K.R. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.06.2022 otsuse ja 30.06.2022 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes tema taotlust uuesti lahendada Kaebaja: K.R. Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.K.R. (kaebaja) esitas 20.05.2022 Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. ETK tuvastas kaebajal 31.05.2022 osalise töövõime. SKA tegi 01.06.2022 otsuse, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet.
2.SKA jättis 30.06.2022 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Vaide lahendamisse kaasas SKA ekspertarsti Aune Tamme, kes andis vaide osas ekspertarvamuse.
3.SKA tegi 08.04.2020 otsuse nr P26O-2020-51682 (edaspidi otsus), millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ega määranud sotsiaaltoetust. Kaebaja esitas vaide, mille SKA jättis 14.05.2020 vaideotsusega nr 8-3/10581-2 (vaideotsus) rahuldamata.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõue põhinevad väitel, et SKA ei ole otsust tehes lähtunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) mõttest ning eesmärkidest.
5.SKA on varasemalt korduvalt tuvastanud kaebajal keskmise puude (viimati 04.07.2017). Vaidlustatud otsustest ei nähtu selgitusi, miks kaebaja tervislik seisund on aja jooksul muutunud (parenenud) sellisel määral, et puudub alus puude tuvastamiseks. Jääb arusaamatuks, kuidas saab SKA puude raskusastet ekspertarsti hinnangu alusel tuvastada, kui arst hindab taotleja toimetulekut töökeskkonnas, puude raskusastet aga hinnatakse ühiskonnaelus osalemisel. Otsuses on jäetud kaebaja peamise terviseprobleemi – liikumisraskused - ulatus ja mõju asjakohaselt hindamata. Piirangud on 2017. aasta seisuga võrreldes süvenenud.
6.SKA tugines üksnes eksperdiarvamusele, täiendavate uurimistoimingute tegemist ei peetud vajalikuks. Vastustaja oleks pidanud uurimispõhimõttest lähtuvalt koguma täiendavaid andmeid. Haldusorganil on võimalik esitatud andmeid analüüsida ja vajadusel täiendavaid päringuid teha, teisi tõendeid koguda ja täiendav ekspertiis teha.
7.Kaebajal on diagnoositud liigeste haigusseisund ja jalavigastuse jääknähud. Pidevate põlvevalude, -jäseme jäikuse ja koormusel tekkiva väsimuse tõttu on liikumine oluliselt piiratud. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes leiab SKA, et liikumispiirang ei põhjusta ühiskonnaelus osalemisel olulisi piiranguid. Tualetis käimine ja pesemine on teostatavad kasutades selleks abivahendeid. Kaebaja vajab igapäevaselt erinevat tuge ja kõrvalabi. Keskendumishäirete tõttu on piiratud uute keeruliste oskuste omandamine, igapäevatoimingute tegemine, tegevuste alustamine ja lõpetamine. Seda ei ole SKA arvestanud. Ekspertarstid on korduvalt hinnanud terviseseisundi vähemuutuvaks. Kaebaja vajab igapäevaselt erinevaid abivahendeid (põlveortoos ja küünarkargud).
8.Puude raskusastme tuvastamine sõltub küll selle jaoks koostatud eksperdiarvamusest, kuid see ei ole haldusorganile siduv. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" (määrus) § 6 lg 5 annab SKA-le õiguse vajadusel korrigeerida muude asjasse puutuvate andmete põhjal piirangu aritmeetilist keskmist või valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra tõsta.
9.SKA jättis ebaõigesti kaebajale sotsiaaltoetuse määramata, kuigi haigusega kaasnevad lisakulud. Seoses puude raskusastme mittemääramisega on kaebaja tegevus oluliselt piiratud: temalt on äravõetud võimalus taotleda puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, mida ta sai kasutada toidupoes käimiseks (inva parkimiskoht) ja riigiasutustes asjade ajamiseks (tasuta parkimine avalikul tasulisel parkimisalal).
10.SKA ei ole määruse § 2 p-s 7 sätestatud erijuhtumi esinemist kontrollinud ega selle rakendamist kaalutlenud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste, halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (Tartu Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-12-981, p 9).
13.Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7 alusel). Seega tugineb SKA otsus ETK ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes. SKA võttis otsuse tegemisel arvesse kaebaja taotluses sisalduvaid andmeid, tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvaid andmeid ning ETK töövõime hindamise otsust.
14.SKA tuvastab tööealise inimese puude raskusastme lähtudes määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade (7 valdkonda) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtustest (määruse § 6 lg 1 p 2). Arvväärtuse skaala on järgmine: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse § 4 lg 6). Piirangu aritmeetilise keskmise seos puude raskusastmega nähtub määruse § 6 lg-st 6.
15.ETK ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Seetõttu on liikumise valdkonna piirangu aritmeetiline keskmine 1,67, mis jääb alla nõutava taseme (peab olema vähemalt 2, määruse § 6 lg 6 p 1). ETK ekspertarst ei tuvastanud piiranguid muude valdkondade võtmetegevustes.
16.Puude raskusastme tuvastamise otsus tehakse dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. Seetõttu ei kuulata isikut reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. SKA-l puudus kohustus kaasata otsuse tegemisse täiendavat eksperti.
17.SKA kaasas vaidemenetluses täiendavalt ekspertarsti, kes jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi
igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarst tugineb TIS andmetele (12.06.2017 ortopeed Ants Tali sissekanne), mille kohaselt alusel ei saa kaebaja joosta, kükkimine raskustega, põlveliigesest sirutus 160 kraadi ja painutus 100 kraadi, mis on igapäevategevuste läbiviimiseks piisav, näiteks istumiseks, seismiseks, auto juhtimiseks jne. Kaebaja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. Abivahendi kasutamine, kui see tagab iseseisva liikumisvõime, ei ole piiranguid võimendav asjaolu, piiranguid hinnatakse koos abivahendi kasutamisega. Tegemist on kergete piirangutega, mis ei anna alust puude raskusaste tuvastamiseks Kaebaja ei ole käinud taastusravil ega ka rehabilitatsiooniteenusel, kuigi tõenduspõhised ravivõimalused on olemas ja soovi korral rakendatavad.
18.Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele.
19.Ekspertarsti hinnang ei kinnita kaebaja väidet, et tema piirangud on võrreldes 2017.a süvenenud. Kaebaja ei ole oma väidetavate liikumisprobleemidega pöördunud ortopeedi poole pärast 2017.a.
20.01.06.2022 otsuses ei ole ETK ekspertiisi tulemusi kõige paremini lahti seletatud, kuid SKA esitas need vaidemenetluses. Otsuse tegemise aluseks olnud põhjendusi võib SKA esitada ka kohtumenetluses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kohtul puudub pädevus tuvastada, milline puude raskusaste kaebajal peaks olema. Kohus saab üksnes tuvastada, kas puude raskusastme tuvastamise käigus on vastustaja teinud vigu, mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust (nt ilmselgelt oluliste asjaolude arvestamata jätmine, normide ebaõige kohaldamine jne).
23.Puude raskusastme tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus asjas nr 3-21-682, p 12). See hindamisotsus tehakse esitatud taotluse alusel TIS-s olevatele andmetele tuginedes. Seega on SKA õigesti viidanud asjaolule, et tegemist on dokumendipõhise menetlusega ning et pärast ekspertiisi ja enne otsuse tegemist ei kuulata kaebajat ära eksperthinnangu osas.
24.Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus SKA-le (PISTS § 22 lg 1). Isik võib esitada puude raskusastme tuvastamise taotluse ETK kaudu, kui taotlus esitatakse koos töövõimetoetuse seaduse alusel töötukassale esitatava töövõime hindamise taotlusega (PISTS § 22 lg 2). Kaebaja esitas ETK kaudu nn ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks (kaebuse lisa 5). Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja ETK antud töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7). SKA 01.06.2022 otsusest (kaebuse lisa 1) nähtub, et selle aluseks on võetud ETK ekspertarsti hinnang. Seega lähtus SKA õiguspäraselt ETK ekspertarsti hinnangust.
ETK hindab töövõimet töötamise tavatingimuste vaatest lähtuvalt (valdkonnapõhine). Kui isikul esinevad teatud piirangud, ei ole see samastatav piirangutega kõigis eluvaldkondades igal ajal, piirang ei pruugi esineda kõigis situatsioonides. ETK ekspertarsti hinnang, et kaebajal on osaline töövõime (vastus kaebusele lisa 3), ei anna alust teha järeldust puude raskusastme esinemise kohta.
25.SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud.
26.Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. Kuigi ETK ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei olnud SKA-le otsuse tegemisel vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus asjas nr 3-21-682, p 15 viitega Riigikohtu praktikale). Esitades vaide SKA otsusele, seadis kaebaja kahtluse alla ETK ekspertarsti järeldused. SKA kaasas vaidemenetluses konkureeriva arvamuse tegemiseks teise ekspertarsti, kes jõudis samale järeldusele: kaebajal ei ole alust puude raskusastet tuvastada.
27.Kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus asjas nr 3-21-682, p 15 viitega ringkonnakohtu varasemale praktika). Seega saab kohus otsust tehes arvestada SKA 30.06.2022 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud selgitustega.
28.Kohus nõustub SKA-ga selles, et asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud raske puude raskusaste, ei ole uue otsuse tegemisel SKA jaoks siduv. Vastasel juhul puuduks puude raskusastme korduval hindamisel mõte. Puude raskusaste tuvastatakse teatud perioodiks. Iga uue otsuse tegemisel tuleb vastustajal olukorda uuesti hinnata, võttes aluseks uue taotluse ja aktuaalsed andmed. Muutunud võib olla nii isiku enda hinnang oma terviseseisundile kui ka võib olla lisandunud terviseandmeid, mis kokkuvõttes võivad tingida erineva tulemuse võrreldes varasema otsusega. Seega ei saa kaebaja eeldada, et kui tal varasemalt on raske puude raskusaste tuvastatud, siis jõutakse igakordselt puude raskusastme tuvastamise menetluses samale järeldusele. Pelgalt asjaolu, et seekord tuvastas vastustaja kaebajal raske puude raskusastme asemel keskmise puude raskusastme, ei tähenda automaatselt, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eksinud.
29.PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
30.SKA on õigesti viidanud määruse § 4 lg-le 6 ja § 6 lg-le 6, mis annavad raamistiku puude raskusastme tuvastamisel. Kaebaja poolt viidatud määruse § 6 lg-s 5 sätestatud võimalus korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra on vastustaja kaalutlusõigus, mitte kohustus. Määruse § 2 p 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Kohtu hinnangul ei pidanud ei ETK ekspertarst ega SKA poolt kaasatud ekspertarst erijuhtumi võimalikku esinemist hindama, kui kaebaja taotlus ei andnud selleks alust. Nii kaebaja taotlusest kui ka vaidest nähtub, et tema igapäevaelu piirangud seonduvad liikumisraskusega. Erijuhtumi hindamata jätmisele tugineb ta alles kohtumenetluses. Seega ei ole SKA otsus ega vaideotsus õigusvastane seetõttu, et selles ei hinnatud erijuhtumi kohaldamise võimalust.
31.ETK ekspertarsti hinnangul on kaebajal liikumise valdkonna piirangu aritmeetiline keskmine 1,67, mis jääb alla nõutava taseme (peab olema vähemalt 2, määruse § 6 lg 6 p 1). ETK ekspertarst ei tuvastanud piiranguid muude valdkondade võtmetegevustes. SKA poolt vaidemenetluses kaasatud ekspertarst leiab TIS andmetele tuginedes, et kaebajal on liikumise valdkonnas kerged piirangud, mille ravivõimalused on olemas ja rakendatavad. Kaebaja ei ole aga pärast viimast puude raskusastme määramist 2017.a ravivõimalusi kasutanud.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsus ja vaideotsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Seetõttu puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks ning SKA kohustamiseks kaebaja puude raskusastme hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
34.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.