X kaebus Keskkonnaagentuuri 31.10.2022 käskkirja nr 1-1/22/181 „Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Keskkonnaagentuur, esindaja RV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 haldusasjas nr 3-22-2523.
2.Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Keskkonnaagentuuri 31.10.2022 käskkirja nr 1-1/22/181 „Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamine“ kehtivus kuni haldusasjas nr 3-22-2523 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
X-le väljastati 01.09.2004 metsakorraldaja kutsetunnistus nr 074 metsakorraldustööde teostamiseks kehtivusega kuni 01.09.2022.
2.Keskkonnaagentuur teavitas 10.08.2022 teatega nr 8-13/22/1368 „Teade metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest“ X metsakorraldaja tunnistuse nr 074 kehtetuks tunnistamise kaalumisest metsaseaduse (MS) § 122 lg 51 p 1 alusel. Teate kohaselt tegi Keskkonnaagentuur kokkuvõtte X poolt inventeerimisandmete metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse (metsaregistrisse) esitatud taotlustest ajavahemikul 01.09.2021‒ 30.06.2022 ning taotlustest oli puudusega 31%, mis annab aluse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. X-le anti tähtaeg kirjalike arvamuste ja vastuväidete esitamiseks.
3-22-185
3.X esitas 26.08.2022 kirjalikud seisukohad Keskkonnaagentuuri 10.08.2022 teatele nr 813/22/1368.
4.Keskkonnaagentuur pikendas 31.08.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/158 X metsakorraldaja tunnistuse nr 074 kehtivust alates 01.09.2022 viieks aastaks.
5.Keskkonnaagentuur tunnistas 31.10.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/181 X-le 01.09.2004 väljastatud metsakorraldaja tunnistuse nr 704 kehtetuks alates 07.11.2022. Käskkirja kohaselt on kaebaja ajavahemikul 01.01.2022‒30.06.2022 esitatud inventeerimisandmetes ületanud lubatud veaprotsenti (20%, MS § 122 lg 51 p 1), mistõttu on põhjendatud tunnistuse kehtetuks tunnistamine. Metsakorraldaja töö kvaliteedis on olnud pikema aja jooksul puudusi ning olenemata korduvatest teavitustest ei ole töö kvaliteet paranenud.
6.X esitas 29.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaagentuuri 31.10.2022 käskkirja nr 1-1/22/181 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks. Pärast metsakorraldaja tegevusloa pikendamist ei olnud vastustajal õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust samadel asjaoludel jätkata. Tegevusloa pikendamise otsuses väljendub vastustaja heakskiit kaebaja tegevusele ning pikendatud tegevusloa tühistamine kaks kuud hiljem on sõnamurdlik. Haldusorganil on tegevusloa menetlemiseks 30-päevane tähtaeg alates ettevõtja poolt taotluse esitamisest. Nimetatud tähtaeg möödus 26.09.2022. Vastustajal puudub mõistlik ajend, miks tühistada tegevusluba enam kui kuu aega hiljem. Igal järelevalvemenetlusel peaks olema selge lõpp. Käskkiri on põhjendamata ning vastustaja on kuritarvitanud kaalutlusõigust. Käskkirjast ei selgu, miks on võetud aluseks 6 kuu statistika. Nii valitud periood kui ka kontrollimenetluse aeg ei ole vähetähtsad, kuivõrd sageli läheb metsaregistrisse kantud mets aktiivsesse kasutusse ning selle tuvastamine, kas eksis metsakorraldaja või tema tegevust kontrollinud ametnik, võib osutuda üsna kiiresti võimatuks. Statistikas esitatud andmed ei lange kokku lisatud tabeliga, mistõttu on ilmne, et käskkirja aluseks olnud vigade statistika ei vasta tegelikkusele, on moonutatud ega saa olla usaldusväärne. Vastustajal puuduvad usaldusväärsed kontrollandmed, mille alusel hinnata kaebaja vigu. Reeglina on vastustaja töötaja mõõtmisandmete kohta märkinud, et takseeritud ja kaebaja poolt metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldise vanus, täius, kõrgus või muu füüsikalise suurusena väljendatud näitaja ei vasta metsa korraldamise juhendi mingile nõudele. Mitte ühelgi juhul ei ole väljendatud väidetavat mõõdetavat viga konkreetse numbri või suhtarvuna ega teostatud mõõtmisi. Sellisel kujul on vigade hindamine sisuliselt võimatu ja kaalutlusõiguse teostamisel vead paratamatud. Mitmete metsade inventariseerimisel võis olla viga, kuid see oli lubatud vea piirides. Korduvalt on noorendike andmetes tuvastatud vigu, mis on lubatud vea piirides. Vastustaja võis vigade hulka lugeda küsitavusi, mis ei ole vigadeks metsa korraldamise juhendi järgi. Nii ei pea metsa korraldamisel kirjeldama üksikuid kahjustumisi ega alati märkima kuivendamise tunnust. Kasvukohatüübi määramisel loetakse eksimuseks seda, kui määratud kasvukohatüüp ei asu kasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil kõrvuti. Looduses on väga raske hinnata, kas lageraie on tehtud 10 või 11 aastat tagasi. Metsa korraldamise juhend nõuab viimase 10 aasta tehtud tööde kirjeldamist. Kui noorendik on 15 aastat vana, siis on selge, et sel eraldusel toimus lageraie enam kui 10 aastat tagasi.
2(8)
3-22-185 Sageli on vastustaja metsaspetsialist märkinud otsuses, et kaebaja ei ole märkinud metsa päritolu. 60‒80-aastase metsa puhul on väga raske määratleda selle päritolu (nt kas hooldatud männik-kuusik on seemnetekkeline, külvatud, või istutatud). Nõustuda ei saa vastustaja arvamusega, et päritolu on tuvastatav aerofotodelt. Mõnel juhul on omanik hooldanud seemnetekkelist noorendikku viisil (metsa uuenemisel võsa harvendamise ja selekteerimise teel), mis paistab aerofotolt korrapärasena ehk istutatuna. Paljuski on selline järeldus oletuslik ega anna keskkonna ega metsamajanduslikult palju midagi juurde. Kui ei ole võimalik teha kindlaid järeldusi, ei saa oletuste puudumist esitatud andmetes pidada veaks. Igal veal metsa inventariseerimisel on keskkonnakaitseline, tuleohutusalane ja majanduslik kaal. Kui vastustajal pole andmeid eksimuse ulatuse ega sisu osas, pole võimalik viga kaalutlusõiguse teostamisel hinnata. Veelgi enam ‒ eksimusteks, mis saanuks minna kaebaja negatiivsesse statistikasse, ei tohi lugeda subjektiivseid arvamusi, millel puudub metsanduslik tähendus. Vastustaja on väitnud, et kaebaja poolt välja toodud probleemid pole olnud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kuid ei ole viidanud mitte ühelegi vea kogumile, mis oleks õigustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kui kaalutlusõiguse teostamine pole tajutav ehk on viidatud üksnes kontrollimatule suhtarvule, ei saa sellist kaalutlusõiguse teostamist pidada õiglaseks ja seaduslikuks. Kaebaja ei väida, et tema töös pole olnud eksimusi, kuid need eksimused eraldi ega kogumis pole olnud sellised, mis õigustaksid metsakorraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebaja jaoks kaasa raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja on 12 aastat tegutsenud metsakorraldajana ning see on olnud nii tema kui ka tema pere jaoks peamiseks sissetulekuks. Kui kaebaja ei saa pikemat aega metsakorraldajana tegutseda, kaotab ta sissetuleku. Samuti kaovad tema praegused kliendid ning nende tagasivõitmine, ka kaebuse kaebaja kasuks lahendamise korral, on võimatu või peab kaebaja tegema erakorralisi möönduseid enda kahjuks. Vaidlustatud käskkirja tagajärjed võivad olla pöördumatud ja põhjustavad kaebajale reaalset kahju. Esialgse õiguskaitse korras soovitud abinõu rakendamine ei puuduta avalikku huvi ega riku vastustaja õigusi.
7.Keskkonnaagentuur palus 05.12.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid ja veenvaid selgitusi selle kohta, kuidas ja millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks temale kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Asjaolu, et kaebaja on tegutsenud 12 aastat metsakorraldajana, ja oht kaotada sissetulek ning praegused kliendid, ei ole asjakohane, kuna metsakorraldaja tegevus ja metsakorraldustööde nõuetele vastavuse tagamine on olnud isiku enda mõjusfääris. Vastustaja andis 10.11.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/187 ettevõttele OÜ Metsakorralduskeskus, mille juhatuse liige on kaebaja, metsakorraldustööde tegevusloa. Seega ei esine kaebajale pöördumatuid tagajärgi ning asjakohane ei ole kaebaja väide, et ta on metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamisega kaotanud sissetuleku. Kaebaja on rikkunud MS § 122 lg 51 p-s 1 sätestatud nõudeid, mistõttu on kaebus perspektiivitu. MS § 122 lg 51 p 1 annab Keskkonnaagentuurile õiguse otsustada metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise, kui tunnistust omav isik on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse kandmiseks. Kaebaja kuue kuu perioodi veaprotsendiks on 31%. Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalusega on võimalik turult kõrvaldada valeandmeid või vigaseid andmeid esitavad metsakorraldajad, mille tulemusena väheneb metsaregistrisse esitatavate andmete tagasilükkamine vigade tõttu. See omakorda vähendab korduskontrolle ja halduskulusid. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate isikute ja 3(8)
3-22-185 tunnistusi omavate isikute poolt kvaliteetset teenust. Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei täida seaduse nõudeid, ei oleks tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tunnistusi omavate isikute töö kvaliteedi tagamine ja metsaregistri andmete usaldusväärsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei järgiks avalikkuse huvi, samuti ei oleks tagatud metsaregistri andmete usaldusväärsus.
8.Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. 12 aastat kutsetunnistuse alusel aktiivselt metsakorraldajana tegutsenud kaebaja jaoks toob metsakorraldaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine paratamatult kaasa tema valitud erialal tegutsemise piirangud. Kaebaja kaotab võimaluse teostada metsakorraldaja kutsetunnistust nõudvaid töid ja seeläbi vähemalt teatud osa oma sissetulekust. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei õigusta siiski praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kaebuse eduväljavaated ja kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ei ole niivõrd suured ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab avalik huvi. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole kohtul veendumust, et vastustaja on kaebaja tehtud metsakorraldustöid kaalutlusõigust kohaldades valesti hinnanud. Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 82 „Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise, tulemuste hindamise ning metsakorraldaja tunnistuse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ § 122 lg-st 2 tuleneb, et tunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevad rikkumised ei tohi olla vanemad kui üks kalendriaasta. Vastustaja on teinud kokkuvõtte metsakorraldaja poolt inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmiseks esitatud taotlustest ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 (dtl 71‒76). Kaebaja on kontrolliperioodil 01.01.2022–30.06.2022 esitanud kokku 194 (katastriüksuste arv) taotlust, millest puudustega oli esitatud 60. Puudustega esitatud taotlused moodustavad kõikidest esitatud taotlustest perioodil 01.01.2022–30.06.2022 kokku ligikaudu 31%. Seega näib esialgsel hinnangul, et vastustaja on talle antud kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse registri põhimäärus“ § 2 kohaselt on metsaregistri pidamise eesmärk koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistri andmetel on informatiivne tähendus (§ 3), kuid keskkonnaandmetele juurdepääs on oluline erinevate eesmärkide saavutamiseks, nt keskkonnateadlikkuse tõstmine, parem informeeritus keskkonnakasutustegevusest. Riik peab oma metsandusalaste ülesannete täitmiseks (loetletud MS § 6 lg-s 1) arvestust metsa paiknemisest, pindalast, tagavarast, seisundist ja kasutamisest metsaregistris vastavalt MS § 9 lg-le 1. Metsa korraldatakse eesmärgiga saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi (MS § 11 lg 1). Metsakorraldaja on füüsiline isik, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas MS alusel kehtestatud korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus (MS § 122 lg 1). Seega on metsakorraldajal kutsetunnistuse omamine vajalik tõendamaks, et isik valdab ja rakendab jätkuvalt piisavas ulatuses tööks vajalikke üldteoreetilisi ja kutsespetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Avalikes huvides on tagada metsakorraldaja töö kvaliteet seeläbi, et isikud, kellel ei ole piisavalt teadmisi ega oskusi, ei saaks metsakorraldaja tunnistust nõudvaid ülesandeid täita. Kaebaja iseenesest kaalukas õigus enda valitud erialal tegutseda ei kaalu üles samuti olulist avalikku huvi, et metsakorraldustöid teostataks kvaliteetselt ning andmeid esitataks õigesti ja 4(8)
3-22-185 töid teostaksid isikud, kel on piisavad teadmised ja oskused metsakorralduse usaldusväärsest teostamisest. Metsakorraldustööde nõuetekohase läbiviimise suhtes on huvi ka metsaomanikel, st nii kaebaja senistel kui võimalikel uutel klientidel, kuivõrd inventuur on eeltingimus raiete planeerimiseks. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate isikute poolt kvaliteetset teenust. Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei täida metsamajandustegevuses kehtestatud nõudeid, ei ole tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus ega usaldusväärsus. Vastav kaalutlus on olnud aluseks ka MS-sse metsakorraldajate kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise regulatsiooni loomisel (vt seletuskiri).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 23.12.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab OÜ Metsakorralduskeskus kaudu teenida sissetulekut, on ekslik. Metsakorraldaja põhitegevus on metsa looduses takseerimine (mõõtmine, hindamine), andmete töötlemine kaardi- ja andmefailideks ning andmete esitamine metsaregistrisse kandmiseks. Viimast saab teha üksnes metsakorralduse kutsetunnistust omav isik. Ükski OÜ Metsakorralduskeskus töötaja ei ole nõus oma nime all esitama andmeid, milles välitööd, mõõdistused ja andmetöötlused on teinud keegi kolmas isik. Y tegutseb pensionärina metsatakseerimisega enam-vähem hobi korras, C mahud on väikesed. Kaebaja ei saa neile ainult töö vahendamisega ja raamatupidamise teenuse pakkumisega tagada endale piisavalt teenistust. Suur osa kaebaja senisest sissetulekust on tulnud tema enda poolt teostatud töödest ja esitatud andmetest. Seega on kaebajale kutsetunnistus oluline, et saada elatusvahendeid. Vastustaja ei ole peale matemaatilise tehte (194-st 60 on 31%) teinud ühtegi sisulist analüüsi ja sellega on kaalutlusõiguse teostamine piirdunud. Kaebaja on esitanud selgitusi ja põhistusi selle kohta, et kaebaja vead pole metsakorraldamise juhendi kohaselt vead, vaid pigem on tegemist koolkondliku, stilistilise lahknevusega (nt kasvukohatüüpide määratlemine, väikeste metsaeraldiste moodustamine, kuivenduse mõju, kahjustuste kirjeldamine jne). Vastustaja ei ole esitanud ühtegi kvalitatiivset analüüsi väidetavate mõõtmisvigade kohta. Igal metsakorraldaja veal on oma keskkonnaalane, majanduslik kaal. Kuna vastustaja on lähtunud üksnes matemaatilisest tehtest, ei ole ta sisuliselt kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu kirjeldatud metsakorraldaja töö kvaliteedile seatud eesmärki. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema töö oleks olnud alati 100% korrektne. Kasvava metsa kirjeldamine ja mõõtmine on paratamatult väljakutse. Kui ei ole tegemist istutatud metsaga, toimub selle vanuse, kõrguse, puude jämeduse ja täiuse mõõtmine subjektiivsel valikul tehtud mudelpuude järgi. Samuti sõltub täiuse (s.o mitu puud hektaril kasvab) mõõtmine ja seejärel rinnaspindala (s.o rinna kõrgusel puude ristlõikepindalade summa hektaril) arvutamine bitterlichi lihtrelaskoobi mõõtetoimingute asukoha valikutest ja valgustingimustest. Tähendust omab ka see, kas puud on takseerimise ajal raagus või on tegemist aktiivse kasvufaasiga. Paljud takseerimisel tehtud valikud on oletuslikud (nt selguseta ala peapuuliik, kas metsamajandustööd on tehtud alla 10 aasta tagasi, kuivenduse tähendus, päritolu). Ühelgi juhul ei saa vastustaja väita, et kaebaja võimalikud eksimused on olnud süsteemsed või tahtlikud või kaebajal puuduvad metsandusalased teadmised ja kogemused metsakorraldamiseks. Paljasõnalisel suhtarvuga manipuleerimisel pole kohtul olnud võimalik hinnata, millist teoreetilist kahju väidetavatele määruses kirjeldatud väärtustele teeks see, kui kaebaja jätkaks kutsetegevust. Arvestada tuleb ka kohtuvaidluse ajalist kestust. Kaebaja ei suuda olla poolteist aastat teenistuseta. Kahjuhüvitis ei leevenda kõiki kannatusi, mida ebaõiglane ja -seaduslik olukord kaebajale tekitab. 5(8)
3-22-185
10.Keskkonnaagentuur palub 04.01.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks talle kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Asjaolu, et kaebaja on tegutsenud 12 aastat metsakorraldajana ning kaotab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel sissetuleku ja kliendid, ei ole asjakohane, sest metsakorraldaja tegevus ja metsakorraldustööde nõuetele vastavuse tagamine on olnud isiku enda mõjusfääris. Lisaks on vastustaja andnud 10.11.2022 käskkirjaga OÜ-le Metsakorralduskeskus, mille juhatuse liige on kaebaja, metsakorraldustööde tegevusloa. Kaebaja on rikkunud MS § 122 lg 51 p-s 1 sätestatud nõudeid, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Kaebaja on esitanud ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 taotlusi metsaregistrisse inventeerimisandmete kandmiseks 194 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud 60 katastriüksuse inventeerimisandmed. Kaebajale on edastatud „ei otsused“ ja neid ei ole vaidlustatud. Vaidlus asjaolude üle, kas kaebaja eksimused on olnud sellise kaaluga, mis õigustaksid metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamist, on perspektiivitu. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevatelt isikutelt ja tunnistusi omavatelt isikutelt kvaliteetset teenust. Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei suuda täita seaduse nõudeid, ei oleks tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tunnistusi omavate isikute töö kvaliteedi tagamine ja metsaregistri andmete usaldusväärsus. Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvidega ja võimalike kolmandate isikute õigustega saada kvaliteetset teenust ja andmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 11 ja 12).
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ja kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust piisaval määral põhistanud. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks tagada talle võimalus jätkata kohtumenetluse ajal oma kutsealal tegutsemist ja teenida sellest tulenevalt sissetulekut. Kaebaja on OÜ Metsakorralduskeskus juhatuse liige ning ta on viimased 12 aastat tegutsenud metsakorraldajana, millest saadav tulu on kaebaja ja tema perekonna peamine sissetulek. Kaebaja on selgitanud, et tema põhitegevus on metsa looduses takseerimine (mõõtmine, hindamine), andmete töötlemine kaardi- ja andmefailideks ning andmete esitamine metsaregistrisse ning üksnes äriühingu juhatuse liikmeks olek ega nende tegevuste tegemine, mis ei nõua metsakorraldaja kutsetunnistust, ei taga talle elatusvahendeid. Metsakorraldaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise tõttu kaotab kaebaja võimaluse teostada metsakorraldaja kutsetunnistust nõudvaid töid ja sellega seotud sissetuleku. Põhjendatud on kaebaja kartus senise klientuuri kaotuse suhtes. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamata jätmine tooks seega kaebajale kaasa tarbetult koormavad negatiivsed tagajärjed. Esialgse 6(8)
3-22-185 õiguskaitse vajadust ei välista hilisem kahju hüvitamise võimalus, kui praeguse asja lahendamisel selgub, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine oli õigusvastane.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus sel põhjusel rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaagentuur edastanud kaebajale 10.08.2022 teate nr 8-13/22/1368 metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest, mille kohaselt kaalub Keskkonnaagentuur kaebaja metsakorraldaja tunnistuse nr 074 kehtetuks tunnistamist. Menetluse alustamise aluseks on olnud kokkuvõte kaebaja poolt metsaregistrisse esitatud inventeerimisandmete taotlustest ajavahemikul 01.09.2021‒30.06.2022. Teates anti kaebajale tähtaeg kirjaliku arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Pärast kaebaja vastuväidete esitamist pikendas Keskkonnaagentuur 31.08.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/158 kaebaja metsakorraldaja tunnistuse nr 074 kehtivust alates 01.09.2022 järgmiseks viieks aastaks. Keskkonnaagentuuri 01.11.2022 e-kirjaga edastati kaebajale 31.10.2022 käskkiri nr 1-1/22/181, millega tunnistati kaebaja metsakorraldaja tunnistus nr 074 alates 07.11.2022 kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks on MS § 122 lg 51 p 1, mille kohaselt võib Keskkonnaagentuur tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui tunnistust omav isik on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksu 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse kandmiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebaja kuue kuu (01.01.2022‒30.06.2022) metsaregistrisse esitatud inventeerimisandmete vigade protsent ületanud MS-s viidatud sättes lubatut. Kaebaja on seisukohal, et pärast tunnistuse pikendamist 31.08.2022 käskkirjaga ei saanud vastustaja jätkata tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlust samadel asjaoludel (kontrolliobjektiks oli samuti 2022. a esimene poolaasta); käskkiri on sisuliselt põhjendamata ja kaalutlusõigust on kuritarvitatud, ning kaebaja eksimused eraldi ega kogumis ei õigusta tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui jaatada kaebaja metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustest, näeb MS § 122 lg 51 p 1 metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel ette kaalutlusõiguse, st, et matemaatilise tehte automaatseks tulemuseks ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine. Kaebaja väidete ja vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kontrollimiseks on vajalik tõendite uurimine, mida saab teha asja sisulise läbivaatamise käigus. Praeguses menetlusetapis ei ole ilmne, et kaebaja kutsetunnistus oleks tulnud igal juhul kehtetuks tunnistada ja kaebus ei ole seetõttu igasuguse eduväljavaateta.
14.Arvestatav avalik ja kolmandate isikute huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Mida pöördumatud ja raskemad on võimalikud tagajärjed, seda suurem kaal on selle menetlusosalise õigustel, keda taolised tagajärjed ohustavad. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel kaotaks kaebaja võimaluse tegeleda kutsetegevusega ja peamise osa oma sissetulekust enne asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist. Kuna kaebajal on olnud metsakorraldaja tunnistus ning seda on ka pikendatud, siis eelduslikult on teda seni peetud oma kvalifikatsioonilt pädevaks seda ametit pidama (MS § 122 lg 3) ja MS § 122 lg 42 alusel on ta kutsetunnistuse pikendamiseks pidanud kahel korral osalema ka Keskkonnaagentuuri korraldatud koolitusel, millest vähemalt ühel harjutatakse takseerimist. Arvestades eelnevat ning kaebaja senist pikaaegset samal kutsealal tegutsemist, ei ole kolmandate isikute õigused ja avalik huvi sellises ohus, et kaebajale tuleks keelata kutsetegevuses osalemine juba enne kohtumenetluse lõppu. Kaebaja kutse äravõtmist kohtumenetluse ajal ja sellega kaasnevate raskete tagajärgede saabumist ei saa pidada proportsionaalseks meetmeks. Kutsetunnistuse puudumine mõjutab oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja tema elukvaliteeti peamise elatusallika kadumise näol. Vajadus kaitsta metsakorraldustööde kvaliteeti on küll oluline avalik huvi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul avalik huvi nii ülekaalukas, et ületaks kaebaja õiguskaitsevajaduse. 7(8)
3-22-185
15.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 4 ning teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab vaidlustatud käskkirja kehtivuse. Olukorras, kus 31.10.2022 käskkiri nr 1-1/22/181 ei kehti, taastub kaebaja kutsetunnistuse kehtivus. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni praeguses asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Käesolev määrus jõustub selle teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.