lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1925/48

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1925/48
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1925 X (X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 1052245839 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2022. a määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2022. a määrus. Saata asi halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Esialgse õiguskaitse korras keelata Politsei- ja Piirivalveametil 19. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 1052245839 alusel X Eestist väljasaatmine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Kaebaja saabus Eestisse 4. septembril 2018 Pakistani kodaniku passi XXXXXXXXX ja Eesti pikaajalise viisa XXXXXXXXXXXXX (kehtivus 01.09.2018-01.03.2019) alusel, mis oli väljastatud õppimiseks Tallinna Tehnikaülikoolis rakendusfüüsika erialal.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas kaebajale õpingute jätkamiseks pikaajalised viisad (XXXXXXXXX (kehtivus 1. september 2020 – 11. aprill 2021) ja XXXXXXXXX (kehtivus 12. aprill 2021 – 31. juuli 2021)).

3-21-1925

3.Kaebaja taotles 14. juulil 2021 PPA-lt pikaajalist viisat. PPA keeldus 11. augusti 2021. a otsusega nr 2021/709/2227 viisat väljastamast välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 3 alusel, s.o väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Seega alates 11. augustist 2021 viibib kaebaja Schengeni alal, s.h Eestis seadusliku aluseta.
4.PPA kohustas 19. augusti 2021. a ettekirjutusega nr 1052245839 kaebajat Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 18. septembril 2021. Ettekirjutuses märgiti, et see kuulub sundtäitmisele alates 19. septembrist 2021. PPA kohaldas isikule sissesõidukeeldu üheks kuuks.
5.Kaebaja nõudis 13. septembri 2021. a kaebuses Tallinna Halduskohtule PPA 19. augusti 2021. a ettekirjutuse tühistamist. Kuigi kaebaja nominaalne õppeaeg oli kaks aastat, pikenes see koroonaviirusest tingituna . Kaebaja väidetud reisieesmärk vastab tegelikkusele. Kaebaja on valmis kaitsma lõputööd. Seetõttu on arusaamatu, miks PPA keeldus kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Kohaldada tuleks esialgset õiguskaitset, kuna kaebaja saaks seejärel oma õpingud lõpetada. Kaebaja esitas 10. septembril 2021 PPA-le avalduse viisat puudutava otsuse uuesti läbivaatamiseks.
6.Tallinna Halduskohus peatas 17. septembri 2021. a määrusega PPA 19. augusti 2021. a ettekirjutuse kehtivuse ja sundtäitmise kuni 16. oktoobrini 2021.
7.Tallinna Halduskohus tühistas 8. novembri 2022. a määrusega 17. septembril 2021 kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebaja loobus viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisest. Kuna kaebaja esitas tühistamisnõude kaebetähtaega rikkudes, siis selgitas kohus kaebajale, et tal on õigus taotleda ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja teatas, et ta ei soovi tuvastusnõudele üle minna ja soovib jääda tühistamisnõude juurde. PPA tõi välja, et lahkumisettekirjutuse tühistamiseks puudub alus. Kaebaja viibib Eestis. Lahkumiskohustus tuli seadusest, mitte tuvastavast haldusaktist. Kohus kohaldas 17. septembri 2021. a määrusega esialgset õiguskaitset kuni 16. oktoobrini 2021, sest kaebaja õppis ülikoolis. Kaebaja eksmatrikuleeriti ülikoolist 1. juunil 2022 ja tema lõputöö hinne oli puudulik. Seega puudub vajadus jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Kaebaja pole taotlenud lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamist, viisat ega elamisluba. Samuti pole ta Eestist lahkunud. Kaebaja teatas, et vaidlustas Siseministeeriumi 28. oktoobri 2021. a otsuse, millega jäeti kaebaja 16. oktoobril 2021 esitatud viisaotsuse vaidlustamise avaldus rahuldamata (asjas toimub kohtumenetlus). Eelnev näitab, et asja edasine menetlemine on perspektiivitu, sest kaebaja pole üliõpilane ja ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-21-2779. Tal on võimalik taotleda viisat ja elamisluba ning lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult põhjendusel, et halduskohtu määrus on seadusvastane, kaebaja vaidlustas enda eksmatrikuleerimise ning kaebaja reisieesmärk vastas tegelikkusele. Kaebajal on tarvis õiguskaitset, et oma õigusi kaitsta ja viibida kohtumenetluse ajal Eestis. 2(4)

3-21-1925

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

10.Halduskohus tagastas kaebuse lahkumisettekirjutuse tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: õiguse riive on vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada (Riigikohtu halduskolleegiumi 26. mai 2022. a määrus asjas nr 3-21-1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
12.Kaebajal oli õiguslik alus Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil. Kaebaja omandas ülikoolis magistrikraadi. Pärast seda, kui kaebajal polnud enam õiguslikku alust Eestis viibimiseks, tegi PPA kaebajale kohustava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Tänaseks on kaebaja ülikoolist eksmatrikuleeritud puuduliku õpitulemuse tõttu. Asjaolust, et kaebajal puudub praegu kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks ja ta eksmatrikuleeriti ülikoolist puuduliku õpitulemuse tõttu, ei järeldu veel see, et kaebaja õiguste riive oleks väheintensiivne. Kaebaja vaidlustab halduskohtus PPA ja Siseministeeriumi tegevust, millega keelduti kaebajale väljastamast pikaajalist viisat (haldusasi nr 3-21-2779). Halduskohus on viidatud asja menetlusse võtnud ja halduskohus plaanib otsuse teatavaks teha 6. veebruaril 2023. Kaebaja vaidlustas ka magistritöö hindamise puuduliku hindega (haldusasi nr 3-22-1800). Kuigi viimati viidatud asjas luges halduskohus määrusega kaebuse mittetähtaegseks ja lõpetas haldusasja menetluse, on ringkonnakohtus pooleli menetlus halduskohtu määruse õiguspärasuse üle. Olukorras, kus kaebajal on õiguslik alus Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil ning pooleli on kohtumenetlused küsimuses, kas kaebajale keelduti õiguspäraselt Eestis viibimiseks uue õigusliku aluse andmisest ja kas kaebaja magistritööd on õigesti hinnatud, ei ole kaebaja õiguste riive vähese intensiivsusega. Kuna kaebuse tagastamise üks eeldustest ei olnud täidetud, ei olnud halduskohtul lubatud kaebust HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.
13.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna PPA võib iga hetk asuda sunniviisiliselt täitma lahkumisettekirjutust. Kaebuse rahuldamise tõenäosus sõltub sellest, kas kaebajale on õiguspäraselt keeldutud Eestis viibimise õigusliku aluse andmisest. Kuigi esialgse õiguskaitse küsimust oleks saanud lahendada ka haldusasja nr 3-21-2779 raames, milles vaieldakse Eestis viibimise õigusliku aluse küsimuse andmise õiguspärasuse üle, siis pole esialgse õiguskaitse küsimust viidatud asjas tõstatatud. Viimati märgitu ei takista lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse vaidluses esialgset õiguskaitset kohaldada. Samuti on kaebaja vaidlustanud magistritöö puudulikku hinnet, mis omab kaebuse perspektiivi hindamisel tähendust. Viimati nimetatud küsimuste üle otsustatakse haldusasjades nr 3-21-2779 ja 3-22-1800. PPA on halduskohtule esitatud vastuses märkinud, et kaebajal on võimalik lahkuda koduriiki ja seal lahkumisettekirjutust vaidlustada (PPA 16.09.2021. a vastus kohtunõudele). Kohtule pole esitatud teavet selle koha, et lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise keelamine praeguses olukorras kahjustaks ülemääraselt avalikku huvi või teiste isikute õigusi. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks keelata vaidlustatud lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine (HKMS § 249 lg 1 ja § 251 lg 1 p 1). 3(4)

3-21-1925

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja