Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja kohta koostatud iseloomustusest valeinfo eemaldamiseks, selle info kasutamise keelamiseks ja riskide ümberhindamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Deniss Bodnja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja tõendi kogumiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Deniss Bodnja esitas 04.04.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles selgitab, et vangla märkis kaebaja iseloomustuses, et tal on alkoholisõltuvus ja ta on proovinud heroiini, kuid need väited ei vasta tõele. Kaebaja on korduvalt palunud valeväited ära muuta. Kaebaja on närviline, kuivõrd kohus võib vaadata infot kaebaja alkoholisõltuvuse kohta ning seada talle ennetähtaegsel vabanemisel alkoholi tarvitamise keelu. Kaebaja soov on, et vangla lõpetaks selle info kasutamise, vabandaks tema ees ja muudaks kaebaja suhtes koostatud riskihindamist. Kaebaja palub tema nime mustamise eest moraalset kompensatsiooni 10 000 eurot.
2.Viru Vangla jättis 23.05.2022. a otsusega nr 6-16/107-2 D. Bodnja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitab, et varasemas kohtupraktikas on Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium 11.06.2019. a määruses haldusasjas nr 3-19-599 punktis 7 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt tema suhtes koostatud iseloomustuse vaidlustamine pole lubatav, sest see pole dokument, mis tekitaks kaebajale õigusi või paneks talle kohustusi. Vangla koostab iseloomustuse konkreetselt ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ning kui isik tunneb, et tema kohta koostatud iseloomustus ja selle koostamise käigus tehtud toimingud andmete töötlemisel on olnud ebatäpsed ja mitte kooskõlas justiitsministri
3-22-1204 12.08.2010. a määruses nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) ettenähtud nõuetega, saab ta asjakohased vastuväited esitada vastava menetluse käigus. Kaebaja on tema iseloomustuses olevate andmete muutmiseks pöördunud korduvalt vangla poole. Vangla 31.03.2021. a otsusega nr 6-12/68-3 ja 21.03.2022 otsusega nr 6-12/43-4 on vaided tagastatud. Vangla andmed kaebaja iseloomustuses pärinevad kinnipeetava enda ütlustest ja kogutud tõenditest ning need on kajastatud kinnipeetava riskihindamistes. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine on välistatud, sest täidetud ei ole au ja hea nime teotamise koosseis. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste korral. Rahalise nõude hüvitamise eelduseks on isiku õiguste tavapärasest intensiivsem riive, mida antud juhul ei nähtu. Kinnipeetava tervisekaardi väljavõttes ei ole märgitud, et kaebaja oleks meedikule rääkinud närvipingest, millest võib järeldada, et tal ei ole sellelaadseid kaebuseid olnud, mistõttu on välistatud kaebajale tervisekahjustuse tekitamine. Kokkuvõtvalt ei nähtu, et vangla peaks kinnipeetava ees vabandama, sest vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning vangla tegevuse tulemusel ei ole kaebajal mittevaralist kahju tekkinud.
3.D. Bodnja esitas 26.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles märgib, et vangla solvab tema väärikust, esitledes kaebajat alkohooliku ja narkomaanina. Vangla on esitanud kaebaja iseloomustuses kaebaja kohta valeväiteid. Kaebaja kohta on märgitud, et ta on proovinud heroiini ning välja on toodud alkoholisõltuvus. Kumbki väidetest ei ole õige. Kaebaja selgitas ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses kohtule, et väited on valed ja palus asjas selgusele jõuda, kuid keegi ei tegelenud sellega. Kui kaebaja kohta ei esitataks valeinformatsiooni, võiksid tema riskid olla väiksemad ja vangla oleks tema vabanemise poolt, võib-olla oleks kaebajal võimalik minna avavanglasse. Kaebaja palub kohustada vanglat eemaldama tema suhtes koostatud iseloomustusest valeinformatsioon, keelata vanglal selle kasutamine ja kohustada vanglat tegema riskide ümberhindamine. Kaebaja palub veel närvide ja tema nime mustamise eest valeinformatsiooniga määrata talle kompensatsiooniks 10 000 eurot. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Veel palub kaebaja võtta asja nr 3-21-1488 materjalide hulgast praeguse asja juurde Andmekaitse Inspektsiooni 14.06.2021. a vastus nr 2.1-1/21/1790.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) kohustada Viru Vanglat eemaldama kaebaja suhtes koostatud iseloomustusest valeinformatsioon, keelata vanglal selle kasutamine ja kohustada vanglat tegema riskide ümberhindamine; 2) mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot valeinformatsiooni esitamisega kaebaja nime mustamise eest.
5.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
6.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.1.Kaebaja vaidlustab sisuliselt tema suhtes koostatud iseloomustust, mille vangla esitas kohtule kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses (Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tegemist on kohtuasjaga nr 1-18-5675), ning leiab, et selles on esitatud ebaõigeid väiteid. Kaebaja palub keelata vanglal selle info kasutamist ja kohustada vanglat tegema kaebaja riskide ümberhindamine, kuna valeinformatsiooni tõttu võivad kaebaja riskid olla suuremad ja see võib olla takistuseks tema avavanglasse saamisel.
3-22-1204
6.2.Justiitsministri määruse nr 28 § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on määruse nr 28 § 4 lg 2 p-de 1–3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; ning esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 sätestab, et iseloomustuse koostab kontaktisik ning sama paragrahvi lg-s 2 on kirjas, millised andmed tuleb iseloomustuses märkida.
6.3.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks koostatud vanglapoolset iseloomustust. Tegemist ei ole haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Kinnipeetava iseloomustus koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ning sellel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Samuti ei saa kaebaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist (Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014. a määrus asjas nr 3-14-51003, p 13; Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määrus asjas nr 3-16-1849 ja 28.12.2017. a määrus asjas nr 3-17-2596). Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (HKMS § 2 lg 1 ja § 4 lg 1). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning kaebusest võib aru saada, et kaebaja sellele ka kohtu tähelepanu juhtis. Kui kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus seda määruskaebusega vaidlustada.
6.4.Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus esitada kohtule abstraktseid tulevikku suunatud nõudeid vangla keelamiseks kasutada iseloomustuses ja/või riskihindamises märgitud infot. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta leiab, et vangla võiks teha toimingu, mis rikub tema õigusi ning ta ei saa oma õigusi edaspidi tõhusalt kaitsta. Kohus selgitab, et kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2) ja milles on vangla kaebaja iseloomustusele ja/või riskihinnangule tuginenud, ning tagada oma õiguste kaitse sellisel viisil. Kaebajal tuleb arvestada sellega, et enne kohtusse pöördumist tuleb tal nõuetekohaselt läbida vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.
6.5.Seoses kaebuse nõudega kohustada vanglat tegema kaebaja riskide ümberhindamine, selgitab kohus järgmist. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamist (riskihindamist) reguleerib justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21). Määruse nr 21 § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (nt Riigikohtu 10.04.2019. a kohtumäärus asjas 3-18-111). Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja
3-22-1204 kaebajale määratud ohutase eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda riskide ümberhindamist. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele.
6.6.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel õigus tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks selles märgitud väidetavate ebaõigete faktiväidete tõttu. Kaebajal puudub kaebeõigus ka vangla keelamiseks kasutada kaebaja iseloomustuses olevaid andmeid tulevikus ja vangla kohustamiseks kaebaja riskide ümberhindamiseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse eelnimetatud nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kaebuses esitatud hüvitamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Kaebaja leiab, et vangla solvas tema väärikust ja mustas tema nime, kui esitas kaebaja kohta valesid faktiväiteid tema suhtes koostatud iseloomustuses tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Kaebaja kohta märgiti, et ta on alkoholisõltlane ja ta on proovinud heroiini, ehk kaebajat esitleti narkomaanina. Seetõttu taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kohtu hinnangul taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt väärikuse alandamisega ning au ja hea nime teotamisega (riigivastutuse seaduse § 9 lg 1).
7.2.Kohus leiab, et kaebaja kohta koostatud iseloomustuses tehtud märked kaebaja alkoholi tarvitamise ja heroiini proovimise ja/või tarvitamise kohta ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Määruse nr 28 § 9 lg 2 p 11 kohaselt märgitakse iseloomustuses riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Seega on tegemist vähemalt osaliselt ametniku hinnanguga ning osaliselt kaebaja enda antud selgitustega. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et kaebajal puudub õigus tema suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames esitatud iseloomustuses esitatud väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks (vt määruse punktid 6.2–6.3).
7.3.Seejuures ei saa praeguses asjas olla tegemist ka au või hea nime teotamisega. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ülle Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4), mis praegusel juhul aset leidnud ei ole. Kaebaja suhtes vangla poolt koostatud iseloomustus kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ning individuaalse täitmiskava aluseks olevas riskihindamises märgitud informatsioon on vähemalt osaliselt ametniku hinnang kinnipeetavaga seonduvatele erinevatele asjaoludele (määruse nr 21 § 3 lg 4, määruse nr 28 § 4 lg 1 ja § 9 lg 2). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei saa kaebaja suhtes koostatud iseloomustuses ja riskihinnangus kajastatud andmete puhul (s.o väited seonduvalt kaebaja alkoholisõltuvusega ja võimaliku heroiini proovimisega) rääkida tahtlikust solvamisest ega soovist kaebajat alavääristada. Kaebaja suhtes koostatud iseloomustus on mõeldud otseselt kindlas kohtumenetluses esitamiseks. Kaebaja suhtes koostatud iseloomustusest saavad olla teadlikud ainult need vanglateenistujad ja spetsialistid, kelle tööülesannete täitmiseks see vajalik on. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et vangla ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed.
7.4.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks kõnealuses iseloomustuses sisalduvat teavet avaldanud isikutele, kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei
3-22-1204 tohiks, leiab kohus, et vangla ei ole oma tegevusega kaebaja väärikust alandanud või au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on kaebuse edulootused vähesed.
7.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kaebuse tagastamise tõttu jääb läbi vaatamata ka kaebaja taotlus haldusasja nr 3-21-1488 materjalide juurest kaebaja viidatud dokumendi praeguse asja juurde võtmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.