Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 25.10.2022, Tartu 3-20-1783 Ivar Voidi kaebus Viru Vangla 22.07.2020. a käskkirja nr 6-3/489-1 ja 21.08.2020. a vaideotsuse nr 6-12/246-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ivar Voit Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 06.09.2022. a vastuse lisad.
2.Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.11.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla vanemvalvuri T.-M. Aabna 26.06.2020. a ettekande nr 6-20/2363-1 kohaselt avastati 26.06.2020 kella 15.15 paiku kambri K215 läbiotsimisel, et kinnipeetavale I. Voidile kuuluva televiisori turvakleebis on rikutud. Turvakleebis tuli väga lihtsalt ära ega jätnud televiisorile valget värvi. Televiisor võeti ära.
Viru Vangla tunnistas 22.07.2020. a käskkirjaga nr 6-3/489-1 I. Voidi süüdi Viru Vangla kodukorra (kodukord) p 8.2.6 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt kinnitab 09.07.2020. a menetlustoimingu protokoll, et turvakleebis oli rikutud enne 26.06.2020 kambris K215 teostatud läbiotsimist. Ei ole eluliselt usutav, et keegi teine käis I. Voidi kambris televiisori kleebist eemaldamas. Kinnipeetavatel on keelatud viibida võõrastes kambrites. Lisaks viitavad kogutud tõendid sellele, et kleebist on ettevaatlikult eemaldatud ja tagasi
kleebitud. Kinnipeetavale on pandud kohustus jälgida, et elektroonikaseadmele kinnitatud turvakleebised ei oleks rikutud. 26.06.2020. a ettekandega, 09.07.2020. a ja 13.07.2020. a menetlustoimingu protokollidega on tõendatud I. Voidi süüline distsipliinirikkumine, mis seisnes televiisori turvakleebise kahjustamises.
3.Viru Vangla jättis 21.08.2020. a vaideotsusega nr 6-12/246-2 I. Voidi vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt vanemvalvuri ettekande sõnastus ja sisu võinuks olla konkreetsem ja keskenduda rohkem sellele, milline oli turvakleebise algne seisukord. Puuduse kõrvaldamiseks võttis menetleja 09.07.2020 vanemvalvurilt täiendavad ütlused. Arusaamatu on, miks peaks kambrikaaslane kahjustama turvakleebist, sest televiisori äravõtmine ei oleks kambrikaaslasele kasulik ega meeldiv. 26.06.2020. a ettekandega, 09.07.2020. a ja 13.07.2020. a menetlustoimingu protokollidega ning kahe 17.08.2020. a menetlustoimingu protokolliga vaidemenetluse raames on tõendatud I. Voidi süüline distsipliinirikkumine, mis seisnes televiisori turvakleebise kahjustamises.
4.I. Voit esitas 18.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 22.07.2020. a käskkiri ja 21.08.2020. a vaideotsus ning kohustada vanglat tagastama televiisor. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole ette heidetud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Vanemvalvuri ettekande ja 09.07.2020. a ütluste vahel on vastuolud, mistõttu on turvakleebise algne seisukord küsitav. Puuduvad tõendid, et turvakleebis oli rikutud. Valvurilt E. Ant ei võetud ütlusi. K. Luuri allkirjastas vaideotsuse ja selles on tuginetud tema ütlustele. Ei saa olla kindel, et K. Luuri ütlused on objektiivsed. 2) Kinnipeetavad käivad võõrastes kambrites, kuigi see on keelatud. Kaebaja käib jalutamas, kirikus ja helistamas, seega ei viibi kogu aeg kambris. Kaebaja paiknes kambris koos kambrikaaslasega. Mitte ainult kambrikaaslasele kaasneksid televiisori äravõtmisega negatiivsed tagajärjed, vaid ka kaebajale. Kaebajal ei ole veekeetjat, mille auruga turvakleebist eemaldada. USB-pesa, mida turvakleebis kattis, ei tööta. Kaebajal puudus huvi turvakleebise avamise vastu ja seetõttu puudus tal ka huvi uurida selle seisukorda.
5.Viru Vangla palus 25.03.2021. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 30.11.2021. a otsusega kaebuse tühistamisnõudes ning tühistas Viru Vangla 22.07.2020. a käskkirja ja 21.08.2020. a vaideotsuse (resolutsiooni p 1); lõpetas asja menetluse nõudes kohustada vanglat televiisorit tagastama (resolutsiooni p 2); jättis kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Vanemvalvuri 26.06.2020. a ettekande ja 09.07.2020. a ütluste vahel on mõningad sõnastuslikud erinevused, kuid ei ole sisulisi vastuolusid. Ettekanne on piisav, et tõendada turvakleebise kahjustamist ja et turvakleebis oli kahjustatud enne läbiotsimist. Järeldust turvakleebise kahjustamise osas ei muuda see, kui jätta K. Luuri ütlused arvestamata. Asjakohaseks tõendiks ei ole 13.07.2020. a menetlustoimingu protokoll, millest saab teavet ainult selle kohta, milline oli turvakleebise seisukord pärast seda, kui vanemvalvur oli kleebise eemaldanud. Kuna turvakleebise kahjustamist enne vanemvalvuri poolt eemaldamist tõendavad piisavalt vanemvalvuri ettekanne ja täiendavad ütlused, ei ole määravat tähtsust asjakohatule tõendile tuginemisel. Vangla võinuks võtta ütlused valvur E. Andilt. 2) Välistada ei saa, et tõele vastab kaebaja väide, et kinnipeetavad käivad võõrastes kambrites. Vangla ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluses kaebaja väidet kontrollinud ega videosalvestisi vaadanud. Vangla ei ole vastu vaielnud väitele, et kaebaja ei viibi kogu aeg kambris, isegi kui televiisor töötab. Järelikult on kaebaja televiisor osa päevast tema järelevalveta, s.h ajal, kui kambriuksed on avatud. Välistada ei saa, et mõni teine kinnipeetav käis kaebaja kambris turvakleebist kahjustamas ajal, kui kaebajat kambris ei olnud.
3) Vangla ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluses kaebaja kambrikaaslaselt ütlusi võtnud. Asjakohaseks ei saa pidada vaideotsuse põhjendust, et kaebaja kambrikaaslasel puudus motiiv turvakleebise kahjustamiseks, sest televiisori äravõtmine ei oleks talle kasulik ega meeldiv. Kaebaja viitas õigesti, et samamoodi ei oleks televiisori äravõtmine ka talle kasulik ega meeldiv ning järelikult ei saaks ka tal olla motiivi turvakleebise kahjustamiseks. Vangla rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis üle vaatamata videosalvestised ja ütlused võtmata kaebaja kambrikaaslaselt. Vangla ei kõrvaldanud kahtlust, et turvakleebist võis kahjustada mõni teine kinnipeetav, s.h kaebaja kambrikaaslane. Seega ei ole vangla veenvalt tõendanud, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine. Järelikult ei ole alust väita, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo. 4) Käskkirjast nähtub, et kaebajat karistati üksnes turvakleebise kahjustamise eest, mitte selle eest, et ta oleks jätnud täitmata kohustuse jälgida turvakleebise seisukorda. Tegemist on erinevate distsiplinaarsüütegudega. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta väited, mis seonduvad kohustusega jälgida turvakleebise seisukorda. 5) Kaebajale anti televiisor tagasi 05.08.2021. Kaebaja on kohustamisnõudes eesmärgi saavutanud ja menetlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Viru Vangla esitas 30.12.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsuse resolutsiooni p 1 ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus Viru Vangla 22.07.2020. a käskkirja ja 21.08.2020. a vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kodukorra p 8.2.6 lause 1 keelab aktiivse tegevuse turvakleebise rikkumisel, aga sätestab ka vangi hoolsuskohustuse turvakleebiste korrasoleku tagamiseks. Vaidlusaluse käskkirja resolutsiooniga karistati kaebajat kodukorra p 8.2.6 rikkumise eest. Käskkirjas on välja toodud televiisori omaniku hoolsuskohustus turvakleebise korrasoleku tagamiseks. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks oleks pidanud mõni teine kinnipeetav kaebaja televiisori turvakleebist rikkuma. Kaebajale määratud karistus ei olnud ülemäärane. 2) Ei nõustu, et 13.07.2020. a menetlustoimingu protokoll ei ole asjakohane tõend. See kinnitab, et turvakleebist ei olnud lihtsalt lahti tõmmatud ning jättes antud asjaolu arvestamata, eksis kohus põhjendamiskohustuse ning tõendite täieliku ja igakülgse hindamise kohustuse vastu.
8.I. Voit esitas 20.01.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonkaebuse esitaja vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes ei ole põhistanud esindusõiguse olemasolu. 2) Vangla ei ole suutnud kaebajale süüks pandud süütegu tõendada. Käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat turvakleebise kahjustamise eest, mitte selle eest, et ta on jätnud täitmata kohustuse jälgida turvakleebise seisukorda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Viru Vangla vaidlustab apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsust resolutsiooni p-i 1 osas, mille kohaselt halduskohus rahuldas kaebuse tühistamisnõude osas ning tühistas Viru Vangla 22.07.2020. a käskkirja ja 21.08.2020. a vaideotsuse. Kaebaja ei ole halduskohtu otsust apellatsiooniastmes vaidlustanud.
11.Halduskohus asus tühistamisnõude osas kokkuvõttes seisukohale, et tõendamist leidis, et turvakleebis oli kahjustatud enne kambris toimunud läbiotsimist, kuid vangla ei ole kõrvaldanud kahtlust, et turvakleebist võis kahjustada mõni teine kinnipeetav, s.h kaebaja kambrikaaslane. Seega ei ole vangla veenvalt tõendanud, et kaebaja pani talle ette heidetud distsiplinaarsüüteo (turvakleebise kahjustamine) toime, mistõttu on vangla 22.07.2020. a käskkiri ja 21.08.2020. a vaideotsus õigusvastased. Halduskohus märkis, et käskkirjast nähtuvalt on kaebajat karistatud üksnes turvakleebise kahjustamise eest, mitte selle eest, et ta oleks jätnud täitmata kohustuse jälgida turvakleebise seisukorda. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsiooniastmes väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kuna kaebaja märkis vastuses apellatsioonkaebusele (p 1, tl 84-86), et vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes ei ole põhistanud esindusõiguse olemasolu, siis nõudis ringkonnakohus vanglalt vastavasisulise teabe esitamist, mille vangla esitas 06.09.2022 (tl 90-93). Ringkonnakohus võtab vangla 06.09.2022. a vastuse lisad haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Justiitsministri 13.06.2006. a määrusega nr 20 vastu võetud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 1 kohaselt vangla direktor esindab vanglat kohtus haldusasjades; § 5 lg 11 p 4 kohaselt direktori asetäitja esindab vanglat direktorilt saadud volituste piires; § 6 lg 1 kohaselt direktori äraolekul asendab teda direktori käskkirjaga määratud direktori asetäitja. Ringkonnakohtule 06.09.2022 esitatud vastuse lisadest nähtub direktori asetäitjal direktori ülesannetes esindusõiguse olemasolu apellatsioonkaebuse esitamiseks.
13.Kodukorra p 8.2.6 kohaselt on kinnipeetavail keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada, samuti eemaldada või muul moel kahjustada vangla paigaldatud turvakleebiseid (lause 1). Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav selle kohe ära andma (lause 2). Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised on rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu (lause 3). Kohtupraktikas on selgitatud, et kodukorra p 8.2.6 koosneb kahest eraldiseisvast koosseisust. Esiteks on keelatud kinnipeetaval vangla poolt paigaldatud turvakleebiste eemaldamine või kahjustamine. Teiseks on kinnipeetaval aktiivne hoolsuskohustus jälgida, et talle kambrisse kasutamiseks lubatud elektriseadmel asuvad turvakleebised oleksid korras ning teavitamis- ja seadme äraandmise kohustus turvakleebise rikkumise ilmnemisel (TrtHKo 3-20-237, 07.01.2021, p 11; TlnRKo 3-16-837, 16.08.2017, p 12). Vastustaja on apellatsioonkaebuses (p 3, tl 80-80p) samal seisukohal.
14.Viru Vangla 22.07.2020. a käskkirja (tl 14-18) resolutsiooni kohaselt tunnistati I. Voit süüdi „Viru Vangla kodukorra p 8.2.6 rikkumises 26.06.2020. a aset leidnud intsidendi osas seoses ettekandega nr 6-20/2363-1“ (tl 23) ning teda karistati noomitusega. Vanemvalvuri ettekandes mainitakse üksnes asjaolu, et kambris oleval telekal, mis kuulub kinnipeetav Voitile, on turvakleebis on rikutud. Selliselt on ettekandes märgitule ka käskkirjas (lk 2, viimane lõik, tl 14p) viidatud. Vastustaja apellatsioonkaebuses nimetatud kinnipeetava hoolsuskohustust on käskkirjas (lk 4, ülalt 2. lõik, tl 15p) mainitud (lahti on selgitatud hoolsuskohustuse 2 aspekti), kuid vastustaja jätab tähelepanuta, et samas on märgitud, et alustatud distsiplinaarmenetluse fookuses on rikkumine, mis seisneb turvakleebise kahjustamises. Lisaks on käskkirjas (lk 6, alt
2.lõik, tl 16p) märgitud, et igakülgset tõendamist on leidnud kinnipeetava süüline
distsipliinirikkumine, mis seisnes televiisori turvakleebise kahjustamises. Ka karistuse vajalikkuse ja karistuse valiku kaalutlustes (käskkirja lk-d 6-7, tl 16p-17) on käskkirjas märgitud, et turvakleebise kahjustamist kinnipeetava poolt käsitletakse distsiplinaarsüüteona. Seega ka karistuse määramisel on vastustaja hinnanud üksnes kleebise kahjustamist kui distsiplinaarsüütegu ega ole turvakleebise korrasoleku tagamisel hoolsuskohustuse täitmata jätmist kui süütegu arvesse võtnud. Vastustaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Seega märkis halduskohus otsuses (p 20) õigesti, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebajat karistatud üksnes turvakleebise kahjustamise eest, mitte selle eest, et ta oleks jätnud täitmata kohustuse jälgida turvakleebise seisukorda. Tegemist on erinevate distsiplinaarsüütegudega. Ka 21.08.2020. a vaideotsuse (tl 38-40) põhjendustes on märgitud, et kinnipeetavat on karistatud turvakleebise kahjustamise eest, mis on eraldiseisev rikkumine (lk 3, alt 2. lõik) ning et vaidemenetluse raames on leidnud igakülgset tõendamist vaide esitaja süüline distsipliinirikkumine, mis seisnes televiisori turvakleebise kahjustamises (lk 4, alt 1. lõik). Seega kuigi käskkirja resolutsiooni kohaselt on kaebaja süüdi tunnistatud kodukorra p 8.2.6 rikkumises, nagu vastustaja apellatsioonkaebuses märgib, ilmneb käskkirja põhjendustest selgelt, et rikkumisena on vastustaja käsitlenud üksnes turvakleebise kahjustamist. Kohtupraktikas on sedastatud, et kleebise rikutuse fikseeringuga ei saa olla hõlmatud sellest teavitamata jätmise fakt (TlnRKo 3-16-837, 16.08.2017, p 15). Vastustaja viide haldusasjale nr 3-14-51534 ei ole asjakohane, kuna erinevalt käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjast karistati eelviidatud asjas kinnipeetavat distsiplinaarkorras just teavitamiskohustuse rikkumise eest.
15.Vastustaja väitel puuduvad mõistlikud põhjused, miks oleks pidanud mõni teine kinnipeetav kaebaja televiisori turvakleebist rikkuma. Analoogse väite esitas vastustaja ka varasema menetluse raames. Selles osas märkis halduskohus otsuses (p 18), et asjakohaseks ei saa pidada vaideotsuses esitatud vangla põhjendust, et kaebaja kambrikaaslasel puudus motiiv turvakleebise kahjustamiseks, sest televiisori äravõtmine ei oleks talle kasulik ega meeldiv, kuna televiisor on vaba aja veetmise võimalus. Kaebaja on õigesti viidanud, et täpselt samamoodi ei ole televiisori äravõtmine ka talle kasulik ega meeldiv ning järelikult ei saaks ka tal olla motiivi turvakleebise kahjustamiseks. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis eeltoodud halduskohtu seisukoha ümber lükkaks. Vastustaja väide on jätkuvalt üldsõnaline.
16.Vastustaja ei nõustu, et 13.07.2020. a menetlustoimingu protokoll ei ole asjakohane tõend ning seda arvestamata jättes eksis halduskohus põhjendamiskohustuse ning tõendite täieliku ja igakülgse hindamise kohustuse vastu. Halduskohus leidis otsuses (p 13), et 13.07.2020. a menetlustoimingu protokoll (tl 27) ei anna usaldusväärset teavet selle kohta, milline oli turvakleebis enne vanemvalvuri poolt eemaldamist. Vastustaja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Halduskohus sedastas järgnevalt, et kuna kohus juba leidis, et turvakleebise kahjustamist enne vanemvalvuri poolt eemaldamist tõendavad piisavalt vanemvalvuri ettekanne ja täiendavad ütlused, ei ole määravat tähtsust asjakohatule tõendile tuginemisel. Samas halduskohus nõustus otsuses (p 15) vangla järeldusega, et tõendamist on leidnud, et turvakleebis oli kahjustatud enne kambris toimunud läbiotsimist. Eeltoodu üle apellatsiooniastmes vaidlust ei ole. Halduskohus kontrollis otsuses, kas vangla on tõendanud, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine. Halduskohus märkis otsuses (p 16) õigesti, et haldusorgan peab tuvastama, kas tegu, mille eest distsiplinaarkaristus määratakse, on kinnipeetavale omistatav. Ka eeltoodu osas ei ole vastustaja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Halduskohtu hinnangul ei saa asjas välistada, et mõni teine kinnipeetav käis kaebaja kambris turvakleebist kahjustamas ajal, kui kaebajat kambris ei olnud. Kuigi vastustaja leidis, et tõenäoliselt on turvakleebise kahjustamine toimunud ajavahemikul 23.-26.06.2020, ei ole vangla selle ajavahemiku videosalvestisi üle vaadanud. Ühtlasi ei võtnud
vastustaja kaebaja kambrikaaslaselt ütlusi. Halduskohus leidis otsuses (p 19), et vangla rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis läbi vaatamata videosalvestised ja ütlused võtmata kaebaja kambrikaaslaselt. Vangla ei kõrvaldanud kahtlust, et turvakleebist võis kahjustada hoopis mõni teine kinnipeetav, s.h kaebaja kambrikaaslane. Seega ei ole vangla veenvalt tõendanud, et turvakleebist kahjustas just kaebaja, mitte keegi teine. Vastustaja apellatsioonkaebuse väited seonduvalt 13.07.2020. a protokolliga ei väära eeltoodud halduskohtu seisukohtade õigsust. Põhjendatud on halduskohtu järeldus, et ei ole alust väita, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjas halduskohtu poolt põhjendamiskohustuse ning tõendite täieliku ja igakülgse hindamise kohustuse rikkumist.
17.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses 21.08.2020. a vaideotsuse tühistamisnõudes kaebuse rahuldamise osas eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna halduskohtu otsus on 22.07.2020. a käskkirja tühistamisnõudes kaebuse rahuldamise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2021. a otsuse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
19.Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.