2.Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt A.S.i kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.12.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.S. esitas 07.03.2022 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) selgitustaotluse, kus palus selgitusi AKI 07.03.2022 vaideotsuses nr 2.1.-3/22/231 toodud järelduste kohta.
2.A.S. edastas 18.04.2022 AKI-le meeldetuletuse.
3.AKI vastas 21.04.2022 vastuskirjaga nr 2.1.-3/22/231 A.S.i pöördumisele, öeldes, et seisukohad, kuidas vastavate järeldusteni jõuti, on toodud vaideotsuses ning kui A.S. AKI otsusega ei nõustunud, siis oli tal võimalik nimetatud otsus koos teabevaldajalt teabe väljastamise nõudega vaidlustada nii nagu vaideotsuses viidatud.
4.A.S. esitas 04.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada AKI-t menetlema kaebaja 07.03.2022 selgitustaotlust seadusega ettenähtud korras, vastama selgitustaotlusele sisuliselt, andma selgitustaotluses toodud küsimustele sisulised ja põhjendatud vastused. Samuti palus kaebaja kohtul võtta seisukoht, kas 07.03.2022 selgitustaotlusele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) ettenähtud tähtajaks vastamata jätmine oli õiguspärane ning võtta seisukoht, kas 07.03.2022 selgitustaotlusele ja selles esitatud küsimustele sisuliselt vastamata jätmine on õiguspärane.
6.A.S. põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja esitas 07.03.2022 selgitustaotluse, kuna vaideotsus jäi talle paljuski arusaamatuks, sest terves vaideotsus ei olnud viidatud ühelegi seadusesättele, millele AKI vaideotsust tehes tugines. 21.04.2022 vastuskirjaga nr 2.1.-3/22/231 AKI selgitustaotluses palutud selgitusi ei andnud, jättis põhjendamata, mis seda takistas tegemast ega viidanud ka õiguslikule alusele, mis lubas jätta pöördumisele sisuliselt vastamata. Kaebaja soovis kõigepealt vaideotsuses arusaamatuks jäänu osas AKI selgitusi, et alles siis võtta seisukoht, kas ta nõustub vaideotsuses tooduga või mitte. 2) Isiku selgitustaotlusele vastamisel tuleb anda taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendada selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8). AKI ei ole selgitustaotluses palutud selgitusi andnud ega põhjendanud, mis on takistanud teda kaebaja selgitustaotlusele sisuliselt vastamast või mis seda lubab, ega viidanud vastavale õiguslikule alusele. 3) Haldusmenetluse seaduse (HMS) ega MSVS sätetest ei saa järeldada, et haldusmenetluse tulemusel antud haldusakti või tehtud toimingu suhtes ei ole selgitustaotluse esitamine lubatav ja haldusorgan võib sellele vastamisest loobuda. Asjaolu, et isik ei ole haldusakti või toimingut vaidlustanud, ei tähenda, et tal ei saaks esineda soovi või vajadust taotleda haldusorganilt selle kohta täiendavaid selgitusi (lisateavet) või tuleks selline võimalus mingil muul põhjusel välistada. 4) AKI on kaebaja selgitustaotlusele sisuliselt vastamata jätmisega rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid põhiõigusi, hea halduse tava ning MSVS ja HMS sätestatut. Seetõttu ei ole kaebajal olnud võimalik kujundada ka oma seisukohta seoses vaideotsusega.
7.AKI leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) AKI ei vastanud kaebaja poolt esitatud küsimustele nii nagu kaebaja seda ilmselt soovis. 2) AKI on avaliku teabe asjades, kus vaidlevateks poolteks on teabenõude esitaja ja teabevaldaja, sisuliselt vahekohtu rollis, võttes erapooletult seisukoha vaidlusaluses küsimuses. Seega peab AKI andma oma õigusliku seisukoha asja kohta tehtavas vaideotsuses. Kui isik sellega ei nõustu, on tal võimalik vaideotsus kohtus vaidlustada. 3) Kaebaja ja tema abikaasa on korduvalt AKI poole pöördunud erinevate vaiete, kaebuste, selgitustaotluste ja märgukirjadega. Kaebaja on isik, kes teab oma õigusi ja võimalust vaideotsus vaidlustada kohtus. Ühelt poolt tuleks iga üksikut pöördumist lahendada sõltumata eelnevast, kuid teisalt võttes arvesse kõnealuse selgitustaotluse sisu, mis viitab selgelt vaideotsuse vaidlustamise soovile ning et kaebaja ei olnud kindlasti eksituses sellest, kuidas vaideotsust vaidlustada, oli õigustatud vastata kaebajale lakooniliselt. Kui vaadata pöördumise sisu, võib öelda, et tegemist on lausa kiusliku selgitustaotlusega. 4) Olukorras, kus AKI on erapooletu vaideorganina lahendanud poolte vahelise vaidluse ja avaldanud oma seisukohad vaideotsuses (sh esitanud õiguslikud põhjendused), tuleks sellega mittenõustumisel pöörduda kaebusega kohtusse. AKI ei ole jätnud kaebaja selgitustaotlusele vastamata, vaid ei ole vastanud nii, nagu kaebaja seda soovinud oleks. Ühtlasi on asjakohatud kaebaja sagedased pöördumised AKI poole vastamistähtaegade ületamise osas. Enne esimese pöördumise vastamistähtaja möödumist jõudis kaebaja esitada uue põhjendamatu pretensiooni mittetähtaegse vastamise kohta. 5) Käesolevas asjas tuleks kohtu poolt lahendada küsimus, kui kaugele ulatub haldusorgani selgitamiskohustus. Kas igas olukorras peab haldusorgan vastama kaebaja selgitustaotlusele tema poolt taotletud viisil ning igale üksikule küsimusele täpselt vastavalt nende esitamise viisile ja järjekorrale?
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja soovis 07.03.2022 selgitustaotlusega AKI-lt selgitusi AKI 07.03.2022 vaideotsuses nr 2.1.-3/22/231 toodud järelduste kohta. AKI on 21.04.2022 vastuses kaebaja selgitustaotlusele lakooniliselt märkinud, et seisukohad, kuidas vastavate järeldusteni jõuti, on toodud vaideotsuses ning kui kaebaja AKI otsusega ei nõustunud, siis oli tal võimalik nimetatud otsus koos teabevaldajalt teabe väljastamise nõudega vaidlustada nii, nagu vaideotsuses viidatud. Seejuures ei ole aga kaebajal kohustust vaideotsuse peale kaebust esitada. Kaebaja võib soovi korral piirduda ka vaidemenetlusega ning seejuures küsida haldusorganilt vaideotsuse kohta selgitustaotlusega täiendavaid selgitusi. Kaebaja on kaebuses ka kinnitanud, et tema sooviks oli AKI-lt täiendavate selgituste saamine, mitte tingimata kohtusse pöördumine. Ka vaideotsuse suhtes on selgitustaotluse esitamine lubatav ja haldusorgan ei või sellele vastamisest pelgalt seetõttu loobuda, et isikul esineb ka muid õiguskaitsevahendeid. Asjaolu, et isik ei ole kohtusse pöördunud, ei tähenda, et tal ei saaks esineda soovi või vajadust taotleda haldusorganilt vaideotsuse kohta täiendavaid selgitusi või tuleks selline võimalus mingil muul põhjusel välistada (Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 otsus nr 3-12-868, p-d 10 ja 12).
9.Avaliku teabe seadus (AvTS) ega MSVS ei kehtesta AKI-le avaliku teabe asjade vaidemenetlusi puudutavatele selgitustaotlustele vastamisel erisusi, mistõttu on AKI-l kohustus selgitustaotlustele MSVS nõudeid järgides vastata. Juhud, mil selgitustaotlusele vastamisest võib keelduda, on sätestatud MSVS § 5 lg-s 9. AKI ei ole 21.04.2022 vastuses ega ka kohtumenetluses väitnud, et tugines mõnele eelnimetatud sättes sätestatud alustest. Ka ei nähtu kohtule, et käesoleval juhul oleks AKI MSVS § 5 lg 9 kohaselt kaebajale vastamisest keeldunud. Niisiis oli AKI-l MSVS § 5 lg 1 kohaselt vastamiskohustus.
10.Asjaolu, et isik esitab sageli haldusorganile pöördumisi, ei tähenda, et haldusorgan võiks talle kohaselt vastamata jätta või vastata eriliselt napisõnaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kaebaja selgitustaotlust niivõrd kiuslikuks pidada, et see õigustaks talle sisuliselt vastamata jätmist. Seejuures ei saa selgitustaotluse esitaja muidugi haldusorganile ette kirjutada seda, millisel viisil haldusorganil täpselt vastus esitada tuleb. Siiski peab vastus sisaldama asjakohaseid ja piisavaid vastuseid kõikidele selgitustaotluses esitatud küsimustele (MSVS § 5 lg 8). See ei tähenda, et vastama peaks tingimata väga pikalt ja põhjalikult. Olukorras, kus vastustaja on enda hinnangul selgitustaotluses küsitud selgitused juba vaideotsuses piisava selgusega kajastanud, saab vastuses selgitustaotlusele vastavatele vaideotsuse osadele viidata või neid tsiteerida. Kuigi vastustaja on selgitustaotlusele vastates viidanud, et kaebaja soovitud selgitused juba sisalduvad vaideotsuses, ei saa sellist üldist viidet kõiki kaebaja küsimusi ning nende sisu arvestades siiski piisavaks sisuliseks vastamiseks pidada. Kohtu hinnangul ei ole AKI 21.04.2022 vastusega niisiis vastamiskohust täitnud. Seetõttu on vastustaja õigusvastaselt jätnud kaebaja selgitustaotlusele vastamata, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Kohus kohustab vastustajat kaebaja selgitustaotluse vastama.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud vastustajalt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot väljamõistmist. Kohus mõistab kaebaja menetluskulud 20 euro ulatuses vastustajalt välja. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.