Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1301
Haldusasi
X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tagastama kaebajale Lexus LX570 Xxxxxxxxxxi numbrimärgiga xxxxxxxx või alternatiivselt hüvitama varaline kahju summas 50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X. X., esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise aeg
22.11.2022
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
teenri otseses valduses ja kaebaja kaudses valduses, siis sellega loetakse, et sõiduk on kaebaja omandis. Omandiõiguse vaidlustamine ja sõiduki kuuluvuse määramine käib kohtu kaudu, mitte haldusmenetluses. Ükski õigusakt ei anna vastustajale õigust halduskorras otsustada, kes on asja omanik ja asja enda poolt omanikuks loetud isikule üle anda. Vastustaja ei tõendanud, et sõiduk läks vastustaja poolt omanikuks peetava isiku valduselt välja selle isiku tahte vastaselt ega ka seda, et too isik on sõidukit ise õiguspäraselt omandanud. Vastustaja ei ole ka tõendanud, et vastustaja poolt omanikuks peetav isik oli omanik ka talle sõiduki üleandmise hetkel. Vastustaja ei ole tõendanud, et VIN-kood oli muudetud, millal VIN-kood oli muudetud, milline oli esialgne VIN-kood ja mis asjaoludel oli VIN-koodi muudetud. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kuivõrd kaebaja saaks sõidukit nõuda Ukraina ametivõimudelt, keda vastustaja alusetult peab usaldusväärseteks, siis kaebaja omandiõigust rikutud ei ole. Vastustaja ei ole tõendanud, et sõiduk on üldse Ukrainas alles ning Ukraina ametivõimud või isik, keda vastustaja peab omanikuks, oleks nõus koheselt tagastama sõiduki kaebajale ja seda samas seisukorras, mis see oli äravõtmisel. Vastustaja on andnud sõiduki valduse ära pärast vandeadvokaadi vahendusel esitatud tagastamise nõude kättesaamist, et vältida selle täitmist. Seega vastutab vastustaja nagu omandit rikkunud pahauskne valdaja. Asjaolud, et kaebajal säilib vindikatsiooninõue, ei välista ega piira kahju hüvitamist, sest vastustaja tegevuse tõttu toimus asja kaotsiminek. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Praegusel juhul tuleb lähtuda sarnase sõiduki jääkväärtusest 50 000 eurot, mida kaebaja on tõendanud dtl 52-54 oleva kuulutusega. Seega on kõik kahju hüvitamise koosseisulised elemendid täidetud: kaebaja on asja omanik, vastustaja võttis asja ära ja tegi selle kaebajale kättesaamatuks, kaebajal on sellest tulenevalt tekkinud varaline kahju. Vastustaja tekitas kahju tahtlikult, sest ta teadis, et kaebaja palkas vandeadvokaati, et nõuda sõiduk tagasi, kuid tegi sõiduki kättesaamatuks kaebajat eksitades, sõiduki tagastamise vältimiseks ning ilma kohtulahendita ehk selgelt ebaseaduslikult.
mujal on valmistatud tehaseväliselt. Samuti on vahetatud VIN-plaat. Sõiduauto tegelik tehasetähis on XXXXXXXXXXXXXXXXX“. KorS § 52 lg 3 teine lause sätestab, et kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt luuakse hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Viidatud sätetest koosmõjus saab järeldada, et võimalus asi kätte saada luuakse asja tegelikule omanikule või seaduslikule valdajale. Kuna ekspertiisitulemus lõi piisavalt tugeva aluse eeldada, et Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXX omanik ega seaduslik valdaja ei ole X. X. ega V. S., asus PPA vastavalt KorS § 52 lg-le 3 selgitama erinevatest riikidest välja sõiduki viimast teadaolevat omanikku või seaduslikku valdajat, et informeerida teda sõiduki asukohast ja vajadusest sõiduk ära viia vastavalt KorS § 52 lg-le 4. 3.3 20.07.2020 saabus telefoni teel esmane teade Ukraina Vabariigi ametivõimudelt, et sõiduk Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXX on tagaotsitav Ukraina Vabariigis. 09.12.2020 saabus Ukraina Vabariigi ametivõimude ametlik kinnitus, et sõiduk Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXX on tagaotsitav alates 16.07.2013 Ukraina Vabariigi Maini politseiosakonna Sviatoshynskyi politseiüksuse poolt Kiievi linnas (kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Ukraina politsei kinnitusel on sõiduki omanik esitanud soovi sõiduk tagasi saada, samuti on see kriminaalmenetluses vajalik asitõend. 3.4 05.10.2020 kirja lisana esitas kaebaja PPA-le Xxxxxxxxxxi Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse tõendi, mille järgi kuulub X. X.le sõiduk Lexus LX570 VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX (registreerimistunnistus XXXXXXXXX). Nähtuvalt EKEI 31.03.2020 ekspertiisiaktist on Luhamaa maanteepiiripunktis 17.02.2020 V. S.lt hoiule võetud sõiduauto Lexus LX570 tegelik VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud sõiduk on valmistatud 2010 juunis ja turustati esmakordselt Ukrainas Dnepropetrovskis asuva ettevõtte Arena Service LTD poolt. Ekspertiisiaktist nähtub ka, et sõiduauto Lexus VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX on samuti olemas. Tegemist on ekspertiisiks esitatud sõiduautoga Lexus LX570 sarnase sõidukiga, mis on valmistatud 2011 veebruaris ning esmakordselt turustatud samuti Ukrainas, ettevõtte Lexus Kyiv West poolt. Seega ei saa Xxxxxxxxxxi Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse tõend kinnitada Luhamaa piiripunktis 17.02.2020 V. S.lt hoiule võetud Lexus LX570 kuuluvust X. X.le. Nimetatud tõend kinnitab kaebaja omandiõigust sõidukile Lexus LX570 VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX, mida 17.02.2020 hoiule ei võetud ja mis ei ole ka varem ega hiljem PPA valduses olnud. 3.5 13.04.2021 tagastas PPA sõiduki Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXX Luhamaa piiripunktis selle eeldatava omaniku esindajale omaniku notariaalse volikirja ning Ukraina politsei kinnituskirja alusel. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et PPA on otsustanud sõiduki omandiõiguse üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176 kinnitatud piirirežiimi eeskirja p-le 21 tuleb välispiiri ületava sõiduki juhil esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid. PPA andis sõiduki valduse üle isikule, kes nimetatud dokumendid esitas. PPA ei ole sõidukit konfiskeerinud.
Tulenevalt KorS § 52 lg-st 3 ja 4 on politseil kahtluse korral, et sõidukit ei valda selle tegelik omanik ega seaduslik valdaja, kohustus teavitada tegelikku omaniku või seaduslikku valdajat sõiduki hoiulevõtmisest ning vajadusest see hoiulevõtmise aluse äralangemisel ära viia. Seega on politseil enda võimaluste ja pädevuse piires õigus anda esialgne hinnang sõiduki kuuluvuse kohta. Sellise hinnangu andmisel saab politsei tugineda enda pädevuse piires tuvastatud faktilistele asjaoludele ja õigusnormidele. Vastavalt REÕS § 18 lg-le 2 ei saa asjaõigust teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Seega, omades teavet, et sõiduk on varastatud, ei saa PPA mööda vaadata AÕS § 95 lg-s 3 sätestatud põhimõttest, et varastatud eset ei saa heauskselt omandada. Seega tuli PPA-l esialgse hinnanguna asuda seisukohale, et puudub alus sõiduki tagastamiseks X. X.le vähemalt seni, kuni ta ei esita veenvaid tõendeid enda omandiõiguse kohta. Taotleja ei ole alates sõiduki hoiulevõtmisest 17.02.2020 esitanud ühtegi asjakohast tõendit. Ka õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et „kui politseiametnik tuvastab sõiduki hoiulevõtmisel, et sellel on võltsitud VIN-kood, siis ei ole sõidukit võimalik viimasele valdajale tagastada, kui ei olda veendunud, et ta on selle seaduslik omanik“ (vt Laaring, M jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 171). 3.6 Selleks, et kaebajal tekiks õigus kahjuhüvitisele, peab ta esmalt tõendama, et on sõiduki Lexus LX570 VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX omanik. Kaebaja ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kaebaja on üksnes avaldanud, et ostis sõiduki 01.11.2018 K. B. ja esitanud Xxxxxxxxxxi Siseministeeriumi tõendi. Õigusliku põhjendusena viitab kaebaja REÕS § 18 lg-le 12 ja Xxxxxxxxxxi tsiviilkoodeksi § 248 lg 1 teisele lausele, mis aga on ebatäpne, kuna REÕS § 6 lg 1 esimene lause sätestab, et kui REÕS näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Seega tähendab edasiviide Xxxxxxxxxxi õigusele seda, et Xxxxxxxxxxi rahvusvahelise eraõiguse normide alusel tuleb kontrollida, millise riigi õigus kuulub kohaldamisele kaebaja väidetava omandiõiguse tekkimisele. Selleks tuleb aga kaebajal esmalt tõendada, et tema väidetav omandiõigus on tekkinud Xxxxxxxxxxis. 3.7 Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohaseks hüvitiseks 50 000 eurot tuginedes võrreldava sõiduki hinnale portaalis auto24.ee. Võrdluseks võib tuua näiteks portaalis tajikauto.com hinnaga 336 992 Xxxxxxxxxxi somoni ehk 25 373 eurot müügis oleva 2010. aasta Lexuse LX570 (https://www.tajikauto.com/en/vehicle_listings/ad-lexus-lxdushanbe-import-dubai-3396). 3.8 Lisaks on sõiduki, mille omanik kaebaja väidab end olevat, asukoht lihtsasti tuvastatav, kuna teadaolevalt on sõiduk asitõendiks Ukraina Vabariigi Maini politseiosakonna Sviatoshynskyi politseiüksuses menetletavas kriminaalasjas. Kuigi taotleja on hetkel kaotanud vaidlusaluse sõiduki valduse, ei saa sellest järeldada väidetava omandiõiguse pöördumatut kaotust ning sellest tekkinud varalist kahju. Ka taotleja viide Ukraina kohtusüsteemi korrumpeeritusele ja usaldatavuse puudumisele ning selle tõttu sõiduki omandiõiguse pöördumatule kaotusele on üksnes hüpoteetiline. Kaebaja pole tõendanud, et tema püüdlused panna enda õigusi Ukrainas maksma, sh taotleda sõiduki valduse üleandmist temale kui õigele omanikule või taotleda enda kaasamist kriminaalmenetlusse, on olnud edutud.
jäänud korraldamata, ei anna alust KorS-e kohaldamiseks. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki suhtes Eestis kriminaalmenetlust läbi ei viidud, samuti puudus välisriigi abitaotlus. Seetõttu pole vastustaja viited KorS-le asjakohased ja kaebuse sellekohane kriitika on õige. Kuriteo tõttu isiku valdusest välja läinud asja saatuse üle otsustamine pole KorS-e, vaid KrMS-e reguleerimisalas.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.