3-21-1925/63 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja ei nõustu lahkumisettekirjutusega ning leiab, et ettekirjutus ei ole põhjendatud. Kaebaja taotles pikaajalist viisat Eestisse õppima asumiseks. Kaebaja õppis YYYs ning tal jäi kaitsta magistritöö, et oma õpingud lõpule viia. Kaebaja möönab, et tema nominaalne õppeaeg vastavalt õppekavale oli 2 aastat, kuid faktiliselt oli õppeaeg kaebajast mitteolenevatel põhjustel oluliselt pikenenud (koroonaviiruse levik ja ülikooli õppekorraldus seoses kaitsmise ajaga). Kaebajale oli varasemalt väljastatud tähtajaline elamisluba õppimiseks perioodil 12.11.2018 kuni 15.07.2020. Tulenevalt eeltoodust ja VMS § 43 lg 1 p-st 8 ning lg-st 5 oli kaebajal tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida kuni 11.04.2021. Enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva õiguse lõppemist Eestis viibida, s.o enne 11.04.2021, oli kaebajale PPA poolt väljastatud pikaajaline viisa õppimiseks kehtivusajaga alates 01.09.2020 kuni 11.04.2021 (lisa 4) ning kehtivusajaga 12.04.2021 kuni 31.07.2021 (lisa 5), mis näitab ilmekalt seda, et väidetav reisieesmärk, s.o õppimine, on kaebaja puhul vähemalt varasemalt vastanud tegelikule eesmärgile. Kaebaja reisieesmärk ei olnud vahepeal muutunud. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu kaebaja PPA lahkumisettekirjutusega, sest ettekirjutuse aluseks on üksnes PPA otsus, kuid otsus ei ole põhjendatud. Kaebaja oli YYY magistriõppe tudeng ning tal oli õpingute lõpuleviimiseks ja magistrikraadi omandamiseks tarvis kaitsta vaid lõputöö ning lõputöö kaitsmise edasilükkumine ja uus kaitsmise aeg ei olnud kaebajast tingitud. Kaebaja on 10.09.2021 esitanud PPA-le avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks ning seaduse kohaselt võib otsuse uuesti läbi vaatamine võtta kuni 15 päeva alates selle esitamisest. Olles õpilane, ei ole kaebajal majanduslikult võimalik osta Eestist lahkumise piletit ja positiivse lahendi korral uuesti tagasisõidupiletit. Sellise stsenaariumi korral jääks kaebajal rohkem kui 3 aastat kestnud õpingud lõpetamata ning kõrgharidus omandamata. Kaebaja soov on taasseadustada oma Eestis viibimine ning viia siin lõpule oma magistriõpingud. Kaebaja selgitab, et elab Eestis alates 04.09.2018 seaduslikult ja rahumeelselt ega ole kordagi avalikku korra rikkumist põhjustanud. Kaebaja tahab jääda Eestisse tööle põhjusel, et „võlad saaksid klaaritud ja et ta saaks sõita Saksamaale, sest ta kihlatu on teda nii kaua oodanud, kuid kaebajal ei ole abiellumiseks raha jäänud.“ Kaebaja arvates PPA nõuded on alusetud. Kaebaja väidab, et PPA on oma vigu aktsepteerinud ka varem, kuid välistudengite ohvriks langemisel ei lakka nad samu vigu kordamast. Vastustaja selgituse kohaselt kaebaja saabus Eestisse 04.09.2018 Pakistani kodaniku passi AJ9097323 ja Eesti pikaajalise viisa EST001312022 (kehtivus 01.09.2018-01.03.2019) alusel, mis oli väljastatud õppimiseks YYYs rakendusfüüsika erialal. PPA väljastas kaebajale õpingute jätkamiseks järgnevad pikaajalised viisad: EST100259329 (kehtivus 01.09.2020-11.04.2021) ja EST100311003 (kehtivus 12.04.2021-31.07.2021). Kaebaja taotles 14.07.2021 uut pikaajalist viisat, kuid PPA 11.08.2021 otsusega nr 2021/709/2227 keelduti viisat väljastamam VMS § 65 lg 2 p 3 alusel - väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Seega alates 11.08.2021 kaebaja viibib Schengeni alal, sh Eestis,

seadusliku aluseta. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3). VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 7 lg 2 kohaselt kui tehakse lahkumisettekirjutusega kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ning vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Vastustaja toonitab, et VSS § 7 lg 2 tuleb lugeda koosmõjus VSS § 3 lg-ga 2, mis ütleb, et välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud. See tähendab, et lahkumisettekirjutus on viibimisaluse puudumisel lahkumiskohustuse osas üksnes tuvastav haldusakt – kohustus lahkuda tuleneb otse seadusest, s.o VSS § 3 lg-st 2. Seega ei olnud PPA-l kaebajale ettekirjutust koostades kaalutlusõigust, kas lahkumisettekirjutus koostada või mitte. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, siis oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. 16.10.2021 esitas kaebaja Siseministeeriumile viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avalduse. Siseministeerium oma 28.10.2021 otsusega jättis esitatud viisaotsuse vaidlustamise teistkordse avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise otsuse muutmata. Vastavalt VMS §-le 10011 avalduse esitamine ei ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi. PPA andmetel kaebaja ei ole täitnud talle pandud lahkumiskohustust. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Käesoleva asja raames PPA, kuulates ära isiku taotlused ja vastuväited, arvestas asjaoluga, et ta õpib Eestis ülikoolis, ilmus ise PPA teenindusse ja tal polnud võimalik passita riigist lahkuda. Samas pidi isik arvestama enne viisa taotlemist asjaoluga, et keelduva otsuse korral tema viibimine Eestis muutub ebaseaduslikuks. Sellise olukorra saabumise vältimiseks kaebajal oli võimalus enne viisa kehtivuse lõppu Eestist lahkuda ning uut viisat taotleda välisesinduse kaudu. PPA leidis, et kolmeaastane sissesõidukeeld kaebaja suhtes on ebaproportsionaalne. PPA pidas põhjendatuks vähendada sissesõidukeelu kehtivusaega ning kohaldada isiku suhtes sissesõidukeeldu üheks kuuks. Vastustaja märgib, et sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Kaebaja ei esitanud oma seisukoha kohaldatud sissesõidukeelu kohta. Lisaks ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena.

alustas õpinguid YYYs magistriõppes (loodusteaduskonna rakendusfüüsika õppekava osakoormusega) alates 23.08.2018. X ei lõpetanud õpinguid nominaalaja kestel (ületas seda ühe aasta võrra). YYY 16.06.2021 tõendis nr 169 ülikool kinnitab, et X on läbinud kõik rakendusfüüsika magistriõppe programmis nõutavad kursused. Samas ta on taotlenud lõputöö kaitsmise tähtaja pikendamist ning loodusteaduskonna dekaani loal määrati lõputöö kaitsmise kuupäevaks 12.08.2021. YYY vastuseks kohtunõudele teavitas kohut 15.09.2021 e-kirjas, et X on osakoormusel õppiv magistriõppe üliõpilane ning et tema lõputöö kaitsmine on planeeritud jaanuaris 2022. Kirjas kinnitati, et X õpib samal õppekohal ka hetkeseisuga. YYY 02.06.2022 vastuses kohtu päringule nr 11-39/L/801-2 märgitakse, et seoses lõputöö kaitsmisega 01.06.2022 hindele „0“ ei ole võimalik Xi õpingute lõpetamine õppekava täitmisega täies mahus. X jätkab õpinguid kuni tema eksmatrikuleerimiseni peale õppeaasta lõppu edasijõudmatuse tõttu. Vastavalt akadeemilisele kalendrile 2021/2022 õppeaastaks on õppeaasta lõpu kuupäevaks 29.06.2022. YYY 11.10.2022 vastuses kohtu päringule nr 11-9/1159-4 kinnitatakse kohtule Xi õpingute asjus, et üliõpilane on eksmatrikuleeritud 25.07.2022 edasijõudmatuse tõttu, millele on lisatud eksmatrikuleerimise 25.07.2022 korraldus nr 2-4/639. Xil jäi lõputöö kaitsmata (kahel korral sai lõputöö kaitsmise hindeks „0“) ja õpingud ülikoolis lõpetamata. Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Xile pikaajalise viisa perioodiks 12.04.2021 31.07.2021, et võimaldada tal lõpetada õpingud YYYs. 14.07.2021 taotles X uut pikaajalist viisat. PPA 11.08.2021 otsusega nr 2021/709/2227 keelduti Xile pikaajalise viisa andmisest põhjusel, et väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. PPA 20.09.2021 otsusega nr 15.5-4/236-2 jäeti eelviidatud otsuse vaidlustamise avaldus viisa andmisest keeldumise kohta rahuldamata. Siseministeeriumi 28.10.2021 otsusega nr 2-2/537-6 jäeti Xi 16.10.2021 viisaotsuse vaidlustamise teistkordse avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise otsuse muutmata. X vaidlustas eelviidatud haldusaktid Tallinna Halduskohtus, taotledes nende tühistamist ning taotluse uuesti läbivaatamist (haldusasi nr 3-21-2779). Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 otsusega haldusasjas nr 3-21-2779 jäeti Xi kaebus rahuldamata (otsus ei ole jõustunud). Kohus osutab, et välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, v.a juhul, kui ohus on tema elu, tervis, inimväärikus või esineb tõsine riive perekonnaelule. Käesolevas kohtuvaidluses ei esine ühegi nimetatud põhiõiguse rikkumist kaebaja suhtes. Kaebaja saabus Eestisse õppimise eesmärgil, kuid õppekava täies mahus ei täitnud ja lõputööd ei kaitsnud (vaatamata tähtaja pikendamistele/edasilükkamistele) ning lõpuks ta eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu (faktipõhine asjaolu). PPA-s 19.08.2021 toimunud Xi küsitlusel, mille kohta on koostatud küsitluse protokoll, selgitas isik muuhulgas, miks ta pole Eestist lahkunud ning viibib jätkuvalt Eestis seadusliku aluseta. Xi selgituse kohaselt viisa taotlemisel võeti tema pass hoiule, mistõttu ei saanud ta Eestist lahkuda, lisaks lootis ta, et talle antakse uus viisa. X kinnitas küsitluse ajal PPA-le, et saabus 04.09.2018 Türgi kaudu lennukiga Eestisse õppimise eesmärgil. Kaebaja väitis, et õpingute ajal ta töötas ca 8-10 päeva kuus. Samuti kaebaja väitis, et vahepeal ta vahetas magistritöö teemat, kuna esimene valitud teema oli tema jaoks liiga raske. Küsitluse ajal PPA ametnik, kes viis läbi küsitluse, selgitas Xile seaduslikke aluseid Eestis viibimiseks, lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. PPA ametniku küsimusele, kas ta on nõus selgitustega, vastas isik, et on nõus. Küsitluse juures viibis inglise keele tõlk. X kirjutas küsitluse protokolli lõppu oma käega, et temale on tõlgitud vestlus inglise keelde, mingeid vastuväiteid ta ei esitanud. PPA tegi 19.08.2021 Xile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052245839, pidades põhjendatuks ebaseaduslikult Eestis viibivale isikule kohaldada vabatahtliku täitmise

tähtajaga ettekirjutust lahkumiseks 30 päeva jooksul (kuulub sundtäitmisele alates 19.09.2021) koos sissesõidukeelu kohaldamisega lühikeseks ajaks (üheks kuuks), mille möödumisel on kaebajal soovi korral võimalus viibimisaluse omamisel taas Eestisse asuda. Seejuures PPA võttis kergendava asjaoluna arvesse, et isik õpib ülikoolis, ilmus ise PPA teenindusse ning tal polnud võimalik passita Eestist lahkuda. PPA selgitab, et kaebaja pidi arvestama enne uue viisa taotlemist asjaoluga, et keelduva otsuse korral muutub ta pärast eelnevalt väljastatud viisa lõppu alates 11.08.2021 illegaaliks ning tähtajalise elamisloa taotlemine ei anna talle täiendavat viibimisõigust. Kohtumenetluse ajal Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1925 peatati esialgse õiguskaitse korras PPA 19.08.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052245839 kehtivus ja sundtäitmine. Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määrusega tühistati 17.09.2021 esialgse õiguskaitse määrus. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrusega haldusasjas nr 3-21-1925 esialgse õiguskaitse korras keelati PPA 19.08.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052245839 sunniviisiline täitmine ja eelnimetatud ettekirjutuse alusel Xi Eestist välja saatmine. Seejuures kohus märgib, et kaebajal, kelle viibimisalus on ära langenud, on võimalik vabatahtlikult Eestist lahkuda (keelatud on tema sundkorras väljasaatmine tulenevalt eelviidatud 05.12.2022 määrusest). X on seisuga 25.07.2022 eksmatrikuleeritud YYYst, seega ta ei ole enam üliõpilase staatuses (haldusasja nr 3-22-1800 menetlus on lõppenud) ning tema Eestis viibimise alus, s.o seoses õppimisega, on ära langenud. Kohus nõustub, et kaebaja pidi aru saama, et kui tema viibimisalus on ära langenud, siis tuleb tal Eestist lahkuda. Seejuures kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud lahkumisettekirjutuse, milles on sissesõidukeeldu Schengenisse, sh Eestisse, kohaldatud lühikeseks ajaks (üheks kuuks), täitmisel on kaebajal võimalus ühe kuu möödudes ja õigusliku aluse olemasolul liikuda vabalt Schengeni alal. PPA otsustas kohaldada sissesõidukeeldu lühikeseks ajaks, põhjendades seda asjaoluga, et kaebaja sel ajal oli veel üliõpilase staatuses (jätkas õpinguid). Praegu on olukord muutunud ning kaebajal puudub seaduslik alus (nt viisa, tähtajaline elamisluba) Eestis viibimiseks. Hetkel pooleli olev kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-21-2779 ei ole kaebajale takistuseks Eestist lahkumiseks, kuna ta ei pea tingimata kohtumenetluse ajal viibima Eestis ning saab osaleda menetluses isiklikult (kirjalikus vormis) või volitatud esindaja kaudu. Teine kohtuvaidlus, mis puudutab isiku eksmatrikuleerimist, sh lõputöö hinnet (0), on lõppenud (haldusasi nr 3-22-1800). Seega on jõusse jäänud Xi YYYst eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu vastavalt Õppekorralduse eeskirja § 32 lg 4 p-le 2 (kohtuvaidlus selles osas on juba lõppenud). Vaidlust ei ole, et välismaalane võib Eestis viibida üksnes seaduslikul alusel. Seaduslikud alused välismaalase Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks on sätestatud Välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43. Välismaalase Eestis ajutise viibimise eaduslikuks aluseks on näiteks viisa (VMS § 57), tähtajaline elamisluba (VMS § 112, § 118) jm seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. VSS § 3 kohaselt välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on kohustatud riigist lahkuma. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. VMS § 74 lg 1 näeb ette, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise