Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
3.jaanuaril 2017 Võru kohtumaja
Hagi ese Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Placet Group OÜ hagi T. H. vastu võla nõudes 115, 78 eurot Hageja Placet Group OÜ, registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn; esindaja Marek Aunver, Civilis Õigusbüroo OÜ, registrikood 12983982, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, e-post: [email protected]; kostja T. H. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus
Menetluse liik
2-16-114743
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. H. `alt Placet Group OÜ kasuks 77,78 eurot, millest põhivõlgnevus 50 eurot; võla sissenõudmisega tekkinud kahju 10 eurot; lepingutasu 1 eurot; sularaha tasu 3,60 eurot; intress 4 eurot; seisuga 14.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 9,18 eurot.
3.Välja mõista T. H. `alt Placet Group OÜ kasuks alates 15.10.2016 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 50 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 9,18 eurot ei tohi ületada põhinõude 50 euro suurust.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiseks kantud kahju 34 euro väljamõistmise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 71% ulatuses T. H. a kanda ja 29% ulatuses Placet Group OÜ kanda.
7.Välja mõista T. H. `alt Placet Group OÜ kasuks menetluskulu summas 102,95 eurot. Väljamõistetud summad tasuda ITM Inkasso OÜ arveldusarvele: EE172200221026942756 (selgitusega nimi, isikukood, tsiviilasja number). Edasikaebamise kord
Placet Group OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. H. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Placet Group OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi T. H. vastu laenulepingu järgse põhivõla 50 euro; intressi 4 euro; sularaha tasu 3,60 euro; lepingutasu 1 euro, võla sissenõudmisega tekkinud kahju 44 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste perioodi 06.07.2016 kuni 14.10.2016 eest summas 9,18 euro ning alates 15.10.2016 viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses; § 94 säetstaud määras tasumtaa summalt aastas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 05.06.2014 sõlmitud laenulepingu nr SR329544 rikkumisest. Kostja kohustus laenu 50 eurot tagastama ühe osamaksega 05.07.2014.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 19.10.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud
2 (4)
tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel 05.06.2014 sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud laenulepingu üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
4.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot vastavalt Üldtingimuste p 9.3, mis on hageja poolt kostjale e- posti vahendusel saadetud (30.07.2014, 06.08.2014, 02.09.2014) meeldetuletuskirjade kulu vastavalt hinnakirjale (12+12+20 eurot). Üldtingimuste p 9.3 järgi kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi tähtaegselt ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla menetlemisega seotud kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale, mis on laenulepingu lahutamatuks osaks. Vastavalt hinnakirjale on esimene ja teine meeldetuletuskiri 12 eurot ja kolmas meeldetuletuskiri 20 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 12 eurot ja 20 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööjõule ja tööajale ning asjaolu, et meeldetuletuskirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Kohtu hinnangul on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjaliku teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja üldtingimuste järgi. Antud juhul on laenu võetud 50 eurot ja võla sissenõudmisega tekkinud kahju on 44 eurot, mida arvestades nõude suurust ei saa pidada mõistlikuks. Samuti märgib
3 (4)
kohus, et hagiavalduse kohaselt on meeldetuletuskirjad edastatud e-posti vahendusel. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 10 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega tekkinud kahju katteks meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot; ülejäänud 34 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 77, 78 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus 50 eurot; võla sissenõudmisega tekkinud kahju 10 eurot; lepingutasu 1 eurot; sularaha tasu 3, 60 eurot; intress 4 eurot; seisuga 14.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 9,18 eurot. TsMS § 367 alusel alates 15.10.2016 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 50 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 9,18 eurot ei tohi ületada põhinõude 50 euro suurust. Võla sissenõudmise kahju 34 euro väljamõistmise osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 115, 78 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 81, 78 eurot (77, 78 eurot+ 4 eurot ühe aasta lisanduvad viivised), jätab kohus menetluskulud 71 % ulatuses kostja ning 29 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 100 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 145 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 102, 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.