lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1215/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1215/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 20. detsember 2022, Tartu 3-20-1215

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. jaanuar 2023).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Xile on määratud nii diabeetiku kui laktoosivaba dieet ja lisaks erandina leiva asemel sai. 23. veebruaril 2020 pakuti talle ekslikult söögiks leiba. Seepeale esitas X vanglale pöördumise, milles teatas, et loobub vangla toidust.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X kaebuse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju 300 eurot seoses sellega, et ajavahemikul 23. veebruar – 3. märts 2020 pidi ta nälgima. Uuesti hakkas ta toitu võtma 3. märtsil 2020. Vangla tegevusega teotati kaeba au ja head nime ning kahjustati tervist.
3.Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tunnistati kaebaja toitlustamine 23. veebruaril 2020 ja 28. veebruarist kuni 3. märtsini 2020 õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.1.Vangistusseaduse § 47 järgi tuleb muuhulgas arsti ettekirjutusel kindlustada kinnipeetavale dieettoitlustamine. Kaebajale oli arsti otsusega määratud lisaks teistele dieetidele ka leiva asemel sai.
3.2.Vastustaja võttis omaks, et 23. veebruaril 2020 jäi kaebajale leiva asemel sai andmata menüüd kontrollinud ametniku eksituse tõttu. Seda nõuet ei järgitud õigusvastaselt ka 28. veebruar – 3. märts 2020. Vahepealset perioodi ei pidanud kohus õigusvastaseks, kuna kaebaja kasutas saia ja leiva probleemist teavitamiseks 23. veebruaril 2020 toidust loobumise avalduse blanketti. Seetõttu ei pidanud kohus õigusvastaseks vastustaja tegevust 23. veebruarist kuni 28. veebruarini 2020. Seevastu 28. veebruaril 2020 tehti uus arstlik otsus kaebajale saia andmiseks, kuid see täideti alles
3.märtsil 2020 ja seega on sel perioodil vangla tegevus õigusvastane.
3.3.Kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata. Kaebaja nime ei ole teotatud sellega, kui haldusmenetluse dokumentides on kaebajat nimetatud süüdimõistetuks või kinnipeetavaks. Vangla tegevus ei saanud kaebaja au ega head nime teotada riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes.
3.4.Kohus luges siiski, et kaebaja on arusaadavalt selgitanud, milliseid hingelisi kannatusi toidumenüü muutmine talle tekitas. Kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, kuid periood, mil kaebaja pidi taluma tühja kõhu tõttu hingelisi kannatusi, on suhteliselt lühike. See võis mõjutada siiski kaebaja vaimset tervist, sest kaebaja tundis, et talle tehakse ülekohut. Samas oli kaebaja ise teadlikult osalenud selle perioodi pikendamises, mistõttu ei olnud kaebaja õiguste riive sel perioodil kohtu hinnangul sedavõrd intensiivne, et õigustatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine.
3.5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 alusel tegi kohus rahalise hüvitise väljamõistmise asemel kindlaks vangla tegevuse õigusvastasuse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles hüvitis välja mõistmata jäeti ning uue otsusega hüvitis 300 eurot välja mõista. Apellatsioonkaebuse kohaselt halduskohus ise kirjeldab, mida kaebaja pidi üle elama ning nõustus sellega. Järelikult oleks tulnud hüvitis välja mõista.
5.Tartu Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja au ega hea nime ei ole teotatud ega väärikust alandatud. Kaebaja otsustas ise toidust loobuda, kui 23. veebruaril 2020 jäi ametniku eksituse tõttu kaebajale leiva asemel sai andmata. Kaebajal oli igal hetkel võimalik teada anda, et ta soovib taas toitu.
5.2.Kahjustatud pole ka kaebaja tervist. Sellekohaseid tõendeid pole esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Muuta tuleb aga halduskohtu otsuse põhjendusi.
7.Kokkuvõtlikult soovib kaebaja kahju väljamõistmist selle eest, et kaebajale pakuti 23. veebruaril 2020 saia asemel leiba, mistõttu ta esitas vanglale toidust loobumise avalduse ning kuna avaldus rahuldati, jäi kaebaja toidust ilma kuni 3. märtsini 2020. Võimalik on mõista, et kaebaja arvates tekkis talle kahju seetõttu, et ta pidi nälgima. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et toidust loobumine oli tema enda valik, st tema esitas selleks avalduse. See ei olnud vangla õigusvastase tegevuse (23. veebruaril 2020 ekslikult saia asemel leiva andmise) vältimatu tagajärg. Saia andmata jätmise ning kaebaja väidetava 10-päevase nälgimise vahel pole põhjuslikku seost. Kui kaebaja oleks söönud muud vangla poolt pakutavat toitu ja jätnud leiva söömata, ei oleks ta pidanud sellisel määral nälgima, nagu ta praegu väidab. Kaebaja on põhjendanud oma toidust loobumise avalduse esitamist sellega, et „teistmoodi siin vanglas midagi ei saavuta“ (dtl 1). Selline põhjendus näitab, et avalduse esitamine oli kaebaja enda valik ning vältimatut vajadust toidust loobumiseks tegelikult polnud.

Seega puudub kaebajal väidetaval tekkinud kahjul (nälgimisega kaasnenud kannatused mitme päeva jooksul) ning vangla tegevusel (saia asemel leiva andmine) põhjuslik seos ning riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevad kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Rahalise hüvitise väljamõistmise nõue tuleb rahuldamata jätta sel põhjusel. Halduskohtu esitatud põhjendused seda asjaolu ei arvestanud.

8.Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Apellatsioonkaebuse esitamine oli riigilõivuvaba.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium