X kaebus 4. oktoobril 2024 sooritatud sõidueksami tulemuse ja Transpordiameti 2. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1.22/24/18913-3 tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Ene Lillipuu Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X nimi tähemärgiga.
endi
kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juunil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X osales Transpordiameti Narva teenindusbüroos 4. oktoobril 2024 toimunud C-kategooria sõidueksamil, mille tulemuseks vormistati „mitte sooritatud“. Kaebaja nimele vormistatud sõidueksami kaardil on pädevuse „Ohutunnetus“ alakompetentsile „Õige kiiruse valik“ antud hinnangut „mitte arvestatud“ eksamineerija põhjendanud järgmiselt: asulavälisel teel sõitis korduvalt ja korduvalt põhjendamatult liiga aeglaselt, takistades sellega teisi liiklejaid, kes olid sunnitud korduvalt möödasõitu sooritama. 90 km/h alas sõitis valdavalt 60 kuni 70 (kohati lühiajaliselt kuni 75–80 km/h). 70 km/h alas 50 kuni 55 km/h. Juhi ettevalmistus asulavälisel sõidul ebapiisav.“ (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 7-8).
2.Kaebaja vaidlustas 4. oktoobri 2024. a sõidueksami otsust 1. novembril 2024 vaidega (dtl 12-13), mille Transpordiamet jättis 2. detsembri 2024. a vaideotsusega nr 1.2-2/24/18913-3 rahuldamata (dtl 18-20).
3.Kaebaja esitas 30. detsembril 2024 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Transpordiameti Narva teenindusbüroos 4. oktoobril 2024 toimunud C-kategooria sõidueksami tulemused, sõidueksamikaart ja Transpordiameti 2. detsembri 2024. a vaideotsus ning kohustada Transpordiametit tegema uue otsuse, millega tunnistatakse kaebaja 4. oktoobri 2024. a sõidueksami tulemused positiivseks hindega “sooritatud” ja antakse C-kategooria sõidukite juhtimisõigus (dtl 2-6).
4.Tartu Halduskohus võttis 22. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Transpordiameti ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 34-35).
5.Transpordiamet esitas 26. veebruaril 2025. a vastuse kaebusele (dtl 41-46).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
Tõele ei vasta eksamineerija väide, et 90 km/h kiiruspiirangu märgiga kaetud alal oli kiirus peamiselt 60-70 km/h. Selle märgi levialas, sirgetel teelõikudel, liikus kaebaja enamasti kiirusega 85-90 km/h, samal ajal vajutades gaasipedaali lõpuni. Eksamineerija väide, et auto kiirus ulatus kohati korraks 75-80 km/h, vastab tõele. Sellise kiirusega sõitis kaebaja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu käänulistel teelõikudel. Sel päeval sadas terve hommiku vihma ja asfalt oli märg, mida oleks võinud kinnitada ka eksami videolint.
6.2.Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 järgi on juht kohustatud kiirust valides arvestama oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi ja muid liiklustingimusi. Üks tegureid, mis sõiduki kiiruse valikut mõjutas, oli ilmastikutingimused. Seetõttu võis käänulistel teelõikudel auto kiirus olla maksimumist veidi madalam ja lühikest aega kuni 75-80 km/h. See oli märjal asfaldil sõites õigustatud. Teine tegur, mis samuti kiiruse valikut mõjutas, oli kaebaja sõidukogemus. Kuigi kaebajal oli selle veoki juhtimise kogemus väljaspool asustatud piirkondi, toimusid kõik sõidud heades ilmastikutingimustes, kui asfalt oli kuiv. Eksamipäeval sõitis kaebaja esimest korda veoautoga väljaspool asustatud ala märgades asfalditingimustes, mis mõjutas ka piirkiiruse valikut. Kaebaja vajas veidi aega, et näha, kuidas veok tippkiirusel märjal asfaldil käitub. Samal ajal oli vaja minna ettevaatlikult, et mitte langeda võimalikule akvaplaneerimisele. Seda ei saanud välistada, kuna veok oli
2
3-24-3493 õppesõiduk ja sellest tulenevalt ei olnud sellel transporditavat lasti, mis suurendab ohtu, et sõiduk kaotab asfaldil asuvates lompides juhitavuse. Pealegi on märjal asfaldil ohtliku olukorra korral pidurdamine keerulisem kui kuiva ilmaga.
6.3.Väide, et 70 km/h kiiruspiirangu märgiga hõlmatud alal oli kiirus 50-55 km/h, on samuti vale. Selle märgi levialas liikus kaebaja kiirusega 60-70 km/h. Kaebaja kontrollis aeg-ajalt spidomeetrit, et ta ei ületaks lubatud kiirust 70 km/h, kuna teadis, et videot salvestatakse. Kui ta mingil hetkel selle piiri kasvõi 1 km/h võrra ületaks, oleks see reeglite rikkumine ja eksam loetaks ilmselt läbikukkunuks. Eksamisõitudel oleks piirkiiruse täpne järgimine problemaatiline, sest ilma kiiruse fikseerimist võimaldava süsteemita, ei ole selle kestev hoidmine võimalik. Süsteemi, mis võimaldab kiirust fikseerida, ei olnud veoauto varustatud. Arvestada on vaja ka asjaoluga, et tegemist oli raskeveokiga ja eksamisõiduga, mitte stabiilse piirkiiruse hoidmise harjutusega. Eksamil ei teinud eksamineerija ühtegi märkust lubatud sõidukiiruse mittejärgimise kohta.
6.4.Lisaks jättis eksamineerija arvestamata tee iseloomu, kus kiirusepiirangud vahelduvad ning kus pole keskkonnasäästlik liikuda pidevalt kiirendades ning aeglustades. Samuti oli vaja kinni pidada auto sujuvast liikumisest sõiduohutusest.
6.5.Seoses kiiruspiirangu väidetava eiramisega, viitas Transpordiamet määruse nr 50 § 11 lg-le 2, mille kohaselt peab eksamineeritav, kui tee ja ilmaolud lubavad, olema võimeline juhtima sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Eksami videosalvestis võiks kinnitada, et nii kaebaja käitus. Transpordiamet peab aga väidet ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta tõele mittevastavaks. Selle kinnituseks on lisatud 4. oktoobri 2024. a hommikupoolne ilmateade.
6.6.Tallinna Halduskohus viitab 10. jaanuari 2023. a otsuses asjas nr 3-22-1761, et „Vastavalt määruse nr 50 § 11 lõikele 2 peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega, kuid see ei tähenda seda, et kogu tähelepanu peaks olema suurima lubatud sõidukiiruse hoidmisel ja et seda peaks järgima kogu sõidu kestel. Suurimat lubatud sõidukiirust ei olegi võimalik punktipealt järgida, seda kas ületatakse või sõidetakse alla lubatud piirmäära. Alla piirmäära sõitmine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on põhjendamatult aeglase sõiduga. Liiklusseadus ei täpsusta ega piiritle mitme kilomeetri võrra tunnis peaks olema kiirus lubatust väiksem, et seda põhjendamatult aeglaseks sõiduks pidada, kusjuures põhjendamatult aeglane sõit iseenesest ei olegi keelatud, kuid sellega ei tohi teisi takistada.“
6.7.Sõidueksami ajal oli mitu autot, mis mööda sõitsid. Videosalvestuse olemasolul oleks näha, et osa neist autodest sooritas möödasõitu, rikkudes liikluseeskirju. Kaebaja liikus vastavalt liiklusreeglitele, ületamata lubatud suurimat kiirust. Võimet sõita maksimaalse lubatud kiirusega demonstreeris kaebaja korduvalt. Eksamineerija ei pidanud juhtimisprotsessi segama, kuna kaebaja teistele liiklejatele ohtu ei kujutanud. Seega võib järeldada, et kaebaja sooritas riikliku sõidueksami.
6.8.Määruse järgi tuleb eksami ajal teha videosalvestus, et selliseid vastuolulisi küsimusi ei tekiks. Ei saa välistada võimalust, et keegi kustutas selle video tahtlikult.
7.Transpordiamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.
Vastavalt LS § 191 lg-le 3 võib Transpordiamet juhtimisõiguse saamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Transpordiamet kasutab eksamisõidukites salvestusseadet. Kaebaja sõidueksamil paigaldas eksamineerija autosse kaamera ja lülitas selle tööle. Tehnilistel põhjustel teisaldatav salvestusseade siiski sõidueksamit ei salvestanud ning kaebaja eksamisõidust puudub video- ja audiojäädvustus.
3
3-24-3493
Eksamineerija selgituste kohaselt eksami salvestise allalaadimisel valvevideo kausta selgus, et salvestusseadme tehnilise rikke tõttu eksami kohta salvestust ei toimunud, kuigi eksami toimumise ajal ei olnud eksamineerijal põhjust kahelda, et kaamera ei salvesta. Ka kaebaja on kaebuses kirjutanud, et eksamineerija paigaldas tema juuresolekul salvestusseadme ja lülitas selle sisse ning eksami lõpus välja. Kaebusest ja eksamineerija selgitustest võib järeldada, et sõidueksami toimumise ajal jäi eksamineeritavale ja eksamineerijale mõlemale mulje, et salvestusseade töötab, kuid tegelikult salvestamist ei toimunud.
7.3.Salvestusseadmete tehnilisi rikkeid mõnikord esineb. Samas salvestusseadme töötamine või mittetöötamine ei mõjuta sõidueksami toimumist ega sõidueksami sooritatuks või mittesooritatuks lugemist. Kaebaja sõidueksami puhul ilmnes salvestusseadme rike alles pärast sõidueksami toimumist. Kui salvestusseadme rike oleks ilmnenud sõidueksami ajal, siis ei oleks see olnud aluseks sõidueksami katkestamiseks. Ehkki sõidueksami käiku ei ole võimalik audiovideosalvestise abil taasluua, saab vaidluse korral tugineda teistele materjalidele nagu sõidueksamikaardi sissekanded, eksamineeritava ja eksamineerija ütlused.
7.4.Sõidueksamil erinevalt teooriaeksamist ei ole määravaks lubatavate vigade arv. Kui teooriaeksamit hinnatakse lähtuvalt õigete ja väärate vastuste osakaalust, siis sõidueksamil hindab eksamineerija juhikandidaadi oskust erinevates liiklussituatsioonides sõidukiga toime tulla ehk sõidueksamit hinnatakse oskustepõhiselt.
7.5.Kaebaja puhul hindas eksamineerija mittearvestatuks ohutunnetuse kompetentsi õige sõidukiiruse valikul. Transpordiametil ei ole põhjust kahelda vanemeksamineerija ütlustes kaebaja sõidueksami kohta.
7.6.Sõidueksamil peab eksamineeritav, kui tee ja ilmaolud lubavad, olema võimeline juhtima sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Sellega on eksamineeritaval kohustus näidata, et ta on võimeline sõidukit piirkiirusel juhtima. Sõidukiiruse hindamine toimub eksamisõiduki spidomeetri järgi. Sõidueksami ajal valitsenud tee- ja ilmaolud ei saanud olla õigustavaks põhjuseks tunduvalt alla kiiruse piirmäära sõitmisele. Eksamineerija ütluste kohaselt olid teeolud, tee seisund ja ilmastikutingimused head. Eksamineerija seletuse kohaselt oli teekate tõenäoliselt vihmaniiske, kuid mitte selliselt, et oleks tinginud niivõrd aeglasel kiirusel sõitmise. Seetõttu oleks kaebaja pidanud saama näidata sõidueksami olukorras oma oskust juhtida sõidukit asulavälisel teel suurima lubatud piirkiirusega. Piirkiirusel sõiduki juhtimise oskuses veendumiseks ei piisa, kui eksamineeritav korraks saavutab eksamisõidukiga lubatud piirkiiruse, kuid kogu ülejäänud asulavälisel teel toimunud eksamisõidu ajal sõidab tunduvalt alla piirkiiruse, ehkki tee- ja ilmaolud tunduvalt aeglasema kiirusega sõitmiseks põhjust ei anna.
7.7.Kuna eksamineeritav sõitis valdava osa asulavälisel teel sõitmise ajast tunduvalt alla lubatud piirkiiruse, ei olnud eksamineerijal võimalust veenduda, et eksamineeritav suudab säilitada kontrolli sõiduki üle ka suurematel kiirustel, samuti eksamineeritava oskust jälgida liiklusolukorda ja reageerida õigesti suurematel kiirustel. Eksamineeritav ei märganud, et tema juhitav piirkiirusest tunduvalt aeglasemalt sõitev eksamiauto takistas teisi samas suunas liiklejaid.
7.8.Piirkiirusel sõitmisena on sõidueksamil aktsepteeritav, kui kiirus jääb umbes 5 km/h alla lubatud piirkiiruse. Seda selgitatakse eksami sissejuhatavas osas enne sõidueksami algust.
7.9.Eksamineerija kasutab seda teelõiku sõidueksami asulavälise sõidu osana sõidueksamitel pidevalt ning seetõttu teab, millised on sellel teelõigul liikluskorraldusvahendid (sh kiirust piiravad märgid), maanteel asuvad sirged teelõigud ja kurvid ning kui lauged või järsud on kurvid.
4
3-24-3493
7.10.Seega on eksamineerija õigesti hinnanud kaebaja ohutunnetuse kompetentsi õige sõidukiiruse valikul mitterahuldavaks. Kaebuses viidatud haldusasja nr 3-22-1761 asjaolud ei ole samased käesoleva kaebuse omadega. Nimetatud haldusasjas on mainitud, et pärisuunas oli kaks sõidurada (p 7) ning ei nähtunud, et teisi liiklejaid oleks takistatud (p 19). Käesolevas haldusasjas kaebaja sõidueksami asulavälisel teel sõitmise osa toimus Tallinna–Narva maanteel, kus on kummaski sõidusuunas üks sõidurada ning nii kaebuse tekstist kui eksamineerija selgitustest ilmneb, et kaebaja takistas oma põhjendamatult aeglase sõiduga teisi liiklejaid.
7.11.Tõenäoliselt takistas liiga aeglaselt sõitev eksamiauto tagumisi liiklejaid niivõrd, et mööda sõideti isegi möödasõidu keelualas. Sellest saab järeldada, et eksamisõiduki kiirus oli tõepoolest lubatud piirkiirusest ülemäära aeglasem.
7.12.Kaebaja eiras asulavälisel teel sõites korduvalt LS § 50 lg 7 p-s 1 sätestatud kohustust mitte takistada põhjendamatult aeglase sõiduga teisi sõidukeid. Sõiduki juht peab jääma liikluskorraldusvahendiga lubatud kiiruse piiridesse (LS § 50 lg 5 p 3), kuid samal ajal ei tohi ta põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid (LS § 50 lg 7).
7.13.Kaebusele lisatud infost ilmaolude kohta Narvas 4. oktoobril 2024 nähtub, et sademeid on varahommikul enne eksamit olnud 0,1–0,2 mm. Sellist sademehulka ei saa pidada liiklustingimusi sellisel määral halvendavaks, mis takistaks piirkiirusel sõitmist.
7.14.Kaebaja põhjendab alla piirkiirust sõitmist ka asjaoluga, et ta vajas veidi aega, et kuidas veok tippkiirusel märjal asfaldil käitub. Transpordiamet ei heidaks ette väikese kohanemisaja vajadust sõidukiga. Kuid asulavälise sõidueksami jooksul sõitis kaebaja pidevalt tunduvalt alla piirkiiruse, mistõttu takistas teisi liiklejaid. Kogu asulavälise sõidu aega ei saa eksamineeritav kulutada sõidukiga kohanemiseks.
7.15.Sujuvalt kiirendades või aeglustades on samuti võimalik sõita keskkonda ja energiat säästvalt, valides mootori pööretele vastava õige käigu. Kaebaja tuginemine keskkonnasäästlikkusele ei õigusta kaebaja poolt LS § 50 lg 7 p 1 ja määruse nr 50 § 11 lg 2 nõuete mittetäitmist.
7.16.Kaebusest ei nähtu, et sõidueksamil oleks kaebajal olnud konflikt eksamineerijaga või toimunud midagi muud, mis võinuks kaebajat panna arvama, et eksamineerija on tema eksamisooritusele hinnangut andes omavoliline ja tema suhtes mitte heatahtlik. Kaebaja poolt on alusetu süüdistada eksamineerijat tema eksamil läbikukkumise põhjustajana.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega neid kõiki üle kordamata.
9.Käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks 4. oktoobril 2024. a toimunud C-kategooria riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse õiguspärasus.
10.Kaebaja leiab, et eksamineerija luges õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks ning eksamineerija hinnang ei vasta liiklusseadusele. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas selle aluseks oleva õigusliku regulatsiooniga ja kas otsus oli põhjendatud.
11.LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
5
3-24-3493 eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse kohast vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).
12.Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et järgitud on pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid, sh põhjendamiskohustust. Vastavalt määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele on kaebaja 4. oktoobri 2024 sõidueksami tulemus fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 7-8). Selles on välja toodud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksam loeti mittesooritatuks põhjusel, et kaebaja sõitis asulavälisel teel korduvalt põhjendamatult aeglaselt, takistades sellega teisi liiklejaid. Nimetatud eksimuse puhul heideti kaebajale ette puuduseid kompetentsis „Ohutunnetus“ alakompetentsis „Õige kiiruse valik“.
13.Vastustaja esitas koos 26. veebruari 2025. a vastusega kaebusele ka vanemeksamineerija selgituse sõidueksami kohta (dtl 47-48). Samuti andis vastustaja teada, et kuigi eksamineerija paigaldas kaebaja sõidueksamil autosse kaamera ja lülitas selle tööle, siis tehnilistel põhjustel salvestusseade sõidueksamit ei salvestanud ning kaebaja eksamisõidust puudub video- ja audiojäädvustus. Usutav on vastustaja väide, et salvestusseadmete tehnilisi rikkeid mõnikord esineb. Samas nõustub kohus vastustajaga, et salvestusseadme töötamine või mittetöötamine ei mõjuta sõidueksami toimumist ega sõidueksami sooritatuks või mittesooritatuks lugemist. LS § 191 lg 3 sätestab, et Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta. Viidatud sättest nähtub, et Transpordiametil ei ole kohustust sõidueksami soorituse salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid.
14.Sõidueksami kaardilt nähtub, et sõidueksam algas kell 10:02 ja lõppes kell 11:05. Teelsõitmise kestus oli 47 minutit, kokku kestis eksam 64 minutit. Eksamineerija andis vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 hinnangu sõidueksamile selle lõpuosas, selgitades kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Seeläbi oli kaebaja teadlik negatiivse eksamitulemuse põhjendustest.
15.Seega vastab vastustaja otsus 4. oktoobril 2024 korraldatud C-kategooria sõidueksami kohta vorminõuetele ega ole põhjendamispuudustega.
6
3-24-3493
16.Lisaks peab haldusakt olema antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta ehk vastama ka sisulise õiguspärasuse nõuetele.
17.Vastavalt määruse nr 50 § 10 lg-tele 7, 11 ja 12 võetakse C-kategooria juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus – eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava määruse lisas 3 toodud erimanöövrite sooritamise oskust; 2) eksami teises järgus – hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes vastavalt määruse lisale 4. Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele. Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele.
18.Määruse nr 50 lisa 3 p 2.4. kohaselt koosneb C-kategooria auto sõidueksami ülesanne kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi pöördega“ ning „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“. Kaebaja sõidueksami kaardilt nähtub, et kaebaja on mõlemad harjutused sooritanud.
19.Vastavalt määruse nr 50 § 11 lg-le 2 peab sõidueksami teises järgus eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega. Sõidueksami kaardil on puudusena välja toodud määruse nr 50 lisa 4 p-s 1.1.2.4. sätestatud õige ja olukorrale vastava sõidukiiruse valiku kompetentsi (lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele) puudumine. Eksamineerija on selle eksamineeritava oskuse märkinud mittearvestatuks. Määruse nr 50 lisa 4 p 2.1. sätestab, et sõidueksami tulemus antakse eristava skaala alusel ja „mittearvestatud“ tulemus tähendab, et eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. See tähendab, et tüüpolukordades esineb teadmiste ja oskuste kasutamist piiratud viisidel ning avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud.
20.LS § 50 lg lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valiku kompetentsi osas on vastustaja sõidueksami kaardile ja eksamineerija selgituskirjale viidates välja toonud, et kaebaja sõitis asulavälisel teel korduvalt ja korduvalt põhjendamatult liiga aeglaselt, takistades sellega teisi liiklejaid, kes olid sunnitud korduvalt möödasõitu sooritama. 90 km/h alas sõitis kaebaja valdavalt 60 - 70 (kohati lühiajaliselt kuni 75 - 80 km/h). 70 km/h alas 50 - 55 km/h. Juhi ettevalmistus asulavälisel sõidul ebapiisav. Täpsemalt on eksamineerija selgitanud kaebaja sõidueksami asulavälise sõidu kohta Tallinna-Narva maantee teelõikude kaupa, järgmiselt: -
Tallinn Narva maanteele (90 km/h alasse) sõitis eksamineeritav põhjendamatult liiga aeglaselt ehk kiirusega 60 – 65 km/h. See oli pikk ja sirge teelõik; siis tuli teelõik (kiirusepiirang 70 km/h), kus eksamineeritav sõitis kiirusega 45 – 55 km/h; pärast seda järgnes teelõik, kus võis sõita kuni 90 km/h, eksamineeritav sõitis valdavalt 65 – 75 km/h. Sellel hetkel mitmed autod sõitsid eksamisõidukist mööda, sest oma aeglase sõiduga takistati teisi kaasliiklejaid. Eksamineerija veel küsis, et miks 7
3-24-3493
-
-
need autod mööda sõidavad ja kui kiiresti tohib siin sõita. Päris ühest ja selget vastust sellele ei järgnenud; järgnes teelõik (70 km/h lubatud sõidukiirusega), seal oli sõidukiirus optimaalne; siis järgnes teelõik (90 km/h lubatud sõidukiirusega), kus eksamineeritav 60-65 km/h, praktiliselt sirge teelõik. Lähenedes Tallinn-Narva mnt ja Soldino tee ristmikule (natuke laugjas kurv) vähendas eksamineeritav põhjendamatult kuni 50 km/h tunnis. Kogu see aeg oldi peateel ning puudus igasugune vajadus kiirust nii madalaks vähenda. Seda enam, et eksamisõiduki taga sõitsid ka teised autod, keda eksamiauto takistas põhjendamatult aeglase sõiduga; edasine sõit jätkus otse (90 km/h alas) 55 – 60 km/h, kohati tõusis hetkeliselt kiirus kuni 70 km/h; järgnes teelõik (70 km/h lubatud sõidukiirusega + kiiruskaamera), eksamineeritav sõitis kiirusega 50-55 km/h). Sellel teelõigul sõitis auto mööda, põhjuseks oli eksamiauto põhjendamatult aeglane sõit; edasine sõit jätkus otse (90 km/h alas) kiirusega kuni 60 km/h kuni tagasipöörde kohani (autode parkimisplatsini); tagasi Narva poole sõites (90 km/h alas) hetkeks tõusis auto kiirus kuni 80 km/h, kuid hiljem jätkus sõit kiirusega kuni 70 km/h; mõni aeg hiljem sisenedes 90 km/h alasse jätkas sõitu kiirusega 65-70 km/h. Eksamiauto taga oli autode kolonn. Mõned autod sooritasid möödasõitu. Eksamineerija tegi eksamineeritavale vastavasisulise märkuse, et takistatakse teisi kaasliiklejaid põhjendamatult liiga aeglase sõiduga.
21.Kaebaja väidab, et tõele ei vasta eksamineerija väide, et 90 km/h kiiruspiirangu märgiga kaetud alal oli kiirus peamiselt 60-70 km/h. Selle märgi levialas, sirgetel teelõikudel, liikus kaebaja enamasti kiirusega 85-90 km/h, samal ajal vajutades gaasipedaali lõpuni. Eksamineerija väide, et auto kiirus ulatus kohati korraks 75-80 km/h, vastab tõele. Sellise kiirusega sõitis kaebaja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu käänulistel teelõikudel. Sel päeval sadas terve hommiku vihma ja asfalt oli märg. Seega üks tegureid, mis sõiduki kiiruse valikut mõjutas, oli ilmastikutingimused. Oma väidete tõestuseks on kaebaja esitanud tõendi ilmaolude kohta 4. oktoobril 2024 (dtl 16). Sellest infost nähtub, et sademeid oli varahommikul enne eksamit kell 8 olnud 0,1 mm, kuid eksami ajal ja ka tund ennem eksamit oli sademeid 0,0 mm. Sellist sademehulka ei saa pidada liiklustingimusi sellisel määral halvendavaks, mis takistaks piirkiirusel sõitmist. Kohus nõustub vastustajaga, et sõidueksami ajal valitsenud tee- ja ilmaolud ei saanud olla õigustavaks põhjuseks tunduvalt alla kiiruse piirmäära sõitmisele. Eksamineerija ütluste kohaselt olid teeolud, tee seisund ja ilmastikutingimused head (dtl 48). Eksamineerija seletuse kohaselt oli teekate tõenäoliselt vihmaniiske, kuid mitte selliselt, et oleks tinginud niivõrd aeglasel kiirusel sõitmise, nagu kaebaja sõidueksamil sõitis. Seetõttu oleks kaebaja pidanud saama näidata sõidueksami olukorras oma oskust juhtida sõidukit asulavälisel teel suurima lubatud piirkiirusega.
22.Kohtul ei ole ei ole põhjust kahelda vanemeksamineerija ütlustes kaebaja sõidueksami kohta. Eksamineerija on välja toonud konkreetsed vead, mis põhjustasid eksami mittesooritamise. Kohus möönab, et eksamineerija hinnang on paratamatult subjektiivne. Seetõttu saab sõidueksamit vastu võtta eksamineerija, kes peab vastama kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on LS § 122 lg 5 alusel 25. veebruaril 2011 vastu võtnud määruse nr 14 „Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele ning mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 14), millega kehtestatakse nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerijale, kellel on õigus viia läbi ja
8
3-24-3493 hinnata juhtimisõiguse taotleja sõidueksamit. Eksamineerijale esitatud kvalifikatsiooninõuded on kõrged (vt nt määruse nr 14 3. ptk). Seetõttu annab kohus eksamineerija sõnadele suurema kaalu, kui kaebajale, kes selgitas, et ta ei teinud selliseid vigu, nagu eksamineerija talle ette heidab.
23.Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud eksimused sõidueksamil olid sellised, mille tagajärjeks on sõidueksami mittesooritamine. Esinenud puudused ei olnud väheolulised, mistõttu oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud. Kaebaja märgib iseenesest õigesti, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid (LS § 50 lg 3 p 1). On aga üldteada, et mõjuva põhjuseta liiga aeglase kiirusega sõitev juht takistab liiklust ja võib tekitada liiklusohtlikke olukordi.
24.Eelnevat arvestades leiab kohus, et eksamineerija tuvastas õigesti kaebaja puudujäägid ohutunnetuse kompetentsis (vt määruse nr 50 lisa nr 4 p 1.1.2.4). Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on vastustaja 4. oktoobri 2024. a hindamisotsus nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Vastustaja on vaideotsuses käsitlenud kaebaja sisulisi vastuväiteid 4. oktoobri 2024. a sõidueksamile ning andnud õige hinnangu sõidueksami tulemuse sisulisele õiguspärasusele. Seega ei esine alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kuna kohus sõidueksami tulemust ei tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks lugeda 4. oktoobri 2024 sõidueksam sooritatuks. Riigivastutuse seadusest tulenevalt saaks kohus kohustamisnõude rahuldada, kui haldusorgan on õigusvastase tegevusega jätnud täitamata talle pandud kohutuse ning avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama (RVastS § 1 lg 1 ja § 6 lg 1). Praegusel juhul vastustajal sellist kehtivast õigusest tulenevat kohustust ei ole.
26.HKMS § 158 lg 5 näeb ette, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
27.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.