Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 29. november 2022, Tartu 3-22-2127 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Volitatud esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8.oktoobri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Vene Föderatsiooni kodanik X saabus Koidula piiripunkti jalgsi 7. oktoobril kell 6.20. Tal puudus alus Schengeni liikmesriigi territooriumile sisenemiseks. Tema sõnul käis ta alates 1. oktoobrist abistamas piirijärjekorras ootavaid ukrainlasi ning andis neist 13-le peavarju ka enda kodus Petseri linnas. 4. oktoobri 2022. a õhtul käis isiku juures FSB töötaja, kes küsis temalt, millega ta tegeleb. Sellele küsimusele vastas X, et aitab vabatahtlikult inimesi, kes ootavad piiripunkti juures järjekorras. 6. oktoobril 2022 sai ta tuttavalt politseiametnikult infot selle kohta, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust „vaenuliku riigi abistamise eest“. Saadud teabe valguses lahkus ta Venemaalt. Isik ei toeta Venemaal valitsevat režiimi ning on sõjavastane. Ta on osalenud Venemaal ka meeleavaldustel, mille eest on teda administratiivkorras karistatud. Isik ja tema vanemad on rahvuselt ukrainlased. Isik esitas 7. oktoobril kell 6.49 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mistõttu peeti isik 48 tunniks
rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutega.
andmise
seaduse
(VRKS)
alusel
kinni
ning
alustati
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 7. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel. PPA põhjendas taotlust järgmiselt.
2.1.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemise oht, kuna isik on menetlustoimingute ajal öelnud, et soovib võimaluse korral lahkuda Ukrainasse. Samuti palus ta anda end üle Ukraina ametivõimudele, selleks et nad ise saaksid otsustada, kuidas tema saab olla neile kasulik. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemise oht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku soov ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid pigem kasutada Eestit transiidina Ukrainasse jõudmiseks.
2.2.VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Isik, kes on varasemalt teeninud sõjaväes vanemsnaiprina ja sõjaväeteenistuse ajal töötanud ka Ukraina piiri lähistel, võib endast kujutada ohtu Eesti riigi avalikule korrale või julgeolekule. Asjas 8. oktoobril 2022 toimunud istungil aga palus PPA nimetatud asjaolu kohtul siiski mitte arvesse võtta, sest hetkel puudub PPA-l teave selle kohta, et isik oleks varasemalt snaiprina teeninud ja sõjaväeteenistuse ajal Ukraina piiri lähistel töötanud. Samas jäi PPA siiski seisukohale, et ei ole välistatud, et X võib kujutada endast ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule.
2.3.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt RKHK 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida (RKHK
29.jaanuari määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17).
3.Tartu Halduskohus rahuldas 8. oktoobri 2022. a määrusega PPA taotluse ning andis PPA-le loa Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2022 kuni kinnipidamisaluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendustes toetus halduskohus PPA taotluses esitatud asjaoludele ning neist tehtud järeldustele ning nõustus PPA hinnanguga isiku kinnipidamise vajalikkusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.X palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2022. a määrus ja teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Xi suhtes ei esine põgenemise ohtu. Isik on küll menetluse käigus avaldanud, et soovib võimaluse korral lahkuda Ukrainasse, kuid sellest ei järeldu automaatselt selget põgenemise ohtu.
4.2.Isik ei ole kunagi teeninud snaiprina sõjaväes, sest isikul on väga kehv silmanägemine. Armeeteenistuse läbis ta elektrimehaanikuna ning alates 2019. a on ta sõjaväe arvelt maha võetud seoses 50-aastaseks saamisega.
4.3.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole proportsionaalne. Halduskohtu ja PPA seisukohad põhinevad vaid oletustel.
4.4.Isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi.
5.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8.oktoobri 2022. a määrus muutmata. Vastuse põhjendused on järgnevad.
5.1.Isiku suhtes esineb põgenemise oht, mida kinnitab asjaolu, et ta avaldas esmastel menetlustoimingutel soovi lahkuda Ukrainasse. Ühtlasi palus ta end üle anda Ukraina võimudele, et ta saaks võidelda Venemaa agressiooni vastu. PPA hinnangul ei olnud isiku soov Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid pigem kasutas ta Eestit transiidina Ukrainasse jõudmiseks.
5.2.PPA hinnangul ei ole isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades välistatud, et määruskaebuse esitaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. PPA-l puudub hetkel asjakohane informatsioon isiku taustast. Isiku sõnul soovib ta lahkuda Ukrainasse, kuid viimased 20 aastat on elanud Venemaal ning ei avaldanud soovi kolida Ukrainasse mõnel muul ajal. Nüüdseks väidab isik, et soovib minna Ukrainasse sõdima. Isiku sõnul lahkus ta Vene Föderatsiooni territooriumilt, kuna tema suhtes alustati kriminaalmenetlust. Samas sai ta Venemaalt lahkuda suhteliselt lihtsalt – tal puudusid vajalikud dokumendid Eestisse sisenemiseks ning isiku ütlustest ei nähtu, et Vene Föderatsiooni piirivalve oleks teda küsitlenud seoses väidetavalt alustatud kriminaalmenetlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 6, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas (RKHK
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2) selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartuse tõelevastavuse, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.
9.PPA on põgenemise ohu sidunud isiku enda avaldatud sooviga lahkuda võimaluse korral Ukrainasse. Ühtlasi märkis isik, et teda võib üle anda Ukraina võimudele, et nood saaksid otsustada, kuidas ta saab neile kasulik olla. Määruskaebuse kohaselt ei saa aga nimetatud väljaütlemistest järeldada, et isik tõepoolest lahkuks Eestist, kui teda kinnipidamiskeskusesse ei paigutataks. Ringkonnakohtu hinnangul on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Isik on esitanud varjupaigataotluse ning
seejuures toonud välja mitmeid asjaolusid, miks tema kodakondsusjärgses riigis viibimine ei ole talle enam turvaline – ukrainlastest piiriületajate aitamine ja väidetavalt seetõttu alustatud kriminaalmenetlus, osalemine võimudevastastel miitingutel jne. Kõik need asjaolud vajavad täiendavat väljaselgitamist ja kontrollimist. See eeldab aga isiku kaasabi, mille saamine võib olla raskendatud, kui isik viibib vabaduses ega ole ametnikele kättesaadav. Määruskaebuse esitaja ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust, et vabaduses viibides ei ürita ta Eestist lahkuda ja Euroopa Liidu mõnda teise liikmesriiki või siis sootuks Ukrainasse edasi liikuda. See ilmselgelt takistaks esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist. Siinkohal on oluline arvesse võtta ka seda, et määruskaebuse esitajal puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, tal puudub Eestis töökoht, lähedased ning kindlaksmääratud elukoht. Nendest asjaoludest tulenevalt on isikul tunduvalt suurem motivatsioon edasi liikuda, seda enam, kui ta on ise ka vastavat tahet avaldanud Ukrainasse siirdumiseks.
10.PPA taotluses on teise kinnipidamisalusena välja toodud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 – rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et „VRKS § 361 lg 2 p 6 saab kohaldada, kui isikust lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on märkimisväärne. Ka ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud informatsiooni alusel. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud esemetega, näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asjaoludega.“ (RKHK 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Käesolevas asjas algselt esitatud taotluses oli PPA viidanud sellele, et määruskaebuse esitaja oli teeninud snaiprina ning töötanud sõjaväeteenistuse ajal Ukraina piiri lähedal. Halduskohtus toimunud istungil tunnistas PPA, et tal puuduvad tegelikult vastavad andmed ja palus nimetatud asjaolu mitte arvesse võtta (dtl 39). Teisalt jäi PPA seisukohale, et isik võib sellele vaatamata kujutada ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale, seejuures konkreetseid asjaolusid välja toomata ja neid isikuga sidumata.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel (riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks) ei ole põhjendatud, kuna PPA ei ole suutnud ära näidata, milles konkreetsel juhul oht riigi julgeolekule või avalikule korrale seisneb. PPA ei ole praegusel juhul esitanud mitte ühtegi elulist asjaolu, miks nimetatud aluse kohaldamine põhjendatud oleks. Halduskohtu määruse põhjendustest selgub, et halduskohus on siiski tuginenud isiku väidetavale sõjaväeteenistusele ning jätnud arvesse võtmata selle, et PPA lükkas istungil ise ümber sõjaväeteenistusse puutuva väite. Ainuüksi isiku ebaseaduslik riiki sisenemine, tema kodakondsus ja muud veel välja selgitamata asjaolud ei anna alust pidada isikut automaatselt Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale ohtlikuks. Nende asjaolude esinemine tuleb taotlejal ka ära näidata ning konkreetse isikuga siduda. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ühe kinnipidamisaluse äralangemine ei too kaasa PPA taotluse rahuldamata jätmist. Isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks piisab ka vaid ühe VRKS § 361 lg-s 2 nimetatud aluse esinemisest. Kuna määruskaebuse esitaja suhtes on VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise aluse esinemine olemas ja see on piisavalt taotleja poolt põhjendatud, ei ole isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks alust.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kohaldatud meede oleks tema suhtes ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas; perioodiline registreerimine; elukohast lahkumisest teavitamine; isikut tõendava dokumendi hoiule andmine; nõustamisele ilmumine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt ei piisa sellest, et järelevalvemeetme kohaldamine on objektiivselt võimalik, vaid see peab olema ka tõhus eesmärgi saavutamiseks, milleks praegusel juhul on eelkõige rahvusvahelise kaitse menetluse ajal isiku kättesaadavuse tagamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda majutuskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 18). Leebema järelevalvemeetmena isiku Vao majutuskeskusesse paigutamiseks ei piisa isiku kinnitusest, et seal elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised.
13.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda vene keele tõlgi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 5 kohaselt kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. HKMS § 265 lg 5 ls 2 kohaselt määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Eeltoodud sätetest lähtudes kehtib kohtuistungi läbiviimise kohustus eelkõige esmase otsustuse tegemisel, mille õiguspärasust saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse raames kohtuistungit korraldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, miks on käesolevas asjas tingimata vajalik kohtuistung korraldada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Seetõttu puudub ka vajadus tõlgi kaasamiseks kohtuistungile, mistõttu määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2022. a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi lähtudes käesolevas määruses esitatud põhjendustest.
15.Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.