Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
06.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1800 X kaebus tühistada Tallinna Tehnikaülikooli 01.06.2022 otsus ja kohustada Tallinna Tehnikaülikooli kaebaja magistritööd uuesti hindama Kaebaja X Vastustaja Tallinna Tehnikaülikool
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Tallinna Tehnikaülikool hindas 01.06.2022 otsusega X magistritöö teist korda hindele „0“.
2.X esitas 02.06.2022 protesti hindamiskomisjoni hindele. Hindamiskomisjon jättis 03.06.2022 protesti rahuldamata ning selgitas, et X-l on võimalik esitada apellatsioon dekaanile.
3.Tallinna Tehnikaülikooli rektor selgitas 03.06.2022 kirjas kaebajale, et hindamiskomisjoni otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul apellatsiooni dekaanile ning kui kui kaebaja ei nõustu dekaani vaideotsusega, on tal õigus pöörduda kohtusse.
4.X esitas 14.06.2022 ülikooli loodusteaduskonna dekaanile apellatsiooni (vaide) ja lisaks mitmeid e-kirju.
5.Kaebaja 26.06.2022 dekaanile saadetud e-kirjale vastas akadeemilise eetika komisjoni esinaine 26.06.2022 e-kirjaga ja informeeris kaebajat, et akadeemilise eetika alase vaidluse lahendamiseks on õige algatada lepitusmenetlus, saatis kaebajale ka lepitusmenetluse korra.
3-22-1800
6.Tallinna Tehnikaülikooli dekaan jättis 15.07.2022 vaideotsusega nr 11-39/L/864-2 X apellatsiooni (vaide) rahuldamata. Ühtlasi selgitas dekaan 15.07.2022 otsuses, et kui X ei ole selle otsusega nõus, on tal võimalik esitada kaebus halduskohtusse.
Dekaan saatis 18.07.2022 vastuse kaebaja mitmetes kirjades esitatud küsimustele.
8.Kaebaja saatis pärast dekaani vaideotsuse kättesaamist dekaanile 15.07.2022, 25.07.2022 ja 29.07.2022 e-kirjadega (Rebuttal of Subjective Decision On My Appeal Made On 15th July 2022) veel kolm pöördumist, mida ta nimetas oma vastuseks/vastuväiteks (response/rebuttal). 29.07.2022 kirjas küsis kaebaja, kas ta peab vastavalt lepitusmenetluse korra mõnele sättele esitama dekaani vaideotsuse peale teistkordse apellatsiooni.
9.Kaebaja saatis 24.07.2022 uuesti pöördumise (Request To Review The Attachments And Kindly Provide Me Justice - Chronicles And Complaints) akadeemilise eetika komisjoni esinaisele, kes vastas talle 25.07.2022. Vastuse kohaselt peab avaldaja algatama teise astme lepitusmenetluse vastavalt lepitusmenetluse korra p-le 3.9. Lepitusmenetluses otsustatakse, kas on vaja kaasata akadeemilise eetika komisjon.
10.Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor eksmatrikuleeris 25.07.2022 käskkirjaga nr 24/639 X edasijõudmatuse tõttu.
11.X esitas 26.07.2022 personaliosakonna õigusnõunik Y-le avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Y selgitas 28.07.2022 kirjas X-le, kes kuuluvad lepituskomisjoni, kelle poole tuleks pöörduda, Y ei ole lepitusasjades kontaktisikuks. Vastuseks X palvele täpsustada, milles seisneb lepitusmenetlus teises astmes, vastas Y 29.07.2022 kaebajale, et kui ta soovib vaidlustada dekaani otsust, tuleb tal esitada 20 päeva jooksul pöördumine lepituskomisjonile, kes saab hinnata ebavõrdset kohtlemist puudutavaid väiteid; lepituskomisjon ei saa aga kontrollida magistritöö hindamist.
12.Kaebaja esitas 27.07.2022 avalduse õiguskantslerile, paludes hinnata Tallinna Tehnikaülikooli tegevust kaebaja õpetamisel ja juhendamisel, magistritöö hindamisel ja ülikoolist eksmatrikuleerimisel. Õiguskantsler vastas 28.07.2022 kaebajale, et kaebajal on oma õiguste tõhusamaks kaitseks võimalik pöörduda halduskohtusse. Magistritöö hinde halduskohtus vaidlustamise võimalusele on viidanud ka ülikool oma 15.07.2022 otsuses. Kohtusse pöördumise tähtaja, riigilõivu tasumise kohustuse jms kohta leiab teavet mh kohtute veebilehelt.
13.Kaebaja esitas 07.08.2022 ülikooli siseauditi büroole lepitusmenetluse avalduse (Request To Conciliate For The Resolution of My Thesis Grading). Kaebaja soovis siseauditi büroo osalust lepitusmenetluses seoses kaebaja magistritöö hindamisega ja väitis, et kuna teda on ülikooli töötajate poolt rassistlikult koheldud, on tal õigus saada kompensatsiooni. Siseauditi büroo juhataja vastas kaebajale 25.08.2022, kaebaja ei kuulu alates eksmatrikuleerimisest ülikooli liikmeskonda, mistõttu ülikooli regulatsioonid talle enam ei kohaldu. Dekaan on hindamiskomisjoni otsuse jõusse jätnud, mistõttu on see õiguspärane ja muutmisele ei kuulu. Ülikooli/dekaani teadmise kohaselt ei ole ülikooli töötajad rikkunud ülikooli eeskirju ega akadeemilist tava. Avaldaja ei ole tõendanud oma väiteid. Kui avaldaja ei ole tänase olukorraga rahul, on tal järgmiseks sammuks pöörduda kohtusse. Rahalise hüvitise nõudmiseks tuleks pöörduda kohtusse.
14.X esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2022 kaebuse seoses tema magistritöö hindamisega mitterahuldavale hindele.
15.Tallinna Halduskohus andis 23.09.2022 määrusega kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht seoses kaebuse tähtaegsusega ja kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud 15.07.2022 vaideotsuse kättesaamist samal päeval, tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 01.08.2022. Kaebus esitati aga alles 24.08.2022. Niisiis ei nähtu kohtule, et 2(6)
3-22-1800 kaebus saaks olla tähtaegne. Lisaks märgib kohus, et halduskohtusse pöördumise võimalusele viitas Tallinna Tehnikaülikool ka 15.07.2022 vaideotsuses. Kuigi vastustaja ei märkinud kohtusse pöördumise tähtaega, ei tähenda see seda, et kaebajal oleks seda õigus teha mistahes ajal, vaid isik pidi eeldama, et selle võimaluse kasutamiseks on teatav kord ning ise tähtaegadega tutvuma. Siiski andis kohus kaebajale võimaluse põhjendada kaebuse tähtaegsust või esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
16.X esitas 06.10.2022 ja 07.10.2022 halduskohtule avaldused ja tõendid, millega soovis selgitada tema võetud meetmeid oma probleemi ülikoolisiseseks rahumeelseks lahendamiseks. Kaebaja on järginud kõiki tähtaegu ega ole viivitanud. Kaebaja esitas siseauditi büroo juhatajale 07.08.2022 apellatsiooni. Ülikooli siseauditi osakond viivitas vastamisega ja seetõttu esitas kaebaja 24.08.2022 kaebuse halduskohtusse. Kaebaja läbis kõik sammud ja tegi endast parima magistritöö hindamise probleemi lahendamiseks.
17.Tallinna Tehnikaülikool leidis 19.10.2022 vastuses kaebusele, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamist pole taotletud. Ülikool on 03.06.2022 vastuses ja 15.07.2022 vaideotsuses selgitanud kaebajale kohtusse pöördumise võimalust.
18.X esitas 26.10.2022 halduskohtule avalduse, milles märgib: „Kas ülikool andis mulle mingeid tähtaegu või kuupäevi, pärast mida ma ei saa Tallinna Halduskohtule oma kaebust nende rassistliku käitumise peale esitada? Palun saatke see tähtajaline kiri ka Tallinna Halduskohtule. Olen siiani järginud kõiki õigeid protseduure oma probleemi lahendamiseks ülikoolis, kuid sisekontroll viivitas sellega, et mind petta.“
19.Tallinna Halduskohus luges 27.10.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks ja lõpetas asja menetluse. Kuna kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse, tuleb kaebetähtaja hindamisel lähtuda HKMS § 47 lg-st 2. Kaebaja on 15.07.2022 vaideotsuse kättesaamist 15.07.2022 kinnitanud, mistõttu tuli tal kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 15.08.2022. Kaebaja esitas kaebuse aga alles 24.08.2022. Tallinna Tehnikaülikool viitas 03.06.2022 e-kirjas ja 15.07.2022 vaideotsuses halduskohtusse pöördumise võimalusele juhuks, kui isik ei nõustu vaidemenetluse tulemusega. Asjaolu, et vastustaja ei märkinud vaideotsuses halduskohtusse pöördumise tähtaega, ei tähenda, et kaebajal oli õigus kaebusega kohtusse pöörduda mistahes ajal. Isik pidi eeldama, et selle võimaluse kasutamiseks on olemas teatud kord ja ise tutvuma asjaomaste tähtaegadega. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suuteline erinevates õigusaktides orienteeruma ning leidma teavet menetlustähtaegade kohta. Ka asjaolu, et kaebaja on pärast vaideotsuse kättesaamist pöördunud siseauditi osakonna poole, ei muuda kaebust tähtaegseks. Kaebajale oli selgitatud otsuse edasikaebamise korda ja talle pidi olema selge, et seda ei saa teha siseauditi osakonnale kaevates. Kohus andis 23.09.2022 määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuid kaebaja ei teinud seda. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale teist korda võimalust esitada ennistamise taotlus. Kohtul ei ole võimalik omal algatusel kaebetähtaega ennistada ja menetlus tuleb lõpetada.
20.X esitas 28.10.2022 halduskohtule avalduse, mille väljendas arvamust, et ta pidi pöörduma halduskohtusse hiljemalt 22.09.2022, mil möödus 30 päeva ajast, mil siseauditi osakond pidi kaebaja arvates talle vastama. Lisaks märkis ta: „Ma ei viivitanud sellega kunagi ja eeldan, et kui ma ei kirjutanud teile tähtaegade taastamiseks sõnastuses, siis see ei tähenda, et ma seda ei soovinud, sest kogu minu juhtum seisneb mulle õiguse tagamises tähtaegade taastamisega, mida ma ei teadnud tähtaegadest selgelt“. Iga kord, kui kaebajale on antud tähtaeg, on ta seda järginud. Isegi kui tähtaega on ületatud, siis toimus see mõjuval põhjusel (soov lahendada asi ülikoolisiseselt).
3(6)
3-22-1800
21.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrus. Kaebajal pole õigusalaseid teadmisi. Ta ei teadnud kohtusse pöördumise tähtaega ja seda polnud kaebajale selgitanud ka vastustaja. Kaebaja küsis ülikoolilt korduvalt, kas mõni üliõpilane on ülikooli otsuste vaidlustamiseks kohtusse pöördunud, et nendest juhtumitest teadmisi saada, kuid vastust ei saanud. Kaebaja palub lugeda tähtaegade selgitamata jätmist mõjuvaks põhjuseks ja palub õiglast lahendust tema probleemile.
22.Tallinna Tehnikaülikool palub jätta määruskaebus rahuldamata. Asjaolu, et vaideotsuses ei olnud halduskohtusse pöördumise tähtaega, ei tähenda, et kaebajal on õigus kaebusega kohtusse pöörduda mistahes ajal. Kaebaja pidi eeldama, et selle võimaluse kasutamiseks on teatav kord ning ise asjakohaste tähtaegadega tutvuma. Kaebaja oli teadlik oma õiguste kohtus kaitsmise võimalustest juba varem. Kaebaja palus 02.06.2022 e-kirjas lõputöö kaitsmiskomisjoni esimehel oma otsus üle vaadata, vastasel juhul viib ta asja kohtusse. Kaebaja saatis 14.06.2022 dekaanile e-kirja 45 küsimusega, milles tõi välja, et kui ta dekaanilt õiglust ei saa, siis saab ta õigluse kindlasti kohtus. Kaebaja märkis oma 15.07.2022 e-kirjas dekaanile, et kui dekaan tema küsimustele kohe ei vasta, siis tuleb neile küsimustele vastata kohtus. Kaebetähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kui kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, siis pole tal alust taotleda tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise taotlus on esitatud HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud 14-päevast tähtaega eirates. Tähtaja ennistamise taotlus tulnuks esitada halduskohtus. 15.07.2022 vaideotsuses ei puudunud vaidlustamisviide täielikult. Kaebajal on kohtus käimise kogemus. Kaebaja on suuteline õigusaktides orienteeruma ja kaebetähtaja normis välja selgitama. Kaebaja oleks saanud kaebetähtaja teada ka õiguskantsleri antud lingi kaudu. Kaebajal oli õigus saada teavet ülikoolilt, kuid ta ei küsinud kordagi kaebetähtaja kohta. Puudusid objektiivsed takistused järgida kaebetähtaega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Halduskohtu määrus on lõppjäreldustes õige ja selle tühistamiseks ei ole alust.
24.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 järgi on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata, õigus pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47 esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 määrus asjas nr 3-21-2395, p 12). Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja pidanuks pöörduma halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates Tallinna Tehnikaülikooli dekaani 15.07.2022 vaideotsuse kättesaamisest, s.o hiljemalt 15.08.2022. Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri (ÕKE, kuni 31.07.2022 kehtinud redaktsiooni § 37 ja kehtiva redaktsiooni § 36) näeb ette üliõpilase õiguse esitada õppetegevusega seotud otsuse peale vaie otsuse tegijale ja seejärel apellatsioon dekaanile, kes teeb vaideotsuse. Tegemist on nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korraga ning kohtueelset menetlust lõpetava lahendiga HKMS § 47 lg 2 tähenduses. ÕKE ei näe ette võimalust pöörduda pärast dekaani vaideotsust õppetegevusega seotud otsuse vaidlustamiseks siseauditi osakonda. Kaebaja soov lahendada erimeelsus ülikooliga kohtuväliselt, ülikooli siseauditi osakonna pöördumisega, ei lükanud kohtusse pöördumise tähtaega edasi. Kaebaja soovis algatada lepitusmenetlust, mis ei ole nõude kohtueelse lahendamise mehhanism. Ka ülikooli personaliosakonna töötaja Y selgitas 29.07.2022 4(6)
3-22-1800 kaebajale, et ta võib pöörduda lepituskomisjoni ebavõrdset kohtlemist puudutava vaidluse lahendamiseks, kuid lepituskomisjon ei saa lahendada vaidlust magistritöö hindamise üle.
25.Halduskohus lõpetas asja menetluse, kuna kaebetähtaega oli rikutud ja ennistamise taotlust kaebaja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub, et sõnaselget tähtaja ennistamise taotlust asjas esitatud ei olnud. Samas tõi kaebaja oma avaldustes välja asjaolusid, mis võisid viidata tähtaja ületamise põhjustele (06.10.2022 ja 07.10.2022 avalduste viited vaidluse sõbraliku lahendamise katsetele, siseauditi osakonda pöördumisele ja sealt vastuse ootamisele, 26.10.2022 avalduse viide sellele, et ülikool ei selgitanud kordagi kohtusse pöördumise 30-päevasele tähtajale). Halduskohus ei võtnud nende väidete kohta seisukohta enne menetluse lõpetamise määruse tegemist ega teinud üheselt kindlaks, et tähtaega on ületatud vaatamata kaebaja esile toodud asjaoludele või õigustustele. Halduskohtul tulnuks HKMS § 2 lg 5 alusel välja selgitada, kas kaebaja on soovinud esitada tähtaja ennistamise taotlust.
26.Eeltoodud menetluslik rikkumine ei viinud siiski tähtaja küsimuse ebaõige otsustamiseni, kuna rikkumine on kõrvaldatud määruskaebemenetluses ja kaebajal tegelikult ei olnud mõjuvat põhjust tähtaja ületamiseks.
27.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HMS § 57 lg 1 ja § 86 lg 2 kohaselt pidi ülikool kaebajat oma haldusaktis ja vaideotsuses teavitama sellest, kui pikk on ülikooli haldusakti peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei tinginud kaebetähtaja ületamist vaidlustamisviite puudulikkus.
27.1.Kaebaja oli teadlik, et dekaani vaideotsuse vaidlustamiseks on tal õigus kohtusse pöörduda. Esiteks on ülikool seda talle sõnaselgelt selgitanud 03.06.2022 kirjas ning see on kirjas ka vaideotsuses. Vastustaja on õigesti esile toonud, et kaebaja on oma kirjades ülikoolile (02.06.2022, 14.06.2022, 15.07.2022 e-kirjad) viidanud sellele, et oma õiguse mittesaamisel pöördub ta kohtusse. Halduskohtusse pöördumine polnuks kaebaja jaoks ka uudne kogemus, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli ta hiljaaegu algatanud Politsei- ja Piirivalveameti vastu kolm haldusasja (asjad nr 3-21-1925, nr 3-21-2779 ja nr 3-22-187).
27.2.Tõsi on see, et vaidlustamisviites polnud märgitud 30-päevast tähtaega. Asjaolud aga orienteerivad sellele, et 9-päevase hilinemise kohtukaebuse esitamisega tingis kaebaja enda valik mitte pöörduda kohtusse, vaid proovida vaidluse lahendamise alternatiivseid viise. Kaebaja saatis arvukalt pöördumisi mitmele adressaadele, kuid mitte halduskohtule. Lisaks ülikooli siseselt esitatud pöördumistele pöördus ta õiguskantsleri ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Õiguskantsler jättis tema avalduse menetlusse võtmata ja selgitas, et oma õiguste kaitsmiseks saab kaebaja pöörduda halduskohtusse. Muu hulgas sai kaebaja lingi kohtute veebilehele, kus on üksikasjalikult kirjeldatud kohtusse pöördumise korda, sh kaebetähtaega. Õiguskantsler ei andnud soovitust lahendada hindega seotud vaidlus mõnel muul viisil, nt ülikooli siseselt lepitusmenetluses. Üksnes diskrimineerimisküsimuses soovitas õiguskantsler pöörduda asjaomase voliniku poole.
27.3.Kaebaja üritas algatada ülikooli sees lepitusmenetlust 24.07.2022 pöördumisega akadeemilise eetika nõukogu esinaise F poole, milles ta kirjeldas kronoloogiliselt oma õppetöös esinenud probleeme ja väitis enda diskrimineerimist. F saatis 25.07.2022 sellele pöördumisele vastuse, et kaebajal on võimalik algatada teise astme lepitusmenetlus. Ainuüksi sellest vastusest ei saanud kaebaja teha järeldust, et magistritöö hindamise vaidlust saab pärast vaideotsust jätkata pöördumisega lepituskomisjoni poole. Pöördumine F poole sisaldas palju erinevaid faktiväiteid, episoode ja tõendeid, mis ei puudutanud ainult töö hindamist. Nagu määruses 5(6)
3-22-1800 eespool märgitud, sai kaebaja hiljemalt Y 29.07.2022 vastusest teada, et magistritöö hindamise vaidluse lahendamiseks lepitusmenetlust algatada ei ole võimalik. Lisaks olid tal selleks ajaks olemas õiguskantsleri selgitused. Kaebaja pidi seega mõistma, et magistritöö hindamise küsimuses antud haldusakti vaidlustamiseks oma omaette kindel kord ning lepitusmenetlust võib kasutada muude üldisemat laadi diskrimineerimis- jms küsimuste lahendamiseks. Tõenditest ei nähtu ka seda, et kuni ülikoolist eksmatrikuleerimiseni 25.07.2022, mil ta sai kasutada üliõpilase õigusi suhtlemisel ülikooliga, oleks ta küsinud ülikooli asjaomastelt töötajatelt, mis on halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Olukorras, kus kaebaja esitas ülikoolile aktiivselt pöördumisi, küsimusi jne, on ebausutav, et ta ei teadnud sellisest võimalusest. Pigem orienteerib see järeldusele, et kaebaja oli tegelikult teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast, kuid soovis lahendada vaidlust enda poolt õigeks peetaval moel. See ei ole aga käsitatav mõjuva põhjusena ennistada kaebetähtaeg.
27.4.Kaebajal oli piisavalt võimalust selgitada välja halduskohtusse pöördumise kord ning ülikool pole teda eksitanud võimalusega lahendada magistritöö hindamist puudutav vaidlus kohtuväliselt. Igasugune asja kohtuvälise lahendamise katse ei saa kujutada endast veel mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-58-00, p 3). Kaebetähtaja ületamise tingisid kaebaja enda valikud ja arusaamad.
28.Määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.