X kaebus Transpordiameti vastu 110 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Helen Härmson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja mõista Transpordiametilt varalise kahjuna kaebaja kasuks välja 110 euro suurune summa;
2.Mõista Transpordiametilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.01.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 18.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Transpordiameti Tallinna teenindusbüroos 17.06.2022 toimunud riiklikul C-kategooria sõidueksamil tehtud otsusega. Kaebaja palus tühistada ka 04.08.2022 vaideotsuse ja omistada talle C-kategooria juhtimisõigus.
Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse.
3.Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määrusega kuulutati haldusasja menetlus vastustaja 26.09.2022 vastuse juurde esitatud videosalvestiste (kokku 26 videofaili) osas kinniseks.
4.Tallinna Halduskohus võimaldas 26.10.2022 määrusega kaebajal esitada kirjalik arvamus Transpordiameti vastuse osas ning vajaduse korral täpsustada ka kaebuse nõudeid.
5.X teatas 31.10.2022 seisukohas, et on läbinud edukalt sõidueksami ning tal on nüüd vastava kategooria juhtimisõigus. Seetõttu soovis kaebaja oma nõudmisi kohandada ehk uue eksamiga seotud kulude hüvitamist. Kaebaja märkis, et varaline kahju on kokku 110 eurot, milles sisaldub: sõidueksami riigilõiv ja sõiduki kasutamine korduseksamil.
6.Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrusega loeti kaebus kahju hüvitamise nõudele üleminekuga muudetuks ja määrati haldusasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja selgitab, et tema C-kategooria sõidueksam viidi läbi 17.06.2022 algusega kell 09:00, Tabasalu õppeplatsil. Eksamineerija hoiak ning suhtlusstiil oli väga üleolev ning ebameeldiv. Sõidueksami jooksul survestas eksamineerija kaebajat korduvalt sõitma kiiremini kui antud olukorras teeolud seda võimaldasid. Eksamineerimise määrus näeb ette ka ühe hinnatava pädevusena säästliku ja keskkonda arvestava sõiduviisi hindamise ning siinkohal puuduvad eksamineerijal igasugused teadmised rasketehnika säästlikust sõiduviisist kui ta soovib, et kasutatakse maksimaalset lubatud sõidukiirust. Lisaks jättis eksamineerija arvestamata tee iseloomu, kus kiirusepiirangud vahelduvad ning kus pole kohe kuidagi keskkonna säästlik liikuda pidevalt kiirendades ning aeglustades. Kaebaja soovis hoida ohutut pikivahet arvestades sõiduki eripära. Liikudes Õismäe elamupiirkonnas, kus pärisuunas on kaks sõidurada, väitis eksamineerija et valitud sõidukiirus on ohtlik käitumine. Raskeveoki juhina valis kaeabaja elamupiirkonnas liikumis kiiruseks 45-46 km/h. Õismäel on pärisuunas kaks sõidurada, mistõttu ei saa kuidagi väita, et kaebaja oleks kedagi oma kiirusega takistanud. Antud juhul puudus eksamineerijal võimekus hinnata rasketehnika eksameid ning igasugune elementaarne viisakus ja suhtlusoskus.
8.Täiendavas 31.10.2022 seisukohas teatas kaebaja, et on läbinud edukalt sõidueksami ning tal on nüüd vastava kategooria juhtimisõigus ja kuna mõlemad eksamikaardil väljatoodud märkused on vastuolus liiklusseadusega ning eksamineerimise määrusega, palub kaebaja tunnistada tema esimese riikliku sõidueksami eksamikaart kehtetuks ja kompenseerida kõik eksamiga seotud kulud (29.08.2022 tasutud sõidueksami riigilõiv 26.00 eurot (maksuvaba), sõiduki kasutamine Transpordiameti korduseksamil 70.00 eurot + km, kokku 110.00 eurot).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja palub kaebus tervikuna rahuldamata jätta.
10.Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Juhul kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võivad ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija peab sekkuma või mitte. Eksamineerija luges sõidueksami mittesooritatuks, kuivõrd hindas kaks pädevust mittearvestatuks. Ohutunnetus, õige kiiruse valik, ei olnud võimeline sõitma lubatud maksimaalse kiirustega takistades tagant tulevaid sõidukeid. 90 alas sõitis 78 km/h. 80 alas sõitis 74 km/h. Liikluses iseseisev toimetulek, koostöö teistega, jäi seisma õuealale sissesõidu teel takistades vastutulevale autodel sooritamast vasakpööret ja sundides neid liikuma vastassuunavööndisse.
11.Kaebaja märgib iseenesest õigesti, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama ka liikluse ohutust, kuid on üldteada, et mõjuva põhjuseta liiga aeglase
kiirusega sõitev juht takistab liiklust ja võib tekitada liiklusohtlikke olukordi. Sõidueksami videosalvestiselt on selgelt nähtav, et teeolud, tee seisund ja ilmastikutingimused olid head ning liiklus hõre. Seetõttu pidi kaebaja kooskõlas määruse nr 50 § 11 lõikega 2 sõidueksami olukorras siiski ka näitama oma oskust juhtida sõidukit suurima lubatud piirkiirusega.
12.Sõidueksami salvestiselt on näha, et liigeldes ei ole kaebaja piisavalt ettenägelik. Teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk „Teetööd”, mis hoiatas teel, selle kõrval või kohal tehtavast tööst. Teede lõikumisalale lähenedes vähendas kaebaja sõidukiirust, sõites 20 km/h, seejärel 11 km/h. Seega oli kaebaja teadlik ja nägi ette, et edasiliikumine teetööde tõttu on takistatud ning pidi arvestama ka eesoleva aeglase liiklusvoo peatumisega (ummikuga). Lähenedes teede lõikumisalale, pidi kaebaja mh hindama, kas tal õnnestub teede lõikumisalal üldises liiklusvoos sõita selliselt, et ta ei jääks lõikumisalale seisma ning takistama vastassuunast tulevate vasakpööret sooritada soovivate sõidukite liiklust. Hetkel, kui kaebaja oli sõitmas sõiduteede lõikumisalale, olid vastu sõitvad sõidukid juba alustanud ümberpõiget teel peatunud sõidukist ning kui vastu sõitev sõiduk andis suunamärguande, jätkas kaebaja teede lõikumisalale sõitmist, kuigi sel hetkel oli juba selge, et olukorra lahendamiseks tuleb teha koostööd teiste sõidukite juhtidega ning loobuda seisukohast, et eesõigus on alati eesõigusega teel sõitjal. Olukorra lahendamiseks tuli anda eesõigus vasakpööret sooritavale sõidukile, kelle manöövri sooritamise järgselt on teel piisvalt ruumi liiklemise jätkamiseks. Kaebaja jäi aga seisma teede lõikumisalal takistades sellega vastassuunast vasakpööret sooritada soovivat sõidukit, kes sooritab liiklust vabastava manöövri vastassuunavööndi kaudu. Lähtudes sõidueksami dokumentatsioonist ning sõidueksami salvestisest, selgub, et sõidueksami kaardile välja toodud olukorrad eksamil ka esinesid. Eksamineerija on hinnanud õigustatult ohutunnetuse ja liikluses iseseisva toimetuleku kompetentsi mittearvestatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas oli vaidlustatud kõigepealt Transpordiameti Tallinna struktuuriüksuses 17.06.2022 toimunud riiklikul C-kategooria sõidueksamil tehtud otsust ja vastavat 04.08.2022 vaideotsust. Kaebaja leiab, et eksamineerija ei hinnanud sõidueksamit nõuetekohaselt ning eksami mittesooritatuks lugemine ei olnud õiguspärane. Arvestades asjaolu, et kaebaja teatas 31.10.2022 menetlusdokumendis sõidueksami (hilisemast) läbimisest ja vastava kategooria juhtimisõiguse olemasolust, võimaldas kohus kaebust muuta ning kahju hüvitamise nõude peale üle minna.
14.Kaebuse muutmise järgselt taotleb X Transpordiametilt 110 euro suuruse varalise kahju väljamõistmist, mis tekkis seoses uue eksami sooritamisega.
15.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et riikliku sõidueksami mittesooritatuks lugemine toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul 17.06.2022 toimunud riiklikul Ckategooria sõidueksamil aset leidnud juhtumit ja eksami mittesooritatuks lugemist riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslikest tingimustest täidetud.
16.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 17.06.2022 aset leidnud sõidueksamil toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas eksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga ja kas see otsustus oli põhjendatud või mitte. Olukorras, kus eksam loeti ebaõigesti mittesooritatuks, mistõttu pidi kaebaja selle hiljem uuesti tegema ja seetõttu ka täiendavaid kulusid kandma, on põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ning kahju tekkimise vahel olemas. Taolises situatsioonis peab kohus hindama kas ja kuivõrd seostub väidetav kahju eksamiga ja kas see on põhjendatud kogu ulatuses.
17.Vaidlusega seonduval eksamil loeti ohutunnetuse ja õige kiiruse valiku kategoorias eksam mittearvestatuks põhjendusega, et kaebaja ei olnud võimeline sõitma lubatud maksimaalkiirusega takistades tagant tulevaid sõidukeid, sõites 90 kilomeetrilist tunnikiirust lubavas alas 78 km/h ja 80 kilometrilist tunnikiirust võimaldavas alas 74 km/h. Liikluses iseseisva toimetuleku ja koostöö kategoorias loeti eksam mittesooritatuks, sest (väidetavalt) jäi kaebaja sõidukiga õueala sissesõiduteel seisma takistades sellega vastutulevatel sõidukitel vasakpöörde sooritamist sundides neid liikuma vastassuunavööndisse.
18.Vastustaja selgitas kaebuse kohta esitatud vastuse punktis 3.1., et mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi – määrus nr 50), kusjuures juhi eksamineerimise eesmärgiks on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi - määrus nr 58). Samas ei selgu haldusasja materjalist üheselt mõistetavalt seda, millist reeglit kaebaja ühe või teise määruse puhul konkreetselt eiras. Seonduvalt lubatud maksmaalkiiruse väidetava järgimata jätmisega on vastustaja viidanud kirjaliku vastuse punktis 3.6. määruse nr 50 § 11 lõikele 2 (paragrahvi number on märkimata, kuid eeldatavalt on tegemist paragrahviga 11), mille kohaselt peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ning ilmaoludele ja kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega. Haldusasja materjalist nähtuvalt ongi kaebaja taoliselt toiminud.
19.Transpordiamet, viidates ka liiklusseaduse § 50 lg 7 punktile 1 (põhjendamatult aeglase sõiduga ei tohi teisi sõidukeid takistada), heidab kaebajale ette alla piirkiiruse sõitmist, kuid piirkiirusega sõitmine ei ole eksamil kohustuslik. Määruse nr 58 § 11 lõikes 1 sätestatakse, et juht peab käituma vastutustundlikult, riske vältivalt, teisi liiklejaid arvestavalt ning keskkonda säästvalt. Vastavalt määruse nr 50 § 11 lõikele 2 peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega, kuid see ei tähenda seda, et kogu tähelepanu peaks olema suurima lubatud sõidukiiruse hoidmisel ja et seda peaks järgima kogu sõidu kestel. Suurimat lubatud sõidukiirust ei olegi võimalik punktipealt järgida, seda kas ületatakse või sõidetakse alla lubatud piirmäära. Alla piirmäära sõitmine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on põhjendamatult aeglase sõiduga. Liiklusseadus ei täpsusta ega piiritle mitme kilomeetri võrra tunnis peaks olema kiirus lubatust väiksem, et seda põhjendamatult aeglaseks sõiduks pidada, kusjuures põhjendamatult aeglane sõit iseenesest ei olegi keelatud, kuid sellega ei tohi teisi takistada. Kaebaja on näidanud oma võimet sõita piirkiirusega, mis ilmneb vastustaja kirjaliku vastuse punktist 3.8.1.1., kus 80 kilomeetrilist tunnikiirust võimaldavas alas sõitis kaebaja keskmiselt 75 km/h ja kui tegemist oli nõndanimetatud keskmise kiirusega, siis pidi see teataval ajahetkel olema veelgi suurem (eelnimetatud kirjaliku vastuse kolmanda lehekülje lõpus on nimetatud näiteks kiirust 79 km/h). Kaebaja on rõhunud sõidu
ohutusele ja sujuvusele, millest oli vaja samuti kinni pidada. See, et kaebaja sõitis teataval ajahetkel 90 kilomeetrilise tunnikiiruse asemel 78 km/h (vähemalt ühes kohas on videolt täheldatav ajahetk, kus kiirus oli tegelikult 84 km/h) või 80 kilomeetrilise tunnikiiruse asemel 74 km/h, ei saa olla käsitatav põhjendamatult aeglase sõiduna. Videomaterjali põhjal võib üldistatult järeldada, et liiklussituatsioon oli küllalt muutlik (pöörded, kiirusepiirangud, liiklusmärgid) ning samuti ei nähtu, et kaebaja oleks kedagi takistanud. Arvestada on vaja ka asjaoluga, et tegemist oli raskeveokiga ja eksamisõiduga, mitte stabiilse piirkiiruse hoidmise harjutusega. Eksamisõitudel oleks üldse piirkiiruse täpne järgimine problemaatiline, sest ilma kiiruse fikseerimist võimaldava süsteemita ei ole selle kestev hoidmine võimalik ja kui eksamineeritav selle mingil hetkel minimaalses ulatuses ületaks, oleks tegemist eeskirja rikkumisega ning ilmselt ka eksami mittesooritatuks lugemisega.
20.Ebaselgeks jääb ka nõndanimetatud õueala sissesõiduteele seisma jäämist-, vastutulevatel sõidukitel vasakpöörde takistamist- ning nende vastassuunavööndisse liikuma sundimist puudutavad etteheited. Videosalvestiselt ei nähtu mingisugust õueala või õueala sissesõiduteed ja kui on mõeldud lähenemist ristmikule (videol märgitud ajanäit 09.54.07), siis sellele järgnevalt ületasid kaks vastutlevat sõidukit tee telgjoone (kuigi minimaalselt) kaebaja sõiduki suunas ning nende taga seisis tee ääres üks veok, mille ohutuled vilkusid. Seega oli olukord ohtlik ning kaebaja vältis ohtu. Vastustaja kirjaliku vastuse punktides 3.8.2.2. ja 3.8.2.3. märgitakse ühest küljest, et kaebaja pidi teedetööde tõttu liiklusvoo peatumisega ehk võimaliku ummikuga arvestama, mida kaebaja tegigi, kuid teisalt heidetakse ette, et sõiduteede lõikumisalale sõites jätkas kaebaja sõtmist, kuigi vastutulevad sõidukid olid alustanud ümberpõiget ja et eesõigusega sõitjal ei pea olema alati eesõigus. Samas oligi kaebaja korraks peatunud, et ohtlikku olukorda vältida. Eeltoodud vastustaja seisukohad on omavahel vastuolus. Kaebaja ei ole ka kedagi sundinud vastassuunavööndisse sõitma, kaebaja ei oleks saanudki kedagi sundida vastassuunavööndisse sõitma.
21.Lähtuvalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et 17.06.2022 toimunud riiklikul C-kategooria sõidueksamil loeti eksam mittesooritatuks ebaõigesti ning kaebajal tekkis hilisemalt vastava eksami uuesti tegemise tõttu kulusid. Seetõttu oli ka kaebajal õigus taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Taotletav 110 euro suurune kahjusumma sisaldab 26 eurost riigilõivu ja sõiduki kasutamise tasu korduseksamil. Selles ei ole ka vaidlust ning nimetatud kulu võib lugeda põhjendatuks.
22.Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks kaebuse rahuldada ning mõista Transpordiametilt kaebaja kasuks välja 110 eurot.
23.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks. Seega mõistab kohus Transpordiametilt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 20-euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.