Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Sõiduki kontrollimise ajal selgus, et juhiks oli meesterahvas X sündinud XX XX XXXX, kelle emakeel on araabia keel, kuid isik oskab ka inglise keelt. Antud isik esitas juhtimisõiguse tõendamiseks fantaasia dokumendi „Translation of International driver`s licensse“. Kuna selgus, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, siis oli ta juhtimiselt kõrvaldatud ning sõiduk oli teisendatud. Kohapeal väärteoasjas oli tehtud kiitmenetluse otsus (rikkumine LS § 90 lg 1 p1, kvalifikatsioon LS § 201 lg 1). Isiku sõnul viibisid temaga koos sõidukis tema abikaasa, kes istus kõrvalistmel ja tema lapsed, kes istusid tagaistmetel. X esitas Saksamaa reisidokumendi (1951 konventsioon) nr. XXXXXXX kehtivusega kuni 13.04.2019 (kehtetu) ja Saksamaa dokumendi, milleks on väljasaatmise peatamine, mis oli välja antud 24.11.2022 kuni 23.05.2023. Isik samuti esitas sõidukis viibivate viie lapse ja naisterahva Saksamaa kehtivad elamisload. Samuti selgitas ta, et lastel: X (sünd XXXX EL nr. XXXXXX), X (sünd XXXX EL nr. XXXXXXXX), X (sünd XXXXX REL nr.XXXXXXXX), X (sünd XXXX EL nr. XXXXXXX), X(sünd XXXX EL nr.XXXXXXX) ja tema abikaasal, kelleks on X (sünd XXXX EL nr.XXXXXXX) puudavad reisidokumendid. Tegemist on Süüria kodanikutega. Piirivalvepatrull edastas antud informatsiooni dokumentide ekspertidele ja Põhja piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikutele. Isikute andmete kontrollimisel politsei andmesüsteemides selgus, et Saksamaa on alustanud 25.11.2022 laste tagaotsimist, kuna lapsed on teadmata kadunud ning leidmisel tuleb paigutada kaitse alla hoolekandeasutusse ning X on teadmata kadunud isik, keda alates 01.12.2022 otsitakse Saksamaa poolt taga ning leidmisel tuleb isiku nõusolekuga edastada tema asukohaandmed Saksamaa ametivõimudele. Antud informatsiooni põhjal oli saadetud päring Saksamaale eesmärgil teavitada, et tagaotsitavad lapsed on avastatud Eesti Vabariigis ja selgitada välja, kas X ja X on seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks. Saksamaa päringu vastusest selgus, et X ja X on lapsevanemad, kellel Düsseldorfi noorte hoolekandeameti poolt on laste hooldusõigused ära võetud. Samuti juhib Saksamaa enda vastuses tähelepanu sellele, et X on nende poolt registreeritud smugeldamise tõttu ja sattus politsei huviorbiiti kaitsealuste isikute väärkohtlemise tõttu. Enda vastuses aga ei ole Saksamaa selgitanud, kas vanematel on õigus viibida Schengeni alal, kas naise elamisluba on kehtiv ning mis staatuses on X. 14.12.2022 PPA võttis ühendus Sotsiaalkindlustusametiga ja Tallinna Laste Turvakeskusega Männi, kuhu samal päeval oli toimetatud alaealised lapsed. et X ja X toimetati Tallinna kinnipidamiskeskusse. Isikutele selgitati nende õigusi, kohustusi ja neid teavitati kinnipidamise põhjustest. Isikud ei olnud nõus kinnipidamisega ja sellega, et nende lapsed olid ära võetud. 15.12.2022 X`i suhtes oli alustatud illegaalimenetlus, mille raames isikul oli hõivatud sõrmejäljed. PPA võrdles isiku sõrmejälgi andmebaasis olevatega ja sai vasteks kaks tulemust (HIT): sikul oli hõivatud sõrmejäljed 22.02.2016 ja 18.10.2021 rahvusvahelise kaitse menetlemise raames. Kuna PPA andmetel isik on varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ja tal on õigus viibida Saksamaal ning on alus arvata, et isik omavoliliselt sealt lahkust, PPA pidas isik kinni alates 15.12.2022 kell 11.50 VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 7, p 4 alusel. Isikuga viidi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt läbi vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Vestluse käigus isik selgitas, et 2012 a. lahkus ta koos perega Süüriast Türki, hiljem lahkus ta üksinda Kreekasse ja sealt suunas ta Saksamaale, umbes 03.07.2015 küsis Bonnis varjupaika. Tema sõnul kuus kuud viibis ta Saksamaal ja ootas varjupaiga otsuse ning umbes 2016 lendas ta tagasi Kreekasse enda pere järgi. Isik enda sõnul tegeles koos kaitsjaga enda pere dokumentide hankimisega, et nad saaksid ka Saksamaale minna ja 2017 saabus ta pere Kreekast Saksamaale. Tema aga viibis ja töötas Kreekas kuni 2020. Peale seda saabus isik Kreekast Saksamaale ja hakkasid nad koos elama. Isiku sõnul elasid nad Düsseldorfis koos lastega. Vestluse alguses isik rääkis, et kasutas Eesti Vabariigi transiitriigina, et Soome Vabariiki minna umbes 20 päevaks puhkamise ja enda tuttavate külastamise eesmärgil. Vestluse hiljem aga väitis isik, et Soome Vabariigist soovib ta tegelikult koos perega Norrasse sõita ja sealt edasi Taani onu (isa vend) juurde. Hiljem lisas isik, et võib ka Eestisse elama jääda, kui Eesti väljastab talle ja ta perele elamisload.

Isiku sõnul on tal õigus viibida Saksamaal, kuid talle ei meeldi seal ja seega ta lahkus Saksamaalt. Isik samuti kinnitas, et tema varjupaiga taotlus on tagasi lükatud, kuid enda viibimist seal ta saab pikendada iga kuue kuu tagant. Isiku sõnul ei ole ta nõus lahkuma Süüriasse, kuna seal teda võidakse tappa. 1.2 PPA teada oleval taotles X rahvusvahelist kaitset olles Saksamaal ning on saanud keeldumise otsuse. Pole kahtlust sellest, et isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigi viibimiseks ning isik peab viibima Saksamaal. Saksamaa enda vastusest teavitas Eesti Vabariiki, et antud isikul puudub laste hooldusõigus ning nad on teadmata kadunud. Isik oli avastatud koos enda abikaasaga, kes on samuti Saksamaa poolt tagaotsitav ja kellel puudub laste hooldusõigus. Samuti Saksamaa teavitas, et X on nende poolt registreeritud smugeldamise tõttu ja sattus politsei huviorbiiti kaitsealuste isikute väärkohtlemise tõttu. Isik ka enda sõnul on teadlik, et tal on õigus viibida Saksamaal, kuid talle seal ei meeldi ning lähtudes isiku hoiakutest, käitumisest ja ütlusest arvab PPA, et isik ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav seaduslik alus viibimiseks. Isikule on Saksamaa ametivõimude poolt väljastatud reisidokument (1951 konventsioon) kehtivusega kuni 13.04.2019, mis on kehtetu. Selle dokumendi hoiule võtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, sest isiku eesmärk on leida koht, kus tal oleks perega hea elada. PPA edastab Saksamaa ametivõimudele Dublini III määruse alusel tagasivõtupalve hiljemalt ühe kuu jooksul. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis, siis Saksamaa vastutab tema taotluse läbivaatamise eest. Saksamaale tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. PPA hinnangul ei teki isiku kinnipidamisel ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisel olulist pereriivet, kuna vanematel on ära võetud laste hooldusõigus. Samuti Eesti Vabariik on kohustatud lapsed üle andma Düsseldorfi noorte hoolekandeametile. Isiku ütlusel on ka varasemalt tema viibinud enda abikaasast eraldi 2017 - 2020 kui ta töötas Kreekas. Abikaasa elas samal ajal Saksamaal. Samuti abikaasad saavad taasühineda peale isiku Saksamaale üleandmist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

VSS § 68 p 9 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.