Korrakaitse › Muu korrakaitse

1) „tuvastada, et tegemist on kohtu menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-582, ilma et X vastavat hagitaotlust oleks menetlusse võetud, menetlust läbi viidud ja lahendit kohtuotsuse resolutsiooni kirjutatud, tegid sisuliselt lahendi ehk tuvastasid asjaolu selle kohta, et Tartu linna ja X vahel 1998. a. munitsipaaleluruumi Sõpruse pst 1-24, Tartus sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks; 2) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-18-582 ilma eelnimetatud lepingu

3-22-185 tähtajatuks muutumise kohtulahendita, üürileandja Tartu linna haldusaktita ehk tahteavalduseta üürileping X-ga lõpetada ja ilma lepingupoolte haginõudeta võttis sisuliselt menetlusse ja tegi haginõuet ületava lahendi eelnimetatud lepingu korralise lõpetamise kehtivuse tuvastamise kohta (ilma seda kohtuotsuse resolutsiooni märkimata) ja Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõppemise kohta, kuigi hageja X sellist haginõuet ei olnud esitanud, et kohus kontrolliks Tartu linna vastava tahteavalduse kehtivust; 3) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582, ilma et menetluse pooled oleksid selle kohta mitte ühtegi tõendit esitanud, lisas otsuse punkti 13 asjaolu, nagu Tartu linna eluasemekomisjoni allkirjastatud haldusakt ehk tahteavaldus Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks oleks olemas; 4) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 punktis 12 on esitanud tõele mittevastava väite, et nagu maakohus oleks seisukohal, et üürileping on kehtivalt üles öeldud ning punktis 14 on esitanud tõele mittevastavad väited: „Kuna maakohus asus seisukohale, et kostja on kehtivalt üles öelnud hagejaga sõlmitud eluruumi üürilepingu...“ ja „Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on kohus võtnud eelkõige seisukoha selles, et üürilepingu korraline ülesütlemine on kehtiv...; 5) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 ei võimaldanud X-l eelnimetatud menetluses kostjana tõendeid esitades ega ka vastuhagi esitades tuvastada asjaolu, et Tartu linn ei ole mitte kunagi teinud haldusakti või muud otsust Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks ja selletõttu pole kohus saanud tuvastada selle haldusakti või toimingu kehtivust; 6) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 tegi lahendi Tartu linnale kuuluva eluruumi Sõpruse pst 1-24, Tartus kostjate X ja Y valdusest välja nõudmiseks tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse alusel, kus üürilepingu vaidluses kohus kirjutas kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 vaid: 4. Jätta rahuldamata X hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks; 7) tuvastada kaebuse nõuetes 1‒6 nimetatud toimingute õigusvastasus halduskohtumenetluses, sest TsMS-s puudub menetluskord, kuidas eelnimetatud toiminguid oleks saanud vaidlustada tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949; 8) tuvastada Eesti Vabariigi toimingu õigusvastasus ja Põhiseadusevastasus, et kohalike omavalitsuste eluruumide üürilepingute lõpetamise vaidlused on kohtute poolt ilma õigusliku aluseta antud halduskohtu pädevusest tsiviilkohtu pädevusse, kes õigusvastaselt kohtumenetluses ei kohalda mitte ühtegi haldusmenetluse seaduse sätet, mille seaduseandja on kehtestanud haldusmenetluse adressaadi õiguste kaitseks ning ei erista Tartu linnaametniku 15.12.2017 toimingu vaidlustamist Tartu linna haldusakti ehk tahteavalduse kehtetuse tuvastamisest.“ Tsiviilasju nr 2-18-582 ja 2-19-15949 menetlenud kohtute tegevuse õigusvastasus (kaebuse nõued 1‒6) tuleb tuvastada halduskohtumenetluses, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) puudub vastav menetluskord. Kaebajal on õigustatud huvi nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest nende toimingute tagajärjel tegid kohtud tsiviilasjades nr 218-582 ja 2-19-15949 õigusvastased otsused. Nimetatud tsiviilasjades apellatsioon- ja 2(5)

3-22-185 kassatsioonkaebusi esitades esitas kaebaja oma vastuväited kohtute nimetatud õigusvastaste tegevuste kohta, millega kohtud ületasid haginõuete piire, kuid kohtud mingeid lahendeid vastuväidete lahendamise kohta ei teinud. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Viidatud sättest tuleneb kaebaja õigus vaidlustada halduskohtus kohtute toiminguid haginõuete piiride ületamisel, mis on menetlusvälised toimingud ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-185 Kaebaja ei vaidlusta tsiviilkohtute tehtud lahendeid ega taotle tsiviilkohtute toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebus oleks tulnud menetlusse võtta ja riigilõivu ei tohtinud tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-22-185 2163, 3-19-67, 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, 3-22-495, 3-22-578, 3-22-510) korduvalt selgitatud, et kuigi kaebajaga sõlmitud üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille sõlmimisega tekkis kaebaja ja Tartu linna vahel eraõiguslik suhe ning millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingut reguleerivaid norme. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki seetõttu lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Üürilepingu vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt TsMS §-le 1 ja pädev kohus on maakohus (TsMS § 9 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.