Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
28.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1301 muutmata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võttis 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis Ylt ära sõiduki Lexus LX570 Tadžikistani numbrimärgiga XXXXXX. X esitas 08.03.2021 PPA-le taotluse tagastada sõiduk koos registreerimistunnistuse ja võtmega ning väljastada seoses sõiduki hoiulevõtmisega läbiviidud haldusmenetluse toimik elektroonilise ärakirjana. PPA teatas 31.03.2021 kirjas nr 2.1-3/7623-2, et sõidukit ei tagastata, ning esitas väljavõtte ekspertarvamusest, mille järgi on sõiduki VIN-kood võltsitud ja sõiduk on tagaotsitav Ukraina ametivõimude poolt. PPA palus taotlejal esitada täiendavad dokumendid sõiduki omandiõiguse tõendamiseks. PPA 20.04.2021 teatise nr 2.1-3/7623-3 kohaselt anti sõiduk üle Ukraina ametivõimudele. X esitas 30.04.2021 PPA-le vaide ja kahju hüvitamise taotluse. PPA jättis 13.05.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata ning teatas, et lahendab kahjunõude eraldi haldusaktiga.
2.X esitas 14.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes kohustada PPA-d sõiduk välisriigilt välja nõudma ja kaebajale tagastama ning mõista PPA-lt välja varaline kahju 50 000 eurot. Kaebaja on sõiduki omanik. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 18 lg 1 sätestab, et asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Kaebaja omandas sõiduki Tadžikistanis, mida kinnitab vastustajale esitatud Tadžikistani Siseministeeriumi tõend. Tadžikistani tsiviilkoodeksi § 248 lg 1 teise lause kohaselt loetakse asi kätteantuks omandajale alates selle faktilisest saabumisest omandaja või tema poolt määratud isiku valdusse. Kuivõrd sõiduki hoiulevõtmise hetkel oli see kaebaja valduse teenri otseses valduses ja kaebaja kaudses valduses, siis sellega loetakse, et sõiduk on kaebaja omandis. Omandiõiguse vaidlustamine ja sõiduki kuuluvuse määramine käib kohtu kaudu, mitte haldusmenetluses. Ükski õigusakt ei anna vastustajale õigust halduskorras otsustada, kes on asja omanik ja asja enda poolt omanikuks loetud isikule üle anda. Vastustaja ei tõendanud, et sõiduk läks vastustaja poolt omanikuks peetava isiku valduselt välja selle isiku tahte vastaselt, ega ka seda, et too isik on sõidukit ise õiguspäraselt omandanud. Vastustaja ei ole ka tõendanud, et vastustaja poolt omanikuks peetav isik oli omanik ka talle sõiduki üleandmise hetkel. Vastustaja ei ole tõendanud, et VIN-kood oli muudetud, millal VIN-kood oli muudetud, milline oli esialgne VIN-kood ja mis asjaoludel oli VIN-koodi muudetud. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kuivõrd kaebaja saaks sõidukit nõuda Ukraina ametivõimudelt, siis ei ole kaebaja omandiõigust rikutud. Vastustaja ei ole tõendanud, et sõiduk on üldse Ukrainas alles ning Ukraina ametivõimud või isik, keda vastustaja peab omanikuks, oleks nõus koheselt tagastama sõiduki kaebajale ja seda samas seisukorras, mis see oli äravõtmisel. Vastustaja on andnud sõiduki valduse ära pärast vandeadvokaadi vahendusel esitatud tagastamise nõude kättesaamist, et vältida selle täitmist. Seega vastutab vastustaja nagu omandit rikkunud pahauskne valdaja. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Praegusel juhul tuleb lähtuda sarnase sõiduki jääkväärtusest 50 000 eurot. Vastustaja tekitas kahju tahtlikult, sest ta teadis, et kaebaja palkas vandeadvokaadi, et nõuda sõiduk tagasi, kuid tegi sõiduki kättesaamatuks kaebajat eksitades ilma kohtulahendita ehk selgelt ebaseaduslikult.
2(7)
3-21-1301
3.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Sõiduk võeti 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 5 alusel hoiule, sest võltsimiskahtluse tõttu ilmnes vajadus sõiduki täiendavaks kontrolliks liiklustrassoloogia ekspertiisis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 31.03.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LT0017 järgi tuvastati, et sõiduki „Lexus LX570 parempoolse raamitala küljele löödud tehasetähis (VIN-kood) on muudetud. Identifitseerimiskleebis (tehaselipik) ning täiendavad identifitseerimiskleebised ustel, tagaluukidel, esikapotil ja mujal on valmistatud tehaseväliselt. Samuti on vahetatud VIN-plaat. Sõiduauto tegelik tehasetähis on
XXXXXXXXXXXXXXXXXX“.
KorS § 52 lg 3 teine lause sätestab, et kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt luuakse hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Kuna ekspertiisitulemus lõi piisavalt tugeva aluse eeldada, et Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX omanik ega seaduslik valdaja ei ole X ega Y, asus PPA vastavalt KorS § 52 lg-le 3 selgitama erinevatest riikidest välja sõiduki viimast teadaolevat omanikku või seaduslikku valdajat, et informeerida teda sõiduki asukohast ja vajadusest sõiduk ära viia vastavalt KorS § 52 lg-le 4. PPA-le saabus 20.07.2020 Ukraina ametivõimudelt telefoni teel teade, et sõiduk Lexus LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX on tagaotsitav Ukraina Vabariigis. 09.12.2020 saabus ametlik kinnitus, et sõiduk on tagaotsitav alates 16.07.2013 Ukraina Vabariigi Maini politseiosakonna Sviatoshynskyi politseiüksuse poolt Kiievi linnas (kriminaalmenetlus nr 12013100080008933). Ukraina politsei kinnitusel on sõiduki omanik esitanud soovi sõiduk tagasi saada, samuti on see kriminaalmenetluses vajalik asitõend. Kaebaja esitas 05.10.2020 kirja lisana PPA-le Tadžikistani Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse tõendi, mille järgi kuulub Xle sõiduk Lexus LX570 VIN-koodiga YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (registreerimistunnistus XXXXXX). Nähtuvalt EKEI 31.03.2020 ekspertiisiaktist on Luhamaa maanteepiiripunktis 17.02.2020 Yilt hoiule võetud sõiduauto Lexus LX570 tegelik VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud sõiduk on valmistatud 2010. a juunis ja turustati esmakordselt Ukrainas Dnepropetrovskis asuva ettevõtte Arena Service LTD poolt. Ekspertiisiaktist nähtub ka, et sõiduauto Lexus VIN-koodiga YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY on samuti olemas. Tegemist on ekspertiisiks esitatud sõiduautoga Lexus LX570 sarnase sõidukiga, mis on valmistatud 2011. a veebruaris ning esmakordselt turustatud samuti Ukrainas, ettevõtte Lexus Kyiv West poolt. Seega ei saa Tadžikistani Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse tõend kinnitada Luhamaa piiripunktis 17.02.2020 Yilt hoiule võetud Lexus LX570 kuuluvust Xle. Nimetatud tõend kinnitab kaebaja omandiõigust sõidukile Lexus LX570 VINkoodiga YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, mida 17.02.2020 hoiule ei võetud ja mis ei ole ka varem ega hiljem PPA valduses olnud. PPA tagastas 13.04.2021 sõiduki Luhamaa piiripunktis selle eeldatava omaniku esindajale omaniku notariaalse volikirja ning Ukraina politsei kinnituskirja alusel. PPA ei otsustanud sõiduki omandiõiguse üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176 kinnitatud piirirežiimi eeskirja p-le 21 tuleb välispiiri ületava sõiduki juhil esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid. PPA andis sõiduki valduse üle isikule, kes nimetatud dokumendid esitas. PPA ei ole sõidukit konfiskeerinud. Tulenevalt KorS § 52 lg-test 3 ja 4 on politseil õigus anda võimaluste ja pädevuse piires esialgne hinnang sõiduki kuuluvuse kohta. Sellise hinnangu andmisel saab politsei tugineda 3(7)
3-21-1301 enda pädevuse piires tuvastatud faktilistele asjaoludele ja õigusnormidele. Vastavalt REÕS § 18 lg-le 2 ei saa asjaõigust teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Seega, omades teavet, et sõiduk on varastatud, ei saa PPA mööda vaadata asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg-s 3 sätestatud põhimõttest, et varastatud eset ei saa heauskselt omandada. Selleks, et kaebajal tekiks õigus kahjuhüvitisele, peab ta tõendama, et on sõiduki omanik. Seda pole kaebaja teinud. Ta on üksnes avaldanud, et ostis sõiduki 01.11.2018 Qlt ja esitanud Tadžikistani Siseministeeriumi tõendi. Selleks, et kohaldada REÕS-i alusel Tadžikistani norme, peab kaebaja tõendama, et tema väidetav omandiõigus on tekkinud Tadžikistanis. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohaseks hüvitiseks 50 000 eurot, tuginedes võrreldava sõiduki hinnale portaalis auto24.ee. Võrdluseks võib tuua näiteks portaalis tajikauto.com hinnaga 336 992 Tadžikistani somoni ehk 25 373 eurot müügis oleva 2010. aasta Lexuse
LX570.
Lisaks on sõiduki asukoht lihtsasti tuvastatav, sest see on Ukrainas asitõendiks. Seega ei saa järeldada, et kaebaja on oma väidetava omandiõiguse pöördumatult kaotanud. Kaebaja pole tõendanud, et on püüdnud oma panna oma õigusi Ukrainas maksma, sh taotleda sõiduki valduse üleandmist või enda kriminaalmenetlusse kaasamist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus (vt KorS § 1 lg 4). Pelgalt asjaolu, et kriminaalmenetlus või kriminaalmenetlusalane rahvusvaheline koostöö on jäänud korraldamata, ei anna alust KorS-i kohaldamiseks. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul sõiduki suhtes Eestis kriminaalmenetlust läbi ei viidud, samuti puudus välisriigi abitaotlus. Seetõttu pole vastustaja viited KorS-ile asjakohased. Kuriteo tõttu isiku valdusest välja läinud asja saatuse üle otsustamine pole KorS-i, vaid KrMS-i reguleerimisalas. Eeltoodu ei tähenda siiski, et kaebus kuulub rahuldamisele. Asjas pole nimelt tuvastatud, et kaebaja on vaidlusaluse sõiduki omanik. Kaebaja on sõiduki omandamise asjaolude kohta selgitanud, et ta ostis selle 01.11.2018 Tadžikistanis Qilt (kaebaja 05.10.2020 avaldus PPA-le, dtl 93). Täpsemaid andmeid sõiduki omandamise asjaolude kohta pole kaebaja haldus- ega kohtumenetluses esitanud. Omandamise lepingut kaebaja väitel säilinud ei ole (dtl 295). Tõendamaks, et ta on sõiduki omanik, viitas kaebaja kohtuistungil järgmistele dokumentidele: a) Tadžikistani Vabariigi siseministeeriumi riikliku autoinspektsiooni valitsuse registreerimisosakonna 28.09.2020 tõend nr 23/9-001 (dtl 98; dokumendi tõlge dtl 97); b) sõiduki registreerimistunnistus nr XXXXXX (dtl 239); c) sõiduki registreerimisnumbrimärkide ja registreerimistunnistuse üleandmise-vastuvõtmise akt 10.05.2021 (dtl 240). Nimetatud dokumendid ei tõenda usaldusväärselt kaebaja omandiõigust. Puudub vaidlus, et vaidlusalune sõiduk võeti kaebajalt Luhamaa piiripunktis ära põhjusel, et esines sõiduki tehasetähise muutmise kahtlus, mistõttu oli vaja teha kindlaks sõiduki tegelik identiteet (sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, hoiule võtmise protokoll, täiendava kontrollimise akt ja ekspertiisimäärus; dtl 212-217). Järgnenud liiklustrassoloogiaekspertiis tuvastaski, et sõiduki „parempoolse raamitala küljele löödud tehasetähis (VIN-kood) on muudetud. Identifitseerimiskleebis (tehaselipik) ning täiendavad identifitseerimiskleebised ustel, tagaluukidel, esikapotil ja mujal on valmistatud tehaseväliselt. Samuti on vahetatud VINplaat“ (EKEI 31.03.2020 ekspertiisiakt nr 20E-LT0017, dtl 106). Eksperdiarvamuse kohaselt on sõiduki tegelik tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud konkureeriv arvamus 4(7)
3-21-1301 kinnitab, et sõiduki VIN-kood on muudetud (dtl 149). Ukraina ametivõimude teatel ei ole tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX sõiduki omanikuks kaebaja, sõiduk on Ukrainas varastatud ja Ukraina ametivõimude poolt tagaotsitav alates 16.07.2013 (kriminaalasi nr 12013100080008933) (dtl 228-230). Kaebaja viide korruptsioonile Ukrainas kaebuse versiooni ei toeta. Korruptsioonikontekstis on Ukraina ametivõimud Tadžikistani omadest oluliselt usaldusväärsemad: erinevalt Ukrainast on Tadžikistan globaalse korruptsiooniindeksi (GCI) järgi kõrge korruptsioonitasemega riik (https://riskindexes.com/global-corruptionindex/). Seega pole kaebaja usaldusväärselt tõendanud, et ta on vaidlusaluse sõiduki omanik. Järelikult pole vastustaja kaebaja omandiõigusesse sekkunud ning kaebajal puudub alus nõuda sõiduki tagastamist ja kahju hüvitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole kaebaja omandiõigust ümber lükanud. Kaebaja omandas tema kaudses valduses olnud sõiduki Tadžikistanis, mida tõendab Tadžikistani Siseministeeriumi tõend (dtl 98). Tõend on kooskõlas Ukraina Lexuse edasimüüjalt «Лексус Київ Захід» (ТОВ "ВІДІ ЕЛІТ") saadud teatega, et antud sõiduk on müüdud Tadžikistani (dtl 165), sõiduki registreerimistunnistusega (dtl 239–240) ning asjaoluga, et sõiduki äravõtmisel olid sellel Tadžikistani numbrimärgid (dtl 8–10, 26, 211, 216). REÕS § 18 lg 1 järgi kuulub kohaldamisele Tadžikistani tsiviilkoodeks. Kuna sõiduki hoiulevõtmise hetkel oli see registreeritud kaebaja nimele ning oli kaebaja valduse teenri otseses valduses ja kaebaja kaudses valduses, oli sõiduk Tadžikistani õiguse kohaselt kaebaja omandis. Halduskohus jättis need normid kohaldamata. Asjas ei selgu, kuidas riiklikult tunnustatud ekspert on jõudnud järelduseni, milline oli sõiduki esialgne VIN-kood. Kaebaja küsis teist arvamust asjatundjalt Speed Paint OÜ (dtl 149–150), kes selgitas, et sõiduki tehasetähist on muudetud, kuid riikliku eksperdi poolt ekspertiisi lohaka teostamise tõttu ei saa esialgset VIN-koodi tuvastada. Ekspertiisiaktis olev info ja pildid seda ei võimalda. Halduskohus ei saanud tugineda väitele, et puudub alus ekspertiisiaktis kahelda. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja ei ole sõiduki omanik. Asjaolu, et sõiduki omanik olevat C, on halduskohus tuvastanud Ukraina ametivõimude nõudekirja (dtl 228) alusel. Kaebaja on tõendanud, et Ukraina politsei menetluses olev kriminaalasi on jätkuvalt kohtueelse menetluse staadiumis (dtl 170–171). Selles staadiumis faktilisi asjaolusid ei tuvastata, vaid üksnes uuritakse võimalikku kuritegu. Väide, et sõiduki omanik on C, on kõiges uurimisversioon, mitte tuvastatud asjaolu. Vastustaja oleks pidanud omandiõiguse tuvastamiseks koguma tõendeid Ci omandiõiguse kohta. Vastustaja ei ole tõendanud, millal ja mis asjaoludes on VIN-koodi muudetud. Sõiduki ühel osal teatud VIN-koodi olemasolu ei tähenda, et sõiduk tervikuna on sama koodiga. Vanemate sõidukite puhul on levinud kas ühe või teise varuosa asendamine või koguni sõiduki taastamine mitmest sõidukist. Põhjendatud pole halduskohtu osundus, et Tadžikistan on Ukrainast rohkem korrumpeerunud. Ukraina on vastavas pingereas 126. ja Tadžikistan 158. kohal. Seega pole alust pidada Ukraina ametivõimudelt saadud tõendit usaldusväärsemaks.
6.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
5(7)
3-21-1301
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Vaidlusalune sõiduk võeti seda juhtinud isikult Yilt 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis ära, sest tehasetähis YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY oli manipuleerimistunnustega ning sõiduki identifitseerimiskleebis ja kõik lisakleebised VIN-koodiga olid võltsingud. EKEI 31.03.2020 ekspertiisiaktiga leidis kahtlus kinnitust. Ekspertiisiga tuvastati, et nii juhiukse avas katuse keskpostil oleval tehaselipikul (identifitseerimiskleebisel) kui ka sõiduki erinevatel keredetailidel (uksed, tagaluugid, esikapott, tagauste avad) olevatel tehasetähistel YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY on tehaseväliselt valmistamise tunnused. Armatuurlaua vasakupoolsel nurgal olev VIN-plaat on paigaldatud/valmistatud tehaseväliselt. Sõiduauto mootori numbrile 3UR-3066961 ja turvapadjamoodulite individuaalsetele seerianumbritele vastav tehasetähis on XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mis on kooskõlas raamitalal algsest tehasetähisest säilinud 9. tekstimärgi fragmentidega. Nimetatud tehasetähisega auto andmetega on vastavuses vaadeldava auto värvus, lisavarustus ja valmistusaeg (2010. a juuni). Kaebaja poolt esitatud SpeedPaint OÜ 08.07.2022 arvamus 31.03.2020 ekspertiisiakti kohta ei lükka eelnevalt toodud järeldusi ümber. Äriühing tegeleb sõidukite hoolduse ja remondiga, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada vajaliku pädevuse olemasolu. SpeedPaint OÜ-l puudus võimalus sõidukit vahetult vaadelda, lähtuti vaid ekspertiisiaktile lisatud fotodest. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vastustaja poolt 17.02.2020 kinni peetud ja hoiule võetud sõiduki tehasetähis oli XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mitte YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, nagu oli kajastatud sõiduki registreerimistunnistusel.
9.Vastustaja selgitas välja, et sõiduk tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX on Ukraina Vabariigis alates 16.07.2013 tagaotsitav, mil see varastati.
10.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellistel eeldustel ei olnud sõiduki kaebajale üleandmine võimalik. KorS § 52 lg 4 kohaselt väljastatakse hoiulevõetud asi selle omanikule või seaduslikule valdajale. Kaebaja poolt esitatud dokumendid, mille järgi omab ta sõidukit tehasetähisega YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, ei tekita omandiõigust sõidukile tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mille puhul on tuvastatud, et see on varastatud. Ka juhul, kui sõidukit poleks Ukrainasse viidud, poleks vastustaja saanud seda kaebajale üle anda. Kaebaja leiab põhjendamatult, et sõiduki kuulumist kaebaja tuleb eeldada ning vastupidist on võimalik väita vaid vastava kohtulahendi põhjal. Haldusülesandeid täites on politseil õigus oma pädevuse piires anda muu hulgas hinnang ka sellele, kes on konkreetse vallasasja omanik.
11.Kaebaja tugineb REÕS § 18 lg-le 1, mille järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Kaebaja omandas rikutud tehasetähisega sõiduki väidetavalt Tadžikistanis. Kaebaja viidatud Tadžikistani Vabariigi tsiviilkoodeksi sätted reguleerivad omandiõiguse tekkimise üldisi aluseid ning nende põhjal ei saa järeldada, et nimetatud riigis ei kehti põhimõte, mille järgi ei toimu asja omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
12.Kaebajal on võimalik oma väited seoses sõidukiga esitada Ukraina Vabariigis toimuvas kriminaalmenetluses, kus sõiduk on asitõendiks. Ainuüksi põhjusel, et sõjategevuse tõttu on kriminaalmenetlus seiskunud, ei saa väita, et Eesti Vabariik oleks pidanud varastatud sõiduki andma kaebajale. 6(7)
3-21-1301
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.