Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
04. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-16-16737
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohtu Registriosakonna avaldus Osaühingu Xxxx sundlõpetamise otsustamiseks Puudutatud isik Osaühing Xxxx (registrikood xxxx, asukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
kätte toimetatud 17.12.2016 (teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.2016). Osaühingul oli kohustus vastata hiljemalt 02.01.2017. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. 03.01.2016 e-kirjaga on Registriosakond kinnitanud, et käesoleva hetke seisuga ei ole registriosakonnale esitatud dokumente ega puudusi kõrvaldatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 6 sätestab, et kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 203 lg 1 p 2 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. 03.04.2007 kandemäärusega registriasjas xxxx on kustutatud registrist juhatuse liige, kuna rahvastikuregistriandmetel on juhatuse liige Xxxxsurnud. Registriosakond on teinud 15.03.2016 osaühingule hoiatusmääruse sundlõpetamiseks ning andnud tähtaja juhatuse koosseisu äriseadustiku nõuetega vastavusse viimiseks, kuid osaühing ei ole puuduseid kõrvaldanud. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et kuna äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud Osaühingu Xxxx kanda. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.