Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
30.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-620
Haldusasi
Xi (X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise 04.02.2021 otsuse nr ERESID-82292 ning 05.03.2021 vaideotsuse nr 15.3-24/16-2 tühistamise ja taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamise nõudes.
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Volitatud esindaja: Ilona Karlson Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Volitatud esindaja: Triin Randoja
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 04.02.2021 otsusega nr ERESID-82292 keelduti Xile (edaspidi kaebaja) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest. Kaevatavas otsuses on välja toodud asjaolud ja menetluse käik ning õiguslikud põhjendused. Otsuse kohaselt PPA on keeldunud Xile e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest tulenevalt Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 3 p-st 2. PPA muuhulgas märgib otsuses, et kaaludes otsuses toodud kõiki asjaolusid kogumis ei ole taotlejale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS tingimustega ning PPA keelduv otsus on proportsionaalne. PPA selgituse kohaselt kui on vähimgi kahtlus isiku usaldusväärsuses, siis
teda e-residendiks ei võeta ja talle digitaalset isikutunnistust välja ei anta. Vastustaja väitel kaebajal puudub õigus nõuda endale e-residentsust ning PPA-l ei ole kohustust temale välja anda e-residendi digitaalset isikutunnistust. E-residentsus on hüve, mida Eesti riik pakub välismaalastele ning PPA e-residentsuse välja andmise otsustamisel lähtub Eesti riigi huvidest. Kohus 31.08.2022 määrusega kuulutas kohtumenetluse osaliselt kinniseks PPA 26.07.2021 taotluse nr 1.2-2/253-2 (teksti) ja selle lisade 1 ja 2 osas ning piiras kaebuse esitaja ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud dokumentidega. Kohus on eelviidatud menetlusdokumentide sisuga tutvunud ja vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust kontrollinud.
Kaebuse esitaja selgitab, et ta on Läti Vabariigi kodanik. Kaebaja on kahe Eestis registreeritud äriühingu omanikuks ja juhatuse liikmeks: OÜ Eko Trade & Finance (r/k 11426334, KM nr EE 101186153 EORI nr: EE11426334) on asutatud ja tegutseb alates 20.09.2007 ning Kaebaja on osaühingu ainuke juhatuse liige alates sellest ajast (lisa 1, lisa 2). OÜ AddGlobe (r/k11879283, KM nr EE101590024, EORI nr: EE11879283) on asutatud ja tegutseb alates 15.01.2010 ning kaebaja on osaühingu ainuke juhatuse liige alates sellest ajast (lisa 3, lisa 4). Kaebaja eelmine digitaalne isikutunnistus nr xxxxxxx oli pikendatud 2 aastaks alates 19.11.2018, selle kehtivusaeg lõppes 19.11.2020. Eelmise digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja lõppemise tõttu esitas kaebaja 2020 novembris Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks, mis registreeriti numbriga 1052845472. PPA keeldus 04.02.2021 otsusega e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel. ITDS § 205 lg 2 sätestab, et e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. PPA otsusest ei nähtu, milliste eesmärkidega oleks vastuolus kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmine ning mis põhjustel ning kaebajal ei ole võimalust sellega tutvuda, kuna kooskõlas ITDS-ga ei tutvustatud kaebajale otsuse ja vaideotsuse aluseks olevat menetlusteavet. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. See võimaldab tegeleda ettevõtlusega kaugteel. Kuna kaebajal on 2 tegutsevat äriühingut Eestis, siis sai kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse esimesel võimalusel, mis aitas operatiivselt äriühinguid juhtida. Alates 2007 kaebaja äriühingud maksavad regulaarselt kõiki kohaldatavaid makse: tulumaksu, käibemaksu, tööjõumaksu, jne), tollivormistuse läbiviimisel tasutakse ka tollimaks ja käibemaks, mis annab usaldusväärsust äriühingutele ning juhatusele ja omanikule, kelleks on kaebaja. Kaebaja on varasemalt omanud ja seejärel uuesti taotlenud e-residendi digitaalset isikutunnistust ettevõtlusega tegelemiseks. Registrite ja EMTA andmed kinnitavad Eestis sellel eesmärgil õiguspäraselt tegutsemist, seega vastab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine ilmselgelt seaduses toodud eesmärgile (Eesti majanduse soodustamine). Seaduse eesmärgiks saab kindlasti pidada majandustegevuse soodustamist, mida teostatakse riigis kehtivaid seaduseid järgides ja makse maksmises. E-residendi digitaalse isikutunnistuse annab välismaalasele võimalused Eesti õigusruumis tegutsemiseks. E-residendi digitaalse isikutunnistusega kaasneb välismaalasele turvaline digitaalne identiteet, mis annab talle ligipääsu Eesti riigi e-teenustele (nt digitaalallkirja andmise võimalus) ja võimaluse neid
kasutada. Kaebaja esmase e-residendi digitaalse isikutunnistuse saamiseks oli tal täidetud ja on täidetud e-residendi isikutunnistuse saamise eeldused - olemasolev seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Sellest ajast midagi ei ole muutunud. Kaebaja on Eestis pikaaegselt tegutsevate äriühingute omanik ja juhatuse liige, kellel on vajalik suhelda äriregistriga ja muude riigi asutustega, ning e-residendi digitaalse isikutunnistus aitab lihtsustada äriühingute sisest korraldust ja juhtimist. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 3 lg-le 2 halduse õigusakt/toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Võttes arvesse ülemaailmset pandeemiat, kaebaja Eesti äriühingute pikaajalist äritegevust ning Eesti äriühingute operatiivsuse juhtimise vajadust, on kaebaja seisukohal, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus on põhjendamatu, ei ole kohane ning ei ole proportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et PPA võiks võimaldada temale Eesti riigi poolt pakutavat hüve - e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist. Kaebaja kasutab pidevalt oma põhitegevuses ja äriühingute juhtimises e-residentsuse digitaalse isikutunnistust, millest tulenevalt mõjutab PPA otsus e-residentsuse digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta otseselt kaebaja õigusi. Vastustaja selgitab, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastavalt HMS § 1 lg-le 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lg 4 kui erinormi kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-test 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seega ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5). Seega, kaebajale vastavate kaalutluste esitamata jätmine 04.02.2021 teates ning 05.03.2021 vaideotsuses on õiguspärane. Vaidlusaluses küsimuses on PPA sisemise dokumendina olemas 04.02.2021 eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus nr ERESID-82292 koos põhjendustega. Nimetatud dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 19 ja ITDS § 207 lg 3 alusel. PPA esitas otsuse nr ERESID-82292 kohtule ning kohtul on võimalus kõikide PPA põhjendustega tutvuda ning otsuse õiguspärasust kontrollida. E-residentsus antakse usaldusväärsele välismaalasele heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks selleks, et lihtsustada eemal olles asjaajamist Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ning eraõiguslike isikutega. E-residentsus ei tohi olla isiku õigusvastase tegevuse soodustamise vahend. PPA keeldus 04.02.2021 otsusega kaebajale e-residendi digitaalset isikutunnistust väljastamast, kuna PPA-le on teatavaks saanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla kaebaja ja tema ettevõtete usaldusväärsuse. Vastavalt ITDS § 205 lg-le 2 on e-residentsuse üheks peamiseks eesmärgiks Eesti majanduse arengu soodustamine. Kuna PPA on seisukohal, et kaebaja ei pruugi seniste kahtluste pinnalt soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi, siis ei oleks kaebajale ka e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 toodud eesmärkidega. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna e-residentsus tagab ligipääsu kõikidele Eesti e-teenustele, sealhulgas ka finantsteenustele, siis kaasneb sellega ka osa kõrgendatud riskist kohalikule pangandussektorile
ja riigile tervikuna. Seega on ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. Xe äritegevuse kohta hetkel aktuaalsed andmed ei näita tema usaldusväärsust. Seadusandja on selgitanud ITDS-i seletuskirjas, et kui on kahtlus isiku usaldusväärsuses, siis taotlejale digitaalset isikutunnistust välja ei anta. Samuti nähtub e-residentsuse loomise kontseptsioonist (ITDS-i seletuskirja lisa), et kui on vähimgi kahtlus isiku usaldusväärsuses, siis teda e-residendiks ei võeta ja talle e-residendi digitaalset isikutunnistust välja ei anta. Seega on PPA-l õigus keelduda e-residentsuse andmisest vähemagi kahtluse korral ja sellega ei rikuta ühtegi isiku õigust. Asjaolu, et PPA on varem kaebajale e-residentsuse andnud, ei tõenda, et kaebaja äritegevus soodustab Eesti majanduse arengut. Samuti ei tähenda see, et kaebajal on jätkuv õigus e-residentsusele. Viimati esitatud taotluse menetlemisel kogutud andmed kaebaja äritegevuse kohta viitavad, et kaebaja ei ole usaldusväärne. Samuti ei saa kaebaja tugineda sellele, et on kõik nõutavad maksud tasunud. Maksevõimelisus ei välista kaebaja ega tema ettevõtete ebausaldusväärsust. PPA peab vajalikuks märkida, et e-residendi digitaalne isikutunnistus on hüve, mitte õigus. Seega puudub isikul õigus nõuda digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jätmist. Õigust e-residentsusele ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. E-residentsuse väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub PPA Eesti riigi huvidest. PPA leiab, et kuna X ei ole oma äritegevusega näidanud üles usaldusväärsust, ei ole temale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine kooskõlas e-residentsuse eesmärgiga soodustada Eesti majanduse arengut.
Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike selgitustega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtumenetluses pooled vaidlevad selle üle, kas Xile (edaspidi kaebaja) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumine Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA, vastustaja) 04.02.2021 otsusega nr ERESID-82292 oli õiguspärane. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) §-s 206 on sätestatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ning sama seaduse §-s 207 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse kord. ITDS 206 lg 3 p 2 sätestab, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. ITDS § 205 lg 2 kohaselt e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. ITDS § 207 lg 4 näeb ette, et E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse Haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 206 lõikest 2 või 3 tulenev õiguslik alus. ITDS § 206 lg 3 p 2 on antud juhul e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse õiguslik alus.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 4 kohaselt kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav. HMS § 57 lg 1 kohaselt haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud neid seadusest tulenevaid nõudeid. Kohtule on esitatud vaidlustatud otsuse terviktekst (koos põhjendustega), millega kohus on kohtumenetluse ajal tutvunud ning mis on võimaldanud kohtul sisuliselt kontrollida otsuse õiguspärasust. Kohus 31.08.2022 määrusega kuulutas menetluse osaliselt kinniseks PPA 26.07.2021 taotluse nr 1.2-2/253-2 (teksti) ja selle lisade 1 ja 2 osas ning sellega piiras kaebuse esitaja ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud dokumentidega. Eelnimetatud kohtumääruses muuhulgas on märgitud, et kuigi alates 15.03.2019 kehtima hakanud ITDS § 207 lg 3 sõnastusest võib aru saada, et teabe avaldamise piirang ei ole enam absoluutne, nähtub Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) seletuskirjast, et absoluutse piirangu lubatavus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lg-ga 1 ning uus sõnastus (kehtib alates 15.03.2019) on üksnes sätte täiendus tulenevalt üldmääruse tekstist. E-residendi menetlustes isikuandmete töötlemise viisi ja meetodi avalikustamine ohustab avalikku korda, mistõttu on piirangu rakendamine kaalutletud ja õiguspärane. Kohus sedastab 31.08.2022 määruses, et „/.../kohtupraktikas on asutud seisukohale (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 kohtumääruse p 15 haldusasjas nr 3-19-206), et ITDS § 207 lg 3 kohaselt ei ole menetlusosalisel ega muul isikul õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Kuigi viidatud juurdepääsupiirang haldusmenetluse materjalidele ei ole automaatselt aluseks kaebaja õiguste piiramiseks kohtumenetluses, on siiski tegemist asjaoluga, mis juurdepääsupiirangu kohaldamist toetab. Ringkonnakohtu hinnangul puudus põhjus eeldada, et kohtumenetluses kõnealuste dokumentide avalikustamisel ohtu avaliku korra kaitsele enam ei esine/.../. Kohtule esitatud dokumentide alusel kohus leiab, et PPA huvi piirata juurdepääsu 04.02.2021 otsuse sisule (selle põhjendustele) on ilmselt kaalukam kaebaja subjektiivsest õigusest tutvuda nimetatud ametisiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendiga ning saada (üksikasjalikku) teavet põhjuste kohta, miks temale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keelduti. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab PPA taotluse ja kuulutab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe kaitseks käesoleva haldusasja menetluse PPA 26.07.2021 taotluse nr 1.2-2/253-2 (tervikteksti) ja selle lisade 1 ja 2 osas kinniseks ning piirab kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda selles osas haldusasja toimikuga. Lisaks kohus selgitab, et kohtulik kontroll eelviidatud dokumentide osas on kohtumenetluses tagatud, kuna kohtule on need menetlusdokumendid esitatud ja kohus tutvub nende sisuga ning selle põhjal hindab keeldumise õiguspärasust ja põhjendatust/.../.“ Käesolevas asjas kohus ei saa avalikustada otsuse tervikteksti ega avaldada põhjendusi, kuid kohus kinnitab, et on tutvunud menetluse kinniseks kuulutatud osas esitatud tõenditega, neid hinnanud ja kujundanud oma seisukoha vaieldava otsuse põhjendatuse kohta. Kohus ei nõustu kaebajaga, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus on põhjendamatu, ei ole kohane ega proportsionaalne. Kohus, hinnanud otsuse sisu (koos põhjendustega), sellisele järeldusele ei tulnud. Otsuses on toodud põhjendused/kaalutlused, millega kohus nõustub.
Vastustaja selgituse kohaselt e-residentsus antakse usaldusväärsele välismaalasele heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks selleks, et lihtsustada eemal olles asjaajamist Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ning eraõiguslike isikutega. Kohus nõustub, et e-residentsus ei tohi olla isiku õigusvastase tegevuse soodustamise vahend. Vastustaja keeldus kaebajale e-residendi digitaalset isikutunnistust väljastamast, kuna PPA-le on teatavaks saanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla kaebaja ja tema ettevõtete usaldusväärsuse. Vastavalt ITDS § 205 lg-le 2 on e-residentsuse üheks peamiseks eesmärgiks Eesti majanduse arengu soodustamine. PPA on seisukohal, et kuna kaebaja ei pruugi seniste kahtluste pinnalt soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi, siis ei oleks kaebajale ka e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 toodud eesmärkidega. PPA selgitab, et e-residentsus tagab ligipääsu kõikidele Eesti eteenustele, sh ka finantsteenustele, seega kaasneb sellega ka osa kõrgendatud riskist kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna, mistõttu on ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omaksid isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. PPA leiab, et kuna X ei ole oma äritegevusega näidanud üles usaldusväärsust, ei ole temale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine kooskõlas eresidentsuse eesmärgiga soodustada muuhulgas Eesti majanduse arengut. Vastustaja kinnitusel kaebaja äritegevuse kohta hetkel aktuaalsed andmed ei näita tema usaldusväärsust. Seadusandja selgitab ITDS-i seletuskirjas, et kui on kahtlus isiku usaldusväärsuses, siis taotlejale digitaalset isikutunnistust välja ei anta. Samuti nähtub e-residentsuse loomise kontseptsioonist (ITDS-i seletuskirja lisa), et kui on vähimgi kahtlus isiku usaldusväärsuses, siis teda e-residendiks ei võeta ning e-residendi digitaalset isikutunnistust välja ei anta. Seega on vastustajal õigus keelduda e-residentsuse andmisest isikule vähimagi kahtluse korral, mis on kohtu hinnangul igati mõistetav. Vastustaja andmetel viimati esitatud taotluse menetlemisel kogutud andmed kaebaja äritegevuse kohta viitavad, et kaebaja ei ole usaldusväärne. Kohus nõustub, et eresidendi digitaalne isikutunnistus on hüve, mistõttu puudub isikul õigus nõuda endale digitaalse isikutunnistuse väljaandmist või selle kehtima jätmist ning et õigust e-residentsusele ei saa käsitleda isiku subjektiivse õigusena. Vastustaja kinnitusel e-residentsuse väljaandmisel ja kehtetuks tunnistamisel lähtub PPA Eesti riigi huvidest, mis kohtu hinnangul on õige seisukoht. Kaebaja on lisaks otsusele vaidlustanud ka vaideotsuse. ITDS § 207 lg 5 sätestab, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Seda seadusest tulenevat nõuet on vastustaja järginud. Vaideotsuse kohaselt PPA on hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, mille pinnalt on otsustanud jätta vaide rahuldamata. Samas PPA ei saa vaideotsuses välja tuua neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Vaideotsuse osas kohus lisaks märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine), samuti kui vaidemenetluses on selgunud uued õiguslikud/faktilised asjaolud, uute tõendite esitamine jms, mis oleks võinud olla aluseks vaidemenetluses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. Kohus ei ole käesolevas kohtuvaidluses selliseid asjaolusid tuvastanud. Samuti ei ole vaidlusalusel vaideotsusel kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi, kuna see ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhteid.
Kohtu hinnangul vaidlustatud PPA 04.02.2021 otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud ka kaebaja õiguste rikkumist 05.03.2021 vaideotsuse alusel (vaidemenetluses). Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.
HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.