Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1861
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14. juuli 2021. a otsuse nr E07038-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja SA
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2022. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. novembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 3. mail 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 13 p-i 1 alusel lennukoosseisu töötajana, kellel on välja teenitud vähemalt 25-aastane staaž lennukoosseisu töötajana.
2.SKA jättis 14. juuli 2021. a otsusega nr E07038-1 X avalduse rahuldamata. SKA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: 1) X on tööraamatu, välja antud 3. juulil 1989, alusel töötanud järgnevalt: alates 3. juulist 1989 võeti tööle Eesti NSV ALMAVÜ Tallinna Aeroklubisse autolukksepa ametikohale; alates 9. oktoobrist 1989 viidi üle langevarjur-instruktori ametikohale; alates 31. detsembrist 1998 vabastati töölt; alates 1. maist 2015 võeti tööle langevarjur-instruktori ametikohale mittetulundusühingusse Eesti Lennuklubi (lennuklubi); alates 14. jaanuarist 2019 vabastati töölt; 2) lennuklubi kinnitas 25. jaanuari 2019. a tõendis, et X on töötanud langevarjuinstruktorina lennuklubis ajavahemikul 10. oktoobrist 1989 – 31. detsembrini 1998 ja ajavahemikul 1. maist 2015 – 14. jaanuarini 2019; 3) lennuklubi kinnitas 17. juuni 2019. a kirjas, et alates 15. jaanuarist 2019 jätkab X tööd langevarjuinstruktorina. Kuna X-l ei olnud täidetud pensioni õiguse tekkimiseks VAPS §-s 61 sätestatud vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaži nõue, jättis SKA 26. juuni 2019. a otsusega nr 07038 X-le väljateenitud aastate pensioni määramata; 4) X esitas 2021. a mais avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks VAPS § 13 p-i 1 alusel lennukoosseisu töötajana, kellel on välja teenitud vähemalt 25-aastane staaž lennukoosseisu töötajana. Töölepingu alusel asus X alates 1. maist 2015 tööle lennuklubi langevarjuinstruktori ametikohale. Ametijuhendi järgi on langevarjuinstruktori töökohustusteks anda teooria- ja praktikatunde ning vastutada praktilise hüppekoolituse ohutu korraldamise eest, samuti kontrollida, et hüppekoolituses osalejad täidaksid kõiki langevarjualaseid eeskirju ja juhendeid ning et neil oleks vajalik teoreetiline ja praktiline ettevalmistus. Ametijuhendi kohaselt tuleb tal vastutada tema järelevalve all hüppavate langevarjur-õpilaste, tandemõpilaste ja A-kategooria langevarjurite hüpete ohutu korraldamise eest. Samuti tuleb vastutada koolitusel ja langevarjuhüpetel kasutatava varustuse ja langevarjude korrasoleku eest ning sooritada langevarjuhüppeid vastavalt kinnitatud hüppenormile; 5) X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise perioode langevarjuinstruktorina alates 9. oktoobrist 1989 – 31. detsembrini 1998 Eesti NSV ALMAVÜ Tallinna Aeroklubis ning alates 1. maist 2015 – 5. maini 2021 lennuklubis. Kokku on see 15 aastat 2 kuud ja 26 päeva; 6) õigus väljateenitud aastate pensionile on langevarjuritel, kuid langevarjuinstruktoreid ei ole Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži määramise kord“ (määrus nr 207) lisas „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu“ (ametikohtade loetelu) nimetatud. Instruktoritest on loetelus nimetatud lennutuletõrje instruktorid; 7) Lennuamet selgitas 25. juuni 2021. a kirjas, et langevarjur on isik, kes on läbinud langevarjuhüppeks vajaliku koolituse ning sooritab langevarjuhüppeid. Langevarjuinstruktoril peab olema asjaomane langevarjurite koolitamise pädevus, kindlasti ei ole iga langevarjur langevarjuinstruktor; 8) Eesti Kaitseväe juhataja 25. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirja langevarjuhüpetel“ mõistete selgituses on välja toodud, et langevarjur on läbinud langevarjuhüppeks vajaliku koolituse ning sooritab langevarjuhüppeid ja langevarjuinstruktor teeb teoreetilist, praktilist ja hüppekoolitust vastavalt koolitusmetoodikatele oma kehtiva pädevuse piires; 2(10)
3-21-1861 9) ametikohtade loetelu p-s 5 on nimetatud kõik langevarjurid. Lennuameti selgituse ja Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirja põhjal saab järeldada, et p 5 kohalduks ka lennuklubi langevarjuinstruktorile, kui ta töötaks langevarjurina. Dokumentidest ei nähtu, et X oleks töötanud langevarjurina. Lennuklubi langevarjuinstruktori ametijuhendi kohaselt oli X tööülesandeks anda teooria- ja praktikatunde ning vastutada praktilise hüppekoolituse ohutu korraldamise eest. Seega ei täitnud X ka langevarjuinstruktorina töötades ainult langevarjuri töökohustusi; 10) VAPS § 2 viimane lauseosa kitsendab pensioni määramise üksnes nendele kutsealade ja ametikohtadega, mis on sõnaselgelt ette nähtud ametikohtade loetelus. Loetelu alusel on õigus väljateenitud aastate pensionile langevarjuritel ja loetelu ei laiene langevarjuinstruktoritele.
3.X esitas halduskohtule kaebuse SKA 14. juuli 2021. a otsuse nr E07038-1 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) SKA on varem mitmele isikule langevarjuinstruktorina töötamise aja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvanud. Kaebajat tuleb kohelda teiste isikutega võrdselt; 2) lennuklubi juhataja AD selgitas 17. detsembri 2001. a avalduses langevarjuinstruktori kvalifikatsiooni sisu ja olemust, sh seda, et selle saavutavad kogemustega ja tipptulemusi näidanud langevarjurid, kellele antakse õigus koolitada teisi langevarjureid ja teha langevarjuhüppeid. 3. mai 2021. a tõendist nähtuvalt on kaebaja väljateenitud aastate tööstaaž 29 aastat, 10 kuud ja 22 päeva. SKA varasem praktika langevarjuinstruktorina töötamise aja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulk arvestamisel ei olnud ekslik; 3) tuvastada ei tule, kas tegemist on tsiviillennundustöötajaga. Sotsiaalministeerium tugineb Lennuameti 26. märtsi 2021. a kirjale. Nimetatud kirjast ei nähtu, millisest kehtiva õiguse allikast tsiviillennundustöötaja legaaldefinitsioon pärineb. Väide ei vasta ka tõele, kuna kaebaja esitatud Lennuameti 5. augusti 2005. a lennundusteatest tulenevalt kuulub langevarjur lennumeeskonda. Lennuamet ei saa õigusnorme omaalgatuslikult muuta; 4) vaidlustatava haldusakti põhjendused ei sisalda argumente ega kaalutlusi, et kaebaja ei olnud tsiviillennundustöötaja ega kuulunud lennukoosseisu; 5) ametikohtade loetelu p-i 5 sisustamisel tuleb pöörata tähelepanu sisulistele tööülesannetele, mitte formaalsele ametikohale. Töökoha immanentseks tunnuseks on hüpped langevarjuga. Langevarjuhüpped on oma olemuselt seotud mitmete riskidega. Määrav ei ole mitte niivõrd see, kas neid sooritab langevarjuinstruktor või muu sisuliselt langevarjuri funktsioone täitval ametikohal töötav isik, vaid konkreetsest ametikohast tulenev langevarjuhüpete sooritamise fakt. Ametikohtade loetelu p-s 5 nimetatakse ära ka „lennutuletõrje instruktorid“ ehk isikud, kes puutuvad sellel ametikohal töötades kokku lennutuletõrjega seotud väljaõppe ja juhendamisega ning kes eelduslikult peavad ise väljaõppe käigus lennundusalases tuletõrjes vahetult osalema; 6) SKA arvutuste järgi oli kaebaja pensionistaaž 29 aastat, 10 kuud ja 22 päeva.
4.SKA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) avalduse esitamise päevaks oli kaebajal pensionistaaži 15 aastat, 2 kuud ja 2 päeva (pensioniõiguslikku staaži 9 aastat 5 kuud ja 29 päeva + pensionikindlustusstaaži 5 aastat 8 kuud 3 päeva), s.t tal on täidetud vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaži nõue; 2) Vabariigi Valitsuse 9. mai 1991. a korralduse alusel moodustas Sotsiaalministeerium komisjoni, kelle ülesandeks oli soodustingimustel pensioni saamise aluste ning nende määramise korra ja tingimuste väljatöötamine. Komisjoni välja töötatud seaduseelnõu seletuskirjas nimetatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks õigustatud isikute ringi all peetakse silmas ENSV-s väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelusid; 3) ENSV SKM 2. juuni 1961. a ringkiri nr 24-II „Tsiviillennunduse ja õhulaevanduse koosseisu töötajatele väljateenitud aastate pensioni kohta“ (ringkiri) p 1 kohaselt oli õigus väljateenitud 3(10)
3-21-1861 aastate pensionile isikutel, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel tsiviillennuväe ja õhulaevanduse lennukoosseisu ametikohtadel ning kes pensioni taotlemise ajaks on lõpetanud töötamise nendel ametikohtadel. Ringkirja p-i 2 kohaselt tuleb väljateenitud aastate pensionide määramisel ja ümberarvutamisel täpselt juhinduda sellele pensionile õiguse andvate ametikohtade loetelust. Ringkirjas toodu kattub suures ulatuses VAPS-s ja selle lisades tooduga; 4) kaebaja töökohaks oli lennuklubi, mille põhikirja p-i 3 kohaselt on mittetulundusühing vaba algatuse alusel asutatud ja liikmete omavalitsuse alusel tegutsev iseseisev spordialane ühendus, mis ühendab lennuspordiga tegelevaid üksikisikuid lennuspordialade harrastamiseks, arendamiseks ja toetamiseks. Lennuameti 26. märtsi 2021. a selgituse kohaselt ei kuulu langevarjurid lennumeeskonda ega Lennuameti järelevalve ulatusse. Lennuamet selgitab, et langevarjur ei ole tsiviillennundustöötaja VAPS-i tähenduses. Eestis tegelevad langevarjurid hüpetega valdavalt hobi korras, samuti ei ole teada, kas olemas on mõni ametlikult töötav langevarjur. Lennuamet ei ole andnud ühelegi lennuklubile luba tegutseda ärilisel eesmärgil. Eesti kõik klubid on seisukohal, et tegemist on üksnes piiratud klubilise tegevusega. Kaebaja ei olnud seega tsiviillennundustöötaja ega katselendur, samuti ei kuulunud ta lennukoosseisu; 5) kaebaja esitatud dokumentidest nähtub kaebaja töötamine langevarjuinstruktorina, mitte langevarjurina; 6) tulenevalt VAPS §-st 2 on üksnes Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada ametikohtade loetelu. SKA-l ja kohtul ei ole õigust loetelu täiendada. Loetelu kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile langevarjuritel ja loetelus puudub langevarjuinstruktori ametikoht. Kui õigus väljateenitud aastate pensionile laieneks ka langevarjuinstruktorile, oleks see sõnaselgelt loetelus sätestatud, kuna mitmete teiste ametikohtade puhul on loetelus eraldi nimetatud ka instruktorid (nt lennutuletõrje instruktorid). Kuni VAPS-i jõustumiseni kehtinud loeteludes oli küll olemas nii kõigi nimetustega langevarjurid kui ka instruktor-langevarjur, kuid 1992. a-l kinnitatud loetelus on nimetatud üksnes kõik langevarjurid. Vabariigi Valitsus ei pidanud seega vajalikuks langevarjuinstruktori ametikoha loetelusse lisamist. Seega ei kuulu töötamine langevarjuinstruktori ametikohal väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka; 7) vastustaja ei kontrollinud kaebaja välja toodud lennuklubi tõendis toodud arvutusi, kuna selgus, et töötamine langevarjuinstruktori ametikohal ei anna õigust väljateenitud aastate pensionile; 8) Sotsiaalministeerium selgitas 11. novembri 2021. a vastuses, et eelkõige tuleb tuvastada, kas tegemist on tsiviillennundustöötajaga ja kui pensioni taotleja ei vasta lennundustöötaja nõuetele, ei saa VAPS-i rakendada. SKA varasem halduspraktika VAPS-i rakendamisel oli vale. Kaebaja ei saa nõuda, et tema suhtes kohaldataks varasemat ebaõiget halduspraktikat. Kaebaja mainitud inimestele on väljateenitud aastate staaž määratud aastatel 2002, 2006 ja 2014. Ebaõige halduspraktika sai alguse SKA peadirektori 7. jaanuari 2002. a kirjast, milles kinnitati, et lennuklubi langevarjuinstruktor omab õigust väljateenitud aastate pensionile, kui ta on täitnud aastase langevarjuhüpete normi ning vastab väljateenitud aastate pensioni määramise eeskirjaga kehtestatud tingimustele; 9) praeguses asjas ei võetud seisukohta ALMAVÜ Tallinna Aeroklubis töötatud aja kohta, kuna avalikult kättesaadavatest materjalidest ei ole otseselt võimalik aru saada, kas ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi mõne kategooria töötajaid, sh langevarjuinstruktoreid saab lugeda tsiviillennunduse koosseisulisteks töötajateks või mitte. Samas ei oma see praeguses asjas tähtsust, kuna nähtuvalt kaebaja tööraamatu kannetest 2 ja 3 on kaebaja töötanud ALMAVÜ Tallinna Aeroklubis langevarjuinstruktorina 9. oktoobrist 1989 – 31. detsembrini 1998. Lennuklubi 3. mai 2021. a tõendi kohaselt on kaebajale selle perioodi eest arvestatud väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 18 aastat 2 kuud ja 22 päeva, mis ei anna õigust väljateenitud aastate pensionile.
4(10)
3-21-1861
5.Tallinna Halduskohus jättis 17. jaanuari 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VAPS § 2 p-st 3, § 13 p-st 1 ning määrusest nr 207 tuleb, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel, kellele on vähemalt 25-aastane tööstaaž lennukoosseisu töötajana. Ametikohtade loetelu p-i 5 kohaselt laieneb õigus väljateenitud aastate pensionile kõigile langevarjuritele, langevarjurite (langevarju-pääste, otsingu-pääste) ja dessantlangevarjurite allüksuste juhtidele. Seega on loetelus küll langevarjuri ametikoht, kuid puudub langevarjuinstruktori ametikoht, mis tähendab, et langevarjuinstruktori ametikohal töötaval isikul ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile. Kui õigus väljateenitud aastate pensionile laieneks ka langevarjuinstruktorile, siis oleks see ka sõnaselgelt ja üheselt loetelus sätestatud. Teiste ametite puhul on loetelus eraldi nimetatud ka instruktorid, nt ametikohtade loetelu p-s 5 on nimetatud lennutuletõrje instruktorid. Seadusandja ei pidanud võimalikuks langevarjuinstruktori ametikohta loetelusse lisada. Langevarjuinstruktori ametikohal töötamist ei arvestata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka; 2) asjaolu, et seadusandja tahteks oli jätta langevarjuinstruktorina töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelust välja, nähtub ka VAPS-i seletuskirjast. Seletuskirjast tulenevalt on seaduseelnõu välja töötanud töögrupp olnud seisukohal, et poliitiliselt, psühholoogiliselt ega majanduslikult ei ole sobiv aeg radikaalseks reformiks, s.t osale töötajaskonnast riiklike sooduspensionide, s.h väljateenitud aastate pensionide andmise lõpetamiseks või nende saajate ringi järsuks piiramiseks. Seletuskirjas märgitakse, et esitatava seaduseelnõu rakendamine ei too kaasa pensioni saajate ringi suurenemist. Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. VAPS ja väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametialade loetelu jõustus 1. juulil 1992. Ringkirja p-s 1 on selgitatud, et õigus väljateenitud aastate pensionile on isikutel, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel tsiviillennuväe ja õhulaevanduse lennukoosseisu ametikohtadel ning kes pensionitaotlemise ajaks on lõpetanud töötamise nendel ametikohtadel. Ringkirja p-dest 2 ja 3 tulenevalt oli muu hulgas õigus väljateenitud aastate pensionile kõigi nimetustega langevarjuritel ning instruktor-langevarjuritel. Seega järeldub nimetatud dokumentidest, et ehkki kuni VAPS-i jõustumiseni kehtinud loetelu kohaselt andsid õiguse väljateenitud aastate pensionile kõigi nimetustega langevarjuri ja instruktor-langevarjuri ametikohad, siis ei pidanud seadusandja alates 1992. a-st enam vajalikuks langevarjuinstruktori ametikohta loetelusse lisada. Kuivõrd mõningate kutsealade puhul annab töötamine instruktorina samuti õiguse väljateenitud aastate pensionile, siis sai langevarjuinstruktori kutseala loetelust välja jätmine olla seadusandja teadlik valik; 3) kaebaja seletusest oma töö sisu kohta järeldub, et ta tegeles peamiselt langevarjur-õpilaste hüppekoolituste tegemise ja juhendamisega. Langevarjuinstruktori ametijuhendist tuleneb, et langevarjuinstruktor tegeleb hüppekoolituse korraldamise ja läbiviimisega, s.t teeb koolitusi, mitte ei tegutse langevarjuri kutsealal. Lennuklubi 17. detsembri 2001. a kirjas kinnitab klubi juhataja, et langevarjuinstruktori vastutusalaks on langevarjurite väljaõppe ja hüpete sooritamise ohutus. Teatud valdkonnas tegutsevate isikute koolitamine ning samas valdkonnas reaalne tegutsemine ei ole samastatavad. Hüppenormi täitmist tuleb seejuures pidada õppetöö läbiviijale vajaliku kvalifikatsiooni nõudeks, mitte aga langevarjuri kui ametikoha saamiseks või säilitamiseks vajalikuks nõudeks. Kinnitust leidis kaebaja töötamine langevarjuinstruktori, mitte langevarjuri ametikohal. Hüpped langevarjuga ei ole ametikohtade loetelu tähenduses oluliseks tunnuseks, mille esinemisel tekib isikul õigus väljateenitud aastate pensionile; 4) Lennuameti 26. märtsi 2019. a kirja kohaselt tuleb tsiviillennundustöötaja all mõista vaid isikut, kelle tegevus lennunduses jääb tsiviillennundust reguleerivate õigusaktide mõjualasse. Kirjas on selgitatud tsiviillennundusega seonduvat ning toodud välja, et Lennuamet ei näe, et langevarjur saaks olla tsiviillennundustöötaja väljateenitud aastate pensionide tähenduses. Samas nähtub ametikohtade loetelu p-st 5, et langevarjuril on õigus väljateenitud aastate pensionile, s.t Lennuameti kirjas toodu ei ole täpne ning langevarjurid on VAPS-i tähenduses 5(10)
3-21-1861 võrdsustatud tsiviillennundustöötajaga sõltumata sellest, et nende tegevust ei reguleeri lennundusseadus ja Lennuamet ei teosta langevarjurite tegevuse üle järelevalvet. Nimetatu kinnitab, et väljateenitud pensionile õigust andvate töö- ja kutsealade sisustamisel tuleb lähtuda ametikohtade loetelust, mitte lennundusseadusest ja selle alusel tuletatud mõistetest. Kaebajal on õigus selles, et kohtumenetluses on vastustaja liigselt rõhutanud tsiviillennundustöötaja mõistet ning sisustanud seda Lennuameti antud tõlgendustega. VAPS § 13 p 1 ja ametikohtade loetelu p 5 kohaselt on õigus lennukoosseisu tsiviillennundustöötajana väljateenitud aastate pensionile langevarjuritel, kuid mitte langevarjuinstruktoritel. Kaebaja esitatud Lennuameti
5.augusti 2005 kiri ei käsitle siinse vaidlusega seonduvat. Kirjas on üksnes märgitud, et langevarjuhüpete lendudel võib lennukit An-2 kooskõlas lennuki lennukäsiraamatuga käitada kapteni ja langevarjur/hüppemeister või teine piloot. Nimetatud kirjas toodu ei võrdsusta langevarjuinstruktorina töötamist VAPS-i tähenduses langevarjurina töötamisega; 5) kaebaja ei olnud VAPS § 13 ja ametikohtade loetelu p-i 5 tähenduses tsiviillennundustöötaja. Vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja töötamist langevarjuinstruktorina põhjendatult arvesse võetud. VAPS § 2 viimase lauseosa kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension vaid nendele kutsealadele ja ametikohtadele, mis on sõnaselgelt ametikohtade loetelus ette nähtud. Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on loetelu alusel langevarjuritel, kuid loetelu ei laiene langevarjuinstruktoritele; 6) vastustaja selgitas õigesti, et varasem halduspraktika, mis kujunes SKA 2002. a kirja alusel, oli vale. Ekslikut halduspraktikat ei tulnud jätkata võrdse kohtlemise argumendil. Küsimus varasema SKA 2002. a kirja põhjal kujunenud halduspraktika õigsusest kerkis üles kaebaja avalduse menetlemisel. Kaebaja õigus ei kaalu üles vastustaja kohustust lähtuda oma tegevuses seadusest ning viia oma ebaõige halduspraktika kooskõlla seadusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) langevarjuinstruktorina töötamise aeg tuleb arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka; 2) halduskohus jättis arvestamata põhimõttega, et väljateenitud aastate pensioni eesmärk on maksta pensioni isikule, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega (VAPS § 1); 3) isikute gruppide loetelu puhul tuleb arvestada, et omaaegne õigusloome kvaliteet ei olnud kõrge. Määruse nr 207 p 5 ei ole keeleliselt kõige õnnestunum. Määruse nr 207 lisa on pealkirjastatud järgmiselt „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu“. Viidatud pealkiri ei viita formaalsetele ametikohtadele, vaid sisulistele tööülesannetele. Oluliseks tunnuseks on hüpped langevarjuga. Viidatud pealkiri on võrreldes sisuga eksitav. Halduskohus jättis kaebaja need argumendid tähelepanuta; 4) halduskohus ei arvestanud sellega, et põhiseaduse (PS) §-d 14 ja 15 nõuavad kaebaja õiguste kaitseks tõhusat õiguskaitset. Halduskohus peab põhiõigusi tõlgendama laiendavalt. Asjakohane põhiõigus on omandiõigus (PS § 32). Seaduse eesmärgiga on kooskõlas tõlgendus, et ka instruktori koht on soodustusega hõlmatud. Määrav on langevarjuhüpete sooritamine, mitte see, kes neid teeb (s.o instruktor või langevarjur). Instruktoritele oli kehtestatud hüpete norm. Kaebaja oli 3. mai 2021. a seisuga sooritanud 796 hüpet. Kaebajal oli seega pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega. Instruktori ja langevarjuri hüpped ei erine sisult; 5) halduskohus leidis ekslikult, et VAPS-i seletuskiri ja ENSV-s kehtinud normid toetavad tema järeldust; 6) ringkirja pole kohtule tõendina HKMS § 56 lg 2 mõttes esitatud; 6(10)
3-21-1861 7) kõik ametinimetused (s.o instruktorid) on koondatud üldisesse mõistesse „Kõik langevarjurid“. Mõiste „kõik“ viitab sisulistele tööülesannetele, mitte aga formaalsele ametikohale. Mõiste „Kõik langevarjurid“ ei ole ametikoht; 8) ringkirja p 3 näeb ette, et langevarjupakkijail, kes ei ole instruktorid, ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile. Viimati märgitu kinnitab, et pensioni maksmise eesmärgiks on kompenseerida isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega; 9) halduskohus pole käsitlenud seda, kas langevarjur kuulub lennukoosseisu ja lennumeeskonda (VAPS § 2 p 3 ja § 13 p 1). Lennuameti 5. augusti 2005. a teatest tulenevalt kuulub langevarjur lennumeeskonda. Hüppemeister ja instruktor on samatähenduslikud; 10) SKA on varem isikule langevarjuinstruktorina töötamise aja väljateenitud aastate pensioni õigust andva staaži hulka arvanud. Lennuameti 26. märtsi 2019. a kirjas nr 1.3-9/19/722-2 väljendatud seisukoht, et tuvastada tuleb, kas tegemist oli tsiviillennundustöötajaga, ei ole õige. Kirjast ei nähtu mõiste legaaldefinitsiooni allikat. Lennuamet asus 5. augustil 2005 seisukohale, et langevajur kuulub lennumeeskonda. Teised organid ei saa määrust nr 207 omaalgatuslikult muuta. Vastustaja asus alles kohtumenetluses seisukohale, et kaebaja ei olnud tsiviillennundustöötaja ega katselendur ning ta ei kuulunud lennumeeskonda. Need seisukohad tuleb jätta tähelepanuta. SKA varasem praktika ei olnud ekslik. Pensionikindlustuse piiratud vahendeid ei tohi jagada võrdsuspõhiõigust rikkudes; 11) ringkonnakohtul on kohustus kaebaja väiteid analüüsida.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.VAPS § 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on muu hulgas mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel (VAPS § 2 p 3). VAPS § 13 p 1 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on ka lennukoosseisu töötajatel, kellel on välja teenitud vähemalt 25-aastane staaž lennukoosseisu töötajana. VAPS § 2 p-s 3 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (VAPS § 2 lg 2).
9.Määruse nr 207 p 1 alap-dega 2 ja 3 on kinnitatud ametikohtade loetelu ja väljateenitud aastate staaži arvutamise kord. Ametikohtade loetelu p 5 sätestab järgmist: „ Õigus pensionile kooskõlas „Väljateenitud aastate pensionide seaduse“ paragrahviga 13 on järgmistel ametikohtadel töötanud isikutel: [---] 5. Kõik langevarjurid, dessant-tuletõrjujad, lennutuletõrje instruktorid, langevarjurite (langevarju-pääste, otsingu-pääste) ja dessantlangevarjurite allüksuste juhid, kes sooritavad langevarjuhüppeid või laskumisi (tõuse) spetsiaalsete seadmete abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast.“
10.Halduskohus ja vastustaja lähtusid arusaamast, et kuna ametikohtade loetelu p 5 ei nimeta sõnaselgelt langevarjuinstruktori ametikohta, ei ole kaebajal õigust taotletud pensionile. Vaidluse all on küsimus, kas ametikohtade loetelu p-s 5 märgitut „Kõik langevarjurid“ hõlmab endas ka langevarjuinstruktori.
7(10)
3-21-1861
11.Loetelu kohaldamisel ja tõlgendamisel tuleb arvestada nii VAPS-i sõnastust ja eesmärki, kui ka loetelu aluseks olnud algallikaid. Samuti on oluline tõlgendada VAPS-i ja loetelu koostoimes lennunduse valdkonna õigusliku regulatsiooni ja selle arengutega.
12.VAPS võeti vastu 14. mail 1992. Määrus nr 207 võeti vastu 16. juulil 1992. Seega võeti asjakohased normid vastu enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 20. augustil 1992.
13.Vastustaja toob oma vastuses kaebusele välja, et väljateenitud aastate pensionide määramise alusena kehtisid kuni 1992. a-l VAPS-i loetelude kehtestamiseni Nõukogude Liidus kehtestatud loetelud. Vastustaja lisab, et väljateenitud aastate pensioni saama õigustatud isikute ringi all peeti silmas ENSV-s väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelusid. Vastustaja tugineb õigustatud isikute ringi määratlemisel muu hulgas 2. juuni 1961. a ringkirjale, mis on antud NSVL Ministrite Nõukogu 20. detsembri 1958. a määruse nr 1372 selgitamiseks.
14.Vastustaja viidatud ringkirjas on märgitud kokkuvõtlikult järgmist: „1. Õigus väljateenitud aastate pensionile on isikutel, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õiguse andvatel tsiviillennuväe ja õhulaevanduse lennukoosseisu ametikohtadel [---].
2.Väljateenitud aastate pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tuleb täpselt juhinduda sellele pensionile õiguse andvate ametikohtade loetelust. Mainitud loetelus on nimetatud kõigi nimetustega piloodid (lendurid), kõigi nimetustega tüürimehed (välja arvatud lennujaamade valvetüürimehed) ning kõigi nimetustega langevarjurid. See tähendab, et õigus pensionile on: lendur-katsetajatel, pilootidel-vastuvõtjatel, pilootidel-üleandjatel, lenduritel-langevarjuritel, dirižaablite (juhtivate õhulaevade) pilootidel, tüürimeestel-katsetajatel, tüürimeesteltunniandjatel ning teistel pilootidel (lenduritel), tüürimeestel ja langevarjuritel, sealhulgas ka pea- ja vanempilootidel (-lenduritel), -tüürimeestel ja -langevarjuritel.
3.Õigus väljateenitud aastate pensionile on ka pilootidel (lenduritel), purilenduritel, langevarjuritel, aeronautidel, tüürimeestel, pardaradistidel, pardamehaanikutel, parda lokaatori juhtidel ja pardainseneridel, kui nad töötavad vaneminspektoritena, inspektoritena, vaneminstruktoritena, vanemtreeneritena või treeneritena (näiteks: instruktor-lendur, vaneminstruktor-langevarjur, instruktor-purilendur, treener-pardamehaanik, instruktor langevarjurite ettevalmistamise alal jne.). Instruktor-langevarjurite hulka tuleb arvata ka langevarjuhüppeid teostavaid instruktorid-langevarjupakkijad. Langevarjupakkijail, kes ei ole instruktorid, õigust väljateenitud aastate pensionile ei ole.“
14.1.Eespool viidatud dokumendi kohaselt oli seega oluline kaks eeldust: 1) töötamine tsiviillennuväe ja õhulaevanduse lennukoosseisus, nt pidi isik aastas omama kindlal hulgal lennutunde (vt ringkiri, lk 3; ametikohtade loetelu, viimane lause; tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise kord), ning 2) töötamine pidi toimuma loetelus nimetatud ametikohtadel. Kui emb-kumb eeldustest polnud täidetud, ei olnud isikul õigust väljateenitud aastate pensionile.
14.2.Ühtlasi võib viidatud dokumendi p-st 2 järeldada, et kõigi nimetustega langevarjuritena käsitati nt lendur-langevarjurit ning pea- ja vanemlangevarjurit. Viidatud dokumendi p-i 2 loetelu aga ei võimalda järeldada, et kõigi nimetustega langevarjurite all tuleks käsitada ka instruktoreid. Instruktorid olid eraldi nimetatud p-s 3, millest võib järeldada, et nt vaneminstruktor-langevarjur, instruktor langevarjurite ettevalmistamise alal ja instruktorlangevarjupakkijatel oli õigus väljateenitud aastate pensionile, kui nad teostasid langevarjuhüppeid. Punktist 3 võib järeldada, et tegemist oli eraldi ametikohtadega. Viidatud dokumendi p 3 ei käsita neid ametikohti kõigi nimetustega langevarjuritena. Halduskohus on 8(10)
3-21-1861 seega õigesti järeldanud, et viidatud dokumendi p-dest 2 ja 3 tulenevalt oli muu hulgas õigus väljateenitud aastate pensionile kõigi nimetustega langevarjuritel ning instruktor langevarjuritel. Seadusandjal ei olnud 1992. a-l kohustust omaaegset süsteemi üks ühele üle võtta. Halduskohus on põhjendatult tuginenud VAPS-i seletuskirjas märgitule, et eelnõuga ei soovitud pensioni saajate ringi suurendada ega järsult piirata eripensionite saajate ringi. Üleminek ühelt süsteemilt teisele pidi toimuma sujuvalt väiksemate muudatuste kaudu.
14.3.Ametikohtade loetelu p-s 5 pole nimetatud eraldi langevarju hüppeid sooritanud instruktoreid, keda tuleks käsitada isikuna, kellel on oma ametikoha järgi õigus väljateenitud aastate pensionile. Võrdluseks on ametikohtade loetelu p-des 2 ja 5 eraldi sõnaselgelt välja toodud lennuõpetajad (instruktorid) ja lennutuletõrje instruktorid, kellel on eripensioni saamise õigus. Kui seadusandja oleks soovinud ka langevarjurite instruktoritele soodustuse anda, oleks ta nad ametikohtade loetelu p-s 5 ära nimetanud.
15.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja töö sisust ja ametikohast tulenevalt ei saa teda käsitada langevarjurina kõigi nimetustega langevarjurite tähenduses, s.t ta ei töötanud nt lendur-langevarjur ega pea- ja vanemlangevarjuri ametikohal. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei kvalifitseerud ametikohtade loetelu p 5 mõttes isikuks, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile.
16.Kaebaja on kohtule esitanud lennuklubi selgituse, milles märgitakse, et langevarjuriteks loetakse koolitusprogrammi läbinud ja langevarjuhüppeid sooritavad isikud ning langevarjurid on teiste elualade esindajad, kes tegelevad langevarjuhüpetega (dtl 13). Sama järeldub Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjast langevarjuhüpete kohta, mis defineerib langevarjurit kui isikut, kes on läbinud langevarjuhüppeks vajaliku koolituse ning sooritab langevarjuhüppeid (dtl 57). Ametikohtade loetelu p-s 5 kasutatud mõiste „langevarjur“ sisustamisel pole õige omistada määravat tähendust sellele, kuidas tänapäeval seda mõistet sisustatakse. Isikul ei ole üksnes langevarjuhüpete sooritamise eest õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna tänapäeva mõistes pole tegemist ametikohaga. Küll aga sai eespool viidatud dokumendi p 2 kohaselt käsitada ametikohana nt lendur-langevarjurit ning pea- ja vanemlangevarjurit, keda on võimalik käsitada ametikohtade loetelu p-i 5 mõttes langevarjurina. Kaebaja selle isikuna ei kvalifitseerunud (vt käesolev otsus, p 15).
17.Väljateenitud aastate pension on eripension, mille seadusandja on teatud isikute grupile vabatahtlikult ette näinud eraldi soodustusena üldise riikliku pensioni kõrvale. Isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda, et seadusandja kohtleks eripensioni võimaldamisega ühte isikute gruppi teisest isikute grupist soodsamalt (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-23-11, p 68; 3. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-32-13, p 56). Normide tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et ametikohtade loetelud olid omal ajal kantud arusaamast, et teatud ametikohtadel töötamine kahjustab inimese tervist sellisel määral, et mingist hetkest alates ei ole tal võimalik ametikohal töötamist jätkata ja sissetulekut teenida. Algne ametikohtade loetelu pärines 1958. a-st ja sellest ajast pärinesid arusaamad nii töötingimustest, tööohutusest kui ka töötervishoiu nõuetest. Töötingimused, tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine on ajas oluliselt muutunud ja seda töötajatele soodsamas suunas (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3.detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-32-13, p 68). Normide tõlgendamisel pole õige lähtuda 1958. a eeldustest teatud tööde kahjulikkuse ning töötingimuste, tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohta. Seejuures pöörab riik nüüd rohkem tähelepanu täiend- ja ümberõppele, mis võimaldab rohkematel inimestel hilisemates eluetappides ameteid vahetada.
9(10)
3-21-1861
18.Tõlgendusest, et eripensionite määramise otsustamisel on oluline töötamine normiandja täpselt nimetatud ametikohal, lähtutakse ka teistes valdkondades, nt soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel määratavatele eripensionitele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-96-09, p 9 jj). VAPS-i tõlgendamisel pole põhjendatud teiste eripensionite tõlgendamisel võetud lähenemisest kaugeneda.
19.Asjaolust, et vastustaja on määranud väljateenitud aastate pensioni kolmele isikule, kes töötasid langevarjuhüpete instruktorina, ei järeldu, et vastustaja oli kohustatud õiguse ühetaolise kohaldamise argumendil seda määrama ka kaebajale. Isikul ei ole õiguse ühetaolise kohaldamise argumendil õigus nõuda varasema õigusvastase praktika jätkamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-23-06, p 26).
20.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et vastustaja otsus on õiguspärane.
21.Vastustaja on kohtumenetluses esitanud uue põhjenduse selle kohta, miks kaebajale ei saa väljateenitud aastate pensioni määrata. Vastustaja tugineb Sotsiaalministeeriumi seisukohas kajastatud Lennuameti 26. märtsi 2019. a arvamusele, mille kohaselt ei ole kaebaja tsiviillennundustöötaja, kuna ta ei kuulu lennumeeskonda ning tema tegevus pole allutatud Lennuameti järelevalve alla (vt dtl 70 ja 129–130). Kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjenduse kontrollimine ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna juba vaidlustatud otsuses kajastatud põhjendus on piisav, lugemaks vastustaja tegevus õiguspäraseks.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
23.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.