Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X .kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve Kikkas ja Kristjan Pikhof Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - X., esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 4. novembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 4. novembril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X.(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 6 alusel. PPA hinnangul esineb isikust lähtuv julgeolekuoht. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Puudutatud isik saabus 2. novembril 2022 kell 17.15 Narva piiripunkti ja esitas reisidokumendina Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi. Puudutatud isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa või elamisluba. PPA teavitas puudutatud isikut, et tal puudub Eestisse sisenemiseks seaduslik alus ja talle vormistatakse sisenemiskeeld. Puudutatud isik esitas kell 18:15 rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 tuginedes Eestisse saabumise ja lahkumise asjaolude välja selgitamiseks 48 tunniks kinni ja alustas esmaste
3-22-2362 menetlustoimingutega. Rahvusvahelise kaitse taotluses tugines puudutatud isik sellele, et Venemaa Föderatsioonis esineb tal oht sattuda sõjaväeteenistusse.
1.2.PPA andmetel omab puudutatud isik nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Ukraina Vabariigi kodakondust. Puudutatud isik elas eelnevalt Krimmis. Puudutatud isik soovis ka 7. mail 2022 siseneda viisavabalt Eesti Vabariiki, talle väljastati sisenemiskeeld ja isik lahkus Venemaa Föderatsiooni. Seejärel liikus puudutatud isik väidetavalt Saksamaal elava tütre juurde ja jõudis Saksamaa kaudu uuesti Eestisse. Puudutatud isik pöördus PPA poole ja esitas taotluse ajutise kaitse saamiseks, millest 19. mail 2022 pärast vestlusi erinevate ametkondade esindajatega loobus. PPA päringule vastas Saksamaa, et neil puuduvad isiku Saksamaale saabumise ja seal viibimise kohta andmed. PPA võttis puudutatud isiku Ukraina Vabariigi sise- ja välispassi kontrollimiseks hoiule, sest esines kahtlus selle ehtsuses. Nüüdseks on need dokumendid edastatud Ukraina esindusse Eestis. Puudutatud isik lahkus Eestist 19. mail 2022 ja vaidlustas halduskohtus seejärel PPA tegevuse seoses tema väljasaatmisega 19. mail 2022. Haldusasi nr 3-22-1245 on kohtu menetluses.
1.3.Pärast Kaitsepolitseiametilt (KAPO) hinnangu saamist 4. novembril 2022 peeti puudatatud isik VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel kinni. Samale alusele tugineb PPA ka loa taotlemisel. Puudutatud isiku elukoht on Krimmis, kus otsest ohtu temale kui Venemaa kodanikule ei ole. Puudutatud isikul on mereväe leitnandi auaste. KAPO 4. novembri 2022. a vastuse nr 8841-2 (dtl-d 31-31) kohaselt võib isiku riigis viibimine kujutada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. KAPO-ga vestlusel ei avaldanud isik, et tema julgeolek oleks Venemaa Föderatsioonis ohus. Samuti on selgusetu, kus ja milliste vahendite abil on puudutatud isik viibinud ajavahemikul 19. mai kuni 2. november 2022 Venemaa Föderatsioonis. Lisaks viidatakse KAPO vastuses puudutatud isiku sõjaväelisele taustale 1990ndate alguses ja selgitatakse Venemaa Föderatsiooni luureasutuste töömeetodeid. Julgeolekuasutuste seadusest tulenevalt on julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses, PPA-l puudub alus kahelda KAPO hinnangus. Iseenesest ei ole alust arvata, et puudutatud isik kvalifitseeruks rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on varasemalt loobunud ajutise kaitse saamisest ja vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkunud.
1.4.Kogutud materjal on piisav kohaldamaks leebemate järelevalvemeetme asemel puudutatud isiku kinnipidamist. PPA hinnangul ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust.
2.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA hinnangul on oluline, et isik loobus mais 2022 ajutise kaitse taotlemisest ja pöördus Venemaa Föderatsiooni. Puuduvad piisavad andmed isiku tegevuse kohta ajavahemikus 19. mai kuni 2. november 2022. Kohtu küsimustele vastates tunnistas PPA, et puudutatud isik soovis piiripunktis esitada esmalt ajutise kaitse taotluse. PPA hinnangul ei saa aga piiripunktis ajutist kaitset taotleda ning oluline on, et ta on kord esitatud taotlusest juba loobunud. PPA võttis piiripunktis vastu hiljem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse ja isiku kinnipidamisel tugineb üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele. KAPO hinnang on piisav asumaks seisukohale, et isik kujutab ohtu riigi julgeolekule ja sellest lähtuvalt esineb alus tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. KAPO vestles tõesti puudutatud isikuga ka 19. mail 2022 ja isikust lähtuvale julgeolekuohule siis ei tuginenud, kuid tuleb arvestada, et kuna isik soostus vabatahtlikult lahkuma, siis ei olnud menetlus julgeolekuohtu puudutavas osas sarnase detailsusastmega kui praegusel juhul. Isiku Ukraina sise- ja välispassid osutusid autentseks, kuid need on esitatud Ukraina saatkonda. 19. mail 2022 ei antud puudutatud isikule Ukraina passe kaasa. Arvestada tuleb, et Ukraina võib topeltkodakondsuse korral Ukraina kodakondsuse kehtetuks tunnistada. PPA-l puudub siiski teave, et seda oleks puudutatud isiku puhul praeguseks tehtud.
3-22-2362
3.Puudutatud isik ja tema esindaja rõhutasid kohtuistungil, et PPA vältis teadlikult ajutise kaitse taotluse vastuvõtmist ning sellega on esinenud probleeme ka varasemalt. Ajutise kaitse taotlusest loobumine ja Venemaale tagasipöördumine ei tähenda, et isik kaotaks järgneval riiki sisenemisel õiguse taotleda uuesti ajutist kaitset. Korduv ajutise kaitse taotluse esitamine ei ole keelatud. PPA hinnang, et piiripunktis ei saa ajutist kaitset taotleda, on täiesti meelevaldne ega põhine õiguslikul alusel. Õiguskantsler on varasemalt puudutatud isiku avaldusele vastates samuti selgitanud, et ajutise kaitse taotluse uuesti esitamine on lubatud ja seda saab teha ka piiril. PPA oleks pidanud 2. novembril 2022 võtma ajutise kaitse taotluse vastu ja sellest lähtuvalt ei ole VRKS § 361 tuginemine praegusel juhul õige. Ajutise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel on asjakohaseks normiks VRKS § 62 lg 6. KAPO hinnang on üldsõnaline ja selles tuginetakse osaliselt asjakohatutele asjaoludele. Puudutatud isiku sõjaväeline taust on seotud 30 aastat tagasi sõjaväeteenistuses viibimisega. Puudutatud isik töötas hiljem Sevastopoli tolliteenistuses Ukraina poolel. Sõjakoolis käis puudutatud isik samuti rohkem kui 30 aastat tagasi. Puudutud isik on Krimmi elanik, kellel on ka Ukraina kodakondsus, samuti on isik elanud vahepeal ka Kiievis, tema tütar elab Saksamaal ja oli kõrgelt hinnatud rahvusvahelise organisatsiooni töötaja (WHO) Puudutatud isiku teine sugulane elab Eestis ja on ajutise kaitse staatuses. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik oleks kuidagi seotud Venemaa Föderatsiooni luureteenistustega. Nimetatud asjaolusid ei ole aga kuidagi seostatud puudutatud isiku tegevusega. Pärast Venemaale tagasipöördumist naasis puudutatud isik Krimmi, Krimm on Ukraina. Puudutatud isikul ei ole võimalik Ukraina passi tagasi saada, sest see on edastatud Ukrainasse. Isikul puudub võimalus Ukrainasse naasta, ka Krimmis ei ole ohutu. Puudutatud isik on PPA-le igati kättesaadav ega soovi kuhugile lahkuda, ta soovib saada ajutist kaitset Eestist. Eelnevalt ei ole PPA kordagi tuginenud julgeolekuohule, sellele alusele on PPA asunud rõhuma alles nüüd, kui isik esitas ka rahvusvahelise kaitse taotluse. Esindaja soovis osaleda koheselt PPA menetluses, kuid tal võimaldati puudutatud isikuga kohtuda alles rahvusvahelise kaitse menetluses. Esindaja sai enne suhelda puudutatud isikuga üksnes telefoni teel, mille raames soovitas isikule esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, et üldse PPA menetlusse pääseda ja vältida kohest järjekordselt õigusvastast deporteerimist. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine oli ainuke võimalus, sest PPA teadlikult ei võtnud ajutise kaitse taotlust vastu ega soovinud sellega tegeleda. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA viidatud alusel lubamatu, isikul on Eestis elukoht sugulase juures olemas. PPA tegevus on õigusvastane ja selgelt meelevaldne eesmärgiga vältida ajutise kaitsega tegelemist.
4.Kohus vaatas taotluse läbi 4. novembril 2022 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse resolutsiooni, millega otsustas jätta PPA taotluse rahuldamata. Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 näeb ette, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamise taotluses üksnes VRKS § 361 lg 2 p-le 6. PPA kinnitas kohtuistungil, et taotluses viidatud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusele ta ei tugine. Puudutatud isiku esindaja hinnangul ei ole isiku
3-22-2362 kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alust, sest olulist julgeolekuohtu ei esine. Lisaks on PPA tema hinnangul taotluses ebaõigesti lähtunud VRKS § 361 lg 2 p-st 6, sest puudutatud isik esitas piiripunktis ajutise kaitse taotluse ja nimetatud norm ei ole seetõttu kohaldatav.
7.Puudutatud isikuga seonduvate asjaolude mõistmiseks on vajalik selgitada esmalt järgmist. Kohtule esitatud materjalidest ning Kohtute infosüsteemis kättesaadava Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2022. a menetlusse võtmise määruses haldusasja nr 3-22-1245 kajastatud asjaoludest nähtuvalt soovis kaebaja esmalt siseneda Eesti Vabariiki 7. mail 2022. Puudutatud isik on topeltkodakondsusega isik, kes väidetavalt omandas Venemaa kodakondsuse teise kodakondsusena peale Krimmi okupeerimist 2014. aastal. Isikule on väljastatud nii Ukraina Vabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni sise- ja välispassid. Nimetatud sisenemisel soovis puudutatud isik tugineda väidetavalt ka ajutise kaitse staatusele. PPA väljastas kaebajale piiril ühekordse sisenemiskeelu, sest isikul oli topeltkodakondsus ja puudusid asjakohased dokumendid. Seejärel saabus puudutatud isik väidetavalt Saksamaa kaudu Eestisse 12. mail 2022 ja asus elama sugulase juurde. Puudutatud isik broneeris ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemiseks PPA-s aja. PPA registreeris selle ja kutsus isiku vestlusele. Erinevate ametnikega, sh Kaitsepolitsei ametnikuga toimunud vestluste tulemusena transporditi isik 19. mail 2022 piirile, ta loobus ajutise kaitse taotlusest ning saadeti lahkumisettekirjutust tegemata välja. PPA 19. mai 2022. a tegevuse õiguspärasuse osas on PPA ja puudutatud isiku vahel käimas kohtumenetlus (haldusasi nr 3-22-1245). Puudutatud isikuga vestles 19. mail 2022 ka Kaitsepolitseiameti (KAPO) esindaja, julgeolekuohule viitavaid asjaolusid selle vestluse tulemusena ei fikseeritud. Puudutatud isik üritas 2. novembril 2022 uuesti Eestisse siseneda ja soovis esitada koheselt ka ajutise kaitse taotluse. Puudutatud isiku Ukraina sise-ja välispassi võttis PPA eelmisel korral ära ja edastas Ukraina saatkonda, mistõttu ei saanud puudutatud isik Ukraina passe 2. novembril 2022 ka esitada. PPA kinnitas kohtuistungil, et praeguseks on passide autentsus kinnitust leidnud, kuid passid ei ole enam PPA valduses. Praeguseks ei ole PPA-l teavet, et puudutatud isik oleks Ukraina kodakondsuse kaotanud.
8.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik esitas 2. novembril 2022 Narva piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA ei ole kohtule esitatud loataotluses aga kajastanud olulist teavet piiripunktis toimunu kohta. Kohtuistungil selgus menetlusosaliste seisukohtadega tutvudes ja kinnipidamist puudutavaid olulisi asjaolusid analüüsides, et puudutatud isik soovis esmalt piiripunkti saabudes esitada ajutise kaitse taotluse. PPA tunnistas kohtu küsimustele vastates, et puudutatud isiku tahe oli tõesti esmalt ajutise kaitse saamisele suunatud, kuid PPA ei võtnud ajutise kaitse taotlust piiripunktis vastu. Kohtuistungil märkis PPA, et kuna isik on ka varem sellise taotluse mais 2022 esitanud ja sellest hiljem loobunud, siis ei oma see asjaolu tähtsust. Kohus sellega ei nõustu. PPA-l ei ole õigust keelduda ajutise kaitse registreerimisest ja selle lahendamisest. Ka õiguskantsler on varem juhtinud PPA tähelepanu sellele, et ajutise kaitse saamise taotlus tuleb vastu võtta (vt nt õiguskantsleri 23. märtsi 2022. a kirja nr 74/220392/22016311). Ajutise kaitse staatusele tuginemine ja selle alusel elamisloa taotlemine ei ole piiratud ühe korraga. VRKS ei näe ette, et varasema ajutise kaitse taotlusest loobumise tagajärjeks oleks ajutise kaitse staatusele tuginemise õiguse lõppemine. Ajutise kaitse saamist võib isik taotleda korduvalt, sh juhul ta pöördub päritoluriiki tagasi. PPA märkis kohtuistungil täiendavalt, et piiripunktis ei saa ajutise kaitse taotlust esitada, kuid ei toonud selle väite kinnituseks välja ühtegi õiguslikku alust. VRKS, millega on muu hulgas üle võetud Euroopa
3-22-2362 Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2013/32/EL ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis nr 2001/55/EÜ sätestatud nõuded, ei keela ajutise kaitse staatusele tuginemist ja selle alusel elamisloa taotluse esitamist kohe piiripunktis. Samale seisukohale on asunud ka õiguskantsler (vt nt õiguskantsleri 4. juuli 2022. a kiri nr 7-4/220845/2203595, dtl-d 70-71). Kohtule esitatud materjalid ei viita ka sellele, et puudutatud isiku tegevus oleks olnud oma õigusi kuritarvitav või muu menetluse takistamisele suunatud. PPA on ise teadlikult eiranud ajutise kaitse registreerimist ja menetlemist, et vältida isiku riiki sisenemist.
9.Kohtu hinnangul on PPA enda tegevuse tulemusena pannud puudutatud isiku halvemasse olukorda. Kuna isik enda hinnangul kvalifitseerub ajutise kaitse saajaks ja soovis esitada sellekohase avalduse, mis hõlmab ka elamisloa taotluse esitamise tahte, ning tema Ukraina kodakondsust ei saa praeguseks teada oleva teabe alusel pidada lõppenuks, siis on PPA põhjendamatult tuginenud loa taotlemisel VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele. Arvestada tuleb, et õigus ajutisele kaitsele tekib automaatselt, kuid PPA võib vastava haldusmenetluse läbiviimise tulemusel ajutise kaitse kohaldamisest ja elamisloa andmisest keelduda (VRKS §d 57-59). Üksnes juhul kui PPA keeldub tunnustamast isikut ajutise kaitse saajana ja on teinud sellekohase kirjaliku otsuse, saaks PPA taotleda isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 või VSS § 23 lg 1 alusel kui isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud (vt ka VRKS § 57 lg 4). Väheoluline ei ole ka see, et VRKS § 28 näeb ette, et PPA peatab rahvusvahelise kaitse menetluse ajutise kaitse kehtivusajaks. Ehk siis, kui puudutatud isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks, siis tema rahvusvahelise kaitse menetlus peatatakse. Seega tuleb PPA-l esmalt läbi viia ajutise kaitse ja vajadusel selle raames elamisloa andmise menetlus, sest kui isik kvalifitseerub ajutise kaitse saajaks, siis rahvusvahelise kaitse menetlus peatatakse ja isikul on õigus ajutise kaitse staatusest tulenevalt Eestis viibida. Kuna PPA ei ole ajutise kaitse taotlust registreerinud ega ole teinud kirjalikku keelduvat otsust, siis on puudutatud isik jätkuvalt selle menetluse subjekt ning PPA saab taotleda ajutise kaitse taotleja kinnipidamist üksnes VRKS § 62 lg-s 2 sätestatud alusel. Kuigi nimetatud norm reguleerib esmajoones ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja kinnipidamist on kohtu hinnangul see norm kohaldatav ka juhul, kui PPA ei ole veel esitatud taotluse alusel otsustanud, kas isik kvalifitseerub ajutise kaitse saajaks või mitte.
10.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PPA on loataotluses tuginenud ebaõigesti VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele. Ajutise kaitse taotleja kinnipidamisele ei kohaldu VRKS § 361, sest nimetatud paragrahv reguleerib kitsalt üksnes rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseid. See eksimus ei tingi siiski automaatselt loa andmisest keeldumist, sest oma sisult on VRKS § 361 lg 2 p 6 ja VRKS § 62 lg 6 p 2 kattuvad. Mõlemad normid näevad ette, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise huvides.
11.Kohtupraktikas on rõhutatud, et isiku kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi ning nii avaliku korra kaitsmise vajadus kui ka oht julgeolekule peab olema märkimisväärne ehk suur (vt Riigikohtu 17. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-19-1068 (p-d 20-21), Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2022. a määrus asjas nr 322-468, p-d 13-13). Kohtule esitatud taotluses ja lisamaterjalides (sh KAPO vastuses) puudub asjakohane analüüs selle kohta, kas isikust lähtuv väidetav julgeolekoht on märkimisväärne.
12.PPA tugineb kinnipidamisvajaduse puhul üksnes KAPO vastuses (dtl-d 70-71) väljendatud seisukohtadele julgeolekuohu esinemise kohta ega ole taotluses julgeolekuohtu omalt poolt täpsemalt sisustanud ja põhjalikult hinnanud. Asjaolu, et julgeolekuasutuse seaduse järgi on
3-22-2362 KAPO pädevuses julgeolekuohu hindamine ei tähenda, et PPA ei peaks kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa taotlemisel taotluses julgeolekuohtu hindama.
ise
13.Puudutatud isiku puhul on arvestatud, et tal on sõjaväeline taust (õppinud sõjakoolis ja teeninud ohvitserina aastatel 1991-1992) ja ta on töötanud Ukraina Sevastopoli tolliteenistuses ning arvestades, et isikul on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, siis pidi ta PPA ja KAPO hinnangul aru saama, et sellega võib talle langeda ka kohustusi selle riigi ees (sh mobilisatsioonikohustus). Samuti tuuakse välja asjaolu, et ajavahemiku 19. mai kuni 2. november 2022 kohta puudub isiku asukoha osas piisav selgus. Seejärel on KAPO vastuses viidatud sellele, milliseid võtteid võivad Venemaa Föderatsiooni luureasutused kasutada, misjärel tehakse eelnevale tuginedes järeldus, et puudutatud isik võib kujutada riiki saabumisel ja siin elamisel julgeolekuohtu.
14.Kohus mõistab, et julgeolekuohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis tehakse piiratud teabe tingimustes. Teisalt ei saa mööda vaadata sellest, et PPA-l ja KAPO-l oli varasematest menetlustest ja pooleli olevast kohtumenetlusest lähtuvalt tavapärasest oluliselt enam teavet isiku kohta. Kui isiku suhtes on varem läbi viidud menetlusi, tuleb kasutada ka neis menetlustes kogutud andmeid (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-1068 (p 24)). Seda kummastavam on, et julgeolekuohu hindamisel on KAPO ja seeläbi ka PPA piirdunud valdavas osas üldsõnalise teabe esitamisega selle kohta, miks võib Venemaa Föderatsiooni kodakondsust omav isik kujutada riigi julgeolekule ohtu. PPA taotluses ja KAPO vastuses kajastatud teave ei kinnita kohtule veenvalt, et julgeolekuohu hindamisel on kõiki olulisi asjaolusid arvestatud ning asjakohaselt kaalutud. KAPO vastuses ei ole piisavalt analüüsitud isiku Ukraina kodakondsust puudutavaid asjaolusid ega võetud arvesse varasemate menetluste raames saadud informatsiooni. Julgeolekuohu hindamisel on täiesti kõrvale jäetud puudutatud isiku Ukraina sidemed ja perekondlikud asjaolud (sh tütre ja osade teiste lähisugulaste ajutise kaitse all olemine ja nende töökohad). Asjaolud, et isik oli 30 aastat tagasi lühiajaliselt sõjaväeteenistuses ja võib Venemaa Föderatsiooni kodanikuna olla sõjaväekohuslane on sedavõrd üldised, et sellest teabest ei saa järeldada märkimisväärset julgeolekuohtu. Puudub teave selle kohta, et isikul oleks sidemeid välisriigi sõjaväe- või luureringkondadega. Kohtule esitatud teabest ja kohtuistungil väljendatud asjaoludest ei viita miski sellele, et isik oleks töötanud Venemaa Föderatsiooni ametiasutustes või sõjaväes või oleks nendega praegusel ajal seotud määral, mis võimaldaks asuda seisukohale, et isikust võib lähtuda märkimisväärne oht riigi julgeolekule. PPA taotluse kontekstis ei saa isikust lähtuda võivat julgeolekuohtu pidada suureks üksnes seetõttu, et ajavahemiku 19. mai kuni 2. november 2022 kohta ei ole PPA-l veel piisavalt teavet. Puudutatud isiku esindaja tõi kohtuistungil välja, et isik viibis sel ajal Krimmis. PPA sellele teavitusele vastuväidet ei esitanud. Väheoluline ei ole ka see, et varasemalt ei ole PPA ega KAPO puudutatud isikust lähtuda võivale julgeolekuohu argumendile tuginenud. Väheusutav on, et kui vestluse pinnalt oleks julgeolekuasutusel tekkinud mais 2022 kahtlus isikust lähtuva julgeolekuohu esinemises, siis edasiste toimingute tegemisest loobuti lihtsalt seetõttu, et isik oli nõus riigist lahkuma. Isikust lähtuda võiv julgeolekuoht säilib ka isiku võimalikul tagasipöördumisel. Seega on kohus veendunud, et kui mais 2022 läbiviidud menetluses oleks esinenud julgeolekuohule viitavaid asjaolusid, siis oleks nende kohta asjakohastesse andmebaasidesse vastav teave ka talletatud, sest see teave võib ka tulevikus osutuda riigi julgeoleku kaitsmiseks vajalikuks. Kohus möönab, et KAPO tegevus ei pruukinud mais ja novembris 2022 olla samasuguse detailsusastmega, kuid 4. novembri 2022 vastuses kajastatust ei viita miski sellele, et oleks selgunud olulisi uusi asjaolusid, mida enne teada ei olnud. Seega on kohus seisukohal, et PPA taotluses ja KAPO 4. novembri 2022. a vastuses kajastatud teave, millele julgeolekuohu kinnitamisel tuginetakse, on piisavalt konkretiseerimata ja väheveenvad ega õigusta puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel
3-22-2362 ega oleks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks piisav ka siis, kui lähtuda tuleks VRKS § 361 lg 2 p-st 6.
15.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et PPA taotluses esitatud asjaolusid ja kohtuistungil väljendatud seisukohti kogumis hinnates ei ole puudutatud isiku kinnipidamiskeskusse paigutamise alused täidetud ning PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.