X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 22.06.2022 otsuse nr 5.-1.2/542-2 tühistamiseks ja Põhja- Tallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi X avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja advokaat Alina Reino Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Lisette Carolina Anton ja Anne Tammsaar
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 3.02.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 14.01.2022 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks.
(vastustaja) avalduse
2.Kaebaja avaldust arutati 08.02.2022 Põhja- Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni (eluasemekomisjon) koosolekul, kus otsustati kaebaja taotlus jätta rahuldamata. Otsusest teavitati kaebajat 18.02.2022 kirjaga nr 5.1.2/79/2.
3.Kaebaja esitas 02.06.2022 uue avalduse sotsiaaleluruumi taotlejana arvelevõtmiseks. Eluasemekomisjoni 13.06.2022 toimunud koosolekul otsustati kaebaja taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja teavitas 22.06.2022 kirjaga nr 5.1.2/542-2 kaebajat, et eluasemekomisjon jättis tema avalduse rahuldamata. 1(8)
4.Kaebaja esitas 30.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 22.06.2022 eluasemekomisjoni otsusele nr 5.-1.2/542-2, mille kohus võttis 19.07.2022 menetlusse nõudes Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemekomisjoni 22.06.2022 otsuse nr 5.-1.2/542-2 tühistamiseks ja PõhjaTallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi X avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Põhja-Tallinna Valitsuse 22.06.2022 otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav, mistõttu ei ole see seadusega kooskõlas ega ole seega õiguspärane. Vaidlustatud otsuses leiti, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud ning kaebaja ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Vastustaja on 13.06.2022 protokolli nr 5 kohaselt leidnud ka, et praegune resotsialiseerimisteenus vastab kaebaja vajadustele ning kaebajal on oma eluaseme probleemi võimalik lahendada ka Võhmas, Kalevi 2-55 kinnistu abil. 5.2 Kaebajal on tuvastatud raske puue raskusastme kestusega 13.02.2021 kuni 12.03.2026, mistõttu vajab ta kõrvalabi ja juhendamist, mida talle osutatakse resotsialiseerimisteenuse raames tegevusjuhendaja poolt mahus 10 tundi. Kaebaja elab ühiselamus aadressil Varre tn 7, kus talle on eraldatud möbleeritud tuba ühise kööginurga, wc ja dushiruumiga. Kaebajale on määratud töövõimetoetus 494,59 eurot. Kaebaja osaleb perioodiliselt hooajalisel tööl, mistõttu on tema sissetulek ajal, mil ta käib tööl, pisut kõrgem. Nimetatud kaebaja igakuine sissetulek ei võimalda tal aga ise Tallinnas korterit üürida. Kaebajal endal puudub tulenevalt sotsiaalmajanduslikust olukorrast võimalus oma vajadustele vastava eluruumi tagada. Kaebaja vastab SHS § 41 lg-s 1, § 42 lg-s 1 ja Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktides 3.3 ja 3.3.2 toodud eeldustele tema Tallinna omandis olevate eluruumide taotlejana arvelevõtmiseks. Eelduste olemasolu tõendab ka eluasemekomisjoni 13.06.2022 koosoleku protokollis toodu. Seetõttu ei ole selge, mis põhjustel kaebaja taotlus rahuldamata jäeti. Kaebaja arvates on otsuse õigusselgusetus nii suur, et haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav, mistõttu ei ole see õiguspärane. 5.3 Vastustaja hindas kaebaja abivajadust formaalselt, ehk ei lähtunud tegelikust vajadusest ja faktilisest olukorrast ega arvestanud kaebaja individuaalse eripäraga. Nimelt on kaebajal tuvastatud rasked stressireakrsioonid ja kohanemishäired, orgaaniline isiksusehäire, kuid nimetatud diagnoosid ei tähenda automaatselt, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud. Diagnoosidel on erinevad raskusastmed. Ehkki kaebajal on raskused töö- ja õppimistegevuses, suhtlemisel ning muutustega kohanemisel ja ohu tajumisel, ei esine tal raskusi igapäevastes tegevustes. Kaebaja töötab perioodiliselt hooajalistel töödel, st saab lihtsama tööga hakkama. Ta elab praegu ühiselamus, järgib ühiselamu korda ja on võimeline igapäevaeluga toime tulema. Kaebaja peab arvestust oma rahaasjade üle, valmistab toitu, tagab oma isikliku hügieeni ja koristab enda järelt. Ka kaebaja tegevusjuhendaja leiab, et kaebaja saab hästi hakkama ega vaja abi majapidamistöödes. Kaebaja tegevusjuhendaja on leidnud, et eelkõige vajab kaebaja toetust sotsiaalsel suhtlemisel, isikute ja asutustega kokkupuutumisel. Kaebaja poolt esile toodud asjaoludest ja tõenditest selgub, et ta kaebaja on võimeline eluruumis iseseisvalt toime tulema ning on selleks võimeline ka tulevikus. 5.4 Ei ole selge, millisel alusel põhineb vastustaja väide, et kaebaja on praeguse elukorraldusega rahul. Kaebaja taotlus eluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks lükkab selle väite ümber. 2(8)
Sotsiaalkorteri tagamisel korraldatakse isikule ka vajalik sotsiaalteenus, sh igapäevaelu toimetulekuks ehk kõrvalabi, mida kaebaja käesoleval juhul vajab. Seega faktiline olukord on selline, et kaebaja on võimeline enese eest hoolitsemisega hakkama saama. Ta vajab küll tegevusjuhendaja toetust, kuid sotsiaaleluruumi tagamise spetsiifika on selline, et koos sotsiaaleluruumiga tagatakse ka juhendamis- ja nõustamisabi, ehk tegevusjuhendaja poolt osutatava teenuse sisuga teenus võib olla kaebajale osutatud ka sotsiaaleluruumis, kuid kaebaja elamistingimused paraneksid oluliselt. Üürniku põhiline kohustus on üüri õigeaegne tasumine ning korteri korras hoidmine. Ka praegu täidab kaebaja kohustust tasuda 90 eurot kuus toa kasutamise eest, hoides toas korda ning järgides sotsiaalüksuse eeskirjas sätestatud reegleid. Seega on kaebaja võimeline üürniku kohustusi ka sotsiaaleluruumis täitma. Vastustaja poolt on jäetud analüüsimata kaebaja tegelikud vajadused ja faktiline olukord, ehk analüüsitud ei ole olukorda kaebaja elamistingimuste parandamise võtmes. Kaebaja kasutusõigus Võhmas, Kalevi 2-55 kinnistu suhtes on tulenevalt 31.03.2022 kinnistamisavaldusest lõppenud. 5.5 Kaebaja poolt soovitud toetuse saamine on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja elab praegu üliväikeses toas ühiselamus resotasialiseerimisteenuse osutamise lepingu alusel. Ühiselamu elanikud on väga erineva taustaga, mistõttu ei ole tegemist väga turvalise kohaga. Ühiselamus kehtib sisekorraeeskiri ning suusõnalised kokkulepped, mis erinevad sisekorraeeskirjas toodust. Sisekorraeeskirja rikkumise korral koostatakse protokoll ja leping lõpetatakse, ehk kaebajat ohustab pidevalt eluruumist ilmajäämine. Seega on tegemist äärmiselt ebastabiilse olukorraga, mistõttu on kaebaja pidevalt stressis, et rikub kogemata sisekorraeeskirja reegleid ja jääb koduta. Lisaks on elamuüksuse personalil võimalik igal ajal tuppa tulla, isegi kui kaebajat ei ole kodus. Sellistes tingimustes elamisel puudub kaebajal kodu- ja turvatunne. 5.6 Eluruumi tagamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, mille tulemusel parandatakse tema igapäevast hakkamasaamist. Puudega isikule on kodune ja püsiv keskkond eriti tähtis. Praegusel juhul ei soodusta olemasolev ebastabiilne olukord kaebaja toimetuleku tõstmist ega tema tervisliku seisundi paranemist. Teiste isikutega koosolemine suurendab kaebaja probleeme. 5.7 Eluruumi taotlejate järjekorda võtmine ei tähenda koheselt sotsiaaleluruumi tagamist, ehk reaalse eluruumi tagamise protsess igal juhul võtab aega. Seega, et kaebaja ei jääks pärast resotsialiseerimisteenuse sotsiaalmajutusüksuses läbimist kodutuks, on põhjendatud kaebaja sotsiaaleluruumi taotleva isikuna järjekorda võtta, ehk võtta kaebaja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele tingimusel, et ta läbib alguses resotsialiseerimisteenuse sotsiaalmajutusüksuses ja peale seda tagatakse kaebajale sotsiaaleluruum. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 Puudub vaidlus, et kaebajale 22.06.2022 edastatud kiri on haldusakt. Haldusakti lahutamatu osa on 13.06.2022 eluasemeprotokolli nr 5 punkt 5. 22.08.2022 kirjas on viidatud protokollile ja protokoll on menetlusosalistele kättesaadav Põhja-Tallinna Valitsuses aadressil Kari tn 13, Tallinn. Vastavalt protokolli punktile 9 võttis eluasemekomisjon otsuse tegemisel arvesse, et kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega, kelle toetusvajadus on kõrge- tema toimetulek on raskesti häiritud. Ta vajab igapäevast kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega isik ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabita eluruumi üürniku kohustusi täitma. Kokkuvõtvalt leiti, et arvestades kaebaja käitumist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ei ole isik võimeline omaette eluruumis iseseisvalt toime tulema. 3(8)
6.2 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt on kaebaja kohta koostatud kaks arvamust kaebaja sotsiaalmajandusliku olukorra hindamiseks. Esimene neist koostati jaanuaris 2022 ning teine juunis 2022. Mõlemas arvamuses on märgitud, et kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega, kelle abivajadus on kõrge – tema toimetulek on raskelt häiritud. Ta vajab igapäevast kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega isik ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. 6.3 Kaebaja on taotlenud sotsiaalkorteri taotlejana arvele võtmist 2015 ja 2018 aastal, kuid taotlused on jäetud rahuldamata. 2017 tõsteti kaebaja koos emaga võlgnevuse tõttu üürikorterist välja ning kaebajale oli Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud erihoolekande kogukonnas elamise teenus, kus ta jagas korterit teiste klientidega, milles köök ja pesuruum olid ühised. Kaebajal tekkisid probleemid kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2022. Pärast kogukonnateenuselt lahkumist kasutab kaebaja resotsialiseerimisteenust Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuses. Sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul on kaebaja sealse elukorraldusega rahul ning see vastab tema vajadusele, kuna on olemas pidev toetus ja juhendamine. 6.4 Kaebajal on aastaid olnud raskekujuline psüühikahäire, mistõttu on tal tuvastatud puuduv töövõime ja raske puue (kuni 12.02.2026). Kaebaja saab puudega inimesele määratud töövõime- ja sotisaaltoetust. Kaebaja töötas 2018 aastal Baltic Restaurants Estonia OÜ-s paar päeva ja alates 23.11.2021 töölepinguga firmas NO CV OÜ. Eluasemekomisjoni otsuse tegemise ajaks oli kaebajaga tööleping lõppenud. Kaebaja selgitas töölepingu lõppemist sellega, et ta oli väsinud, soovis puhata ning ei läinud tööle. Oma puudest tingituna ei taibanud kaebaja võtta haiguslehte ning kaotas töökoha. 6.5 27.05.2022 resotsialiseerimisplaani pikendamisel rääkis kaebaja, et on depressioonis, soovib töötada ning ei oska oma aega sisustada. Kaebaja ei osale MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühingu korraldatud üritustel. Sotsiaalhoolekande osakonna arvamuses on leitud, et tulenevalt labiilsest psüühikast toimuvad kaebajal aeg-ajalt vägivallaintsidendid, mille käigus on ta lõhkunud eluruumi. Samuti oli ta vägivaldne oma ema vastu. AS Hoolekandekeskus on pöördunud 07.12.2021 Põhja- Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole taotlusega aidata katta kaebaja eluasemekulud, sest võlg oli 457,98 eurot, millest 117,98 oli majutusüksusele tekitatud kahju. 21.01.2022 lisandunud info kohaselt on kaebaja rikkunud ümarlaual sõlmitud kokkuleppeid ja on peale seda (14.01.2021 kuni 21.01.2022) järjepidevalt tekitanud materiaalset kahju AS-le Hoolekandekeskus (kraani öösel lahti keeramine ja põrandakütte maksimumi panemine). Lisaks ilmnesid asjaolud ühe kaaskliendi süstemaatilise väärkohtlemise asjus. 6.6 Kaebaja viibib hetkel Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt pakutaval resotsialiseerimisteenusel, mille eesmärk on säilitada ja parandada tema toimetulekuvõimet, sh kuni ta on võimeline ise endale tagama eluruumi ja täitma sellega kaasnevaid kohustusi. Kaebajale on Varre tn 7 ühiselamus tagatud möbleeritud tuba ühise kööginurga ja dushiruumiga. Vastustaja ei näe põhjust ümberpaigutamiseks arvestades asjaolu, et ümberpaigutamisega ei parandataks isiku elukvaliteeti. Tuleb ka arvestada sotsiaalhoolekande osakonna arvamust selles, et isik vajab jätkuvalt resotsialiseerimisteenust või riiklikku erihoolekandeteenust. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal puudub võimekus iseseisvalt hakkama saada, tal on olemas püsiv elukoht ning tulenevalt sotsiaalhoolekande osakonna arvamusest, et kaebaja peaks jätkama resotsialiseerimisteenusel, leidis eluasemekomisjon, et kaebaja avaldus tuleb jätta rahuldamata. 6.7 Kuigi kaebaja väidab kaebuses, et ta omab ka stabiilset sissetulekut ning töökohta, ei ole vastavat asjaolu menetluses tuvastatud ning kaebaja ei ole oma lisatulu teenimise kohta andmeid esitanud. Kui kaebaja omab lisasissetulekut, tuleb üle vaadata tema majanduslik olukord ning otsustada, kas isik on sel juhul võimeline eluruumi üürima erasektorist. Kaebaja käitumine ei ärata usaldust, et ta 4(8)
suhtub edaspidi tema kasutusse antavasse eluruumi ning teistesse sotsiaalmajutusüksuses elavatesse ja töötavatesse isikutesse vastutustundlikult. Varalise kahju tekitamise ohu puhul on tegemist asjakohase kaalutlusega, millega vastustaja oma otsuse tegemisel arvestas. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et kaebaja toimetulekuvõime parandamiseks on vaja läbida resotsialiseerimisteenus, mille tulemusel oleks kaebaja võimeline iseseisvalt ühiskonnas toime tulema. Resotsialisteenuse läbimise perioodil on kaebajale tagatud elukoht Varre 7 sotsiaalmajutusüksuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale 22.06.2022 edastatud kiri (dtl 12), millega teda teavitati eluasemekomisjoni otsusest jätta tema korduv avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks rahuldamata, on haldusakt. Teates on viidatud asjaolule, et kaebaja avalduse vaatas üle Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjon ning leidis, et kaebajaga seotud asjaolud ei ole viimase hindamisega võrreldes oluliselt muutunud ning kaebaja toimetulek on raskesti häiritud ning ta ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendused haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsuses ei ole sõnaselgelt küll viidatud eluasemekomisjoni 13.06.2022 protokolli punktile 9 (dtl 53 ja 54) kui haldusakti motivatsiooni sisalduvale dokumendile ning seda ei ole enne kohtumenetlust kaebajale ka edastatud, kuid kohtul ei ole praegusel hetkel kahtlust, et vastustaja lähtus 22.06.2022 otsuse tegemisel just 13.06.2022 eluasemekomisjoni protokollis kajastatud motiividest. Seega ei too haldusaktis viite puudumine 13.06.2022 protokollile kaasa haldusakti tühistamist. Kohtupraktikast tulenevalt on haldusakti põhjenduste täiendamine kohtumenetluses lubatav, kui kohus saab veenduda, et haldusorgan lähtus nendest põhjendustest juba haldusakti andmisel. Praegusel hetkel kohtul sellist kahtlust ei ole tekkinud.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega isik, kelle toetusvajadus on kõrge ja kelle toimetulek on raskelt häiritud. Kaebaja vajab igapäevast kõrvalabi ja toetust. Kaebajal on tuvastatud raske puue raskusastme kestusega 13.02.2022 kuni 12.02.2026. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja elab praegusel hetkel resotsialiseerimisteenuse raames ühiselamus aadressil Varre tn 7, kus tal on eraldi lukustatav möbleeritud tuba ühise kööginurga, wc ja dushiruumiga. Kaebaja kohustuseks on hoida korras oma tuba. Ühiselt kasutatavate ruumide korrastamine ei ole kaebaja kohustus. Kaebajale on määratud töövõimetoetus seoses puuduva töövõimega perioodil 13.02.2021-12.02.2026 ning igakuiselt väljamakstav toetus on ca 494,59 eurot. Vaidlus on selles, kas vastustaja hindas õigesti kaebaja käitumist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda leides, et kaebaja ei ole võimeline omaette eluruumis iseseisvalt toime tulema.
10.SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama, kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema. Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut 5(8)
ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
11.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Kuivõrd kaebajal on raskekujuline psüühikahäire ja raske puue tal esineva vaimupuude tõttu, siis tuli kaebaja avalduse lahendamisel hinnata kaebaja abivajadust tervikuna ning otsustada, kas kaebaja poolt taotletav meede vastab kõige enam tema abivajadusele ning ka seda, kas kaebaja on võimeline iseseisvalt või kõrvalise abiga kandma eluruumi üürimisega seotud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse poolt langetatav otsus isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks on kaalutlusotsus, mille puhul kohus saab hinnata vaid seda, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest.
12.Vastustaja omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute arvele võtmise alused on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2022 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õiguste kinnitamine“ (määrus nr 56) lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ punktis 3. Korra punkti 3.3.2 kohaselt võetakse elamistingimuste parandamisel abivajavatena arvele mh puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada. Määruse nr 56 lisaks 1 oleva „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ punkti 4.1 kohaselt on sotsiaalkorter sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja aburuumidest.
13.Eluasemekomisjoni 13.06.2022 protokolli punktist 9 nähtub, et otsuse tegemisel võeti arvesse: 13.1 kaebaja on psüühikahäire ja vaimupuudega, kelle toetusvajadus on kõrge - tema toimetulek on raskelt häiritud, ta vajab igapäevast kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt; 13.2 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamust (dtl 67-68). Arvamuses on leitud, et kaebaja vajab oma puudest tulenevalt igapäevast kõrvalabi ja toetust, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nii kõrge toetusvajadusega isik ei ole suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Kaebajale saab kohast teenust (eluase koos toimetulekut toetavate teenustega ööpäevaringse järelevalve ja suunamisega) osutada üksnes riiklik erihoolekandeteenus. Ka praegune resotsialiseerimisteenus vastab avaldaja vajadustele. Tulenevalt labiilsest psüühikast toimuvad kaebajal aeg-ajalt vägivallaintsidendid, mille käigus on ta ka lõhkunud eluruumi ning on olnud vägivaldne oma ema vastu; 13.3 kaebaja oli SKA poolt määratud erihoolekande kogukonnas elamise teenusele, kus ta jagas korterit teiste klientidega. Köök ja pesuruum olid ühised. Probleemid tekkisid kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2022. Välja on toodud ka, et senine teenus ei sisaldanud kaebajale vajalikke tugiteenuseid. 07.12.2021 pöördus AS Hoolekandeteenuse klienditöö ja tiimitöö juht Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole palvega aidata katta kaebaja eluasemekulusid sest tekkinud oli võlg 457,98 eurot, millest 117,98 oli tekitatud kahju üksusele. 21.01.2022 lisandus info, et kaebaja on rikkunud ümarlaual sõlmitud kokkuleppeid ja on peale seda järjepidevalt (14.01-21.01.2022) tekitanud materiaalset kahju AS Hoolekandeteenustele, keerates vannitubades öösel kraanid 6(8)
lahti ning pannes elektripõrandakütte täisvõimsusele. Lisaks ilmnesid uued asjaolud ühe kaaskliendi süstemaatilise väärkohtlemise asjus.
14.Eeltoodust järelduvalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, mille kohaselt ei ole vastustaja hinnanud kaebaja abivajadust ja toimetulekut. 22.06.2022 otsusest koosmõjus 13.06.2022 protokolliga on aru saadav, miks vastustaja leidis, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud, millest tulenevalt ei ole ta iseseisvalt ega kõrvalise abiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Kohus leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud ning selle alusel on võimalik aru saada, millistest kaalutlustest vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel lähtus.
15.Kaebajal on õigus selles, et asjaolu, et kaebajal on tuvastatud raske puue ei tähenda iseenesest seda, et kaebaja ei ole suuteline eluruumi üürniku kohustusi täitma. Vastustaja ei ole aga otsuse tegemise lähtunud üksnes kaebaja diagnoosist ning kaebajal tuvastatud puude raskusastmest, vaid lähtutud on kaebaja konkreetset käitumist ja tema toimetulekut iseloomustavatest asjaoludest kogumis. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates on vastustaja leidnud, et kaebaja toimetulek on raskelt häiritud ning ta ei ole jätkuvalt iseseisvalt ega kõrvalabiga suuteline eluruumi üürniku kohustusi täitma. Asjaolu, et kaebaja on suuteline hoidma korras oma eluruumi ei tähenda, et ta saaks regulaarselt hakkama kogu korteri korras hoidmisega ning suudaks ilma juhendamiseta järgida korteriühistu poolt kehtestatud reegleid korterist väljapoole jääva hoone osa kasutamisel. 13.06.2022 protokollist nähtub, et ajal, mil kaebaja oli määratud erihoolekande kogukonnas elamise teenusele, tekkisid kaebajal probleemid kaaselanikega ning leping lõpetati 28.01.2021. Samuti on 07.12.2021 pöördunud AS Hoolekandeteenused vastustaja poole palvega aidata katta kaebaja eluasemekulusid, sest tekkinud oli võlgnevus 457,98 eurot, millest 117,98 oli majutusüksusele tekitatud kahju. Kaebaja ei eitanud istungil nimetatud asjaolusid vaid selgitas lisaks, et tal on tekkinud erimeelsused sisekorraeeskirjade osas ka Varre 7 sotsiaalmajutusüksuse personaliga. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käitumine ei ärata usaldust, et ta suhtub edaspidi tema kasutusse antud eluruumi ning teistesse sotsiaalmajutusüksuses elavatesse ja töötavatesse isikutesse vastutustundlikult. Varalise kahju tekitamise ohu puhul on tegemist asjakohase kaalutlusega, mida vastustaja otsuse tegemisel ka arvestas.
16.Kohus kordab siinjuures kaebajale kohtuistungil selgitatut, mille kohaselt ei ole sotsiaalmajutusüksuse personali pädevuses otsustada kaebajaga sõlmitud resotsialiseerimise lepingu lepingu ennetähtaegse lõpetamise küsimust. Vastustaja kinnitas istungil, et nende poolt on kaebajale tugi tagatud ning kaebajat n.ö tänavale ei tõsteta. Sellest järelduvalt on ühtlasi kõrvaldatud ka kaebaja põhiline mure, milleks on hirm selle ees, et ta kaotab Varre tn 7 eluruumi kasutamise õiguse kas tähtaja lõppemise tõttu või muudel põhjustel. Kohus kordab kaebajale kohtuistungil selgitatut, mille kohaselt ei tagaks ka sotsiaalkorter kaebajale soovitud turvatunnet (kaebaja saab enda poolt soovitud aja jooksul kasutada korterit), kuivõrd ka sotsiaalkorter antaks kaebaja kasutusse tähtaegselt. Nimetatu tähendab, et kaebaja poolt soovitud „turvatunde“ saaks talle tagada üksnes tema enda omandis olev korter. Sellise korteri ostmiseks kaebajal aga vahendid puuduvad.
17.Kohtu hinnangul on vastustaja otsuse tegemisel põhjendatult võtnud arvesse ka kaebaja abija toetusvajadust. Kaebajale osutatakse hetkel resotsialiseerimise teenust 31.01.2022 sõlmitud lepingu (dtl 136-140) alusel aadressil Varre 7. Resotsialiseerumise teenuse eesmärk on säilitada või parandada õigustatud isiku toimetulekuvõimet, kuni ta on võimeline iseseisvalt ühiskonnas toime tulema. Lepingu punkti 3.2 kohaselt hõlmab teenus kasutaja toimetulekualast nõustamist (sh igapäevaeluga toimetulek, majanduslik toimetulek) ja toetamist/juhendamist; individuaalse tegevusplaani koostamist iseseisva toimetuleku saavutamise toetamiseks ja selle regulaarset ülevaatamist ning voodikohaga majutuse võimalust. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kehtib leping kuni individuaalse tegevusplaani kehtivuse lõpuni. Vastustaja esitas kohtuistungil kaebaja individuaalse tegevusplaani kehtivusega kuni 01.12.2022. Kohtuistungil väljendas vastustaja, et 7(8)
nimetatud tegevusplaani pikendatakse ning kaebajat ei ähvarda eluruumist ilma jäämine. Kohus leiab, et arvestades kaebaja juhendamis- ja abivajadust on vastustaja põhjendatult leidnud, et resotsialiseerumisteenuse osutamine Varre tn 7 ühiselamus vastab kaebaja abivajadusele. Kaebajale on tagatud omaette tuba, mida ta ei pea jagama teiste isikutega. Samuti on majutusüksuses tagatud talle pidev järelevalve ning tugi igapäevatoimetustes, mida sotsiaalkorteris sellises mahus tagada ei ole võimalik. Ka kaebaja tugiisik on selgitanud (dtl 120), et kaebaja vajab tihti arvamust/kinnitust, kas toimib õieti ning ta muretseb liiga palju. Kohtuistungil avaldatu põhjal oli kaebaja peamine mure ning stressi põhjus selles, et ta võib kergesti jääda Varre tn 7 eluruumist ilma. Vastustaja selgitas kohtule ja kaebajale usutvalt, et kaebaja nimetatud asjaolu üle muretsema ei pea ning talle tagatakse tugi ja abi ka peale 03.06.2022 individuaalse tegevusplaani lõppemist. Kohtul ei ole põhjust vastustaja väidetes kahelda. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal puudub võime iseseisvalt hakkama saada on talle tagatud püsiv elukoht koos ainult tema kasutuses oleva toaga. Ka sotsiaalhoolekande arvamuses on leitud, et selline teenus vastab kõige enam kaebaja vajadustele.
18.Vastustaja on põhjendatult võtnud arvesse ka asjaolu, et kaebajal on puuduv töövõime ning ta saab puudega inimesele määratud töövõime- ja sotsiaaltoetust. Kaebajal on olnud lühiajalisi töökohti, kuid neid ei saa kohtu hinnangul pidada regulaarse sissetuleku allikateks. Eluasemekomisjoni otsuse tegemise ajal kaebajal töökoht puudus. Kaebaja ise selgitas istungil, et tal on varasemast ajast tekkinud võlad ning tema suhtes on kuulutatud välja eraisiku pankrot. Kaebaja väljendas, et soovib võlgadest vabaneda. Kohtu hinnangul aitab kaebaja toimetulekule ka nimetatud aspektis kaasa resotsialiseerimisteenus, mille raames on kõige efektiivsemalt tagatud, et kaebaja oma majanduslike probleemidega järjepidevalt tegeleks ning saavutaks olukorra, kus ta on suuteline tulevikus oma eluga iseseisvalt ja kõrvalise abita toime tulema.
19.Eeltoodut arvestades leian, et eluasemekomisjon on otsuse tegemisel lähtunud kohastest kaalutlustest ning on asjaolusid hinnates õiguspäraselt leidnud, et kaebaja ei ole hetkel veel suuteline iseseisvalt ega kõrvalabiga eluruumi üürniku kohustusi täitma. Seega on vastustaja asjaolusid arvestades õiguspäraselt jätnud kaebaja avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmata ning vastustaja otsust ei saa pidada õigusvastaseks.
20.Kuna kohus leidis, et 22.06.2022 otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Seega jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kaebaja esindaja taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.