Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2636 Puudutatud isik peeti kinni 14.12.2022 kell 16.50 Tallinnas aadressil Sadama 25/2 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isik juhtis mootorsõidukit Renault Espace Saksamaa registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduk liikus sadama A-terminalis kell 16.39 Tallinna-Helsingi laeva suunas. Sõiduk liikus kassa juurde ja hiljem lahkus sealt suunaga Tallinna vanalinna poole. Piirivalvepatrull märkas sõiduki sellist liikumist ja pöördus kassa töötaja poole. Viimase sõnul esitas sõiduki juht kehtetu Saksamaa dokumendi ja nõudis ähvardavalt laevale lubamist, kuid töötaja keeldus sellest. Pärast selle teabe saamist järgnes patrull sõidukile. Sõiduki kontrollimisel selgus, et juhiks oli X. Isik esitas juhtimisõiguse tõendamiseks dokumendi pealkirjaga „Translation of International driver’s license“. Kuna selgus, et isik juhib mootorsõidukit, omamata vastavat juhtimisõigust, kõrvaldati ta juhtimiselt ja sõiduk teisaldati. Kohapeal tehti väärteoasjas kiirmenetluse otsus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 201 lg 1 alusel. Isikuga viibisid sõidukis koos naine ja viis last, kes isiku sõnul olid tema abikaasa ja lapsed. Isik esitas kehtetu Saksamaa reisidokumendi nr XXXXXXXXXX (kehtiv kuni 13.04.2019) ja Saksamaa dokumendi väljasaatmise peatamise kohta (välja antud 24.11.2022, kehtiv kuni 23.05.2023). Samuti esitas ta sõidukis viibinud laste (sünniaastad 2006, 2009, 2012, 2014 ja 2015) ja naise Saksamaa kehtivad elamisload ning selgitas, et neil puuduvad reisidokumendid. Tegemist on Süüria kodanikega. Isikute andmete kontrollimisel PPA andmesüsteemides selgus, et Saksamaa on alustanud 25.11.2022 laste tagaotsimist, kuna lapsed on teadmata kadunud, ning leidmisel tuleb nad paigutada kaitse alla hoolekandeasutusse. Samuti selgus, et naine on teadmata kadunud isik, keda Saksamaa otsib taga alates 01.12.2022 ning kelle leidmisel tuleb isiku nõusolekul edastada tema asukohaandmed Saksamaa ametivõimudele. Sellest teabest tulenevalt saadeti Saksamaale päring eesmärgiga teavitada, et tagaotsitavad lapsed on leitud Eesti Vabariigis, ja selgitada välja, kas puudutatud isikul ja temaga koos olnud naisel on seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks. Saksamaa päringu vastusest selgus, et puudutatud isik ja naine on lapsevanemad, kellelt Düsseldorfi noorte hoolekandeamet on laste hooldusõigused ära võtnud. Samuti teatas Saksamaa vastuses, et puudutatud isik on nende poolt registreeritud smugeldamise tõttu ja sattus politsei huviorbiiti kaitsealuste isikute väärkohtlemise tõttu. Saksamaa ei ole aga selgitanud, kas vanematel on õigus viibida Schengeni alal. PPA toimetas lapsed Tallinna laste turvakeskusesse ja vanemad kinnipidamiskeskusesse. PPA võttis 15.12.2022 puudutatud isikult sõrmejäljed, mille andmebaasis võrdlemise tulemusel saadi vastuseks, et temalt on võetud sõrmejäljed 22.02.2016 ja 18.10.2021 rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Kuna PPA andmetel on isik varem taotlenud rahvusvahelist kaitset, tal on õigus viibida Saksamaal ning on alus arvata, et isik lahkus sealt omavoliliselt, pidas PPA isiku 15.12.2022 kell 11.50 kinni VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 7 alusel. Isikuga korraldati vestlus, mille käigus ta selgitas, et lahkus 2012. a-l koos perega Süüriast Türki, hiljem lahkus ta üksinda Kreekasse ja suundus sealt Saksamaale, kus 03.07.2015 paiku palus Bonnis varjupaika. Ta ootas ligikaudu 6 kuud varjupaiga andmise otsust ja lendas 2016. a-l tagasi Kreekasse oma pere järele. Seejärel tegeles ta perele dokumentide hankimisega ja 2017. a-l saabus tema pere Saksamaale. Puudutatud isik ise viibis ja töötas Kreekas kuni 2020. a-ni, misjärel läks ta samuti Saksamaale ja asus elama koos oma perega Düsseldorfis. Vestluse alguses rääkis isik, et kasutas Eesti Vabariiki transiitriigina, et minna Soome Vabariiki u 20 päevaks puhkamise ja enda tuttavate külastamise eesmärgil. Hiljem aga väitis ta, et Soomest soovib ta tegelikult koos perega sõita edasi Norrasse ja sealt edasi Taani onu (isa vend) juurde. Hiljem lisas isik, et võib ka Eestisse elama jääda, kui Eesti väljastab talle ja ta perele elamisload. Isiku sõnul on tal õigus viibida Saksamaal, kuid talle ei meeldi seal ja seega ta lahkus. Isik kinnitas samuti, et tema varjupaigataotlus on tagasi lükatud, kuid enda viibimist seal saab ta pikendada iga kuue kuu tagant. Isiku sõnul ei ole ta nõus lahkuma Süüriasse, kuna seal võidakse ta tappa.

2(7)

3-22-2636 VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt taotles puudutatud isik Saksamaal olles rahvusvahelist kaitset ja on saanud keelduva otsuse. Pole kahtlust, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ta peab viibima Saksamaal. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud, ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav viibimisalus. Saksamaa on teavitanud, et puudutatud isikul puudub laste hooldusõigus ja nad on teadmata kadunud, lisaks on ta olnud seotud smugeldamise ja võimaliku isikute väärkohtlemisega. Samuti on tagaotsitav isiku abikaasa. PPA hinnangul järeldub isiku hoiakutest, käitumisest ja ütlustest, et isik ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda. Samuti leiab PPA, et ta võib põgeneda, kuna on põhjendatud alus arvata, et ta lahkus omavoliliselt Saksamaalt. Kehtiva dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist Saksamaalt Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Eestisse. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, sest isiku eesmärk on leida koht, kus tal oleks perega hea elada. Isiku kehtetu reisidokumendi hoiulevõtmine ja isiku kohustamine käia end PPA-s registreerimas ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. PPA edastab Dublini III määruse alusel tagasivõtupalve Saksamaa ametivõimudele hiljemalt ühe kuu jooksul. Isiku Saksamaale tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. PPA hinnangul ei riiva isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine oluliselt tema perekonnaelu puutumatust, kuna vanematelt on laste hooldusõigus ära võetud. Samuti on Eesti Vabariik kohustatud lapsed üle andma Düsseldorfi noorte hoolekandeametile. Isiku ütluste kohaselt on ta ka varem oma abikaasast eraldi elanud, kui ta oli aastatel 2017–2020 Kreekas. Abikaasa elas samal ajal Saksamaal. Samuti saavad abikaasad taasühineda pärast isiku Saksamaale üleandmist.

3-22-2636 Soome piiri ületamise katselt. Seega ei tagaks leebemad meetmed isiku kättesaadavust tema üleandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Kohtupraktikas on leitud, et võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on Saksamaal puudutatud isikult ära võetud laste hooldusõigus, ei too tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaasa perekonnaelu olulist riivet. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Eesti Vabariik kohustatud isiku lapsed üle andma Saksamaa ametivõimudele. Saab arvestada ka asjaoluga, et oma abikaasaga on isikul võimalik taasühineda pärast tema üleandmist Saksamaa ametivõimudele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(7)

3-22-2636 taotluse läbivaatamise eest. Isik sai tõlgitud otsuse kätte 11.01.2023. Juhul kui isik ei vaidlusta PPA otsust, saab isiku Saksamaale üleandmise toimingutega alustada 24.01.2023. PPA ja halduskohus on asjaolusid hinnanud kogumis ja need on sellised, mis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Halduskohus on määruses ammendavalt põhjendanud isiku kinnipidamise vajalikkust ja hinnanud selle proportsionaalsust. PPA nõustub halduskohtu põhjendustega. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes puudutatud isik väidab, et tal on õigus viibida väljaspool Saksamaa Liitvabariiki. Samuti ei täpsustata, mis osas on kohus jätnud arvestamata isiku ütlustega või millised on need asjaolud, millele kohus on tuginenud, aga mida kohtumenetluses ei käsitletud. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega. Puudutatud isikul puudub oma laste suhtes hooldusõigus. Vastavalt Saksamaalt saadud juhistele eraldati lapsed vanematest ja suunati kuni üleandmiseni turvakodusse. Isegi kui puudutatud isik oleks suunatud Vao majutuskeskusesse, ei oleks tal hooldusõiguse puudumise tõttu olnud õigus nõuda oma lastega ühist majutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2636 Saksamaa on tema taotluse tagasi lükanud. Kohtuistungil selgitas ta, et ta ei ole saanud kätte kohtuotsust, mis ütleks, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus oleks täielikult tagasi lükatud. Nende asjaolude põhjal võis põhjendatult järeldada, et puudutatud isikul on rahvusvahelise kaitse taotlejana kohustus viibida Saksamaal, kus ta selle taotluse on esitanud, ning ta on loata sealt lahkunud. Seda kinnitab ka PPA 19.03.2023 vastuses märgitu, et Saksamaa nõustus isiku tagasi võtma Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel, s.t taotlejana, kelle taotlus on läbivaatamisel ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku põgenemisoht ka märkimisväärne, arvestades et ta oli lahkunud Saksamaalt ja saabunud Eestisse ilma kehtivat reisi- ja juhtimisõigust tõendavat dokumenti omamata ning üritanud siit liikuda edasi Soome. Puudutatud isik selgitas 15.12 2022 vestlusel muu hulgas, et ei soovi Süüriasse naasta. Seega on alust arvata, et isik lahkus Saksamaalt vältimaks oma võimalikku väljasaatmist Süüriasse. Kokkuvõttes on halduskohus põgenemisohtu hinnanud konkreetsest olukorrast ja isikust lähtudes. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega puudutatud isiku määruskaebusest selliste asjaolude esinemist, mis halduskohtu järelduse põgenemisohu olemasolu kohta ümber lükkaksid. Olukorras, kus puudutatud isikult oli Saksamaal laste suhtes hooldusõigus ära võetud ja ta sellest hoolimata koos lastega Saksamaalt lahkus, ei välista tema põgenemist see, kui võimaldada tal oma perega koos viibida. Asjaoludest nähtuvalt ei oleks see ka võimalik, sest nagu PPA on selgitanud, eraldati lapsed Saksamaalt saadud juhiste kohaselt vanematest ja suunati kuni üleandmiseni turvakodusse. Järelikult leidis halduskohus õigesti, et leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavust tema üleandmiseks Saksamaale (VRKS § 361 lg 1).

6(7)

3-22-2636 välistada ei saanud ka võimalust, et eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg võib saabuda juba enne 16.02.2023, oleks pidanud halduskohus sellega ka kinnipidamise tähtaja määramisel arvestama.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.