Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-2127
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Agata Tarraste Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X; volitatud esindaja Aldo Vassar
Asja läbivaatamine
07.12.2022, kinnine istung
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
3-22-231 Tartu Ringkonnakohus on enda määruses VRKS § 361 lg 2 p-i 4 kohaldamisel selgitanud järgmist: „Kohtupraktikas (RKHK 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2) on selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartuse tõelevastavuse, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik“.
2(3)
3-22-231 tööandja kontakte asjaolude kontrollimiseks ehk tema käitumisest ei nähtu, et ta prooviks asjaolude väljaselgitamist keerukamaks teha. Jääb arusaamatuks, miks pole isiku usutavuse hindamiseks ja asjaolude selgitamiseks ka näiteks tema Eesti tuttavalt infot küsitud. Isik viibib kinnipidamisel juba oktoobri algusest, mis seab kahtluse alla, kas menetlust viiakse läbi vajaliku hoolsusega (vt RKHK lahend asjas nr 3-17-792, kus on viidatud, et Euroopa Kohus on selgitanud, et kinnipidamine ei tohi mingil juhul kesta kauem, kui kõige lühem võimalik ajavahemik, C-18/16, p 48). Kui PPA-l menetlusressurssi napib, ei saa see kaasa tuua isiku viibimist kinnipidamisel. Kohtul pole ka pärast isiku vahetut ärakuulamist põhjust nõustuda hinnanguga, et isiku käitumine ei tekita usaldust, et ta vabaduses olles pakku läheb ega ole menetluse lõpuni kättesaadav. Tema RVK taotlus pole ilmselgelt perspektiivitu, ta on täitnud aktiivselt kaasaaitamiskohustust, arvestades kinnipidamisel viibimisest tulenevaid piiratud võimalusi ning esitanud selgitused kõigi kahtlusi äratavate asjaolude kohta. Isiku innukus minna appi Ukrainasse on mõistetav tema rahvust ja eeldatavat poliitilist meelsust arvestades. Kohtu hinnangul on isik mõistnud, et tal pole mõistlik lahkuda RVK menetluse tulemust ära ootamata (isegi juhul, kui tal alguses selline ekslikust arusaamast lähtuv plaan oli, milles kohus pole veendunud), kui tal on tulevikus plaan asuda oma elukaaslasega elama Eestisse. Seega põgenemisoht on vähene ega õigusta isiku jätkuvat kinnipidamist. Varasemas menetluses on jäetud eelnevalt käsitletud olulised isiklikud asjaolud välja selgitamata ja nendega arvestamata. Seega on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et puudub vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks, põgenemisoht on taotluse rahuldamiseks ebapiisav. Isiku kinnipidamine poleks proportsionaalne. Isik saab elada ka varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja olla seal PPA-le RVK menetluses kättesaadav. VRKS § 34 lg 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Kui isiku topeltkodakondsusega elukaaslane asub elama Eestisse ja nad siin abielluvad või kooselu tõendavad, võib RVK vajadus üldse ära langeda.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.