Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2544
Haldusasi
X kaebus seonduvalt tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendite vaidlustamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.12.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2544.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-2544 muutmata.
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X esitas 30.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus:
1) „tuvastada, et tegemist on kohtu menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-582, ilma et X vastavat hagitaotlust oleks menetlusse võetud, menetlust läbi viidud ja lahendit kohtuotsuse resolutsiooni kirjutatud, tegid sisuliselt lahendi ehk tuvastasid asjaolu selle kohta, et Tartu linna ja X vahel 1998. a. munitsipaaleluruumi Sõpruse pst 1-24, Tartus sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks; 2) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-18-582 ilma eelnimetatud lepingu
3-22-185 tähtajatuks muutumise kohtulahendita, üürileandja Tartu linna haldusaktita ehk tahteavalduseta üürileping X-ga lõpetada ja ilma lepingupoolte haginõudeta võttis sisuliselt menetlusse ja tegi haginõuet ületava lahendi eelnimetatud lepingu korralise lõpetamise kehtivuse tuvastamise kohta (ilma seda kohtuotsuse resolutsiooni märkimata) ja Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõppemise kohta, kuigi hageja X sellist haginõuet ei olnud esitanud, et kohus kontrolliks Tartu linna vastava tahteavalduse kehtivust; 3) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582, ilma et menetluse pooled oleksid selle kohta mitte ühtegi tõendit esitanud, lisas otsuse punkti 13 asjaolu, nagu Tartu linna eluasemekomisjoni allkirjastatud haldusakt ehk tahteavaldus Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks oleks olemas; 4) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 punktis 12 on esitanud tõele mittevastava väite, et nagu maakohus oleks seisukohal, et üürileping on kehtivalt üles öeldud ning punktis 14 on esitanud tõele mittevastavad väited: „Kuna maakohus asus seisukohale, et kostja on kehtivalt üles öelnud hagejaga sõlmitud eluruumi üürilepingu...“ ja „Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on kohus võtnud eelkõige seisukoha selles, et üürilepingu korraline ülesütlemine on kehtiv...; 5) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 ei võimaldanud X-l eelnimetatud menetluses kostjana tõendeid esitades ega ka vastuhagi esitades tuvastada asjaolu, et Tartu linn ei ole mitte kunagi teinud haldusakti või muud otsust Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks ja selletõttu pole kohus saanud tuvastada selle haldusakti või toimingu kehtivust; 6) tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 tegi lahendi Tartu linnale kuuluva eluruumi Sõpruse pst 1-24, Tartus kostjate X ja Y valdusest välja nõudmiseks tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse alusel, kus üürilepingu vaidluses kohus kirjutas kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 vaid: 4. Jätta rahuldamata X hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks; 7) tuvastada kaebuse nõuetes 1‒6 nimetatud toimingute õigusvastasus halduskohtumenetluses, sest TsMS-s puudub menetluskord, kuidas eelnimetatud toiminguid oleks saanud vaidlustada tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949; 8) tuvastada Eesti Vabariigi toimingu õigusvastasus ja Põhiseadusevastasus, et kohalike omavalitsuste eluruumide üürilepingute lõpetamise vaidlused on kohtute poolt ilma õigusliku aluseta antud halduskohtu pädevusest tsiviilkohtu pädevusse, kes õigusvastaselt kohtumenetluses ei kohalda mitte ühtegi haldusmenetluse seaduse sätet, mille seaduseandja on kehtestanud haldusmenetluse adressaadi õiguste kaitseks ning ei erista Tartu linnaametniku 15.12.2017 toimingu vaidlustamist Tartu linna haldusakti ehk tahteavalduse kehtetuse tuvastamisest.“ Tsiviilasju nr 2-18-582 ja 2-19-15949 menetlenud kohtute tegevuse õigusvastasus (kaebuse nõued 1‒6) tuleb tuvastada halduskohtumenetluses, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) puudub vastav menetluskord. Kaebajal on õigustatud huvi nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest nende toimingute tagajärjel tegid kohtud tsiviilasjades nr 218-582 ja 2-19-15949 õigusvastased otsused. Nimetatud tsiviilasjades apellatsioon- ja 2(5)
3-22-185 kassatsioonkaebusi esitades esitas kaebaja oma vastuväited kohtute nimetatud õigusvastaste tegevuste kohta, millega kohtud ületasid haginõuete piire, kuid kohtud mingeid lahendeid vastuväidete lahendamise kohta ei teinud. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Viidatud sättest tuleneb kaebaja õigus vaidlustada halduskohtus kohtute toiminguid haginõuete piiride ületamisel, mis on menetlusvälised toimingud ehk õigusemõistmisega mitteseotud tegevus.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 30.12.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja nõuded seonduvad õiguste väidetava rikkumisega tsiviilkohtumenetlustes. Kaebaja ei nõustu sellega, mida nimetatud tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949 tuvastati, milliseid väiteid ja seisukohti vastavates lahendites esitati ega ka sellega, et kaebaja hagi jäeti rahuldamata. Seega on tegemist tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendite ning vastava menetluse käigus vastu võetud protsessuaalsete otsustustega, mille vaidlustamine ja korrigeerimine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja on formuleerinud nõude küll õigusemõistmisega mitteseotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisena, mis formaalselt vaadatuna võiks halduskohtu pädevusse kuuluda, kuid sisuliselt see seda siiski ei ole. Sisuliselt on soovitud vaidlustada tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud lahendeid, milleks on teistsugune menetluskord. Mis puutub kaebaja väitesse, et TsMS-s puudub menetluskord ja see võiks olla põhiseadusega vastuolus, siis kohus ei saa õigusaktide võimalikku vastuolu põhiseadusega hinnata abstraktselt. Konkreetse normikontrolli eelduseks on halduskohtu pädevus, kaebuse lubatavus ning konkreetse normi asjassepuutuvas. Need eeldused ei ole praegu täidetud. Määruse jõustumisel tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X palub 15.01.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu määrus on põhjendamata. Kohus oleks pidanud iga nõude puhul kontrollima, kas tsiviilasjade nr 2-18-582 ja 2-19-15949 menetlustes oli kaebajal TsMS sätete alusel võimalik oma õigusi kaitsta. Kaebajal ei olnud võimalik tsiviilkohtute õigusvastaseid toiminguid vaidlustada, sest kohtud jätsid tema vastuväited tähelepanuta. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille kohta TsMS-s puudub vastav menetluskord ja mida tsiviilkohtud ei tohigi lahendada. Seega tuleb kaebust HKMS § 4 lg 1 alusel menetleda halduskohtus. Tsiviilasjas nr 2-18-582 esitas kaebaja maakohtule üürilepingu ülesütlemisega seotud haginõude, mis on sisult avalik-õiguslik vaidlus ja mille menetlemisest oleks tsiviilkohus pidanud keelduma. Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-18-582 teadvalt vale lahendi. Tsiviilasjas nr 2-19-15949 püüdis kaebaja tõendada, et eluasemekomisjoni otsust kas ei ole üldse olemas või ei ole see kehtima hakanud. Maakohus keeldus selle asjaolu välja selgitamisest. Samuti ei võimaldanud kohus esitada ega välja nõuda tõendeid asjaolu kohta, et mitte mingit Tartu linna haldusakti ega muud otsust kaebajaga üürilepingu lõpetamise kohta ei ole tehtud. Tsiviilasja nr 2-19-1549 menetluses ei ole Tartu linn esitanud väiteid, et tsiviilasjas nr 2-18-582 toimus kaebaja hagi alusel eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilise otsuse vaidlustamine. Seega võltsis maakohus asjaolusid ja Tartu linna väiteid selleks, et saaks Tartu linna hagi kaebaja eluruumist väljatõstmiseks rahuldada. Kuna Tartu Ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-19-15949 menetlusse ei võtnud, siis ei saanud kaebaja enda õigusi kaitsta. Kõik tsiviilasjas nr 2-19-15949 kohtu tehtud õigusvastased toimingud võib kvalifitseerida õigusemõistmisega mitteseotud tegevuseks, mida peab saama vaidlustada halduskohtus. 3(5)
3-22-185 Kaebaja ei vaidlusta tsiviilkohtute tehtud lahendeid ega taotle tsiviilkohtute toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebus oleks tulnud menetlusse võtta ja riigilõivu ei tohtinud tagastada.
4.X esitas 18.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõudega keelata kaebaja ja Y väljatõstmine Sõpruse pst 1-24, Tartu asuvast eluruumist. Tartu linn nõuab õigusvastaselt, et nimetatud eluruum vabastataks hiljemalt 31.01.2023. Kaebajat ja Y ei tohi välja tõsta enne, kui on välja selgitatud, et puudub Tartu linna haldusakt üürilepingu lõpetamiseks ning kaebaja ja Y eluruumist väljatõstmiseks. Tartu Maakohtu 14.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15949 on tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse nõuded seonduvad õiguste väidetava rikkumisega tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja on kaebuses vaidlustanud sisuliselt tsiviilasjades nr 2-18-582 (kaebaja hagi Tartu linna vastu hooldustasude nõudmise ja üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks) ja 2-19-15949 (Tartu linna hagi kaebaja ja Y vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks; X vastuhagid Tartu Linnavalitsuse ja Q vastu) tehtud lahendeid ja kohtumenetluse toiminguid. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt TsMS §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ning tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid ja kohtumenetluse toiminguid saab vaidlustada edasikaebe korras vastavalt TsMS-s sätestatule. Seega hindab kohtumenetluse läbiviimise õiguspärasust, sh seda, kas kohtunik on kohtumenetluse läbiviimisel järginud menetlusnorme, lahendanud menetlusosaliste taotlusi, vastanud menetlusosalise asjakohastele väidetele, hinnanud tõendeid ja kohaldanud seadusi õigesti, kõrgema astme kohus. Halduskohtu pädevust ei mõjuta see, et kaebaja hinnangul ei ole tal tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949 olnud võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Ringkonnakohtule nähtuvalt on kaebaja saanud viidatud tsiviilasjades enda õigusi kaitsta. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on tuvastatud, et kaebaja ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping eluruumi Sõpruse pst 1-24, Tartu kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega 28.03.2018 ja see on kehtiv (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 2-18-582, p 12). Kaebaja on nimetatud kohtuvaidluses kasutanud edasikaebamise võimalust. Seda on kaebaja kasutanud ka tsiviilasjas nr 2-19-15949, kus Tartu Maakohus rahuldas 14.02.2022 otsusega (jõustus 17.10.2022) Tartu linna hagi ja kohustas kaebajat vabastama ning linnale üle andma eluruumi aadressil Sõpruse pst 1-24, Tartu. Viidatud tsiviilasjades õiguskaitsevahendite ammendumine seoses menetluse lõppemisega, kaebaja mittenõustumine tsiviilkohtu lahenditega ning tema soovitud eesmärgi (s.o üürilepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamine) saavutamata jäämine ei anna kaebajale õigust sama eesmärgi saavutamiseks pöörduda halduskohtusse.
7.Ekslik on kaebaja seisukoht, et eluruumide üürilepingute lõpetamise vaidlused on „ilma õigusliku aluseta antud halduskohtu pädevusest tsiviilkohtu pädevusesse“ ja tegemist on põhiseadusevastase olukorraga. Kaebajale on erinevates haldusasjades (nt 3-18-1779, 3-184(5)
3-22-185 2163, 3-19-67, 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, 3-22-495, 3-22-578, 3-22-510) korduvalt selgitatud, et kuigi kaebajaga sõlmitud üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille sõlmimisega tekkis kaebaja ja Tartu linna vahel eraõiguslik suhe ning millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingut reguleerivaid norme. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki seetõttu lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Üürilepingu vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt TsMS §-le 1 ja pädev kohus on maakohus (TsMS § 9 lg 1).
8.HKMS § 104 lg 5 p 2 on imperatiivne säte ning ei näe kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg-s 1 esitatud juhtudel ette võimalust jätta kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamata. Seega oli kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajale tagastamine õiguspärane.
9.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Haldusohtu 30.12.2022 määrus muutmata. II
10.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata kaebaja ja Y väljatõstmine nende kasutatavast munitsipaaleluruumist enne, kui on kohtumenetlustes välja selgitatud, kas on olemas Tartu linna haldusakt kaebajaga üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.
11.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et vaidlused munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamise üle on maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses. Samuti on maakohtu pädevuses vaidlus munitsipaaleluruumist väljatõstmise üle. Kuna praegusel juhul ei saa halduskohus pädevuse puudumise tõttu kaebust sisuliselt lahendada, ei ole kaebus lubatav. Sellises olukorras ei saa rahuldada ka esialgse õiguskaitse taotlust ning keelata kaebaja ja Y eluruumist väljatõstmine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2642, p 20; 07.01.2022 määrus nr 3-21-2399, p 15).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.