X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 otsuse nr 2021/709/2227 ja 20.09.2021 otsuse nr 15.5-4/236-2 ja Siseministeeriumi 28.10.2021 otsuse nr 2-2/537-6 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, volitatud esindaja Fränk Valdmann Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap Vastustaja II – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.03.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 otsusega nr 2021/709/2227 keelduti Xle pikaajalise viisa andmisest, kuna väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile (dtl 18). PPA 20.09.2021 otsusega nr 15.5-4/236-2 (dtl 13) jäeti kaebaja vaidlustamise avaldus viisa andmisest keeldumise peale rahuldamata. Siseministeeriumi 28.10.2021 otsusega nr 2-2/537-6 jäeti X viisaotsuse vaidlustamise teistkordse avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise otsuse muutmata (dtl 15).
2.X esitas 30.11.2021 kaebuse, mille lõplikuks nõueteks on Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 otsuse nr 2021/709/2227 ja 20.09.2021 otsuse nr 15.5-4/236-2 ja Siseministeeriumi 28.10.2021 otsuse nr 2-2/537-6 tühistamine ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamine. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja on YYY üliõpilane, kellel on jäänud kaitsta veel magistritöö ning kaitsmine toimub kaebajast sõltumata 2022. aasta jaanuaris. Õppeaeg on kaebajast sõltumatutel põhjustel pikenenud (koroonaviiruse levik). Lõputöö kaitsmine lükkus menetluse jooksul kaebaja tahtest sõltumata 1(5)
2022. a kevadesse. Kuni kaebaja ei ole eksmatrikuleeritud, vastab tema väidetav reisieesmärk tegelikule eesmärgile.
2.Kaebajal ei ole majanduslikult võimalik Eestist lahkuda, s.o korraldada reisimine. Lõputöö virtuaalne kaitsmine on oluliselt raskendatud, kui mitte võimatu. Riigist väljasaatmine riivaks kaebaja põhiõiguseid vabale eneseteostusele ja haridusele.
3.Kaebaja varasema elamisloa kehtivusaeg lõppes 15.07.2020 ja kaebajal oli õigus viibida Eestis kuni 11.04.2021. Kaebaja viibib Eestis esialgse õiguskaitse määruse alusel (haldusasi nr 3-211925).
2.Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kohus võtab seisukohad ühiselt kokku.
1.Kaebajale keelduti viisa andmisest VMS § 65 lg 2 p 3 alusel.
2.Välismaalaste Eestisse saabumise, ajutise viibimise, elamise, töötamise ja siit lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestis viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasel tuleb taluda kitsendusi, kui esinevad VMS-is toodud piirangud. Abinõu eesmärgiks on kaitsta avalikku korda, julgeolekut ja ühiskondlikku turvalisust ning kaasinimeste õiguseid ja vabadusi. Kaasatud haldusorgan esitas 27.06.2022 seisukoha, milles leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1.Kaebaja saabus Eestisse 2018. aastal õppimiseks magistriõppes nominaalajaga 2 aastat. Kaebaja taotles õppimiseks elamisluba, kuid ei lõpetanud õpinguid nominaalajal. Kaebaja taotles uut D-viisat 19.03.2021 juunikuus magistritöö kaitsmisel osalemiseks, mis talle väljastati. Kaebaja ei kaitsnud oma lõputööd ära. Kaebaja taotles 14.07.2021 uut D-viisat, et osaleda augustikuus magistritöö kaitsmisel. Taotluse materjalidest nähtus, et kaebaja taotles juba 02.06.2021 pikendust magistritöö kaitsmiseks.
2.Eeltoodust tulenevalt tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei kasutanud talle õppimiseks antud elamisluba ja viisasid eesmärgipäraselt ega soovi Eestist lahkuda. Teadaolevalt ei ole kaebaja ka 2022. aasta juunikuu seisuga magistritööd kaitsnud. Kaebajale on antud võimalus läbida 2-aastase nominaalajaga õpe pikema aja jooksul.
3.Kaebaja väited, et tal ei ole koduriigis võimalik lõputööd kaitsta, ei ole usaldusväärsed. Kaebaja koduriigi elektri- ja internetiühendus olid piisavad, et ülikool sai temaga vastuvõtuintervjuu läbi viia. Ülikool võtab võimalikke katkestusi tõenäoliselt arvesse ja võimaldab lõputööd kaitsta ühenduse taastumisel.
3.Kohus võttis 24.11.2022 määrusega asja juurde haldusasjast nr 3-21-1925 YYY 15.09.2021, 16.02.2022, 02.06.2022 ja 12.10.2022 vastused kohtunõuetele (dtl 143). Ka küsis kohus YYY-lt seisukohta kaebaja õppe lõpetamise ja virtuaalse kaitsmise kohta, millele YYY vastas 14.12.2021 (dtl 28). Kohus selgitas 24.11.2022 määruses ka järgmist: Kaebaja esitas 27.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada YYY 01.06.2022 otsus ning kohustada YYY kaebaja magistritööd uuesti hindama (haldusasi nr 3-22-1800). Nimetatud asjast tulenevad kaks olulist asjaolu, mida kohus käesoleval juhul arvestab: - Kaebaja on kaks korda, 12.08.2021 ja 1.06.2022, saanud lõputöö kaitsmisel kaitsmiskomisjonilt hinde „0“ (YYY 05.09.2022 vastus haldusasjas nr 3-22-1800). - Tallinna Halduskohus luges 27.10.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks ja lõpetas haldusasja nr 3-22-1800 menetluse. Määruse peale on esitatud määruskaebus ringkonnakohtule. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning selle määruse peale on esitatud määruskaebus Riigikohtule.
2(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Välismaalaste seaduse 62 lg 2 p 1 sätestab, et pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on täidetud. Viisa andmist Eestisse õppima asumiseks reguleerib täiendavalt § 622, kuid seal toodud normid ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile (VMS § 65 lg 2 p 1). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.05.2016 direktiiv nr 2016/8011 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta art 7 sätestab isiku riiki lubamise üldtingimused ning art 11 üliõpilase eritingimused (vt ka art 5 lg-d 1 ja 3). Liikmesriik võib taotluse tagasi lükata, loa kehtetuks tunnistada või pikendamata jätta, kui liikmesriigil on tõendeid või tõsised ja objektiivsed alused arvata, et kolmanda riigi kodanik kavatseb elada või elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks ta riiki sisenemiseks luba taotleb (art 20 lg 2 alapunkt (f) ja art 21 lg 1 alapunkt (d). Eeltoodust tulenevalt lubab nii VMS kui ka sellega ülevõetud direktiiv jätta üliõpilasele viisa andmata, kui on tõsine kahtlus tema Eestis viibimise eesmärgis.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja saabus Eestisse juba 2018. aastal õppimise eesmärgil. Kaebaja ei olnud õpet 2021. aasta suveks lõpetanud, olles ületanud nominaalaja ühe aasta võrra. Kohus võtab kokku õppega seotud asjaolud käesolevast asjast: - Kaebajal on täidetud muud õppekava tingimused, v.a lõputöö kaitsmine (dtl 28). - Kaebaja on kahel korral, 12.08.2021 ja 1.06.2022, saanud lõputöö kaitsmisel kaitsmiskomisjonilt hinde „0“ (YYY 05.09.2022 vastus haldusasjas nr 3-22-1800). - Augusti 2021 seisuga oli kaebaja järgmine lõputöö kaitsmise aeg jaanuaris 2022 (dtl 147). - Kaebajal ei olnud võimalik lõputööd kaitsta jaanuaris 2022, kuna lõputöö oli esitamata eelkaitsmiseks tähtajaga 28.11.2021 (dtl 28). Järgmine eelkaitsmise aeg oli määratud 04.04.2022, mille eduka läbimise korral saab lõputööd kaitsta juunis 2022. - Kaebaja eksmatrikuleeriti 25.07.2022 (dtl 145). Kohus märgib esmalt, et eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele, et kaebaja lõputöö kaitsmine lükkus edasi kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu 2021. aasta juunist 2022. aasta jaanuarisse. Kaebaja sai lõputöö kaitsmisel 2021. aastal hindeks „0“ ehk nulli. Lõputöö edukas kaitsmine on ennekõike üliõpilase enda mõjualas. Kaebaja ei läbinud õpet nominaalaja jooksul (2 aastat, kuni 2020. aasta suveni) ega ka järgmise õppeaasta jooksul. Olukorras, kus kaebaja viibimine on juba pikenenud ühe aasta võrra (2020-2021) ja kaebaja siiski ei suutnud läbida õpet, on olemas põhjendatud kahtlus arvata, et isik ei kasuta oma viibimisalust eesmärgipäraselt. PPA 11.08.2021 viisa andmisest keeldumise otsus oli prognoosotsus, st selle tegemise aja seisuga ei pidanud olema kaebaja muu eesmärk Eestis viibimiseks selge ega ka õppimisega seonduv eesmärk end ammendanud. Käesoleva kohtuotsuse aja seisuga on aga PPA otsuses toodud järeldus leidnud hiljem toiminu alusel kinnitust. Kaebajal on olnud Eestis viibimise alus esialgse õiguskaitse määruse alusel haldusasjas nr 3-21-1925 ning tal on see jätkuvalt (viimati kohaldatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrusega). Sellegi poolest ei asunud kaebaja oma lõputööd kaitsma jaanuaris 2022.a, sest ta jättis oma töö eelkaitsmisele esitamata. Tegemist ei ole samuti kaebajast sõltumatu asjaoluga.
Viimane konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016L080120211117&from=EN
3(5)
Kaebaja uus eelkaitsmine oli aprillis ning kaebaja sai lõputöö kaitsmisel 01.06.2022 hindeks „0“. Seega on kaebaja kahel korral lõputöö kaitsmisel läbi kukkunud, mis kinnitab PPA algset järeldust. Kaebaja on ka hetkeseisuga eksmatrikuleeritud (haldusasi nr 3-22-1800), sj ei ole asjas kohaldatud esialgset õiguskaitset, mis tähendab, et on kadunud eesmärk, milleks kaebaja saaks üldse Eestis viibida, s.o õppida. Nii ei oleks ka tühistamisnõude rahuldamise korral võimalik rahuldada kohustamisnõuet ehk saavutada kaebaja tegelikku eesmärki. Toodud järeldused on kooskõlas ka Siseministeeriumi II astme vaidemenetluse seletuskirjas tooduga (dtl 97), mille osas on Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrusega otsustatud, et seda käskkirja kaebajale kohtumenetluses ei tutvustata. Seetõttu kohus neid põhjendusi kohtuotsuses välja ei too.
6.Välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks või siin viibimiseks, v.a kui ohus on tema elu, tervis, inimväärikus või esineb tõsine riive perekonnaelule. Käesoleval juhul ei ole ükski neist põhiõigustest vaidluse all. Välismaalase Eestis elamine peab olema kooskõlas avalike huvidega (VMS § 13 lg 1). Enamasti on õppimise eesmärgil viibimisaluse andmisel avalikuks huviks tarkade ja nutikate inimeste kaasamine Eesti majandusellu ning selle kaudu Eesti heaolu suurendamine. Ka direktiivi nr 2016/801 preambulis on toodud, et sisseränne väljastpoolt liitu on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste hulka ning järjest enam vajatakse just üliõpilasi ja teadlasi. Neil on kaalukas roll liidu ühe põhivara, nimelt inimkapitali kujunemises ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamises (p 3). Direktiiv peaks edendama liidu atraktiivsust teaduse ja innovatsiooni keskusena, tugevdama tema positsiooni üleilmses konkurentsis talentide pärast ning tagama seeläbi liidu üldise konkurentsivõime suurenemise ja majanduskasvu hoogustumise, luues töökohad, mis annavad SKP kasvuks suurema panuse (p 8). Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et teaduse ja innovatsiooni arengule ning majanduskasvule ei aita kaasa lõpetamata õppetegevus ja kaitsmata teadustöö. Kaebajal on olnud töö kaitsmiseks aega 2 aastat nominaalaja kestel ja 1 aasta kuni vaidlusaluse PPA otsuse tegemiseni. Ka järgnenud aasta jooksul, mil kohus kohaldas esialgset õiguskaitset, ei õnnestunud kaebajal ikkagi lõputööd kaitsta. Välismaalase Eestisse lubamise ega ka direktiivi eesmärgiks ei ole välismaalase eneseteostuse ega õiguse haridusele teostamine.
7.Kaebaja pidi arvestama juba elamisloa kehtivuse lõppemisel (lõppes 2020. aastal), et kui tal puudub viibimisalus, tuleb tal Eestist lahkuda. Varasem viibimisalus ei anna õigustatud ootust, et talle väljastatakse uus viibimisalus, olgu siis elamisloa või viisana. Ka õppimiseks pikaajalise viisa andmise tingimuseks on, et välismaalasel on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal ning pöörduda tagasi oma päritoluriiki või transiidiriiki (VMS § 62 lg 1 p 3 ja direktiivi art 7 lg 1 alapunkt (e)). Selle kohustuse täitmine ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata (vt direktiiv samas) on juba iseseisev viisa andmisest keeldumise alus. Kui kaebajal puudub viibimisalus (hetkel on olemas esialgse õiguskaitse määruse alusel), ei ole koduriiki lahkumiseks raha puudumine viibimisaluse pikendamiseks aluseks, vaid riigi enda poolt kaebaja koduriiki lahkumise korraldamise aluseks.
8.Kaebaja leiab, et tal on oluliselt raskendatud lõputöö virtuaalne kaitsmine. Virtuaalset kaitsmist on pidanud võimalikuks ka ülikool (dtl 28). Hetkeseisuga ei ole see küsimus ka enam aktuaalne, kuna kaebaja on eksmatrikuleeritud ning vastav käskkiri on vaatamata selle vaidlustamisele kohtus kehtiv haldusakt. Kui kaebaja staatus ülikoolis ennistatakse, on kaebajal võimalik oma lõputööd kaitsta virtuaalselt. Kuivõrd kaebaja on juba kahel korral tööd kaitsnud ja eelkaitsmisele esitanud ning kaebajal on muus osas õppekava täidetud, puudub kaebajal ka vajadus igapäevaselt õppetöös osaleda. Vajadusel ei pruugi olla välistatud kaebaja saabumine Eestisse lühiajalise (C-)viisa alusel üksnes lõputöö kaitsmiseks. 4(5)
9.Kuna PPA 11.08.2021 otsus on õiguspärane, puudub alus ka 20.09.2021 ja 28.10.2021 otsuste tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
10.HKMS § 175 alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel isiku nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.