpetada asja menetlus hüvitamisnõudes, milles kaebaja palub
välja mõista perioodil 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis 20 eurot/päev. 3) Riigilõivu (63,90 eurot) tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna kaebuse edulootused on vähesed, ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud. Kohus nõustus vangla 31.10.2022. a otsuses tooduga, mille kohaselt asjaolu, et kaaskinnipeetavad kaebajale ei meeldi, ei ole piisav, et neid samasse eluosakonda mitte paigutada. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust valida kaaskinnipeetavaid, kellega ta soovib ühes eluosakonnas viibida. Vangla ei tuvastanud otsuses asjaolusid, mis välistaksid kaebaja viibimise samas eluosakonnas A. Källe ja M. Svistunoviga ning ühtegi nendevahelist konflikti fikseeritud ei ole. Kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris põhjusel, et ta ähvardas A. Kället (tl 11p), mitte seetõttu, et A. Källe ähvardanuks teda. Kaebaja paigutamist temale mittemeeldivate kinnipeetavatega samasse eluosakonda ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks HKMS § 111 lg 1 mõttes edukas, mistõttu jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.V. Kask esitas 30.12.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada lukukamber, nõuda sisse haginõuded, ennistada lukukambri kahjunõue ja vabastada ta riigilõivust. Veel palub kaebaja vanglalt välja nõuda K-Raha ja 18.02.2022. a dokument nr 2-3/228-2. Kaebaja soovib menetluses kohal olemist, kuna ei anta riigi õigusabi. Kaebaja arvates tuleb lukukamber tühistada, kuna teda karistati A. Källe ähvardamise eest, kuid hiljem pandi nad taas ühte eluosakonda. Kaebaja märgib, et kui lukukamber oli õigustatud, siis kohustada mitte paigutama kaebajat ühte eluosakonda A. Källega. Sama olukord on kaebaja väitel M. Svistunoviga, kes paigutati 07.09.2022 kaebajaga ühte eluosakonda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades määruskaebuse põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamist.
14.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Tartu Halduskohus tagastas 14.12.2022. a määrusega V. Kase kaebuse Tartu Vangla 18.02.2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/56 tühistamise nõudes ning vangla kohustamise nõudes mitte paigutada kaebajat ühte eluosakonda A. Källe ja M. Svistunoviga (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on eelkirjeldatud tühistamis- ja kohustamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus jättis V. Kase taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohus lõpetas asjas menetluse hüvitamisnõude osas, milles kaebaja palub välja mõista hüvitise perioodil 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest (resolutsiooni p 2) HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud eeltoodud osas kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Veel jättis halduskohus rahuldamata V. Kase menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 4), sest kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks HKMS § 111 lg 1 mõttes edukas. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu
asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebaja märgib määruskaebuses, et „lukukamber tuleb tühistada“, kuna teda karistati A. Källe ähvardamise eest, kuid hiljem pandi nad taas ühte eluosakonda. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja lukukambri tühistamise all silmas kaebuses esitatud nõuet tühistada Tartu Vangla 18.02.2022. a käskkiri nr 2-22/1-2/56 (tl 23-23p), millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tartu Vangla teatas 17.11.2022. a vastuses kohtunõudele (tl 7), et kaebaja ei ole eelnimetatud käskkirja vaidemenetluses vaidlustanud. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega kui vangla vaide tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kuna kaebaja ei ole vaidemenetluses vangla 18.02.2022. a käskkirja vaidlustanud, siis ei ole kaebajal tühistamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Kuna kaebaja rikkus kohustusliku kohtueelse menetluse korda, ei ole tal HKMS § 47 lg-st 1 ja § 121 lg 1 p-st 4 tulenevalt tekkinud tühistamisnõude osas kohtusse pöördumise õigust. Järelikult halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõude osas (resolutsiooni p 1) õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
17.Lisaks mainib kaebaja määruskaebuses, et vanglat tuleks kohustada mitte paigutama kaebajat ühte eluosakonda A. Källega ja M. Svistunoviga. Eelmärgitu pinnalt järeldab ringkonnakohus, et kaebaja ei nõustu Tartu Halduskohtu poolt kaebuse tagastamisega Tartu Vangla kohustamise nõudes mitte paigutada kaebajat ühte eluosakonda A. Källe ja M. Svistunoviga (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus selgitas määruses kohustamiskaebuse osas õigesti, et kaebajal tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1). Tartu Vangla viitas 17.11.2022. a vastuses kohtunõudele kaebaja pöördumistele (tl 17, 20-20p), mis olid esitatud vanglale seonduvalt A. Källe ja M. Svistunoviga samas eluosakonnas viibimise kohta ning millele vangla on vastanud (tl 18 ja 21), et kaebaja ei ole vaidemenetlust läbinud. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebuse ka kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 1) õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
18.Kaebaja palub määruskaebuses „ennistada lukukambri kahjunõue“. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja eeltooduga silmas, et ta ei nõustu halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 2, milles halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse hüvitamisnõude osas, milles kaebaja palus välja mõista hüvitise perioodil 18.02.-11.03.2022 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest põhjusel, et kaebus oli esitatud eeltoodud osas kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega
järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebetähtaja ennistamata jätmisel õigesti hinnanud asjaolusid ja kohaldanud seadust. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna tulnuks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas eelmärgitud hüvitamisnõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
19.Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivust. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja eeltooduga silmas, et ta ei nõustu halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 4, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult (määruse põhjenduste p-d 9.2, 9.2.1 ja 9.2.2) kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud.
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
21.Kaebaja palub määruskaebuses nõuda vanglalt välja K-Raha ja 18.02.2022. a dokument nr 2-3/228-2. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuigi kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud, mis ajaperioodi kohta peab ta vajalikuks nõuda vanglalt välja K-Raha ehk kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõtet, jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata, sest halduskohus võttis kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel 14.12.2022. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt asja juurde kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 13.07.-12.11.2022 (tl 39) kohta. Kaebaja ei ole määruskaebuses selgitanud, milline seos on käesoleva vaidluse esemega määruskaebuses nimetatud 18.02.2022. a dokumendil nr 2-3/228-2. Ringkonnakohtule ei nähtu vajadust eeltoodud asjaolu täpsustamiseks, arvestades, et nõuete osas, milles kaebus tagastati ja nõude osas, milles menetlus lõpetati halduskohtu 14.12.2022. a määrusega, on haldusasja toimikus asjakohased tõendid olemas. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus ka kaebaja taotluse 18.02.2022. a dokumendi nr 2-3/228-2 vanglalt väljanõudmiseks rahuldamata.
22.Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta soovib menetluses kohal olla. Ringkonnakohus mõistab eelmärgitut, et kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et HKMS ei näe ette, et vaidlusaluse kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks on vajalik korraldada kohtuistung. Seega puudub ringkonnakohtul kohustus