S.K. kaebus Eesti Töötukassa 18.04.2022, 20.04.2022 otsuste ja 09.06.2022 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: S.K. Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.S.K. (kaebaja) esitas 03.04.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused. ETK tuvastas 18.04.2022 otsusega nr TVH/22/016007 kaebajal osalise töövõime kestusega kaks aastat ning määras 20.04.2022 otsusega nr TVT/22/021130 talle töövõimetoetuse perioodil 03.04.2022 kuni 02.04.2024. Hinnang, et kaebaja töötamine on osaliselt takistatud põhines sellel, et: 1) tal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad 2) tal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigus.
2.ETK jättis 09.06.2022 vaideotsusega nr VO/22/1443 kaebaja vaie, milles ta taotles puuduva töövõime tuvastamist, rahuldamata.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja nõudeks on tühistada töövõime hindamise otsus, toetuse määramise otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja töövõime hindamise taotlust. Tema töö eeldab seismist, raskuste tõstmist ja kätega töötamist vibreerivat aparatuuri kasutades. Ta ei ole enam võimeline sellist liiki tööd tegema, esiteks, väga tugeva seljavalu tõttu ja tuima jala tõttu ning teiseks, käte närvihaiguse tõttu. Seetõttu taotleb kaebaja täistöövõimetuse ja vastava toetuse määramist. Arstide arvamus tõendab, et tal on kutsehaigus. Suvel oli neurokirurgi poolt tehtud blokaad käe paremasse karpaalkanalisse ning magnetravi. Lisaks läks ta puhkusele, mille tõttu vaevused leevenesid. Kui ta tuli tööle tagasi, siis süvenesid vaevused järsku intensiivselt: valu tekkis uuesti, öine käte suremine, tundlikkuse häired (on raske asju kätes hoida). Karpaalkanali sündroomiga seoses läheb ta operatsioonile. Seljavalu on endiselt intensiivne ning süveneb töö tegemisel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kaebus on põhjendamatu.
5.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: - taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja tegevustes); - TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi (TIS) kantud taotleja terviseandmed); - taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
6.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS terviseandmeid. Kaebaja on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Samuti on kaebaja taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud muude tervisehäirete osas.
7.Vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks AS Arstikeskus Confido ekspertarsti Katrin Lätt (ekspertarst) 17.04.2022 eksperdiarvamuse. Sama ekspertarst analüüsis 29.05.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi oma hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega kaks aastat. Ekspertarsti seisukohaga nõustus 22.09.2022 ETK töövõime hindamise ekspertarst.
8.Ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus - arvväärtusega 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 3) Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud.
8.1.Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „eri tasapindadel liikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja hindas piirangu arvväärtusega 9 (muutuv piirang). Kaebajat on opereeritud, kuid seljavalu ei ole selle tulemusena muutunud. TIS andmete alusel on kaebajale 12.11.2020 tehtud MRT uuringu alusel tuvastatud lülisamba luuline muutus koos võimaliku närvijuurte mõjutusega. Kaebajal esineb tundlikkushäire parema reie ja tuhara tagapinnal, kandadel ja varvastel saab käia, paremal jõud väiksem. Kaebaja kõnnak on tavapärane, labajalgade jõudluse häireid ei ole (ortopeed dr Tiit Härma, 09.03.2022), töötervishoiuarst dr Jaanika Sass 01.04.2022 epikriisis on: „Kandadel-varvastel käib, paremal jõud nõrgem“. Eri tasapindadel liikumise piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kaebaja suudab kõndida iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita. Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja hindas piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Seljavalu ja parema jala tundlikkuse häire põhjustavad kerge piirangu ohutul ringiliikumisel. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest töövõimet mõjutavat nägemis- ega kuulmislangust, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, kaebajal ei esine. TIS-is puuduvad andmed tasakaaluhäirete ja kukkumiste kohta. Piirang võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja hindas piirangu arvväärtusega 4 (täielik piirang). Kaebaja lülisamba liikuvus ettekummardamisel on vaba, saab tõusta kandadele ja varvastele, saab kükitada ja kükist püsti tõusta (taastusarst dr Meeli Mumma 22.12.2021 koostatud epikriis). Vajab liikumisel ja sundasendis viibimisel regulaarseid puhkepause, kõnnib tavaliselt ilma abivahendita. Seismise ja istumise piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kaebaja suudab nii seista kui istuda, kuid tal esineb seljavalu. Ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: - perearst dr MARIANN LEINER 04.05.2022 epikriis; - ortopeed dr TIIT HÄRMA 22.03.2022 epikriis; - töötervishoiuarst dr JAANIKA SASS 01.04.2022 epikriis; - taastusarst dr MEELI MUMMA 22.12.2021 epikriis; - neurokirurg dr ANDRES ASSER 31.10.2021 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang. Kaebajal on raskused istumise, seismise, asendite vahetamise, kõndimise ja muul viisil liikumisega.
Piirangud on tingitud seljavalust. Esineb tundlikkushäire parema reie ja tuhara tagapinnal, kandadel ja varavastel saab käia, paremal jõud väiksem. Vajab liikumisel ja sundasendis viibimisel regulaarseid puhkepause. Kõnnib ilma abivahendita, tavaliselt. Piirangud on põhjustatud lülisamba struktuuri seisundist.
8.2.Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ on hinnatud arvväärtusega 0 (piirangut ei esine), kaebaja on hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirangut on arvestatud hinnates võtmetegevusi „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“. Õlaliigeste liikuvus on arsti objektiivse läbivaatuse alusel normis (töötervishoiuarst dr Jaanika Sass 01.04.2022 koostatud epikriis). Piirang võtmetegevuses „asjade liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja ise on hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on mõõdukas piirang käteosavuses mõlema käe tundlikkushäire tõttu käte peenmotoorikat vajavate tegevuste sooritamisel. Kaebajal esineb 16.03.2022 teostatud elektroneurograafia uuringu alusel mõlemapoolselt keskmises raskusastmes nervus medianuse, st keskpidise närvi kompressioonneuropaatia karpaalkanali nivool (paremal enam kui vasakul), mis viitab karpaaltunneli sündroomile. Nervus ulnaris'ed, st küünarluunärvid on mõlemapoolselt normis. TIS-is puudub info käte jõudluse languse kohta. Dünamomeetriga mõõtes on näidud keskmised, töötervishoiuarst dr Jaanika Sass 01.04.2022 koostatud epikriisi alusel käte jõud dünamomeetriga mõõtes paremal käel 30 kg, vasakul käel 29 kg. Kaebajal on kutsehaiguse ekspertiis pooleli, määratud on käte ortoosid ja on suunatud operatsioonivajaduse hindamiseks neurokirurgi konsultatsioonile, mida vaidemenetluse ajal ei olnud veel toimunud. Piirang käteosavuses on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja hindas piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning ekspertarst nõustus kaebajaga. Kaebaja kirjeldatud piirang võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ on hinnatud arvväärtusega 0 (piirang puudub). Kaebaja on ise hinnanud piirangud arvväärtusega
9.Kaebaja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates võtmetegevusi „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“. Ekspertarst tugines käelise tegevuse valdkonna hindamisel järgmistele TIS andmetele: - perearst dr MARIANN LEINER 04.05.2022 epikriis; - töötervishoiuarst dr JAANIKA SASS 01.04.2022 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang. Kaebajal on piiratud kätega asjade kandmine ja peenmotoorikat nõudvad tegevused. Põhjuseks on käte "suremistunne", mis on rohkem paremal käel, esineb sõrmede tuimustunne 4. ja 5. sõrmel, parema käe tundlikkushäiret, öösiti peab käsi raputama. Määratud on käte ortoosid ja suunatud operatsioonivajaduse hindamiseks neurokirurgi konsultatsioonile, mis vaidemenetluse ajal ei olnud veel toimunud. Käte lihasjõudlus mõlemal käel on normis. Töövõimetuslehel pole käelise tegevuse piirangute tõttu viibinud. Piirangute põhjuseks on mõlema käe keskmises raskusastmes närvikahjustus karpaalkanali nivool. Kaebajal on kutsehaiguse arsti ekspertiis pooleli ja kutsehaigust ei ole kinnitatud.
8.3.Kaebaja kirjeldatud piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevustes teabe vastuvõtmine arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja teabevahetusega seotud muud piirangud arvväärtusega 9 (muutuv piirang). Silmaarsti juures 23.07.2020 tehtud nägemiskontrolli alusel on parema silmaga nägemine korrigeeritav 1,0-ni ja vasakul korrigeeritav kuni 0,2-ni. Prillide kasutamine
piiranguid ei põhjusta, sest neid hinnataksegi koos prillidega (kui kaebaja neid kasutab). Taoline ühe silma nägemisteravuse langus ei ole töövõimet mõjutav.
8.4.Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja hindas piirangu võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“ arvväärtusega 4 (täielik piirang). Roojamisprobleeme ega inkontinentsi ei ole TIS andmetel kaebajal diagnoositud ega kirjeldatud.
8.5.Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja hindas piirangu võtmetegevuses „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Psüühikahäireid ei ole kaebajal diagnoositud ega kirjeldatud. Taotluses nimetatud jala tuimust ja seljavalu on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel.
8.6.Kaebaja kirjeldatud piirang muude tervisehäirete osas on arvestatud käelise tegevuse valdkonda hinnates. Unehäireid ei ole kaebajal diagnoositud.
9.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 6. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
10.Pärast vaidlustatud otsuste tegemist on TIS andmetesse lisandunud neurokirurgi Andres Asseri 14.07.2022, gastroenteroloogi Anastassia Nedbalskaja 03.08.2022 ja silmaarsti Aili Madissoni 12.09.2022 epikriis. Lisandunud epikriisid tehtud otsust ei muuda, sest lisandunud neurokirurgi epikriisis märgitud blokaadi ehk süsti tegemine parema karpaaltunneli piirkonda, peaks käelise tegevuse piiranguid vähendama ning võimaliku kirurgilise sekkumise ajaks (kui blokaadi tegemine ei aita) on kaebajal õigus saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. Tehtud otsust ei muuda ka gastroenteroloogi epikriisis kirjeldatud maksa tsüstiline haigus, sest käeoleval ajal see kaebaja kliinilisi sümptome ega tegevuspiiranguid ei põhjusta. Samuti ei muuda tehtud otsust lisandunud silmaarsti epikriisis kirjeldatud vasaku silma nõrknägevus koos laugudel olevate minimaalsete ateroomide ehk rasunäärme ummistustega, sest vasaku silma nõrknägevust on teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna piirangute hindamisel juba arvesse võetud (see on hinnatud töövõimet mitte mõjutavaks) ja laugudel olevad minimaalsed ateroomid nägemist ei mõjuta.
11.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse, kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Kaebajal on kokkuvõttes osaline töövõime, sest uuringute ja arstide/spetsialistide hinnangute ja läbivaatuste alusel on mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas ja käelises tegevuses. Raskeid piiranguid ei esine üheski tegevusvaldkonnas. Kaebajale on määratud ravi (taastusravi, ravimid, suunatud operatsioonivajaduse hindamiseks neurokirurgile).
Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust kaebajale sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema praegune töö. Kaebaja on suunatud käte probleemiga operatsioonivajaduse hindamiseks neurokirurgi konsultatsioonile ja määratud raviga võib käte seisund paraneda. Selja osas on seisund viimase aastaga olnud püsiv ja kaebaja vajab regulaarse taastus- ja valuravi jätkumist. Vastustaja on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ning kõik kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavad haigused. Ekspertarsti hinnangul olid olemasolevad terviseandmed piisavad eksperthinnangu läbiviimiseks ning tuvastas kõikki olemas olnud andmeid arvesse võttes, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Lisaks andis nii vaidemenetluses kui käesoleva kohtuasja raames täiendavalt omapoolse hinnangu töötukassa ekspertarst, kes nõustus ekspertarsti hinnanguga.
12.Kaebaja poolt 28.10.2022 täiendavalt kohtule esitatud seisukohad ja lisatud dokumendid (dr Jaanika Sass – 02.09.2022 ambulatoorne epikriis; dr Jaanika Sass – 01.10.2022 ambulatoorne epikriis (teine dokument); dr Andres Asser – 14.10.2022 ambulatoorne epikriis) ei muuda vastustaja otsuseid. Lisatud dokumentides nimetatud spinaalkanali sisese neurinoomi (st seljaajukanali sisese healoomulise kasvaja) operatsiooni järgselt jäänud L5 radikulaarset parempoolset tundlikkushäiret (st tuimust parema reie tagapinnal, sääre välisküljel ja labajala välimisel serval), nimmevalu (st seljavalu nimme piirkonnas) ja karpaaltunneli ehk karpaalkanali sündroomi on kaebaja töövõime hindamisel juba arvesse võetud. Neurinoomi operatsiooni järgselt jäänud parema jala tundlikkushäiret ja nimmevalu on arvestatud liikumise valdkonna piirangute hindamisel ning karpaaltunneli sündroomist tingitud käte tundlikkuse häireid käelise tegevuse piirangute hindamisel. Asjaolud, et kaebajale on tehtud blokaad paremasse karpaalkanalisse, ta on saanud magnetravi, ta on pandud karpaalkanali sündroomi tõttu operatsiooni järjekorda, ei muuda vaidlustatud otsuseid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse töövõimet koos arsti poolt määratud raviga. Planeeritava operatsiooni ajaks, kui käelise tegevuse piirangud võivad ajutiselt suureneda, on kaebajal õigus saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. On tõenäoline, et pärast puhkust tööle naastes kaebaja vaevused süvenesid, sest töötervishoiuarsti dr Jaanika Sassi 02.09.2022 epikriisi kohaselt on kaebaja töö juurdelõikusmasina operaatorina füüsiliselt raske, eeldab sundasendis viibimist ja raskuste teisaldamist, koormates nii käsi, selga kui jalgu. Kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks puuduva töövõimega, sest töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei puugi olla tema praegune töö. Mis puudutab kaebaja poolt mainitud seost käte haiguse ja töö vahel, siis töötervishoiuarsti dr Jaanika Sassi 02.09.2022 ja 01.10.2022 epikriiside kohaselt on kaebaja pöördunud kutsehaiguse ekspertiisiks, ekspertiis jätkub ning sellega tegeleb töötervishoiuarst. Ka sel juhul, kui kaebajal tuvastatakse seos käte haiguse ja töö vahel ning tal diagnoositakse kutsehaigus, ei anna see veel alust puuduva töövõime tuvastamiseks. Kutsehaigus ei pruugi põhjustada töövõime täielikku puudumist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Töövõime hindamise menetlust reguleerivad TVTS ning määrus nr 39.
Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamise menetluses ekspertarsti (vastustaja 27.09.2022 vastuse lisa 2 ja 4 – dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnangud 17.04.2022 ja 29.05.2022). ETK ekspertarst andis oma arvamuse kohtumenetluses (vastustaja 27.09.2022 vastuse lisa 11).
15.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3).
16.Kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks. Kohtule nähtub, et nii 17.04.2022 kui ka 29.05.2022 koostatud ekspertarvamustes on kajastatud valdkondade kaupa nii kaebaja enda hinnangud oma terviseseisundile TIS andmeid kaebaja kohta, mis kinnitavad või lükkavad ümber kaebaja väited oma terviseseisundi osas. Samuti on TIS andmed kajastatud kohtumenetluses antud ekspertarsti arvamuses.
17.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Ekspertarst tuvastas 17.04.2022 ja 29.05.2022 eksperthinnangus kaebajal järgmised mõõdukad piirangud (hinne 2): 1) liikumine eri tasapindadel; 2) seismine ja istumine; 3) käteosavus. Muid võtmetegevusi hindas ekspertarst hinnetega 0 või 1 (vt kohtuotsuse p 8).
Seega on kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa 6. Vastustaja on õigesti viidanud määruse nr 39 § 6 lg-le 6, mille kohaselt arvväärtuste liitmisel ei võeta arvesse hindeid 0 ja 1. Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Vastustaja 18.04.2022 otsusest nähtuvalt on vastustaja teinud otsuse tuginedes töövõime hindamise taotlusele, terviseandmetele jm kogutud andmetele ning nende alusel koostatud eksperdiarvamusele.
18.Kohtule nähtub eeltoodud tõenditest, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel liikumise valdkonnas arvestanud 17.04.2022 eksperthinnanguga, mille kohaselt esineb tal mõõdukas piirang liikumisel eri tasapindadel lähtuvalt lülisamba luulisest muutusest koos võimaliku närvijuurte mõjutusega (p 1.1). Vastavateks TIS andmeteks on töötervishoiuarsti Jaanika Sassi 09.03.2022 epikriis (kaebuse lisa). Samal põhjusel on ekspertarst leidnud, et kaebajal on mõõdukas piirang seismisel ja istumisel (p 1.4). Vastavateks TIS andmeteks on ortopeedi Tiit Härma 22.03.2022 epikriis (kaebuse lisa). Ekspertarst leidis, et kaebajal esineb mõõdukas piirang käteosavuses järgmistel põhjustel: tundlikkus kätel alanenud paremal ulnaarsel ja 4.-5. sõrmel, mõlemapoolselt ilmneb keskmises raskusastmes n.medianuse kompressioonneuropaatia karpaalkanali nivool, paremal > vasakul (p 2.2), mille alusel on diagnoosiks karpaaltunneli sündroom.
19.Neid hinnanguid kinnitas kohtumenetluse ajal kaasatud ETK ekspertarst (ETK vastuse lisa). ETK ekspertarsti hinnang liikumise valdkonna kohta TIS andmete põhjal on järgmine: kaebajal on ka pärast 31.05.2021 selja operatsiooni seljavalu muutuste tõttu lülisambas nimme-ristluu segmendi tasemel. Samuti esineb parema jala tuimus. Vaatamata sellele kaebaja kõnnib tavaliselt, ilma abivahendita, suudab käia nii kandadel kui varvatel, kükist tõuseb ilma käte abita, tema lülisamba liikuvus ette on vaba, taha vähesel määral piiratud. Kuna kaebaja suudab kõndida ilma abivahendi ja teise inimese abita, siis on tegemist mõõduka piiranguga. ETK ekspertarst leiab, et TIS andmetest ei nähtu, et seljavalu tõttu on kaebajal suured raskused seismisel ja istumisel: ta kükist ilma käte abita, tema lülisamba liikuvus ette on vaba, taha vähesel määral piiratud. Seetõttu on piirang mõõdukas. ETK ekspertarst märgib, et käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. TIS andmetel on kaebajal diagnoositud karpaaltunneli sündroom ning sellest põhjustatud käte tuimus ja „suremine“. See piirang on mõõdukas, sest elektroneuromüograafilise uuringu alusel on tegemist keskmise raskusega karpaaltunneli sündroomiga. Käte jõudluse ja liikuvuse häireid, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel kaebajal kirjeldatud ei ole (TIS-s olevad töötervishoiuarsti J. Sassi 09.03.2022 ja 01.04.2022 epikriisid ning 16.03.2022 saatekiri).
20.Kohtule ei nähtu nende tõendite alusel asjaolusid, mis viitavad sellele, et vastustaja oleks ilmselgelt eksinud, kui hindas kaebaja eelviidatud piiranguid mõõdukaks ning muid piiranguid kergeks. Seejuures on arvestatud, et kaebajale on määratud käte ortoosid ja ta on suunatud operatsioonivajaduse hindamiseks neurokirurgi konsultatsioonile, mis ekspertiisi toimumise ajal ei olnud veel toimunud.
21.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on ekspertarst
ka teinud (17.04.2022 eksperthinnangu lk 15), märkides, et kaebajale ei sobi tööülesanded, millega kaasneb raske füüsiline töö ja käte peenmotoorikat nõudvate tegevuste pidev sooritamine.
22.Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud TIS-s olevate andmete õigsust ja terviklikkust, vaid vaidlustanud töövõime ulatuse. Kohtule nähtub, et kaebuse tekst „ta ei ole enam võimeline sellist liiki tööd tegema“ viitab sellele, et kaebaja lähtub oma praegusest tööst. Selline lähenemine on ekslik: töövõime hindamisel arvestatakse igasugust kaebajale sobivat tööd. Sellest tulenevalt ei oma tähendust, kas kaebaja vaegusi määratleda kutsehaigusena, st konkreetsest tööst lähtuvate vaegustena. ETK ekspertarst on hinnanud, et valdavalt istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemist nõudvat tööd peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma.
23.Kaebaja poolt 28.10.2022 esitatud dokumendid (dr Jaanika Sass – 02.09.2022 ambulatoorne epikriis; dr Jaanika Sass – 01.10.2022 ambulatoorne epikriis (teine dokument); dr Andres Asser – 14.10.2022 ambulatoorne epikriis) ei sisalda andmeid, mis ei oleks teada olnud vaidlustatud otsuste aluseks olevaid eksperthinnanguid tehes.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja andmetest, puuduvad viited sellele, et vastustaja oleks olulisi andmeid arvestamata jätnud. Seetõttu on otsused õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
26.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.