1.Albiorix OÜ esitas 24.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohustamiseks kõrvaldama kõik põhjendamatute toimingute tegemisega kaasnenud tagajärjed. Kaebaja selgitas, et Tallinna Halduskohtu menetluses on Albiorix OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
08.02.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/050818-15 tühistamiseks ja et haldusasja nr 3-21-476 menetluse käigus esitati kaebajale 25.11.2021 hoiatus, et Albiorix OÜ-l on tekkinud võlg summas 906,47 eurot. Kaebaja väitel soovitati talle 12.01.2022 toimunud kohtuistungil haldusasjas nr 321-476 esitada selle kohta eraldi kaebus.
2.Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus andis tähtaja määrusele vastamiseks, keelduvate otsustuste (vastused, haldusaktid) esitamiseks ja vastava riigilõivu tasumiseks.
3.Kaebaja vastas kohtumäärusele 04.02.2022. Kaebaja selgitas, et kaebus on esitatud seonduvalt Maksu- ja Tolliameti 25.11.2021 haldusaktiga nr 13-11/49779, millega kohustati teda 906 euro ja 47 sendi suurust summat tasuma. Kaebaja tasus ka 20 euro suuruse riigilõivu.
4.Tallinna Halduskohtu 09.02.2022 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta. Kohus andis viieteistkümne päevase tähtaja tähtaegsusega seonduvate selgituste- ning vajadusel ka tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning täiendavalt 7 euro ja 19 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks.
5.Kaebaja vastas kohtumäärusele 11.02.2022, märkides, et tasus ka täiendava riigilõivu. Kaebaja selgitas, et Tallinna Halduskohus määras 18.11.2021 haldusasjas 3-21-476 kaebuse läbivaatamisele suulises menetluses, märkides samas, et menetlusosalistel oli võimalik esitada kohtule täiendavaid taotlusi, selgitusi ja tõendeid hiljemalt 16.12.2021, millega seoses esitas kaebaja 15.12.2021 õigeaegselt oma seisukohad. Seega püüdis kaebaja antud asjaoludele kohtu tähelepanu juhtida. Kaebaja võis eeldada, et ta võis oma mittenõustumise ja põhjenduse esitada vastavalt vajadusele ka muul viisil, kuid seletustes koos kohtule esitatud tõenditega on selgelt näha, et ta ei nõustunud kaebajalt nõutava summaga. Seoses sellega ei esitatud kaebust eraldi, sest antud asjaolu oli seotud haldusasjaga nr 3-21-476. Haldusasjas nr 3-21-476 toimunud 12.01.2022 kohtuistungil sooviti kaebajale esitada põhjendamatu võla tekkimise kohta eraldi kaebus.
6.Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse ning küsiti Maksu- ja Tolliameti seisukohta kaebuse osas.
7.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 24.03.2022 ning taotles muu hulgas menetluse lõpetamist, kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades.
7.1.Kaebajale on MTA 25.11.2021 korraldus nr 13-11/49779 tehtud teatavaks 25.11.2021. Kaebaja ei esitanud halduskohtule taotlust 25.11.2021 korralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul. Kaebaja on põhjendanud kaebetähtaja ületamist asjaoluga, et ta pöördus MTA toimingute vaidlustamiseks haldusasjas nr 3-21-476 esitatud 15.12.2021 menetlusdokumendiga, kuid 15.12.2021 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt ei esitanud kaebaja haldusasjas nr 3-21-476 taotlust ei MTA 25.11.2021 korralduse nr 13-11/49779 tühistamiseks ega ka MTA toimingute vaidlustamiseks. Kaebaja küsis 15.12.2021 esitatud menetlusdokumendis halduskohtult üksnes selgitust. Seega ei anna haldusasjas nr 3-21-476 esitatud 15.12.2021 menetlusdokument alust väiteks, et tegemist on objektiivse põhjusega kaebetähtaja ületamisel.
7.2.Kaebaja ja MTA vahelisest e-kirjavahetusest ajavahemikul 15.03.2021 – 25.03.2021 nähtub, et MTA on kaebajat teavitanud sellest, et maksuotsuse vaidlustamine ei peatanud haldusakti täitmist, vaid haldusakti täitmine on peatatud alles pärast Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määrust esialgse õiguskaitse osalisel kohaldamisel. Kaebaja ei vaidlustanud MTA toiminguid ajavahemikul 15.03.2021 – 25.03.2021 ei haldusasjas nr 3-21-476 ega iseseisva vaidega ega ka kaebusega halduskohtusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti 25.11.2021 korralduse nr 13-11/49779 tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrusega menetlusse võetud.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). Antud juhul on vastustaja taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.
10.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib HKMS § 46, kusjuures tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kaebaja 11.02.2022 täiendavate selgituste punktis 3.1. esitatu ongi tõlgendatav kaebetähtaja ennistamise taotlusena.
11.Maksu- ja Tolliamet leiab aga kaebuse kohta esitatud 24.03.2022 vastuse punktis 3.2, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja selgituste kohaselt tehti MTA 25.11.2021 korraldus nr 13-11/49779 kaebajale teatavaks samal päeval ehk siis 25.11.2021. Kaebaja ei ole selles osas ka vastupidist väitnud. Kaebuse lisana on esitatud ka 25.11.2021 e-kiri, milles küsiti maksuhaldurilt 906, 47 euro suuruse võla kohta selgitust, millest järeldub, et vaidlustatud haldusaktist oldi teadlik. Kaebaja sõnul pöördus ta MTA toimingute vaidlustamiseks kohtusse haldusasjas nr 3-21-476 esitatud 15.12.2021 menetlusdokumendiga. Vastustaja on aga selle ümber lükanud. Maksuhalduri sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. Haldusasjas nr 3-21476 esitatud 15.12.2021 menetlusdokumendist nähtub, et vastustajalt oli soovitud saada mitmesuguseid selgitusi ning püstitatud küsimusi seonduvalt vastustaja tegevusega. 25.11.2021 korralduse tühistamise nõuet selles ei sisaldu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et haldusasjas nr 3-21-476 esitatud kaebaja 15.12.2021 menetlusdokument ei anna alust pidada kaebetähtaega ületatuks objektiivsetel põhjustel.
12.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud ja selle ennistamiseks ei ole alust. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja ületamise objektiivsete põhjustega ei saa olla tegemist eelkõige seetõttu, et 25.11.2021 korralduse teisel leheküljel on selgelt märgitud, et seda oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul. Ka ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks viide 12.01.2022 toimunud kohtuistungil antud soovitusele, sest nimetatud kuupäevaks oli kaebetähtaeg samuti selgelt ületatud. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga.
13.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuulu, mis tähendab seda et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada.
14.Arvestades asjaolu, et menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 27 eurot ja 19 senti lähtuvalt HKMS § 104 lg 5 punktist 4 kaebajale tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
15.Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4), välja arvatud eelnevalt nimetatud riigilõivu osas. Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt siiski tekkida ei saa, sest Maksu- ja Tolliamet ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, kusjuures haldusasja materjalist ka ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud. Seoses eelnimetatuga võib ühtlasi veel märkida, et kohtupraktika käigus on korduvalt asutud seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.